Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool
11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid? Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut energiat ringlusesse ei too- on pelgalt tarbijad ja sõltuvad autotroofide energiast. Energia pärineb keemilistes ühendites talletatud energia vabatamisest. (meie oleme heterotroofid ning saame energiat toidust ehk orgaanilisest ainest. Oleme tarbijad ning ise uut energiat ringlusesse ei too 12. Troofilised tasemed, primaarproduktsioon. Mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Troofilised tasemed: Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid troofilistele tasemetele. I tase- produtsendid (I taseme moodustavad alati autotroofsed organismid) II tase- primaarsed tarbijad ehk konsumendid (II taseme moodustavad alati herbivoorid ehk taimtoidulised organismid)
Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingamise käigus taime elutegevuseks. • Sekundaarproduktsioon – ökosüsteemis
El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele
okosüsteemiga(mets) Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide Elementaarpopulatsioon-liigi väikseim elusaine hulk massi-või energiaühikutes elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires Produktiivsus- energia sidumise ja biomassi Populatsiooni tihedus on populatsiooni ülesehitamise määr ajaühikus pindala-või isendite arv teatud maa-alal ruumalaühiku kohta Suhteline tihedus teadasaamiseks arvutatakse Primaarproduktsioon- autotroofsete indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast. moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv
See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. 2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes, lendorav, kaljukass, ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad, lambad, kitsed, sead, hobused. Metsloomade kodustamine inimeste huvides. 4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel. 5. imetajad. eestis põder, metskits ja punahirv. Esineb selgesti märgatav dimorfism.
Troofiline tase · 1. troofiline tase tootjad e autotroofid e taimed · 2. troofiline tase esimese astme tarbijad e herbivoorid · 3. troofiline tase teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid · 4. troofiline tase kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Produktsioon · Produktsioon e toodang e kogutud energia · Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv · Brutoproduktsioon (kogutoodang) · Netoproduktsioon (puhastoodang) · Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang) · Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650 · Rohumaad 600 · Rannikute tõusualad 500
37. ÖKOLOOGILINE SUKTSESSIOON on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas. 38. PARASITISM on kooseulvorm, mis on ühele kasulik (parasiidile) ja teisele kahjulik (peremeesorganismile). 39. POPULATSIOON ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. POPULATSIOONITIHEDUS ehk asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 41. PRIMAARPRODUKTSIOON ehk algtoodang ehk esmane toodang on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi. Sellel baseerub kogu elusloodus. 42. PRODUTSENT ehk tootja (rohelised taimed), mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. 43. SÄÄSTEV ARENG on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui
6.Planktoni levik Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi, tiike kui ka lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest. Teine oluline tegur, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne primaarproduktsioon siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu nitraatide, fosfaatide ning silikaatide hulk on seal limiteeritud. (1) Planktoni levik. (10) Sinine: väike planktoni tase Heleroheline: keskmine planktoni tase Tumeroheline: kõrge planktoni tase 7 Kokkuvõte Plankton on veekogus hõljuvate organismide kogum, need jaotatakse enamasti kolmeks tüübiks: fütoplankton, zooplankton ja bakterioplankton.
Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Pindmine äravool – sademete äravool Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks
`merejärvedes' ja Läänemeres. · Muudatused liigilises koosseisus alates ränivetikatest kuni flagellaatideni, kui N:Si suhe suureneb Põhjamere, Saksamaa rannikualadel. 4 · Toksilisus näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980 aastal Loch Fyne's; mõned dinoflagellaadid pole seotud eutrofeerumisega. Eutrofeerumise mõju Läänemerele: · suurenenud primaarproduktsioon · sagenenud vee õitsengud · suurenenud klorofülli a sisaldus · suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja · suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini · sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides · vähenenud vee läbipaistvus · Fucus vesiculosus' vähenenud sissetungisügavus · Vähenenud makrobentose biomass allpool halokliini Muutused Läänemere ökosüsteemis XX sajandil · pelageaali primaarproduktsiooni kasv 30-70%
Pindmine äravool on vee voolamine mööda maapinda või pinnases (sademete äravool) teatud ajavahemikus. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks. 42. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtumitel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. 43. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. 44. Primaarproduktsioon on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside
Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 12.Biosfäär seob elus-ja eluta looduse üheks tervikuks siin toimuvate energia ja aineringete kaudu. 13.Ökosüsteemi peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. 14.Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele – taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest.
spetsialistid e monofaagid toituvad ainult ühest liigist generalistid e polüfaagid segatoidulised kõigesööjad troof lõpuga seondub toidga troofilised tasmeed: 1) 1 troofiline tase tootjad 2) Tarbijad 3) Tippkiskja 4) Lagundaja Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Bioproduktsioon biomassi juurdekasv Brutoproduktsioon kogutoodang Netoproduktsioon puhastoodang Primaarproduktsioon 1. troofilise taseme toodang Sekundaarproduktsioon 2. troofilise taseme toodang toitumissuhted Neutraalne karu ja kask Mõlemale kahjulikud bakterid Konkurents inimene vs inimene Ühele kasulik, teisel suva (kommensalism) lind teeb puu otsa pesa Kisklus hunt ja jänes Parasitism kirp Mülemale kasulik - mükoriisa seen + taim, samblik vetikas + seen, tolmeldamine putukas + taim Taastumine demutatsioon nt tulekahju järgne Suktsessioon e koosluste vahetus
parasiittaimed ja enamik baktereist). Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente. 16) Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks? Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. 6
paisub ja moodustab orgaanilise seina. Protoplast eemaldub rakuseinast ja moodustab pantsripoolmed. See on küllaltki harv nähtus, mis toimub kord aastas või kord mitme aasta tagant (Olli, 2010). 1.4 Levik Diatomeed on laia levilaga. Neid leidub nii magevees kui meres, võrdselt nii plaktonis kui bentoses (Olli, 2010). Diatomeesid ei leidu vaid kuumaveeallikates ja soolajärvedes. (Puusepp) Suur osa ookeanide vetikatest on diatomeed. Apvellingu alade suur primaarproduktsioon on tingitud ränivetikate vohamisest. Massilise vohamise tagajärjel sadeneb pidevalt diatomeede pantsreid, mis akumuleerudes moodustavad biogeense räni lademeid. Üks suurimaid lademed asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010). Diatomeesid esineb ka magevees, järvedes, kus moodustavad suure osa fütoblanktoni kevadõitsengust (Olli, 2010). Samuti esineb diatomeesid ka rannikualadel, estuaarides,
kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. Primaarproduktsioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli.
moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteemi suurus sõltub käsitlusest: näit tiik või akvaarium kui ökosüsteem; biosfäär kui üks ökosüsteem. Energia-ja ainevood ökosüsteemis. Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad. Näide: 1) fütoplankton teeb orgaanilist ainet fotosünteesiga CO2-st ja veest (primaarproduktsioon) 2) koorikloom sööb fütoplanktonit (herbivoor) 3) heeringas sööb kooriklooma (karnivoor) 4) inimene sööb heeringat (tippkiskja). Igal troofilise püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod. Seepärast on iga järgmise astme kogumass väiksem. Troofilise püramiidi aluseks on primaarproduktsioon. Maismaa ökosüsteemide kogu primaarproduktsioon aastas on ca 115*109 tonni. Mereökosüsteemide aastane primaarproduktsioon on 55*109 tonni. 26
II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
Sündimus iseloomustab kui palju järglasi annab populatsioon teatud kindla ajavahemineku jooksul. 28) 2008. a. oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab? See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 29) Mis on biosfäär? Biosfäär on Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide(kogu elusaine) ja nende seotud keskkonna ühendus. 30) Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoitainete defitsiit ja temperatuur. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid.
Mida see tähendab? See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 78)Mis on biosfäär? Biosfäär ehk Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V.Vernadski biosfääri teooria järgi ülatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. 79)Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoiteainete defitsiit ja temperatuur. 80)Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon?
Päikesekiirgus: 1) otsene kiirgus - S; 2) hajus kiirgus - D; 3) summaarne kiirgus - Q FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või ¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid)
Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. · Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) · Parasitism · populatsioon ühel ja samal territooriumil elaad sama liigi esindajad · Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul · Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. · produtsent tootjad, rohelised taimed, mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. · Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete
kõigusoojased. Piltlikult, lemmikloomast 5 kg madu on oluliselt odavam pidada kui sama suurt koera. Märkimisväärsele ökonoomsusele vaatamata on kõigusoojastest veelgi säästlikumaid organisme. Nimelt on ainuraksete organismide energiatarvidus kõigusoojaste omast omakorda 8 – 10 korda väiksem. Teisisõnu, olla mitmerakuline on energeetiliselt kulukas. (Vaata ka joonist 8.) 22. Assimilatsiooni efektiivsus, kasvu efektiivsus, primaarproduktsioon? Assimilatsiooni efektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: ● loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% ● putuktoidulistel loomadel 70 – 80% ● enamustel herbivooridel 30 – 60% ● fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel 50 – 90%.
o ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. o Parasitism- kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. o Populatsioon- rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. o Populatsiooni tihedus- näitab kui palju elab sama liigi isendeid ühel territooriumil. o Primaarproduktsioon- algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Taimede produktiivsust nimetatakse esmaseks ehk primaarseks produktsiooniks. o Produtsent- tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. 38. Ökoloogiline suktsessioon - Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism - organismide vaheline suhe, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Peremeesorganism ja parasiit. 40. Populatsioon - liik ühel territooriumil 41. Populatsiooni tihedus - isendite arv pinnaühikul 42. Primaarproduktsioon - ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 43. Produtsent - tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 44. Säästev areng - selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 45
38. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas 39. Parasitism – üks organism kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks. 40. Populatsioon - kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang 43. Produtsent - tootev organism. 44. Säästev areng – jätkusuutlik areng. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. 46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. 47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. 48. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum 49. Troofiline tase - toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. 50
• värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsioon 4. Kultuurilised teenused • inspiratsioon • puhkus • ökoturism • teaduslike uurimuste läbiviimine Taastuskaitse, tugihoole, tugiasustamine Taastuskaitse – kõrvaldatakse isetaastumist takistanud inimmõju ja jäetakse süsteem looduslikule arengule (nt kraavide kinniajamine) Tugihoole – tegevus, mis soodustab rikutud süsteemi iseregulatsioonivõime taastumist (nt kotkapesade alused) Tugiasustamine – uute isendite lisamine
ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid Lagundajad: seened, bakterid Parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon – 1. troofilise taseme toodang. Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. – on energiakogus, mille on talletanud toiduahela teise astme taimtoidulised organismid, või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang
troofilised tasemed. 38. Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 39. Parasitism kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 40. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid 44. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja
r ja K vahel esineb lõivsuhe. r-strateegidel on lühike eluiga, suur järglase arv, vähene vanemhool, väike kehasuurus. K-strateegidel on kõik vastupidi. Evolutsioonil kaks erinevat suunda, üks suurema K suunas, teine suurema r suunas(suurema biootilise potentsiaali). Aine ja energia liikumine ökosüsteemides Selleks et liikuda ökosüsteemis peab aine olema immobiliseeritud ehk salvestatud. Seda tehakse orgaanilise ainena. GPP gross primary productivity ehk summaarne primaarproduktsioon. Osa GPP-st kulub kohe ära taimedele(hingamiseks), see mida teised loomad sellest saavad on NPP puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse näiteks J/m2a või g/m2s. Ookeani summaarne produktsioon on umbes kaks korda väiksem kui maismaal. Ökoliigiline püramiid Energia püramiid: Tippkiskja Sekundaarsed tarbijad - kiskjad Esmased tarbijad - herbivoorid 1 troofiline tase taimed Ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub 10% energiast.
Olulised on ka keskkonna näitajad, nagu valgus, temperatuur, lainetus jne., mis loovad tingimused rakkude arenguks. Kui toitesoolade hulk järves suureneb, kasvab ka vetikate ja seeläbi kogu veekogu tootlikkus. Piltlikult öeldes: et saada rohkem produktsiooni, näiteks rikkalikumat kalasaaki, võiks veekogus suurendada fosfori ja lämmastiku hulka. Tegelikult toimib see stsenaarium vaid teatud piirini, millest edasi suureneb primaarproduktsioon, kuid mitte enam selle tarbimine. Seetõttu võib jääda suur osa vetikamassist alles ning kasvu jätkudes hakkab see järve kogunema. Peagi saavutab vetikate hulk sellise taseme, et see on nähtav juba vee värvuse muutusena. Üsna sageli kasutatakse ka väljendit "vetikate õitsemine". Seda oleks soovitatav vältida või kirjutada jutumärkidesse, sest vetikatel pole õitega mingisugust seost. Ilmselt on nõnda siiski nii mõnigi kord arvatud
38. Ökoloogiline suktsessioon- ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas. 39. Parasitism- hõlmab suhteid organismi kui parasiidi ning keskkonna kui peremehe vahel. (Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.) 40. Populatsioon- moodustub ühe liigi isenditest teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus- sama liigi esindajate arv pindalaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon- ehk algtoodang on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. 43. Produtsent- tootev organism. 44. Säästev areng- sihipärane areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. 45. Sekundaarne suktsessioon- 46. Stratosfäär- atmosfääri kiht, sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist, paikneb 15-40 km kõrgusel. 47
● mineraalained ● erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid ● bio- ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused ● süsinikuringe ja kliima regulatsioon ● jääkainete biolagundamine ● vee ja õhu looduslik isepuhastumine ● taimede tolmlemine ● kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused ● toitainete levitamine ja ringlus ● seemnete levitamine ● fotosüntees ehk primaarproduktsioon 4. Kultuurilised teenused ● inspiratsioon ● puhkus ● ökoturism ● teaduslike uurimuste läbiviimine Taastuskaitse, tugihoole, tugiasustamine(suuremahulise taastamise väikesed alternatiivid) ● Taastuskaitse – kõrvaldatakse isetaastumist takistanud inimmõju ja jäetakse süsteem looduslikule arengule (nt kraavide kinniajamine) ● Tugihoole – tegevus, mis soodustab rikutud süsteemi iseregulatsioonivõime taastumist (nt
vahetumises ajas (samas kohas). · Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. · Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. · Populatsiooni tihedus ehk asustustihedus näitab ühe liigi isendite arvu pinnaühikul. · Primaarproduktsioon algtoodang ehk esmatoodang, taimne bioproduktsioon, mis loob orgaanilist ainet anorgaanikast ja päikeseenergiast ning moodustab toiduahela esimese astme. · Produtsent ehk tootja on orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. · Säästev areng on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka
väljasuremismäär väheneb saare suuruse kasvuga. Liikide arv saarel ei tohiks oluliselt muutuda, kui tasakaal on saavutatud. Toimub pidev liikide vaheldumine saarel, kuna mõned liigid surevad välja ja teised rändavad sisse. Väikestel saartel saab elada vähem liike kui suurtel ja liigirikkus on väiksem kaugematel saartel kui mandrilähedastel. KONTROLLTÖÖS VASTATUD KÜSIMUSED: 13.Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus – organismi, koosluse või muu biosüsteemi bioproduktsioonivõime. Reaalses elus maksimum võime ei realiseeru (nt sportlane ei saa anda maksimumi). Puhastoodang (netoproduktsioon, N1) – taimede elutegevuseks on salvestatud energia ning seetõttu ladestatakse taime kudedesse väiksemal energiahulgale vastav kogus orgaanilist ainet (=primaarne puhastoodang). N1 = P1 – R1 (R1 = elutegevuseks kulunud energia). Norm on N=0. Kasvuks on vajalik N=1.
Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
mitoosis. Aneuploidsus mõjub inimesele enamasti surmavalt. Kuigi näiteks kolme sugukromosoomi olemasolu (Klinefelteri sündroom) või analoogselt 21. kromosoomi liiasus (Downi sündroom) on suhteliselt levinud inimese seas. Aneuploidsuse vastand on euploidsus. Euploidsus on kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus). Euploidsuse vastand on aneuploidsus. Troofsuse 4 taset???? Näide kes. Primaarproduktsioon- autotroofid:(sinivetikad, taimed); esmased tarbijad:(heterotoofid) amööbid, gasellid; tippkiskjad:(tiiger, sinivaal); lagundajad: seened(hallitus), bakterid, saprotroofid. Raku membraan ja selle koostis Rakumembraan - koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon).Lisaks on veel membraanil antioksüdantsed
Ökoton e. järsu muutusega ala ökoliinis. Liigitus: Triviaalsed ökotonid abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Stabiilne ökoton Ebastabiilne ökoton 46. Eesti metsatüpoloogia üldine iseloomustus 47. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon
koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism ehk nugilisus eluviis, kui üks organism elab teise organism (peremehe) arvel ehk toitumissuhe, kus üks pool saab kasu, teine kahju. 40. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal, samas elupaigas (ahvenad Võrtsjärves) 41. Populatsiooni tihedus sama liigi isendite arv kindlal pinnaühikul. 42.Primaarproduktsioon ehk algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent - tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 44
Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
Albeedo – arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
Inimene kuulub siia alla. 61. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres? Selleks, et ökosüsteemis liikuda, peab olema aine ökosüsteemist salvestatud ehk inmobiliseeritud. Salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosas energia pärit päikselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub, mõõdetakse ühikuga GPP (gross primary productivity) summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal. Taimed kulutavad umbes poole sellest energiast kohe ära hingamiseks. Kättesaadav järgmistele (loomad) on NPP (net primary productivity) puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse kas energeetilistes ühikutes (J ruutmeetri kohta aastas) või kaaluühikutes (grammi ruutmeetri kohta sekundis) Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa.
teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. 39. Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. 41. Primaarproduktsioon ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 42. Produtsent tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 43. Säästev areng selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et
28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas. Oligokliimaks lõppfaase on mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit päikeselt. GPP gross primary production e. kogu primaarproduktsioon. NPP net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP R(espiratsioon); NPP on kasutatav heterotroofidel. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e. maismaa NPP on ookeanide omast kaks korda suurem. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35. 30. Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides.
poole pürgida. Ühel kliimavõõtmel on sama kliima(logish)seega sama klimaatiline kliimaks. 43. Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi? Primaarproduktsiooni käigus Autotroofide (produtsentide) poolt toodetud biomassina. 44. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Production is converting raw materials to finished products. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon
Kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad endale seda lubada. Lõvi lakk hea tervise näitaja. 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Selleks, et ökosüsteemis liikuda, peab aine ökosüsteemis olema salvestatud ehk inmobiliseeritud, salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosa energiast põhineb päikeselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub mõõdetakse ühikuga GPP , summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal. Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling toitainete pidev väljapuhumine. See toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanikeskalad on nn kõrved. Seal on populaarseim limiteeriv element Fe. Raua allikaks peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 47. Energiavoog ökosüsteemides
annaabi.ee 
