Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal.
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku
docstxt/131974641816562.txt
SOOMAA RAHVUSPARK Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks
Soomaa Rahvuspark Esitlus Loodusõpetuses Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri
Gustav adolfi gümnaasium Uurimis töö Soomaa rahvuspark Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt
Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele
Soomaa rahvuspark Maarjo Põder 10.A klass Parksepa KK Asukoht, teke, kujunemine Soomaa rahvuspark asub Pärnu ja Viljandi maakondade piiril Tekkis 1993. aastal, suuruselt teine rahvuspark Eestis Kujunes suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe- Eesti edelaosas Soomaa taimed Soomaalt on leitud 200 liiki sammaltaimi, nendest looduskaitse aluseid on 5 liiki, Eesti punase raamatu liike on 7 ning 27 muud liiki taimi (siberi võhumõõk, kaunis kuldking, karulauk, hall käpp jne) Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid
SOOMAA RAHVUSPARK Dzessika 8kl Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele
Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala loomise idee algataja
Soomaa Rahvuspark Koostaja: Raili Kivisalu Rahvuspargi loomine Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Soomaa pindala on 370 km² Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse.
Sihtgrupiks on indiviidid, kes soovivad veeta aega sõpradega, kaaslase seltsis või klassikaaslastega. Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei viska mingit prahti loodusesse. Üldiselt ei võta indiviidid jõe peale kaasa peale veepudeli midagi. Teenuse kirjeldusest tuleb välja, et kanuumatk on väga loodussõbralik. Kanuudega kulgetakse rahulikult mööda jõge ning see ei sega kedagi. Tegevused toimuvad maastikukaitsealadel ning Soomaa rahvuspargis. Liikumispiirangutega ei ole arvestatud. Kõik, kes lähevad vee peale, peavad kandma päästevesti ning indiviidid on omal vastutusel. Teenuse kättesaadavus on väga hea ning igapäevane. Toote sisu on isegi parema kvaliteediga, kui oodata oskaks. Hind on väga soodne, näiteks koos ööbimisega ja kahepäevane matk on 32 eurot inimene. Klassiekskursioonil kestab sõit 7h ning ühe õpilase hind on 15 eurot.
11 80% 390 175 160 2 3 4 5 6 K 7 8 K B K 9 Coo , 10 K . 11 (Lycopodiella inundata) (II ) 12 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=2949&obj= ala http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=2949&obj= ala http://www.envir.ee/loodus/8page.html ENE ...
Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga ...
Setomaa liegt im heutigen Südosten Estlands. Da leben die Setukesen, die eine estnische Minderheit sind. Sie haben bis heute ihre eigene Kultur und Identität bewahrt. Sie tragen jeden Tag ihre Volkstrachten und sprechen südestnische Sprache. In Setomaa sind viele interessante Orte, z.B Bauernmuseen. Da kann man Seto essen kosten, Leelo hören, traditionelle Dorffeste feiern und noch viel Spannendes machen. Soomaa und der Nationalpark Soomaa liegen in der Nähe von Pärnu. Da sind vier groe Moore, wo man wandern und die Natur bewundern kann. Der Park eignet sich gut für mit Kanuwanderungen. In Soomaa kann man auch campen, Feuer machen, Wassersport machen, fischen, Beeren suchen und Pilze sammeln, wo es erlaubt ist. Der Kadriorg Park liegt einige Kilometer östlich des Stadtzentrums. Es ist der schönste Park in Estland und es is beliebt bei jung und alt. Populär ist der Schwanenteich. Im Park sind
TTÜ EMERA MEREMAJANDUSE KESKUS Karina Kanarbik EESTI JA EUROOPA KAART Küsimustele vastamine Juhendaja: Liis Juust Kuressaare 2018 Mis meri jääb Hiiumaa ja Saaremaa vahele? Nende vahele jääb Väinameri. Mis maakonnas asub Tõrva? Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat?
Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1
...........................................................................11 Kasutatud ALLIKAD................................................................................................................12 Lisad..........................................................................................................................................13 Lisa 1 Karula rahvuspark......................................................................................................14 Lisa 2 Soomaa rahvuspark....................................................................................................15 Lisa 3 Vilsandi rahvuspark....................................................................................................16 Lisa 4 Matsalu rahvuspark....................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS
toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark Tänan kuulamast! Maardu 2012
Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba
ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks.
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht
Eesti rahvuspargid Vlada Trussova 8. A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Sissejuhatus · Rahvuspark on suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas
ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne. Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932. aastal asus ta alaliselt isatallu elama. Aastad 19321943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik. Lühiülivaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp 12. mai 1833 20. veebruar 1894
roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Mitmed pardiliigid kogunevad siia ka arvukalt sulgima. Lindude pesitsuspaigana omas Matsalu varem vaid põhiliselt kohalikku tähtsust, looduslike ja poollooduslike lagedate elupaikade vähenemisega igal pool Euroopas, sealjuures ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi.
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja...
1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid ..............................................................................6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................................16 2.1. Uurimisala üldiseloomustus
Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks
See rahvuspark on loodud 1993. aastal. Seal kaitstakse eelkõige taimi, merelinde, Lääne-Eesti rannikumaastiku ja merd ning linnurikkaid väikesaari, sealsete õrnade ökosüsteemide säilimist ja terviklikkust. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark asub Navesti ja Halliste alamjooksu vahelisel Ida-ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4. Madukotkas 5. Kaljukotkas 6. Kalakotkas 7. Rabapistrik 8. Rabapüü 9. Lendorav 10. Euroopa naarits (http://www.envir.ee/loodus/5page.html ) 9
linnustik, samuti looduslikud ja poollooduslikud kooslused. Ala mängib tähtsat rolli lindude puhkepaigana, kuna on üks strateegiline punkt LäänemerePõhjamere vahet lendavate rändlindude teel. Nehatu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Eestis. Kaitseala pindala on 1011 hektarit.Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Nehatu sooalad ja selle elustik. Looduskaitsealaks organiseeriti see 2001. aastal. Soomaa Rahvuspark Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi.
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6.Millised on punase raamatu kategooriad? / kirjelda neid. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse
Riisa raba Pär Soomaa rahvuspargi num aladel asuva populaarse õpperaja aa uuenduskuuri järel Soomaa rahvuspargi pääsevad looduse aladel asuva populaarse kätetööd imetlema ka õpperaja uuenduskuuri liikumispuudega järel pääsevad looduse inimesed. kätetööd imetlema ka Riisa õpperada liikumispuudega inimesed.
Recreational use of Pärnu river The catchment area of Pärnu river is 6920 km2 (For example Emajõe river drainage area is 9740 km2). The output is 70m3/s, mean altitude above the sea level - 50 m, maximum altitude - 78 m, mean flow 64,4 m3/s and precipitation 700 mm. Main problems are floods, agricultural pollution, pollution from the local communities, drainage system and flood plain grasslands. There is an excessive flooding in spring. The most known is the Soomaa swamplands flooding in april. It is called to be the fifth season. A lot of rich soil are situated near the pärnu river, for example some of the biggest farmlands are situated in the Järva county. 83% of phosphorus and 79% of nitrogen originates from human activities of the total discharge of biogenes from Pärnu River basin. The soil does not bind a huge amount of the nutrients. 65 % of the treatment plants are over 15 years of age and most of them are programmed
metsades elab rohkesti suurimetajaid. Märkimisväärsed on ka Lahemaa 4 suurt mõisakompleksi. Matsalu Rahvuspark Lääne-Eestis asuv Matsalu Rahvuspark on oluline lindude peatuspaik ning toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Haruldaselt palju linnuliike peatub ja pesitseb nii madalas rannikumeres kui ka rannaniitudel ja -karjamaadel. Linnuvaatlejatele on Matsalu tõeline paradiis. Soomaa Rahvuspark KeskEestis asuv Soomaa Rahvuspark on soode ja rabaderohke ala, kus looklevad laisavõitu jõed. See on mõnus koht raba ja kanuumatkadeks. Kõige põnevam aeg Soomaal on suurvesi ehk viies aastaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja isegi õued on üle ujutatud. Liigelda saab siis vaid vett pidi. Vilsandi Rahvuspark
Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil. b)milline eesti rahvuspark on kõige väiksem? eesti väikseim rahvuspark on karula rahvuspark. c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on vilsandi rahvuspark, e)kirjuta rahvuspargis tähestikulises järjestuses
Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega
.............................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.....................................................................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA........................................................................................................... 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR.......................
kasutad järeldusele jõudmisel? Põhjenda ja anna oma lõpphinnang. Maaseadus § 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik. § 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule. § 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja otsustamine. Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
ning kus lageraieid ei tehta. 6 Turism ja looduskaitse Suuremad turismiettevõtjad Suure-Jaani vallas on OÜ Vimco Grupp, Energia talu, Vahelaane turismitalu, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja. Suuremad toitlustuskohad on kohvik Arturi Juures, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja, Olustvere lossikohvik, Vanaõue Puhkekeskus, Kõidama baar. Turiste võib kõige rohkem kohata kevadel ning suvel. Kevadine tõmbenumber on Soomaa, kuna võimalik on näha „viiendat aastaaega“. Kindlasti on hea, kui turiste käib ning külastamas valda ning meie turismiteenuse pakkujad saavad tegutseda. Tihtipeale aga turistid ei oska lugu pidada Soomaa n.ö. looduslikust puhtusest. Loobitakse prahti maha, astutakse rabas laudtee pealt maha kohtades, kus see pole lubatud ning antud teo tagajärjel taastub astutud koht kümneid aastaid. Leian, et üldine seis on
Looduskaitse 100 aastat 1910-rajatakse esimene looduskaitseala (Vaika linnukaitseala) 1935-Esimene Eesti looduskaitseseadus 1955-asutatakse ENSV Teaduse Akadeemia looduskaitse komisjoni 1957-Esimene looduskaitseseadus ENSV-s 1966-asutatakse Eesti Looduskaitse Selts 1970-suur soosõda rabade kuivendamise vastu 1971-Lahemaa rahvuspark 1987-fosforiidisõda 1991-Eestimaa looduse fond 1993-asutatakse Soomaa ja Karula rahvuspark 1995-Ranna-ja kalda kaitseseadus 2001-luuakse loodushoiutoetuste süsteem 2004-Natura 2000 2007-saab Eesti rahvusvahelise loodus- Kaitseliidu liikmeks
ja väikekoovitaja. Eesti rabades kasvavatest metsa- ja tundrataimedest on levinuimad põõsalaadsed kääbuskased ja murakataimed. Ligikaudu pooled Eesti taimeliikidest kasvavad rabades. Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola
millest paljud on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba- või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse.
Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks. 4 MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD. Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1
Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohasel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
