ALETSCHI LIUSTIK PRAKTILINE TÖÖ: GOOGLE EARTHI KASUTAMINE ESITLUSE KOOSTAMISEKS Mia Emilie Valtenberg 9.C Üldandmed · Aletschi liustik on Valais'is Sveitsis · Alpide kõige pikem liustik Piirkonna maastikuline mitmekesisus · Liustik (jää), kivine maastik, vähe taimi, mäed · Piltide autor : Taimekooslused · Loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid:
seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m). Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali. Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks. Laskudes orgu, sulab liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest moodustub liustiku otsas jõgi, mis voolab välja liustiku alt. Moreenküngaste vahelised lohud on sageli täitunud veega, seal tekivad liustikujärved.
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki,
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
– Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks
– Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks
Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Hoovus- suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuurierinevustest Liustik-liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad tänapäeval maismaa pinnast ligikaudu 11% Mandriliustik- ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas Mägiliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. Veeringe osad on auramine, sademed ja äravool Veeringe liigid on suur veeringe ning väike veeringe Väike veeringe- päikesekiirgus soojendab maailmamere vett ja see
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on s...
Huvitavad faktid Islandi külades ei eksisteeri peaaegu üldse vanusegrupis 2035 olevaid inimesi kõik kolivad Reykjaviki. Külades on siis peamiselt päris noored ja vanainimesed, kes jäävad sinna oma surma ootama. Huvitavad faktid Islandil on keskmiselt 2025 vulkaanipurset sajandis Huvitavad faktid Suurim liustikuala Islandil Vatnajökull on 8% kogu Islandi pinnast. Keskmine jää paksus on seal umbes 400 meetrit. * Liustiku kohta on neil siin ka ütlus Liustik annab alati võetu tagasi ehk siis näiteks, kui geograaf peaks seal surema, siis on tõenäoline, et umbes 1000 aasta pärast võid sa selle tüübi terve keha otsa koperdada. Huvitavad faktid Inimesed Islandil armastavad vaatamata kallitele hindadel palju alkohooli tarvitada Tänan !!!!!! http://gertelsikk.blogspot.com/2010_08_01_archive.html http://www.musik.is/Lof/E/lofe.html www.Wikipedia.org
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7
docstxt/135534024992.txt
liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule Kui liustik edasi liigub, haarab ta endasse kivimipuru - moreeni ja kraabib sellega kaljupinda. Kuigi Eestimaa on suurema osa geoloogilisest ajaloost olnud maismaa, ei saa me kahjuks pärast liustiku kulutustööd enam leida kuigi palju jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää keeled Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru. Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast.
peavad ootama tõusu reidil. Mõõna ajal saab koguda rannikumeres elavaid loomi, nt. karpe ja krabisid toiduks, tühje limuste kodasid müügiks jne. Tõus ja mõõn liigutavad põhjasetteid, sadamate ehitajad peavad sellega arvestama. Loodete energiat saab kasutada elektri tootmiseks, nt. UK, Norra ja Kanada. Parem on ujuda tõusu ajal, kuna mõõna ajal taganeb vesi üsna kaugele ja võib su endaga kaasa viia. 3. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole. Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas.
*1.Kuidas tekib põhjavesi ? Osa vihma ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse , pooridesse ja tühimikesse . *2.Millest sõltub põhjavee sügavus ? See sõltub põhjavee all oleva kivimikihi sügavusest. *3.Millistel tingimustel liustik kasvab , millistel kahaneb ? - Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst
algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii
Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning see tõttu võivad kujuneda uhtorud Jõed uuristavad orge Jää Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja sulades maha jätnud
● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid ● Euroopa liustikud on võrreldes 1850. aastaga kaotanud kaks kolmandikku oma massist ning liustike sulamine kiireneb
Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Liustikud Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Liustike tüübid- Mandriliustikud ja mäeliustikud Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla – seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks
Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geoloog ja geomorfoloog Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal. Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest. Selfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi. Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000 km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune. Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi liustiku kaamera ja termomeetri
(märja) pinnase korral. 12. Iseloomusta liustike teket, levikut ja tähtsust. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14
võib olla see arv on umbes 9000. Kuid on täpselt teada, millise keele kõnelejaid on maailmas kõige rohkem. See keel on hiina keel ja seda kõneleb 300 miljonit inimest. Milline riik toodab kõige rohkem naftat? Peaaegu igal aastal on suurim nafta tootja erinev. See võib olla Venemaa, Ameerika Ühendriigid või siis Saudi-Araabia. Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas. Kus asub kõige suurem liustik? Liustike nimetatakse ka gletseriteks. Need liiguvad mägedes nagu jõed, ainult aeglasemalt. Selle jäämassi suurus ja liikumise kiirus sõltuvad kliimast ja pinnamoest. Kõige suurem liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk. Milline järv asub kõige kõrgemal? Tavaliselt on kõrgel asuvad järved väikesed. Kuid see ei kehti Lõuna-Ameerika suurima järve kohta. Titicaca järv laiub Peruu ja Boliivia piiril Kesk-Andides 3800 meetri kõrgusel. Selle
Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi
Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted. Eristataks kiltmaade ja madalike jäämütse. Jäämüts on näiteks Islandi suurim liustik Vatnajökull. Oruliustikud ehk mäestikuliustikud on pikad "jääjõed", mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke jaotatakse omakorda: · Orvandi- ehk kaariliustik on kõige väiksem liustikutüüp, pikkusega kuni 1 km, kujunenud orvandites . · Oskulaarsed liustikud erinevad Alpi liustikest selle poolest, et toituvad jääkilpidest. Levinud näiteks Gröönimaa jääkilbi servaaladel .
liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oose tekitavad liustikujõed tekivad lubjakivi Kunda-Toolse, Maardu, Kohtla-Järve dolomiit Saaremaal ja Kesk-Eestis: Kaarma, Mündi peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. liivakivi Piusa, Kaku liiv tuntumad Toolse ja Kuusalu, Männiku kruus Tammiku, Aardlapalu, N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Mustjala fosforiit Maardu, Rakvere, Kabala mineraalvesi Värska
muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid. Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Näiteks Andides asuva Chacaltaya liustik on kaotanud 40% oma paksusest ja pindalast ning hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski Aasias, kus rahvastiku suur arv ja juurdekasv teeb veepuuduse veelgi raskemaks. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Merereostus
(tavaliselt merega) kitsas väin. Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik on laugelt süganeva merepõhjaga rannik. Liustike teke: Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal. · MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad äärte suunas radiaalselt laiali. Liustiku mõju pinnamoele: · Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud
M kurud A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia M A A T E A D U S Wikipedia Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. M A A T E A D U S Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud. M A A
Oosid Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks.
m 27.Missugune on liustike tähtsus? *Mageda vee varu * Mäejõustiku jõgede allikas *Kuhjunud moreen 28.Osata selgitada järgmisi mõisteid: * Maailmameri - Katkematu kihina Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. * Tõus - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis. * Mõõn - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis. * Self - Maailmamere poolt üle ujutautud mandrilise maakoore osa. * Mandriliustik - Liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas. * Mäeliustik - Liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille määmass liigub mööda orge allapoole. 29.Teada kontuurkaardilt: mered, lahed, väinad, kanalid, jõed ja järved 30.Eksamimaterjalidest ülesanded jooniste ja kaartidega
lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fjeld - 3694 m. Valdav osa Gröönimaa mägedest jääb siiski alla 1500 meetri. Island v Vatnajökull on islandi suurim liustik (8100 km² ehk 8% Islandi pindalast). Jääkihi keskmine paksus on 400 m, kuid ulatub keskosas 1000 meetrini. v Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnjúkur 2199 m. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mille suurim kõrgus on 4808 m (Mont Blanc). antarktis Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Antarktis paikneb lõunapoolkeral Antarktika maailmajaos ning seda ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Pindala14 000 000 km2 Jäävaba mandriosa 280 000 km.
parasvöötmes. Silur Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Siluri ladestu moodustab olulise osa Eesti aluspõhja kivimitest. Siluri ladestu kivimid määravad Kesk-Eesti, Saaremaa, Muhu ja suures osas Hiiumaa geoloogilise ilme. Devon Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest. Kvaternaar Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks.
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku
Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad : Eduard von Tolli auks nimetati mitmeid geograafilisi objekte. Fridjof Nansen nimetas tema auks lahe Taimõri poolsaare looderanniku. Stolbovoi saare põhjapoolsem punkt on Tolli neem, Tolli väin eraldab Kotelnõi saart ja Benneti saarel on Tolli liustik. Info allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Toll http://en.wikipedia.org/wiki/Eduard_Toll http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=17230 Raamat ENE www.miksike.ee Siim Taru R.V.G 8a klass
On ka teine variant,kuidas Bering suri. Alaska rannikule tagasiteel avastas Aleuutide saared ning Beringi saare, kus ta talvitudes suri skorbuuti ehk C-vitamiini puudumisest tingitud haigusesse. Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten James Cook tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: Beringi meri, Beringi saar, Beringi liustik ja üks karuliik. Alates 6. märtsist 2006 kannab Vitus Beringi nime ka Kamtsatka Riiklik Ülikool.
Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poole . Liustikke oli ksnes kolmel tipul ja nende kogupindala oli 1,5 km. 1990. aastal tehtud mtmised nitasid, et alles oli ainult 40 protsenti 1955. aastal mdetud liustikest . 2010. aasta mais teatasid Uganda looduskaitseametnikud, et mestiku suurim liustik Margherita metipul on lhenenud. Ruwenzoris eristatakse viit taimkatteala: 12 km krgusel asuvad lesharitud maad, 23 km krgusel mgimetsad, 2,53,5 km krgusel bambuseala, 34 km krgusel kanarbikuala ja 44,5 km krgusel alpiniidud ja -nmmed. Sellest krgemal valitseb mgikrb. Ruwenzori mgede loodus on lopsakas ning seal elab palju haruldasi ja ohustatud taime- ja loomaliike, sealhulgas endeemseid liike. Mgedes elab teiste seas elevante, mitu esikloomaliseliiki ning 89 linnuliiki. Nlvadel
kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres i) PANK murrutuse tagajärjel aluspõhjakivimeisse kulutatud püstloodne astang, mille jalamile tekib murrutuse nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel
Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. - Juga erineb kosest selle poolest, et
Pikkus (km) 2510 Ganges Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
• meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit. • Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik geoloog Minik Rosing leidis Nuuki lähedalt 3,8 miljardi aasta vanuseid kive. • Gröönimaa vett peetakse maailma puhtaimaks ja pehmeimaks. • Gröönimaa peamiseks vaatamisväärsuseks on karm arktiline loodus oma mägede, fjordide, liustike ja jäämägedega • Maailma suurima saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis te...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
· Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht · Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland · Läänemerd ümbritseb 9 riiki LÄÄNEMERE OSAD: LÄÄNEMERI JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL: · Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste fossiilsete limuseliikidejärgi. BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 )
Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum)
Eduardi ning tema kaaskonna varud hakkasid lõppema ning nad liikusid Teistele Uus-Siberi saartele edasi. Benetti saarelt lahkudes jäid nad kadunuks. Laeval olnud meeskond korraldas päästeekspeditsiooni, kuid leiti ainult Benetti saarelt olevad Tolli asjad. Tolli ning kolme teise mehe surnukeha ei leitud. Tolli surmaks loetakse 1902.aasta. Tolli teose toimetas tema naine, Tolli päeviku põhjal, mis saarelt leiti. Uus-Siberi saarestikus on Eduard von Tolli auks Tolli nimeline väin, liustik, neem ja laht. Tema naise järgi on nimetatud sealses saarestikus olev Emmeline neem. Eduard von Tolli 50 sünnipevaks püstitati Hermann von Tolli. eesvedamisel graniidist laevakujuline mälestussammas Kukruse mõisa kalmistule. Eduard von Tollit loetakse üheks suurimaks Eesti ja Vene poolaaruurijaks ja geoloogiks . Võiks öelda, et baltisakslaste saavutused on jäänud silma nii meie, kui ka maailmaajaloos. Ma ei saaks öelda, et kõik saavutused on soosinud eestlase kultuuriarengut