Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kanarbik" - 293 õppematerjali

kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied.
Kanarbik

Kasutaja: Kanarbik

Faile: 0
thumbnail
14
pptx

KANARBIK

KANARBIK Roger Matthias Laas ja Manfred Sumberg Iseloomulikud tunnused  Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks.  Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega.  Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni.  Õied on roosad või helelillad.  See kuulub õistaimede hulka. Kasvukoht  Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euro opas ja Väike-Aasias.  Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi.  Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena  Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks....

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kanarbik

Kanarbik Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavad ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl (lisa 6), harilik mustikas, lillakas, kanarbik (lisa 7), kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk (lisa 8), võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill (lisa 9), harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut (lisa 10), harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies)...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Toime ­ Vaarikad: põletikuvastane, valuvaigistav, higileajav, seedimist soodustav, verd puhastav. Seemnetes fütosteriin on skleroosivastane. Lehed: silelihaseid lõõgastav. Kasutamine ­ Kuivatatud marjadest tehtud tõmmist palaviku langetamiseks ja külmetushaiguste raviks. Lehe või varreteed juuakse valu leevendamiseks reuma, peavalu või kõhuvalu korral. Aitab alkoholijoobe järelnähtude vastu ja kehvveresuse korral. * Kanarbik Droog ­ Lehed ja õied. Toime ­ rahustav, uriinieritust ergutav, rögalahtistav, palavikku alandav, põletiku- ja mikroobivastane, seedimist soodustav. Kasutamine ­ rahustava teena parema une soodustamiseks, teed soovitatakse juua angiini ja stomatiidi korral, maokatarri ja liigse happesuse puhul ning aitab ka rasvumise vastu. Kasutatakse kuumade mähiste tegemiseks radikuliidi, reumatismi ja podagra korral, välispidiselt silmade loputamiseks, haavade raviks...

Metsakasvatus
64 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

· kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd · on kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu · vanus võib olla 300...400 (kuni 600) aastat · ühekojaline · leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades · mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik · levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus · puit on väga laia kasutusalaga KANARBIK Calluna vulgaris · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kanarbik · mitmeaastane igihaljas puittaim, kääbuspõõsas · kõrgus 10...60 cm · võib saada 20...22 a. vanaks · kasvab eelkõige kuivadel lagedatel kasvukohtadel: nõmme- ja palumetsas, pärisniidul, kuid ka kuivemates rabades ja rabametsades, sageli massiliselt · valguslembene · vajab happelist mulda, sest muidu ei arene juurtel mükoriisat · laialt tuntud meetaim, annab tumedat,...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Ladinakeelsed taimede perekonnanimed

Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann...

Botaanika
11 allalaadimist
thumbnail
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk §...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Filmi referaat: Elmo Nüganen

Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised...

Film
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liiv

Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ­ mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. ,,Sügis"-Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik , kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") ---...

Kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luited

Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik . Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim....

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik , tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Koopamaalid

Altamira muuseumist põhja pool on rohelised aasad laugjate nõlvade ja oruga, kus asub Santillana del Mari linn. Lõuna pool paistavad selge ilmaga mäetipp Picos de Europa ja Kantaabria Kordiljeerid. Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase- ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid, tammed ja saared ning kanarbik , kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku. 2. Altamira koopamaalide avastamislugu Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Peremees läks seda vaatama 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Sautuola kirjeldas oma töös "Breves apuntes sobre algunos objetos prehistóricos de la provincia de...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik , lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !

Kas on veel midagi siin pääle poomiskaagi? Ing, meie armastusse tilgub meie sõpru verd, alla me armatsuse aseme, see valgub, alla kere ning värvib merevahu, teotab sinu merd. On õudne olla õnneline keskel selle sõja pere. Kaheksas Kiri Pää päiksest, juuksed pedajate hõngu, kas mäletad, Ing, kuidas saime koju? Sa naerden tõrjusid näolt kuldseid lõngu, mis sügisesse vedan ämblikroju. Pedastik kulda, kulda kanarbik . Veretid pajud soil ja männijässid kuletan kõive keskel rohetasid, ümber sa enda kirju räti mässid, kui järvele sa alla kohetasid. Kirendav rätik so ka järv ja soo. Musträästaid parv siis laskus ranna roogu, need, mäletad, kuis siukatasid tsirgud ja pilliroogu hällitasid loogu? Päev olid päiksen, õhtuks mulle virgud. Me järgi undama jääb öhe rehepeks. Üheksas Kiri Järve pääl on mitu rada, teed. Kui sa tuled, millist rada tuled? Maha pudenen kõik lumilinde suled,...

Eesti keel
267 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Juhan Liiv ja loodusluule

Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik , kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.(lk 94) Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt üksikut taime. Kirjanik kohtleb loodust kui...

Kirjandus
126 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik . Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti ­ taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 ­ 17 °. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt (4)....

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusgeograafia

3) Pärisaruniit ­ rohumaa, moreen/viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis, 4) Lamminiit ­ Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit ­ Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud ­ Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed ­ Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik , kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND ­ Maastik Maastik ­ Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti: 1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared) 3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik Kõrg-Eesti:...

Geograafia
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun