hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega ei ole olemas puhast veekonnade populatsiooni. Noormaalse välimusega veekonna saab tavaliselt emase veekonna paaritamisel ühe vanemliigi järvekonna või tiigikonna isasega. Roheliste konnade kudemise aeg on üldjuhult pikem ja langeb enamasti suve alguse poole. Neid liike on kõige lihtsam eristada häälitsuste põhjal. Roheliste konnade eristamine välimuse järgi on paraku problemaatiline ja tekitab vahel raskusi isegi geneetikute endi hulgas, siis vee- ja järvekonna suure sarnasuse tõttu ei jaotata nende hübriidseid vorme rangelt ühte või teise liiki, vaid nende eristamisel lähtuti lihtsalt nende konnaliikide häälitsemisel esinevatest kõrvaga kuuldavatest
Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................
hapnik (O) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja. Kalade hingamine skeem O CO VESI VE SI 3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad? · Kahepaiksed e amfiibid on konnad, kärnkonnad ja vesilikud. · Nad saavad elada ja hingata nii vees, kui maismaal. Rohukonn on üks Eesti tavalisemaid kahepaikseid. Tema tuleb vette vaid kudema. Konnade tunnused PUNNIS SILMAD LAME KERE TRUMMIKILE SUURED TAGAJÄSEMED Kahepaiksete hingamine · Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui naha kaudu. · Vees hingavad nad naha kaudu, kuid aktiivselt vees liikudes vajavad nad rohkem hapnikku ning seega peavad vahel veepinnal hingamas käima. · Kõik konnakullused hingavad lõpustega. Keskkonnaameti
Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa.
majandamise meetmeid. Joonis 1. Testmisala (4067 km2) Prantsuse alpides Materjalid ja meetodid Uuringus kasutati sigimistiikide asukohti graafiku sõlmpunktidena. Graafikut kasutati maastiku tüübi ja läbitavuse suhte kirjeldamiseks. Kõiki aspekte hõlmava graafiku ülesehitamiseks kasutati: 1) Iga-aastased asustatud paigad pandi sõlmpunktidena paika, optimaalse teekonna (least-cost) modelleerimist kasutades simuleeriti konnade iga-aastast keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades
4. Kulles 5. Noor konn 6. Täiskasvanud konn 7. Kullese ja täiskasvanu konna erinevused. · Kulles hingab lõpustega · Kullesel on saba · Kullesel on küljejoon · Täiskasvanud konnal on jäsemed · Täiskasvanud konn hingab kopsude ja naha kaudu 8. Konnakullese ja kala kehaehituse sarnasused · Saba · Lõpused · Küljejoon · Jäsemeteta 9. Kuidas muutub maade kuivendamisel konnade arvukus? Väheneb, sest nad ei saa enam kudeda. 10. Kuidas muutub konnade arvukus, kui kahjutõrjeks kasutatakse putukamürke? Väheneb, sest söövad mürgitatud toitu.
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu
Rohukonn (Rana temporaria) Rohukonn on Eesti arvukamaid ja enim levinud kahepaikseid, kuid teda pole leitud Saaremaalt ega Muhust. Ta on meie kõige varajasem kudeja. Kudemisveekoguks valib ta avamaastikul paiknevad madalaveelised ajutiselt üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 13 suurt kuduklompi, milles on kokku 5004000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised.
Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C - kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mutta või peituvad taimede vahele või kaldamätaste alla. Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta Välimus on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade
kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad. tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne. Ladina keelne nimetus Rana arvalis Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaksRabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa
Ka etenduse ajal oli enamus osa publikust lapsed ja see oli üsna häiriv, sest minu taga istuvad lapsed krabistasid pidevalt kommipaberitega. Minu jaoks oli see igav, et osad laulud olid sarnased. Mis mulle aga meeldis, olid näitlejate värvilised kostüümid ja vahepeal esinevad naljad. Minu lemmiktegelas etenduses olid kolm pardipoega ja pardisa. Nad jäid meelde oma vaimukuse ja välimusega. Muusikali laulud olid väga lõbusad ja kõige paremini jäi meelde konnade poolt esitatud laul. Ka publik elas sellele laulule kõige energilisemalt kaasa. Teatrielamuse muutis meeldejäävaks ka see, et ooteruumis kohtasime mitu korda näitlejat Priit Loogi. See oli esimene kord, kui ma külastasin Ugala teatrit ja see elamus oli väga positiivne. Mulle meeldib teatris käia ja ma ei kahetse, et käisin "Inetut" vaatamas. Ma soovitan seda muusikali ka kõigile, eelkõige noortematele õpilastele.
Sinine mürk konn Kirjeldus Need väikesed konnad on kergesti äratuntavad oma sinise värvi poolest, jalad ja kõht on tumesinised ning selga katavad mustad täpid või laigud, eriti pea osas. Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt.
ise ütleb:"küll ma saan, ärge muretsege." Välimuselt on ta nagu vanaemad ikka, armas väike vanainimene, kuid hingelt on ta noor ja elujõuline. Ma mäletan seda, et suviti sõitis ta alati rattaga maalt linna ning ostis seljakoti igausuguseid söödavaid asju täis ning sõitis maale tagasi, kusjuures üks ots on 20km. Teine väga ere mälestus on nastikutest, kes meil maal elavad. Mu vanaemale nad väga meeldivad ning ta hoiab neid, kuna nastikud hoiavad eemale hiiri ja rotte ning hoiavad konnade arvu normaalsuse piires. Me ei tohi nastikuid mitte kunagi segada, sest nad on vanaema arvates nii toredad, kuid kui ta ise neid ootamatult näeb, ehmub alati ning jookseb minema. Mu vanaema on väga nooruslik ja ei hooli vaid meie, laste ja lastelaste eest vaid ka loomade ja igasuguste taimede eest, mis ta põllul kasvavad.
aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Noka vahel kantakse ainult pesamaterjali. Ka on konnade osatähtsus toonekure menüüs tunduvalt väiksem kui seda arvatakse. Võimaluse korral sööb ta hiiri, mutte, putukaid, vihmausse, sisalikke ja madusid, kuid mutist suuremate loomade allakugistamisega tekib tal juba raskusi.Harvad pole juhused, kui toonekurg nõrga ja viletsa, tavaliselt viimasena koorunud poja üle pesa ääre tõukab, kelle siis inimesed edukalt üles kasvatavad. Pojad lennuvõimestuvad umbes augusti alguses ja mõni nädal peale seda hakkavad ise toitu otsima
räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed
53. Lahhanofoobia hirm köögiviljade ees. 54. Laliofoobia hirm rääkida. 55. Mageirokofoobia hirm söögitegemise ees. 56. Obesofoobia hirm kaalus juurdevõtmise ees. 57. Oenofoobia hirm veinide ees. 58. Papürofoobia hirm paberi ees. 59. Peniafoobia hirm vaesuse ees. 60. Plutofoobia hirm rikkuse ees. 61. Pokreskofoobia hirm kaalus juurde võtta. 62. Potofoobia hirm alkohoolsete jookide ees. 63. Ranidafoobia hirm konnade ees. 64. Sarmassofoobia hirm armumängude ees. 65. Seskvipedaliofoobia hirm pikkade sõnade ees. 66. Sokerafoobia hirm äia-ämma ees. 67. Somnifoobia hirm une ja magamise ees. 68. Spermatofoobia hirm sperma, seemnevedeliku ees. 69. Venustrafoobia hirm ilusate naiste ees
mustade laikude ja 3 kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Järvekonn III Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate suuremate laikudega, 1 kollane pikitriip. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Rabakonn III Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimestele varvastele kasvavad tumedad karedad pulmatüükad Rohukonn III värvuselt pigem pruun kui roheline. Kontrastsem kui rabakonn. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Tähnikvesilik III
tagajäsemed on enamasti pikemad. Maal toimub liikumine enamasti hüpates. Vees liikumiseks on tagajäsemete varvaste vahele arenenud ujunahad. aastane elutsükkel- Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist märtsi- aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas. koht ökosüsteemis-nad hoiavad vaos putukate arvukust. Konnade vaenlasteks on mitmesugused linnud- konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. kududest võib toituda sinikael- part Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Ta võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Sureb veekaotuse tõttu 2-3 päeval. Talub madalaid temp. Rohukonnad eelistavad kuusikuid ja nulumetsi, tammikuid, põlde ja põõsastikke.
Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede- äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke,
lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon
R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks. Konn hävitab putukaid. 26. Mis ohustab kalu ja kahepaikseid? Reostus, sigimis paikade vähenemine. 27. Kuidas kalu ja kahepaikseid kaitstakse? Mitte reostada(nt.veekogusid), rajada konnade jaoks maanteedele sildu või tunneleid. 28. Mis on alammõõt? Mõõdetakse kala nina otsast saba uime alguseni. Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda. 29. Milleks on vaja püüginorme ja mida nende kehtestamisel arvestatakse? Vaja selleks, et ei püüta/hävitata liiga palju kalu, arvestatakse sigimis perjoode. 30. Kuidas reostus kalu ja kahepaikseid mõjutab? Reostus jõuab veekoguni, kus elab ka ja onna kullesed, nad ujuvad selle sees ja
2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida
Sellega koos mängis flööt imiteerides hundi ulgumist ja siis tugevat vihmasadu. Loo mõte oligi selles, et öösel oli metsas vihmasadu, metsloomad jooksid ringi ja siis alles, kui tuli välja päike hakkasid laulma linnukesed. Alguses olid teravad rütmid, meloodia oli laia ulatusega ja hüplev, harmoonia oli aktiivne. Kohati oli selline muusika, et lausa hirmuvärinad tulid peale. Peale väikest pausi lülitati makk sisse ning kostis konnade krooksumine, kurehääl ja algaski lindude laul. See oli kohati kurb, siis jälle lõbus. Üldiselt see lugu meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev kuulata. Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George Enescu (1881-1955) ,,Cantabile et Presto" (1904). Seitsmendaks looks oli Juozas Pakalnis`e (1913-1948) ,,Svajone" ehk ,,Unistus". See algas rahulikult, kuid molnud minoorne
(Sparks, 2001). Tiigis peetakse naisi kalliks mõnikord ei lase kavalerid emast embusest lahti. Isased ei kaota isegi pulmade ajal pead: niipea kui emane kudu välja laseb ta teeb seejuures erilist häält laseb isane ta otsemaid lahti aga et sõbranna omavoliliselt käest ei libiseks, paisuvad isase eesjala esimesel varbal niinimetatud pulmatüükad. Need karedates mõhnades asuvad erilised näärmed. Nende eritised on bakterisiidsed. Vahel kestavad konnade embused kuni kolm ööpäeva emane millegipärast venitab kudemisega. Ja isane ootab rakkuskäsi kinni hoides. (Starikovits, 1990). Kokkuvõtteks võib öelda, et loomad on väga erinevad. Kõigil on oma isiklik viis sigimiskäitumises. Keegi pole kunagi kellegagi sarnane. Kuna loomariik on väga suur ja lai ei ole võimalik siia kirja panna kogu sigimiskäitumisega seostuvat. Välja sai toodud vaid minule silma jäänud käitumisviisid. Kasutatud allikad Mänd, R. (1998)
Öösel on tiiger väga hõivatud: ta peab vahetpidamata kontrollima oma valduse piire, märgistades neid korduvalt uriini ja väljaheidetega. Jahti peab ta samuti öösel. Tiigri päevad mööduvad puhates. Tiigrid peavad jahti üksi, nende triibud aitavad neil saakloomale nähtamatuks jääda. Tiigrid tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides. Eelistatuimad saakloomad on pühvlid ja hirved, ent ta rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega. Tiiger oskab ka kala püüda. Mõnikord sööb tiiger okassigu, kui aga okas peaks käpa läbima, võib ta surra. Saaklooma püüdmise keerulisus muudab selle efektiivsemaks, kui jahtida üksi. Tulemusena ei tavatse nad luua gruppe nagu lõvid. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud
elementide kompleks. Mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles 19. sajandil. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Loomakujuga seostati ka katku. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Usuti, et surnu tahab igavust tundes peagi ühte pereliiget endaga
maades huvi tundma eesti rahvaluule vastu ja samas mõjutasid need positiivselt kogu eesti kirjandust ja ka kujutavat kunsti. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Huvitav on ka see, et just loomakujuga seostati ka katku, mis tol ajal oli tohutu suure hävingujõuga haigus. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma. Näiteks kui toonekurg sinu piiri mööda hulgub, siis tähendab, et mõni sureb. Isegi tänapäeval
Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine. Rohukonna munad moodustavad vees vormitu kogumi konnakudu. Munadest väljuvad vastsed, keda nimetatakse kullesteks. Algul on nad rohkem kala kui konna moodi. Areng toimub moondega
Kambriumi "plahvatus". Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (keelikloomade teke, selgroogsete teke, maismaa asustamine taimedega, seemnetaimede ja metsade teke, putukate ja kahepaiksete teke, ulatuslike söeladestute teke, roomajate teke, imetajetaoliste roomajate teke). Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke, lindude ja konnade teke, katteseemnetaimede teke). Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. Kainosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Muutused elustikus ajastute kaupa (imetajate ja lindude kiire evolutsioon, rohttaimede levik; ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng; inimese teke, megafauna õitseng ja kadumine). REGIOONID Iseseisva töö materjalides käsitletud piirkondade kohta (kas videod või Eesti Looduse
Noor Andres oli väga tugev, sebis Kassiaru Maaliga, kes ei tahtnud temaga olla, kuid lõpuks hakkas talle Andres meeldima. Vana Andres ei saanud noorele Andresele vastu ja nii elas noor Andres kuidas tahtis. Ants oli kuulus karjapoiste seas. Ükskord ta jäi aga kogemata magama karjamaal olles ja loomad kõndisid minema, isa Andres nägi seda ja selle eest andis Antsule peksa. Kord aga sai Ants hammustada ussilt ja ravis end ise ära, karjapoiste seas sai ta aga kuulsaks konnade elusalt nülgimisega. Kirjutaja tuli Indrekuga Vargamäele vähi püügile, kaasa võttis viina aga teised ei joonud. Kirjutaja kahvad jäid jõepõhja kinni ning ta läks neile järgi, kardeti, et ta upub, kuna oli joonud aga ta tuli tagasi ja rääkis, et jõe põhjas oli suur känd. See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde
aastail 19751982 loendati neid vaid 300350 (Laanetu, 1998). Sellise languse vallandas ilmselt 1964.1965. aastate madal veeseis ja karmid talved ning loomade intensiivne küttimine, sest saarma nahka hinnati väga kõrgelt selle ilu ja vastupidavuse tõttu. Kriitiline seis sundis võtma selle liigi kaitse alla. Saarma arvukus hakkas taastuma pärast 1978. 1983. aastate kõrgveeperioodi, mille järel tunduvalt paranes meie siseveekogude ökoloogiline seisund: hakkas suurenema konnade arvukus, saarma toidusedelisse ilmus taas jõevähk, paranesid kalade elutingimused. Arvukalt esines ondatrat, kes oli ka saarmale toiduks (Laanetu, 1986). Suurveeaastad mõjusid soodsalt ka koprale, kelle kaevatud kanalid, ulatuslikud urusüsteemid ja paisutatud vesi lõid soodsad varjumis- ja toitumistingimused saarmale. Saarma arvukus on suhteliselt suur esmajoones seal, kus elab kobras. Saarma asurkonna kasvu võimaldasid ka pehmed talved, küttimiskeeld ja
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...
keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid. Allomyces – muda või mulla saprotroofid. 2. Millistes hõimkondades esineb veel vees elavaid seeni? Alamhõimkond: Kickxellomycotina ja Hõimkond Kottseened Ascomycetes 3. Mis põhjustab amfiibide surma nakatumisel viburseentega Batrachochytrium dendrobatidi? 1980-datest alates algas dramaatiline konnade ja teiste amfiibide populatsioonide vähenemine üle maailma. Selle aja jooksul on üle 100 liigi amfiibe hakanud välja surema ja võib-olla pooled 6000-st säilinud liigist on ohustatud. Amfiibidel tekkisid nahal haiguskolded ja arvatakse, et nad surid kuna ei saanud enam hingata normaalselt läbi naha. 4. Mis ajast ja mis eesmärkidel hakkasid inimesed seeni kasutama? Millised võisid olla esimesed kasutamist leidnud seened?
Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta kontrollima rohudzungli asukate peamisi liikumisradasid, peatub siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või suur ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel tuli leppida vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete munadega täituma, hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku saabudes ilmusid rohudzunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate ning jooksikute näljased hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad. Pimedas pole silmadest suuremat abi, seepärast juhindub siilivana lõhnadest, häältest ja omaenda rikkalikest elukogemustest. Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb vähemaks, seevastu loivab üha sagedamini ringi ööliblikate röövikuid. See tähendab, et kätte on jõudmas ööliblikate hooaeg. Kui siilivana umbes kelle kolme paiku öösel rampväsinuna
ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja, sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.. Ja õigupoolest ongi ju mu eesmärgiks rabakonnade kudepaik seljandike ja Põhjaka raba vahel. Õhtusele ringile lähen kell
ehk aktiivne sõda koos füüsilise vägivallaga. Macfarlane tõi välja mõiste “kurjuse telg,“ mis tema seletuste kohaselt on maailm, seotud kristluse ja islamiga. Usutakse, et keegi, kelle motiive nad ei mõista, püüab nende elulaadi hävitada, see nähtamatu rahvas on kurjusega seotud ning paljud arvavad, et nad on saatanaga mestis. Ka mõiste „konnad kaevus“ – mis tähendab sündroomi, kus inimesed konnade kombel tõmbavad tagasi igaühe, kes püüab kaevust välja saada – leidis kasutust autori teoses. Too välja teose peamised autorid ja teooriad, millele see tugineb Kohe raamatu algul mainis autor filosoofi Francis Baconit, kes väitis järgmist: “Mõni raamat on maitsmiseks, teised neelamised ning väga vähe on neid, mida mäluda ja seedida.“ Selle kaudu kirjeldab ka Macfarlane, kuidas tema raamatus on kohti mida tuleks „mäluda ja seedida.“
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
See järeldus võeti aastaid hiljem aluseks elektrivoolu kokkuleppelise suuna määramisel. Franklin avaldas oma tööde tulemused 1751.aastal raamatus "Experiments and Observations on Electricity" ("Eksperimente ja vaatlusi elektrist"). Raamat tõi talle esimese ameerika teadlasena rahvusvahelise tunnustuse. Esimene vooluallikas 1780. aastal tegi Itaalia arst, Bologna Ülikooli anatoomiaprofessor Luigi Galvani (1737-1798), ebatavalise avastuse. Konnade lahkamisel pani ta tähele, et äsja konnalt eemaldatud koiva lihased tõmbusid järsult kokku, kui terasnuga puudutas selle närve. Galvani oletas, et nähtus on seotud elektririistade lähedusega prepareerimislaual. Tolle aja teadlased tegelesid ju uurimustööga teaduse erinevates valdkondades. Nii 7 olid kaa Galvani laboratooriumilaual kõrvuti arstiriistad ja füüsikaseadmed. Järgnevate katsete tulemused kinnitasid ta oletust
omakorda suurendab mikroorganismide, väikeste molluskite, koorikloomade, putukate vastsete ja tõukude hulka vees. Nimelt need organismid asuvad veekeskkonnas toiduahela kõige alumisel astmel. Selle tulemusena soodustatakse “kaubanduslike” isendite arengut ja tagatakse nende parem areng võrreldes looduskeskkonnaga. Mageveekasvanduste puhul on kasvatatavateks liikideks sõltuvalt piirkonnast jõeforell, siig, paalia, angerjas, koha, haug ja erinevad karpkala, säga, tuura, vähkide ja konnade liigid. Selle tegevuse tulemusena on omal ajal Euroopasse sisse toodud mitmed võõrliigid, nagu vikerforell, ojapaalia, karpkala ja erinevad konnade ja vähkide liigid. Laguunides ja rannikuäärsetes tiikides paiknevates mereveekasvandustes kasvatati asukohast sõltuvalt huntahvenat, angerjat ja erinevaid meerikogre, meripoisuri, tuura, krevettide ja rannakarpide liike. Molluskikasvatus Molluskikasvatus on siiani jäänud ekstensiivseks vesiviljelusvormiks. See põhineb
keskkonna helidega, mis mõjuvad lindudele omapäraste ärritajatena. Toalindudele on sellisteks ärritajateks teiste lindude laul. Et ööbikud "satuksid lauluhoogu", tuleb neid hoida ühes toas tihase, lõokese ja nõmmlõokesega. Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud)
siis võtsime lugemid. e1=1373 t1=1355 h12=t1-e1=1355-1373=-18 Siis panime tagasioleva konna juurde niveliiri umbes 10m kaugusel. Võtsime uued lugemid. e2=1355 t2=1375 e0=t2-h12=1355-(-18)=1373 Siis siis võrdlesime e0 e2-ga: 2x=e2-e0=1375-1373=2mm saime kollimatsioonivea. Meie viga on väiksem kui lubatud viga (2mm10mm) sellega on kolmas nõue täidetud. IV nõue: Kompensaatori kontrollimine: Selleks panime nivellire konnade vahele ja mull keskel, siis mulli paremale, vaskule, ette ja taha. Arvutasime et nõue oleks täidetud. t1=1350 e1=1370 h1=-20 t2=1350 e2=1370 h2=-20 t3=1350 e3=1370 h3=-20 t4=1350 e4=1369 h4=-19 t5=1350 e5=1370 h5=-20 |h2-h1|=0mm5mm |h3-h1|=0mm5mm |h4-h1|=1mm5mm |h5-h1|=0mm5mm Laboratoorne töö nr. 20
See oli kurb rongkäik) PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ? LISA7 LEIA VIIS ERINEVUST ! LISA8 KONNAD Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju- liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres.Õpetaja loeb koos lastega: Armas väike konnake, hüppa tiigi kaldale! Ringi sees seisvad lapsed matkivad hüppavaid konni. Siis vahetatakse osad. KURG JA KONNAD Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu. Lapsed (konnad) on kodus. Õpetaja kutsub: Konnad, tulge hüppama! Üks lastest on kurg ja astub kure sammul lastele lähemale. Konnad hüppavad koju. LISA9 VIHMAUSS Sõrmed on ussikesed, mis keerlevad igas suunas. Vihmasaju ajal trummeldada sõrmeotstega põrandale (lauale, tamburiinile, trummile). Peitu peita kiiresti käed selja taha, kaenla alla, kukla taha vm. Suss suss vihmauss mulda vagu ajab. Suss suss vihmausssõpru taga ajab. Vaata, vihma sajab! Peitu! LISA10
URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad
2) Lõpusehingamine asendunud kopsuhingamisega, mille tõttu nad ei ole enam alaliselt veega seotud. Kahepaiksete varvasjäsemed on kohastunud vastavalt nende elupaigale ja eluviisile. Ujumiseks on paljudel kahepaiksetel tagajäsemete varbad ujulestadega ühendatud. Mida maismaalisema eluviisiga liik, seda rohkem on arenenud kopsud ja teisejärgulisem on nahahingamise osa. Näiteks kärnkonna kopsud on palju paremini arenenud kui roheliste konnade omad. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 6. Peamised muutused, mis on kaasnenud täielikult maismaalise eluviisiga. 7. Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud.
rasvavarude vähesuse tõttu või muul põhjusel enam ei uinugi, vaid jäävad kevadeni ringi liikuma ja toitu otsima. Kes eestis magavad talveund? Talveund magavad kõik meie kahepaiksed ja roomajad. Rohukonnad ja rohelised konnad lähevad talvituma veekogude põhjamutta või kivide vahele. Mõned rohukonnad talvituvad sobivate veekogude puudusel ka vanades salvkaevudes. Kui saarmas või mink leiab veekogu põhjast talvituvate konnade kogumi, hakkab ta seal nagu sahvris vajadust mööda toidu järel käima. Nii võib ta kevadeks hävitada terve kogumi. Roomajad ja teised kahepaiksed kaevuvad paksu kõdukihi alla või külmumispiirist sügavamale pinnasesse. Teinekord sobib ka näriliseurg või muu maa-alune tühemik. Rästikutel ja nastikutel on kombeks koguneda aastaid samadesse talvekorteritesse. Kevaditi hajuvad loomad sealt isegi kuni mitme kilomeetri kaugusele, sügisel pöördutakse taas samasse talvituskohta tagasi
ligi 1,3% Eesti pindalast. Transpordivõrgustik killustab elupaiku, elusolendite vaba liikumine on takistatud ning võib tekkida barjääriefekt. Barjääriefekt on tekkimas suuremate maanteede, (mille liiklussagedus on kasvanud 1015 tuhande sõidukini ööpäevas ja laius viidud vähemalt neljarealiseks), juures. Seda efekti aitavad oluliselt vähendada hästi planeeritud leevendusmeetmed: erinevate liikide jaoks mõeldud ökoduktid: pinnase ja taimedega kaetud sillad, samuti väikesed (nt konnade liikumisteedele rajatavad) tunnelid, mis tagavad liikide levikuteede püsimise. Leevendusmeetmete planeerimine ja rajamine peab kujunema standardseks kohustuslikuks transpordiinfrastruktuuri projekteerimise osaks. Õhutranspordi probleemiks on lennukoridoride ristumine lindude rändekoridoridega. Kõigi transpordiliikide puhul on eesmärgiks liikluse planeerimine ja suunamine selliselt, et oleks välditud konflikt loodusega
sarnanedes kord ühele, kord teisele vanemliigile (tiigi- ja järvekonnale). Täpsemaks määramiseks peaks kasutama keha ja jalgade pikkuse suhtarve. Rohelistele konnadele on iseloomulik veeline eluviis. Isastel on välised kõlapõied. Koevad hilisemal ajal (mai lõpp-juuni), häälitsevad valjult. Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud, laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks. Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´. Eesti roomajate liiginimekiri: Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara) Kivisisalik (Lacerta agilis) Vaskuss (Anguis fragilis) Nastik (Natrix natrix) Rästik (Vipera berus) Sisalikud Eestis leidub kolme liiki sisalikke. Nendest vaskuss on jalutu ning ülejäänud kaks liiki jalgadega sisalikud. Sisalike sigimine võib ka välimuselt sarnastel liikidel olla erinev ning mõjutada elupaigavalikut.
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
Jaotuvus looduses 10-25% kõrgematest taimedest sisaldavad alkaloide ning kontsentratsioon jääb mõne protsendi juurde. Enamjaolt on kõige suurem kontsentratsioon lehtedes või koores ning varieerub ka vägapalju koe tüübi suhtes. Üldiselt esinevad alkaloidid sooladena või orgaaniliste hapetena. Lisaks leidub alkaloide ka seentes, eriti Psilocybe perekonnas, kus esineb alkaloidide segu psülotsiinist, psülotsibiinist, baeotsüstiinist ning ka loomades, nagu bufoteniin mõndade konnade nahal. Ekstraheerimine Kuna struktuurides on nii suured varieeruvused siis pole ühte kindlat meetodi, kuidas saada neid kätte toorainest, kuigi enamus meetodeid kasutab ära nende lahustuvuse omadusi. Kuna taimedes on alkaloidide segu, siis eraldadakse kõigepealt segu ning seejärel eraldatakse individuaal ained. Nikotiin Nikotiin on hügroskoopne, värvitu õlijas vedelik, mis lahustub hästi alkoholis, eetris või lahjas
üksikuid episoode, mis muutis nad mütoloogiliseks kroonikaks. Klassiühiskonna kujunemise ajajärgul hakkas heroiline eepos iganema ning tekkima koomiline eepos (tühiseid sündmusi ja tähtsusetuid isikuid kujutav eepos, mis kangelaseepose taustal mõjub humoorikalt). Poeemi "Margites" (koostatud umbes 7. saj. keskpaiku eKr), mis pole säilinud otsene paroodia on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda". Poeemi satiiriline iseloom väljendub selles, et mitmed stseenid parodeerivad vastavai kohti "Illiases". Tuleb ette Homerosega sarnaseid epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid ja isegi jumalaid. Kangelastena tegutsevad siin aga hiired ja konnad mida tühisem on süzee, seda teravamini tuleb kontrast esile. (Kleis 1956:52) 1.4.1 Ilukirjandusliku proosa tekkimine 6. saj. eKr. hakkas arenema ka proosakirjandus. Ka proosat saab jaotada liikideks: teaduslik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
