muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate riikide rannikuid. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? Miks on vaja seda kaitsta?
temperatuurireziim mõjutab taimiku kasvu tugevamini kui agrofoon. Kevadised madalad temperatuurid koos vähese niiskusega aeglustavad taime arengut, pidurdavad kasvu, millega kaasneb kõrgem lehtede/varte suhe. Vegetatsiooni algusest kogunenud efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid >5 kraadi) on tihedas seoses heintaimede kasvu ja toiteväärtusega (joonis 1). Efektiivsete temperatuuride summa on positiivses korrelatsioonis liblikõieliste ja kõrreliste esimese niite KA saagiga (r=0,73, r=0,75, r=0,86, P<0,01 vastavalt lutsern, ristik, kõrreline) ning negatiivses korrelatsioonis KA seeduvusega (r=0,89, r=0,90, r=0,89, P<0,01 lutsern, ristik, kõrreline). Efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ...
Madalamakasvulised taimed jäävad kõrgemate varju. Niidul on tuuline, sest pole kõrgeid taimi, mis teisi tuule eest varjaksid. Niidul elavatele loomadele tähendab niidu avatus ka varjepaikade vähesust. Väikestel loomadel nagu hiired pole sellest lugu, aga suuremad loomad, näiteks kitsed, peavad pidevalt valvel olema. Sellepärast pesitseb niidul vähe linde. Nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik mulla koostisest ja niiskusest. On märja- ja kuivamullalisi niite, toitainerikkaid ja vaeseid niite. (1) Kuna niit jääb niiduks ainult niites, peavad taimed olema selleks kohastunud. Sellises olukorras jäävad ellu ainult niitmisele hästi kohastunud taimed. Neil on tihti pungad maapinna lähedal, maadligi hoidvad lehed ja maa-alused risoomid. Niitmine teeb raskeks ka niidul elavate putukate, lindude ja imetajate elu, sest niitmise ajal nende järglased hukkuvad. (1) Paljud niidud on looduskaitse all. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad
Õitsvaid lilli täis niidud olid kunagi tavalised, seal karjatati loomi ja tehti heina. Kaasaegne põllumajandus on muutnud niidud põldudeks või kultuurrohumaadeks. Paljud niidutaimed ja loomad, kes siin elasid, on nüüdseks väljasuremise äärel. Niitude hulk väheneb jätkuvalt. Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks. Suur osa meie niitudest, eriti Lääne-Eestis, on puisniidud. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa
levikust ja tema kaitsest. 3 2. Liigi Bioloogia 2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et.wikipedia.org) Mustlaik-apollo siruulatus on 6 cm. Lendamas võib teda kohata maist juunini. Mustlaik-apollo eelistab õiterohkeid niite, kus kasvab ohtralt röövikute toidutaimi-lõokannuseid (joonis 1). Joonis 1. Harilik lõokannus (Corydalis solida) (http://www.looduskalender.ee/) Tihtipeale aetakse mustlaik-apollot segamini põualiblikaga. Erinevus aga nende kahevahel on see, et põualiblika eestiibadel puuduvad mustad täpid. Mustlaik-apollot iseloomustavad laiad ümarad tiivad, mis on enamjaolt valged, kuid eestiibade tipuosa on peaaegu läbipaistev. Tiivasooned on mustad
Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. NIITUDE LIIGID Eestis on mitmeid erinevaid niite nagu näiteks; - rannaniit, asub mere ääres,vähe taimi, väga palju kive, tamestikku mõjutab soolane merevesi - puisniit, väga liigirikas, pargitaoline, rorkem levinud Lääne-Eestis lubjarikastel,niisketel muldadel - aruniit kõige levinumad, kuivadel muldadel - looniidud ehk alvarid asuvad paestel aladel, väga vähe Eestis,muld õhuke,palju kadakaid, kivine, kuiv - lammi ehk luhaniidud suuremate jõgede ääres asuvad rohumaad , mis suurvete perioodi
Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik
L+Festuca pratensis 16,5 14,8 9,5 15,2 15,0 10,6 L+Phalaris arundinacea 15,2 14,5 8,9 14,9 13,7 9,5 L+Bromus inermis 16,0 13,3 9,4 15,5 13,0 9,7 PD0,05 / LSD0,05 0,34 0,63 0,53 0,46 0,24 0,31 Saagi jaotus niidete lõikes oli ühtlasem hariliku lutserni külvides. Hübriidlutsern kõrrelistega andis majanduslikult arvestatava III niite KA saagi. 2007-2009 aastate keskmisena ületas III niites põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheina segude KA saak hariliku lutserni KA saaki 5%, hübriidlutserni III niite segud põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheinaga oli hübriidlutserni KA puhassaagist 38% suuremad. 2009. aastal olid lutserni segukülvid väiksema saagiga kui lutserni puhaskülvid (va segu põld-raiheinaga). Tugeva konkurentsi tõttu oli jäänud 2009. aasta sügiseks segukülvides hariliku
Ta elab mõnel kuivemal luhakühmul. Ta paaritub põldudel/niitudel. Teda ohustavad ulatuslikud maaparandustööd ja maaviiside asendumine intensiivse tootmisega. Teda ohustavad ka varajane niitmine, uute ehitiste rajamine, pesitsusaegne häirimine, hilised üleujutused ja kevadine liigne kuivus, põlengud. Rohuneppi ohustavad ka tema looduslikud vaenlased ehk röövlinnud, vareslased, rebane, kährikkoer ja mink. Tema kaitseks on ta pandud looduskaise alla, niite kaitstakse ja kasutatakse kergemat põllumajandusrehnikat ning hilist niitmist.
asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
Puisniit Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm Saaremaa puisniitude muld on lubjarikas. Lääne Eestis aga happelised. Mullad on viljakad ja niisked....
Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 3 3. NIIDUTÜÜBID 3.1 ALVARID 3.2 Iseloomustus Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukesemullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Sademete vähesuse korral on alvaritele iseloomulik see, et nad kuivavad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Alvareid saab jaotada mitmesse rühma
vallas . Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda
tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega.
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher
Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta
roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaadena vi kuivenemisel ka pllumaana. ..................................................... 2.Vga vahelduva reljeefiga knkliku moreenmaastiku huumusevaesed kruusakad saviiliiv- ja liivsavimullad, mis vahelduvad paksu huumusehorisondiga, nn sisseuhtemuldadega. ..................................................... 3.Mullad on krge huumuse- ja toitainesisaldusega.Lhtekivimiks on rohkelt teravaservalisi paetkke sisaldav moreen 5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst? Need niidud levivad toitainevaestel, alles kujunemisjrgus liivmuldadel.Kujunevad luidete ja muude tuiskliivaalade kinnistumisel taimedega.Hreda rohustuga. Kirjuta sellele niidutbile kaks iseloomulikku taime. .................................................... 7.Millist tpi metsale in iseloomulikud jrgmised kooslused? 1
polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Ehitus: · Merirooside keha on silindriline, kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". · Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 millimeetrit ning
Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud. Väljadele toob september hommikuse kastme. Enam ei mängi lapsed aasadel. Murud on hoolega kasvama hakanud, kellelgi pole aega neid niita. Enamik niite on mattunud üha rohkem puudelt langenud lehtede alla. Sügis annab väljadele märku saabuvast külmast. Nii hakkavad lagendikud end puhkama seadma. Muutused on toimunud ka teedel. Külateedel on liiklus vähenenud, sest inimesed on need talveks linnateede vastu vahetanud. Vaid üksikud inimesed liiguvad mööda külateid. Linnast läbi minevatel teedel liigub rohkesti koolibusse ja autosid, mis kõik on suuna seadnud kooli või ametiasutuse poole
Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus
päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali – Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis Kristuse pruudiks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Näitlejad Muusika
( wolf hunt ja vanagermaani keeles Ramm lammas ) · Esineb looduses 5 isotoobina · Aatomnumber : 74 · Aatommass : 183,83 · Tihedus : 19,30 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 3380 °C · Keemistemperatuur : 5500 °C · Volfram on keemiliselt väga püsiv metall. · Külma ega kuuma veega volfram ei reageeri. · Kõige aktiivsemalt reageerib volfram fluoriga. · Ta on looduses vähelevinud metall. · Volframist valmistatakse hõõglampidele niite. · Volfram suurendab terase kõvadust, kuumaja kulumiskindlust. · Ta on sedavõrd plastiline,et 1kg metallist saab venitada 3,5km pikkuse traadi , millest piisab 23000 elektrilambi valmistamiseks.
ürita siseneda. Kas peaks sealt mõne aja pärast ise välja tulema ning kas peaks käima kellegi järel... Paljukäidud teed pidi, meile endile niivõrd valena näivat. Oma igapäevaelu on kergem elada, kui miski meid pidevalt ei häiri ja muret ei tekita. Kui need on asjad, on meil võimalus neid sättida, mugavdada, eirata. Inimestega seda teha ei saa. Muidugi on erandeid, aga üldjuhul ei ole meie küljes niite, mida keegi teine oma meele järgi tõmmata saab. Ma arvan, et ennast tuleks proovida alla suruda. Mitte just alistuda ühiskonnale, vaid tuleks endast välja juurida mõtted, mis kiirteed pidi kuristiku poole viivad. Endasse sulgununa ning maailmast äralõigatuna minnakse tasakaalust välja. Mitte keegi ei saa elada üksinda ja õnnelikult, alati on kedagi kõrvale vaja.
enda gröönikeelne nimi, milleks on Kalaallit Nunaat, see tähendab grööni keeles 'inimeste maad' ehk siis 'gröönlaste maad'. Kohalik loodus Gröönimaa loodusest suurem osa on puutumata. Igijää ja igilumega on kaetud üle 80% Gröönimaast. Gröönimaa kirdeosas on Põhja ja Ida Gröönimaa rahvuspark. Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev. Gröönimaal on ka kohti, kus kasvab ka põõsaid, mustikaid ja samblike. Lopsakamaid niite võib leida küll ainult orgudest. Peale Gröönimaal elavatest inimestest elavad seal ka polaarrebased, hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud. Rannikul võib kohata ka morskasid, vaalu ja ka hülgeid. Saarelt ei puudu ka linnud, neid on seal lausa ligikaudu 50 liiki. Sealne maa pole ka andide poolest vaene. Gröönimaalt on kaevandatud nii sütt, marmorit ja tsinki kui ka tina ning hõbedat
Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused. Tekstiiltoodete valmistamiseks kasutatakse väga suurt hulka kiudusid ja niite, mis erinevad teineteisest keemilise koostise, ehituse ja omaduste poolest. Need määravad tekstiiltoodete põhilised füüsikalis-mehaanilised omadused, väljanägemise, kulumiskindluse ja mõjutavad toodete valmistamise tehnoloogiliste protsesside parameetreid. Osa kiudusid saadakse loodusest, osa valmistatakse keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus. Tänapäeval on suurema või väiksema kasutusega kiudusid sadu.
linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Saare lõunaosas kasvab üksikult madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid ja samblikke. Orgudes esineb kohati isegi üsna lopsakaid niite. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb siiski taimestik madalast tundra ja kaljutaimestikust. Peaaegu 56 000 elanikku elab Gröönimaal peamiselt rannikul, kus on jäävaba maa. Üldiselt on üle poole rahvastikust tänapäeval juba sündinud seal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab linnades. Linnade vahel puuduvad teed. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku
tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3 · Vesijuus võib paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. · Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. · Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. 4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. · Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui
Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi.
on tal kaks viburit. Kasvukoht ja toitumine Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides. Toituvad fotosünteesides. Levik väga tavaline vetikas kogu maalimad. Sageli esineb massiivselt põhjustades väiksematel veekogudel õitsenguid. Keermikvetikas: Keermikvetika ehitus Kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad on niitjad. Keermikvetikas on samuti niitvetikas. Ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. Tema rakkud moodustavad pikki niite. Kasvukoht ja toitumine: Keermikvetikas elab tavaliselt magedaveelistes veekogudes: järvedes ja tiikides. Ta hõljub vabalt veekihis ringi. Keermikvetikat mikroskoobis vaadates on näha rohelisi linte kloroplaste. Ta rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. Nende kaudu toimubki fotosüntees. Levik: Keermikvetikas on sage kõikjal maailmas, sage ka Eestis. Keermikvetikat mõjutavad tegurid: Keermikvetikas kasvab siseveekogudes
sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi
Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis nunnaks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Peaosades: Gabriel- Aleksandr Goloborodko Sündinud 28. septembril 1938 Ukraina rahvusest
Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal sarapuud. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade
rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et riidesse jääksid ilusad voldid, neid tärgeldati. Orjad või teenijad tõid võõrastest maadest kohalikule rahvale kaasa ka oma mustreid Kehakate sellel ajal näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. Vaaraode riided teht kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati tugevamast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided hoopis lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul lepardinahka
kasutusele hindud umbes VII sajandil pärast Kristust. Paber leiutati 11. märtsil 105 Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem. Hiinlased hakkasid brokaatkangast kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid materjale – kuldseid ja hõbedasi niite, paabulinnusulgi ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks. Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5. aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See on üks tähtsaimaid
Fourth level Fifth level põhilise heintaimiku moodustavad kõrrelistest aasnurmikas, aruheinad, karjamaaraihein, timut ja kerahein ning liblikõielistest ristik Kultuurniit on külviga rajatud niit. Kultuurniitude rajamisel kasutatakse tavaliselt paljuliigilist heinaseemet. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aegajalt niita ning seal mättaid purustada,
2010 Ehitus Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Erinevad kehaosad on tundlikud erinevatele ärritustele. Suuketas on näiteks tundlik keemilistele, mitte
Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab
TERAV PALJAK Tuntud ka kui narkoseened Mis seen see on? · Terav paljak (Psilocybe semilanceata) on värvikuliste sugukonda paljaku perekonda kuuluv hall utsinogeenne seeneliik. · Kui seda sööd hakkad draakoneid nägema. SEE ESITLUS EI PROPAAGEERI TERAVA PALJAKU NARKOOTILIST KASUTAMIST See on ju illegaalne! Oh, aga kus ta kasvab? Seen kasvab peaaegu igal pool, eelistades märgi, põhja poole avatud sõnnikuga väetatud niite. Muud sisu · Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 525 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel
Võsastumine on tihedam. 4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. 5. Endised puisniidupuud kuivavad. 6. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Millal hakkasid puisniidud kujunema, nende kunagine levik, kadumise põhjused. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Ulatuslik karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aastat tagasi ning samal ajal võis suurenes märgatavalt ka puisniitude pindala. 20. sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende 4 ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega. Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel? Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat
mereline, pehme kliima, iseloomulikud on tugev tuul, udu ja suur õhuniiskus; keskmine temperatuur juunis on 10-11° C, jaanuaris lõunarannikul 1° C, põhjas 2° kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska
Soomuld. ( Eestis laialdase levikuga, 30cm + turbahorisont, mille all on gleihorisont ) Gleimuld. ( Suurima levikuga Eestis, rohkem LääneEestis, gleihorisondist koosnev ) Tehismullad. ( Esineb rohkem IdaVirumaal, põlevkivi ja fosforiidikarjäärides, suuremates kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise ) Rähkmullad. ( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ).
· küüslauk ja sibul · Rikaste inimeste toit · kõpsetatud loomaliha · hani · granaatõunad · vein · jäneseliha · gaselliliha · jaanalinnumunad(delikatess) · valgest linasest riidest rõivad · riideid tärgeldati · kooti kangastesse lahtiseid niite et riiet ilmestada · u. kuni 5-6 eluaastani käidi alasti · nii naised kui ka mehed kandsid kõrvarõngaid, värviti silmi ja lõhnastati · palju kasutati ümarpeegleid · laialdaselt olid kasutusel parukad · juukseid värviti hennaga · spetsiaalsed külad käsitöölistele vaarao lähedal · imporditi puitu, elevandiluid, poolvääriskive · omast käest kuld ja vask
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel
metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: 1)Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 2)Suuremad jõed 3)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas
süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse. Koolibrid ei ela paarides. Emaslind ehitab pesa ja kasvatad järglased üksi üles. Herne suuruseid mune on tavaliselt kaks. Pojad kooruvad paljaste ja pimedatena, ning elab viie kuni kuue aastaseks.
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA: · Nimeta sega- ja lehtmetsade vööndi 1)Suuremad jõed 2)Suuremad järved Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas
Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
