Juba sõna ise – „inimese ajastu” – asetab inimese mõnusalt ja turvaliselt maailma keskpunkti. Inimene kui maailma valitseja, teistest elusolenditest eraldi ja kõrgemal asetsev eriliste võimetega liik, on tänu Antropotseeni mõistele tõstetud taaskord troonile kui eriline olend, kellel on ainsa liigina võime teadlikult ja tahtlikult muuta isegi planeedi enese geoloogilisi protsesse. 2. Antropotseeni tulemine 3 Holotseen, geoloogiline ajastu, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi viimase jääaja lõpuga ja mida on iseloomustanud inimese arengule soodne stabiilne kliima, on nüüd lõppenud. Käes on uus, ekstreemsete ilmastikutingimuste, massilise liikide väljasuremise ja keskkonnakatastroofide ajastu, kuhu meid on lükanud just need kultuuriprotsessid, mida oleme harjunud pidama viimase paarisaja aasta inimtsivilisatsiooni saavutusteks.
html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit)
Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire. Kvaternaar on jaotatud paleoklimaatilisest printsiibist kaheks: Pleistotseeniks ehk jääajaks ning Holotseeniks ehk pärastjääajaks. Holotseen on seni kestev jäävaheaeg ning tema algus on vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele 10 000 a.t. Pleistotseeni setete seos on valdavad luistukutekkelised setted moreenid. Pärast mandrijää taandumist oli Eesti ala kaetud jääpaisjärvedega ja Läänemere vetega, mis avaldas mõju peamiselt MadalEestile. Holotseeni sette kujunesid Pleistotseeni setete ümbersettimisel. Sel ajastul tekkisid mere, järve, jõe ja tuulesetted. Olulise osa
Materjali tuleb seetõttu otsese veega kokkupuute ja niiskuse eest kaitsta. Nii vundamendi- kui katusekonstruktsioonid saab aga rajade sellised, et materjal on püsivalt kaitstud. Pindu saab muuta vee suhtes püsivamaks ka sobiva töötlemisega (lubikrohv, niiskust hülgavad võõped). EESTI SAVIDE LEVIK JA KASUTUS Eestis leidub savisid kogu geoloogilise läbilõike ulatuses aluskorrast (murenemiskoorik - Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50-
jääb kõrgusvahemikku 50-100 m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. 1. Devon 350 milj. aastat tagasi – Kvaternaar; Mandriliustike kulutav tegevus – PLEISTOTSEEN; Eesti ala reljeefi peamine vormimine toimus 11000- 13000 aastat tagasi. Madal-Eesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood – HOLOTSEEN. Eestimaa vaheldusrikas ja künklik pinnamood on saanud oma ilme mandrijäätumiste käigus, kuid oma osa tänapäeva pinnamoe kujunemisel on olnud ka vanal aluspohjal. Korgustikud, lavamaad, nood ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega. Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks. Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere-, tuule ja vooluvete tegevus,
Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja vähene retušš Ahrensburgi kultuur Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr Põhiline levikupiirkond: Põhja-Saksa ja Madalmaad Peamised elatusalad: mammutite ja põhjapõtrade küttimine Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri mõjutajaks Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus Kliimamuutused ja ökoloogiline taust • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg) • Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus: • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal • Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500-9500 eKr ja 8500-7500 eKr • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega • Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt
Pinnakatte karbonaatkivimite materjali on jää edasi kandnud Lõuna-Eestisse ja ka kaugemale. Nende paksus ulatub seal kohati 100 m-ni. Maapinna reljeef on tugevasti künklik, kõrgendike osatähtsus liustikusetetes väheneb samuti lõuna suunas. suhtelised kõrgused ulatuvad kuni 70 m-ni. Nende nõlvad on järsud, valdavalt 5...20o, Mandrijää viimase taandumisega algas kvaternaari ajastu uus ajastik - holotseen e. üksikutel juhtudel kuni 30o. Põllumaana kasutatavatel maadel toimub seal intensiivne nüüdisajastik, mis on Eesti territooriumil väldanud 11 000 ... 13 000 aastat. Arengut sellel mullaerosioon. Võrreldes naaberriikidega on Eesti reljeef mõnevõrra enam liigestunud ja ajastikul iseloomustab Balti mere arengu erinevate staadiumide ja kliima vaheldumine ning mitmekesisem. Künkliku reljeefiga piirkondade osakaal on aga näiteks Lätis suurem kui
Kujunes välja tänapäevane elustik. Uusaegkonna vanem osa e paleogeen jaguneb kolmeks ajastuks: 1. paleotseen alg 65 milj a tagasi 2. eotseen alg u 55 milj a tagasi 3. oligotseen alg u 34 milj a tagasi Teine periood ehk neogeen jaguneb kaheks: 1. miotseen alg u 24 milj a tagasi 2. pliotseen alg u 5 milj a tagasi Kvaternaar jaguneb: 1. pleistotseen alg u 2 milj a tagasi Jääaeg 2. holotseen alg u 10 000 a tagasi, jääajajärgne aeg, kestab ka praegu 11 Inimese arenemisega seotud probleemid ja arusaamad Inimene kuulub imetajate klassi, hominiidide sugukonda, Homo perekonda. Inimene kuulub esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Inimlaste sugukonnas ainult üks liik inimene. Primaadid pärinevad ühisest esivanemast umbes 70 miljonit aastat tagasi. Tegid läbi pika
Neeva lõunapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes välja järsk lõunapoolne oruveer. Seda kulutati ja lõhuti jäävaheaegadel. Jääaegadel mandrijää purustas klinti, voolis välja klindineemikud ja lahed ning süvendas jõeorge. Eestis on säilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni mandrijäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest). Paleoklimaatiliselt jaotatakse Kvaternaar: Holotseen (nn jääajajärgne aeg) Pleistotseen (nn jääaeg) Kvaternaari setete seas valdavad Pleistotseeni ehk jääaja setted. Eestis on säilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni jäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest). Holotseeni (pärastjääaja) setted katavad Pleistotseeni setteid katkendlikult ja õhukese kihina. Kvaternaari lühikese kestuse ja ebasoodsate loomastiku ja taimestiku mattumise ning
annaabi.ee 
