Otsingule "baltisaksa" leiti 838 faili

baltisaksa - Baltisaksalste mõjutused Pärisorjuse kaotamine 1861 ja talude päriseks ostmine võimaldas eestlastel lõpuks ometi võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edendamiseks.

Ă•ppeained

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal -Tartu Ăślikool
4
doc

Tartu tudengid 50a tagasi - Baltisaksa kirjanduse retsensioon

Bertrami teosele ,,Tartu tudengid 50 aastat tagasi" Doktor Bertram pöördub lugeja poole tõdemusega, et Tartu linn on muutunud. Seesuguse väitega võib raamatut alustada ükskõik mis ajal, ka praegu, 200 aastat hiljem, kuid härra Bertram keskendub siiski 19. sajandi esimese poole keskpaigale. Oma kirjutises maalib ta lugeja silme ette värvika pildi tudengilinna üliõpila...

Baltisaksa kirjandus eesti... - Tartu Ăślikool
6 allalaadimist
8
docx

Baltisaksa kunstnikud

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas...

Kunstiajalugu - Keskkool
36 allalaadimist
3
docx

Baltisaksa kõrgkultuur – Karl Ernst von Baer

Baltisaksa kõrgkultuur ­ Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte ­ nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku auton...

Ajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
2
docx

Baltisaksa kõrgkultuur Eestis

Baltisaksa kõrgkultuur Eestis Eduard Gustav von Toll Baltisakslasteks nimetatakse pärilikke aadlisuguvõsasi. See tähendab, et maad ning võim olid edasipärandatavad. Algselt küll ainult isalt pojale kuid hiljem ka tütrele ning teistele sugulastele. Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikum...

Ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...

Kultuurilugu - Tallinna Pedagoogiline Seminar
19 allalaadimist
2
docx

Baltisaksa roll eestlaste ajaloos

Baltisaksa roll eestlaste ajaloos Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luter...

Ajalugu - Keskkool
53 allalaadimist
4
doc

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal

luule ­ eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama ­ vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad ­ kirjut...

Kirjandus - Tartu Ăślikool
195 allalaadimist
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...

Kunst -
5 allalaadimist
14
docx

Baltisaksa kunstnikud

Lagedi Kool Rene Tõldsep Baltisaksa kunstnikud Referaat Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma üldiselt kolmest tuntumast Baltisaksa kunstnikust: Maydellist, Haust, Senffist, nende ülevaatest.1 Baltisaksa kunstnikud 1 http:images.arcadja.comhau_eduard_petrovich- portrait_of_lugovskoi~OM240300~10157_20091012_7677_468.jpg2 http:upload.wikimedia.orgwikipediacommonsee1Gustav_von_Ewers_by_Karl_August_Senff.jpg 3 http:www.eestikirik.eeuploads201301Autoportre...

Kunstiajalugu - Põhikool
2 allalaadimist
5
doc

Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal

Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all ­ sa oled sakslane, sa oled...

Baltisaksa kirjandus eesti... - Tartu Ăślikool
116 allalaadimist
2
docx

KEELATUD SUHTED

Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja ku...

Baltisaksa kirjandus eesti... - Tartu Ăślikool
1 allalaadimist
4
doc

Eesti kultuur

-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitse...

Ajalugu - Keskkool
330 allalaadimist
21
doc

Eesti uusaeg

Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõ...

Ajalugu - Tartu Ăślikool
164 allalaadimist
4
docx

AJALUGU - PT.23 VAIMUELU

23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
1
txt

TALURAHVA OMAVALITSUS ja VAIMUELU

VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi...

Ajalugu - Põhikool
15 allalaadimist
2
docx

PĂ•HJASĂ•DA 1700-1721

PÕHJASÕDA 1700-1721 · Enne põhjasõja algust oli Rootsi riik väga nõrk · Venemaal tuli võimule tsaar Peeter l · Peeter l viis venemaal läbi palju uuendusi · Venemaa soovis: Väljapääsu Läänemerele Osa saada euroopa poliitikast Osa saada maailmakaubandusest · Põhjasõda algas 1700 · Rootsi polnud sõjaks valmis: Tühi riigikass...

Ajalugu - Kutsekool
5 allalaadimist
1
doc

Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut

Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga...

Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
4
docx

11.kl Ajaloo kĂĽsimuste vastused Ptk 13-19

Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? · Ilma välise abita polnud 1561. aastaks Liivimaal lootust venelastele vastu seista · Ordu ja peapiiskop kapituleerusid Poolale · Tallinn koos lähema ümbrusega alistus Rootsile · Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile 2. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? · Poola-Vene...

Ajalugu - Keskkool
111 allalaadimist
4
docx

Balti erikord ja asehalduskord

saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele aj...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
4
docx

Rahvuslik ärkamine Eestis ja seltsiliikumine

Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta. Esimestest Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinold Kreutzwald. Mõlemad tundsid suurt huvi eesti keele vastu. Faelmannile tuli mõte kirjutada eeslaste rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwa...

Ajalugu - Põhikool
9 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !