JÄÄTMETE PÕLETAMINE Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma. Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga väga tihti kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmete põletamine on normaalne. Meie esivanemad põletasid kõik prügi, mis põletada andis ja ülejäänu visati kodusele prügimäele. Paraku kiputakse unustama, et sel ajal oli prügi oma omadustelt teistsugune. Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju.
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS...................................................................3 1.1Kemikaalide põletamine................................................................................4 1.2Süsivesinike põletamine................................................................................ 4 1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine.....................................................4 2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm...............................................................................
Oksiidideks nim liitaineid mis koosnevad 2-est elemendist millest üks on hapnik. Saamine: 1)Metall+HapnikOksiid 2Ca+ O2=2CaO 2)Alkoholi põletamine C2H5OH + O2 2CO2 + H2O 3)Lihtaine põletamine S + O2 SO2 4)Aluste lagunemine Cu(OH)2 CuO + H2O 5)Soolade lagunemin CaCO3 CO2 + CaO Liigitus: Aluselised oksiidid ehk metalli oksiidid ja Happelised oksiididel mittemetalli oksiidid. Keemilised omadused: Aluselised 1) Reageerivad H2O CaO+H2O -> Ca(OH) 2 2) Reageerivad hapetega CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3
saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, erinevate pakendite ja plastikute ja vanaõlide) Ohtlike saasteainete sattumise vähendemanine keskkonnas • Esmatähtis tagada põletusseadmetes sellised põletamistingimused, mis välistavad või minimeerivad nende kemikaalide heidete tekkimise.
MAAKERA ENERGIAPROBLEEMID ENERGIAMAJANDUS 5 peamist energiaallikat: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Taastuvenergia Nafta, maagaas, kivisüsi PROBLEEM Järjest enam inimesi maailmas elab jõukamalt energia tarbimine suureneb Valdav osa energiast saadakse fossiilsetest kütustest ja nende põletamine jätkub kasvavas tempos atmosfääri saastumine Fossiilsete kütuste põletamine suurendab kasvuhoonegaaside hulka kliima soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku.
Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku
Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused Helena Deljatintsuk erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad
Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad
külmkapp, vähe puuküttepõhine päikese- ja tarbijaid puuküttepõhine Meetodid jäätmete Kompostimine, Kompostimine, Kompostimine, Kompostimine, vähendamiseks põlevate jäätmete põlevate jäätmete põlevate jäätmete põlevate jäätmete põletamine põletamine katlas põletamine katlas põletamine ahjus Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Hoone lammutamisel potentsiaalselt tekkivad jäätmed Komposteeruvate/ Üle 90% Üle 90% Üle 90% Üle 90% pinnasesse sobinduvate jäätmete osakaal (%) Prügilasse Klaas (alla 1%) Klaas (alla 1%) Klaas, kivivill Betoonvundament,
töötlemine ja töömahuka probleem on energiapuu maksab palju, naftasaaduste s ja mõjub radioaktiivset dus on suurte tarbimine maastikule e jäätmete suurim, hüdroelektrijaa avaldavad hävitavalt, käitlemine ja valitseda made tugevat survet selle tuumakatastr tuulevaikus ehitamiseks looduskeskkon põletamine oofi oht , tuulikute võib olla vaja nale, reostab jaamades. tootmine asutada nafta ulatuslikult on üsna elanikud ümber põletamine õhku ja kallis mujale, tekitab keskkonda hüdroelektrijaa süsihappegaas mad võivad
1. Inimeste tervist ja ökosüsteeme kahjustavad saasteained PM, NO, SO4, PAH, raskmetallid. 2. Osoonikihti kahandavad ained klorofluorosüsinikud ehk freoonid, NOx. 3. Kliimamuutused kasvuhoonegaasid CO2, CH4, fluorosüsivesinikud, N2O jt. Happevihmad (happesademed), tekkepõhjused, peamised saasteained ja nende allikad Eestis, happevihmade mõju keskkonnas. Põhjustajad: SO2 atmosfääris, NOx atmosfääris, (HCl, orgaanilised ühendid). SO2 allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, maanteetransport, teised saasteallikad. NOx allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, mittetööstuslik põletamine, maanteetransport, teised liikuvad saasteallikad, teised saasteallikad. Mõju keskkonnale: veekogude ja mulla pH alanemine hapestumine; kahjulik toime vee- elustikule; kahjulik toime taimedele (lehe-, okkakadu); metallide leostumine; ehitiste ja monumentide kahjustumine.
ja muud jäätmed. Siin on näidanud jäätmeteke (sh kogutud), jäätmete taaskasutamine, jäätmed, mis on ladestatud prügilasse protsentides. Joonis 2. Jäätmebilanss 2005-2008 a. Joonisest on näha, et olmejäätmete taaskasutamine alates 2005 kuni 2007 aastani kasvab, kuid 2008 aastal taaskasutamine vähendab. Siiski on tendents taaskasutamise kasvamiseks. Jäätmete põletamine. Erinevate kütuste kütteväärtuste võrdlus ( Joonis 3) Joonis 3. Kütteväärtuse võrdlus. Tahkete olmejäätmete põletamine on efektiivne viis vähendamaks jäätmete kogust, prügilate arvu ja ka nn ruumipuudust prügilates. Jäätmete põletamine on kaasajal kõige keskkonnasõbralikum viis jäätmete töötlemiseks ja erinevate "haigustekitajate" hävitamiseks ning kontrolli all hoidmiseks.
atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine · Mõiste bioloogiline mitmekesisus (ka biodiversiteet) viitab eluslooduses toimuvatele erinevatele muutustele. · Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. · Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Loodusvarade liigne tarbimine · Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad
AINERINGED I rida 1. Kuidas on rohelised taimed seotud süsinikuringega? - rohelised taimed fotosünteesivad lihtsatest anorgaanilistest ainetest süsivesikuid ehk esmast orgaanilist ainet. Taimed kasutavad seejuures CO2 lähteainena C saamiseks. (glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2
Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange" Mürgivihm langes ka Vietnami küladele, põhjustades
väävlioksiidid) fotokeemiline sudu (heitgaasid ja tööstuslik atmosfäärisaaste), biomasside põletamine TAGAJÄRJED: hingamisraskused inimestel, astma 9. Kliimamuutused Kliimamuutus on ilmastiku muutumine pika aja jooksul. Põhjustavad tegurid: 1) looduslikud maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika 2) inimtekkelised kütuste põletamine, heitgaaside paiskamine atmosfääri 10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 Päike seniidis lõunapöörijoone kohal Kevadine 21
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne ...
Wood preservation (~15%) Iron and steel industry (~ 8%) Power production, nonferrous metals, chemical industry (~ 5% each) Emissions in estonia Tabel 2.1.2.2. Dioksiinide heitkogused Eestis aastatel 2004 2008 (g ITEQ) (18). Allikad 2008 % Põletamine energeetikas (fossiilsel kütusel töötavad 45 elektrijaamad jm) Mittetööstuslik põletamine 34 Põletamine töötlevas tööstuses 11 Maanteetransport 1 Teised liikuvad saasteallikad 0 Haiglajäätmete põlemine 0,5 Tööstusjäätmete põletamine 8 Why are dioxins a problem? Dioxins are widely encountered toxic substances. They are found in all
kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada. − Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellele Eesti suurim: Tallinna prügila samaväärne on põletamine. Pääsküla prügilasse ladestati 1999. aastal ligikaudu 540 000 t Eesti prügilad on väikesed Liiga palju prügilaid? 1
suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või oli juudi usku või abielus juudiga Juut ei tohtinud abielluda mittejuudiga, pidada alla 45-aastast teenijat Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest Hitler ja Himmler 1936.aastal Püüdis Hitler maailmale näidata, et juute ei kiusata taga. Berliini olümpia- mängudel osales Saksamaa võistkonnas
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva
toksilisi lagu Põhilised kolm võimalust polümeermaterjalide taaskasutamiseks: ümbertöötlemine – sulatamine, mehaaniline purustamine ja ümbervormimine kas puhtal kujul või segatuna uue polümeeriga lagundamine monomeerideks, mida saab kasutada kütusena või toorainena keemiatööstuses põletamine energia tootmiseks produkte. Sageli on kõige mõistlikumaks polümeerjääkide kasutamise viisiks nende põletamine kütusena, vähendades fossiilsete kütuste kulu, kuid tuleb kindlaks teha, kas nende põlemisel tekib mürgiseid ühendeid, ja vajaduse korral kasutada puhastusseadmeid, mis ohtlikud ühendid kahjutuks teevad
Kuidas vähendada maha visatud prügi hulka · Tuleks esiteks suurendada valvet tänavatel. · Teiseks suuremad trahvid selle eest. · Kolmandaks tuleks teha, et oleks asju raskem endale hankida. Kuhu tuleks visata prügi · Loomulikult prügikasti. (kui sa seda ei teadnud oled taun) · Iga prügi sorti ei tohi visata samasse prügikasti. Läbipaistev klaas ühte, värviline klaas teise, ja papp, paber kolmandasse. Prügi põletamine · Prügi ei tohi mitte mingil juhul põletada, sest see kahjustab isegi rohkem sind kui selle maha loodust. · Prügi põletamine paiskab õhku mitmeid ohtlike keemilisi ühendeid (Ärge seda Liivanurmele öelge) Mis maad toodavad prügi kõige rohkem · Prügi toodavad kõige rohkem arengumaad nagu näiteks Hiina.
- tugev surve looduskeskkonnale - suured pinged rahvusvahelistes suhetes Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne + transport on keskkonna säästlik - minimaalne keskkonna kahjustamine Tahked kütused: + mitmekülgne maavara - kaevandamine on töömahukas - kaevandamine mõjub maastikule hävitavalt - põletamine reostab kesskkonda ja õhku - põletamine kahjustab jaama ümbruses elavate inimeste tervist Vesi: + ei vähenda jõe vooluhulka + ei tekita jääkaineid - tammidel on suur maksumus - igal pool ei ole piisava vooluhulgaga jõgesid - tammi taha jäävad alad ujutatakse üle - hüdroelektrijaamd võivad takistada ka kalade liikumist Tuumaenergia: + äärmiselt suur energiasisaldus + ei tekita kasvuhoonegaase - tuumaelektrijaamasi on kallis ehitada
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
maakohtades, kindlasti tagada oma majavalduste juurde suunduvate teede sõidetavus, arvestades sealjuures, et ka suur päästeauto sinna sõitma mahuks. Samuti peaks igaüks teadma, kus asub tema kodule lähim veevõtukoht ning võimalusel hoidma vaba ja sõidetavana ka sinna viiva tee. Õnnetus ei hüüa tulles. Just seepärast peaksime olema iga hetk valmis kasutama oma parimaid oskusi ja võimalusi halvimate tagajärgede vältimiseks. Kulu põletamine 2006.a toimus Eestis üle 5000 metsa- ja maastikutulekahju, nende tagajärjel hukkus neli inimest ja hävis 70 hoonet. Põlengute kaasnenud kahju oli hinnanguliselt 50 miljonit krooni. Kevadised kulupõlengud toovad kaasa päästeteenistuse ja häirekeskuse töökoormuse hüppelise kasvu. Kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästeteenistuse kui ka kiirabi kohale kutsumist
nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri ohtlikke gaase, mis suurendavad kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) ja tekitavad happevihmasid · Fossiilseid kütuseid kasutatakse liiga palju · Mets kui taastuv loodusvara on ohus liigse metsaraie tõttu · Tuumaenergia tootmise käigus eraldub ohtlikku radioaktiivset kiirgust · Lahtine kaevandamine rikub loodust. 3 Nafta 37% Biomassienergia 4% Energia kasutamine maailmas Kivisüsi 25%
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vä...
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõu...
Külmumistemperatuur 0 ºC -1,9 ºC Keemistemperatuur 100 ºC 100,6 ºC Süsinikuringe Süsinikuringet tagavateks protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamise ja kõdunemise/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringiga seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntee, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv
Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti
Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada.
Ta on üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Tänapäeval, suure metsade raiumise mahu juures, on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Mets on ju üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada aga suuri globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjusi. Vihmametsade hävimise põhjuseks on nende põletamine, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. Vihmametsi tuleb aga säilitada, kuna koos vihmametsade kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, tuul ja vesi kannavad selle minema. Metsaraiet ergutab ka maailma vajadus puidutoodete järele
jäätmete kogused tunduvalt vähenenud. Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased, kus enamus olmejäätmetest on põletatud. Enamus olemjäätmeid suunatakse põletustehasesse ja ainult väike osa ladestatakse prügilatesse. Tartu jäätmepõletustehases tekkivat koldetuhka ladestatakse Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskusesse. Jäätmepõletustehastes põletatakse veel ka puitu, vanaõli ja ohtlikke jäätmeid. Ma arvan, et jäätmete põletamine aitab tunduvalt kaasa jäätmehulga vähenemisele ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks. Üha rohkem jäätmeid on hakatud sortima, kompostima ja taaskasutama, mistõttu on vähendatud kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Sorditud jäätmeid kasutatakse
- 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist - 88,6% elektrist toodetakse Narvas, (elektrijaamades) riigi äärmises kirdeosas Põlevkivi plussid - Meie oma energiavarad, annavad sõltumatuse - Töökohad Ida-Virumaal - Pikad kaevandamised kogemused - Keemiatööstuse tooraine (vaigus, lakid, õlid) Põlevkivi miinused - Väike kütteväärtus - Taastumatu maavara - Karjäärid raiskavad maad - Põhjavee reostus ja tase muutub - Tuhamäed ja aherainemäed on koledad - Põletamine reostab õhku - Tehnoloogia vananenud Keskkonnaprobleemid - Põletamine saastab õhku - Tuhamäed, settebasseinid - Aherainemägede põlengud - Häviv põllumajanduslik maa ja mets - Langatused kaevanduste kohal - Põhjavee ja jõgede reostus
ladustamisruumides vajadusel ka tootmisruumides. 14. Millised on kasutatavad energialiigid? Kineetiline, keemiline, termiline, helivõnked (õige) Kineetiline, füüsikaline, termiline, helivõnked 15. Mustus kinnitub: Rasva abil, vee abil, staatilise elektri abil ( õige ) Rasva abil, vee abil, elektri abil 16. Desinfitseerimiseks kasutatavad vahendid ( Füüsikalise meetondil) Aurutamine, keetmine, kuivatamine, põletamine, gammakiirgus Keetmine, aurutamine, kiiritamine, põletamine, kuivatamine (õige) 17. Mis on seadusandluse aluseks? Toiduseadus (õige) Rahvatervise seadus Tööohutus ja -tervishoiuseadus 18. Kui suur peab olema valmispakitud proov? 75 g 100 g (õige) 125 g 19. Mida on mõttekas uurida pagaritootedel? Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao
ehitusmaterjalina, meditsiinis, vett Kips CaSO4·2H2O lisades tahkub kiirelt 3. Leelis- ja leelismuldmetallide ühendite keemilised omadused (võrrandid), olulisemate reaktsioonide triviaalnimetused Lubja kustutamine: CaO + H2O = Ca(OH)2 Lubjamördi kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Kipsi põletamine: CaSO4 * 2H2O = CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O Lubjakivi lahustumine CO2 -rikkas vees: CaCO3 + H2O + CO2 = Ca(HCO3)2 Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O Kareda vee keetmine: Ca(HCO3)2 = CaCO3 + H2O + CO2 Lubjakivi põletamine: CaCO3 =CaO + CO2 Katlakivi lahustumine happe toimel: CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 4. Leelismetallide saamine: Soolade või leeliste elektrolüüs elektrolüüs NaCl = 2Na + Cl2 5
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk ...
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
põletatakse lupja ka täna. Seal toodetakse kõrge kaltsiumisisaldusega märgkustutatud lubjapastat, mis sobib hästi konserveerimis ja restaureerimistöödel lubimördi ja värvi valmistamiseks. LUBJA PÕLETAMINE JA KUSTUTAMINE Lupja põletatakse käsitsi murtud ning sorteeritud lubjakivist (paekivi) silindrikujulistes, pealt lahtistes, puudega köetavates ahjudes, mis põletamisel pealtkinni laotakse. Põletamine toimub kõrgetel temperatuuridel (10001300ºC) ning keskmiselt nädala jooksul saadakse põletatud lubi. Põletatud lupja kustutatakse rohke veega dreneeritavates basseinides, kus keemilise reaktsiooni käigus eraldub soojus. Saaduseks on kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid. Basseinides peaks lubi pastana laagerduma vähemalt 23 kuud, kuid pigem aasta. Lupja võib sellisel moel säilitada aastaid ning aja jooksul selle omadused vaid paranevad.
Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia,Venemaa, Kasahstan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia. Fossiilsete kütuste kasutamise suunad Kütuste põletamine soojusenergia saamise eesmärgil (soojusjaamad, katlamajad) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia mehaaniliseks energiaks/mehaaniliseks tööks (näiteks, transpordivahendites) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel (elektrijaamad) Miks elektrienergia? Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia
Vulkaani pursked Talletavad endas süsinikku Fossiilsete kütuste põletamine Vabaneb süsinik Eraldub süsinik Eraldub süsinik, mis läheb atmosfääri
Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks.
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas. Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond Selle töö hulka kuulub:
Taastumatud loodusvarad:põlevikivi, maagaas, nafta,metallimaagid, tuumaenergia.Lahendus: metalle saab kasutada korduvalt, tuleks parandada looduskaevamise tehnoloogiaid ja meetmeid, tuleb tarbida säästlikult,peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad,
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
