PLANKTON Refaraat Sisukord 2.1 Veeõitsengud.................................................................................................... 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu
Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt.
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a
1. Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu. Makstakse preemiat püügist loobumisel. Kasvatatakse kalu mis hiljem lastakse kuskile veekogusse.
1459 Vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal PKI MAG 423 Tartu 2014 Kreeka keeles tähendab φυτόν (fütos) taime ja πλαγκτός (planktos) ekslevat või triivivat, mis annab kokku ekslev või triiviv taim. Fütoplanktoni osatähtsus maailmameres seisneb selle fotosünteesimise võimes, mille käigus toodetakse ligilähedaselt pool, kogu aastasest maakera esmasest orgaanilise aine biomassist. Taimne plankton on peamiselt toidubaasiks madlamal troofilisel astmel asuvatele organismidele, kellest toituvad kõrgemal toiduahelas olevad organismid, mõjutades seega kogu vee- elustikku. Niimoodi määrab fütoplankton maailma ookeanide kalasaagikuse ülemise piiri ja sealse ökosüsteemi funktsioneerimise. Eelnevat arvestades tuleks fütoplanktoni vähenemis trendi ookeanides tõsiselt võtta, sest selle biotoobiks on õhuke eufootiline, pinnapealne
põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
*BIOSFÄÄR: maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. *ÖKOLOOGIA: teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. *ÖKOLOOGID: uurivad ökoloogilisi tegureid, organismide mõju avaldavaid keskkonna tegureid. *FOTOSÜNTEES: sünteesivad taimed nii endale kui ka teistele organismidele vajalikku glükoosi. Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PROD...
orgaaniliste ainete sünteesimiseks. Läänemere avaosa pinnakihtides leidub kõige vähem biogeenseid aineid, sest viimaste juurdevool mandrilt jõevetega kui ka sügavamatest veekihtidest vertikaalse regunemise mõjul on üsna piiratud. Suveperioodi, vetikate intensiivse arenemise ajal väheneb biogeensete ainete sisaldus mere avaosa ülakihtides miinimumini. Läänemere mõnedes piirkondades- Rügeni saare, Heli neeme ja Kolka neeme ümbruses ning Eesti looderannikul võib täheldada plankton intensiivsemat arenemist ja planktonitoiduliste kalade suuri kontsentratsioone. Selline nähtus arvatakse olenevat vee intensiivsest segunemisest neis piirkondades, mille mõjul biogeensed ained kanduvad sügavamatest kihtidest valgustatud ülakihtisedde. Toitesoolade pideva juurdevoolu tõttu jõgedest esineb Läänemeres kvantitatiivselt kõige rikkalikum elu säärlõugastes. Läänemere lahed, kus avaldub biogeensete ainete
· Okasnahksete hõimkond ISELOOMULIKUD OMADUSED · Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). · Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks
Pühajärv Abiootiline keskkond · Liigestatud kaldajoon · Pruunikaspunane vesi · Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
soodsaim temp. ja 37c juures sest see on inimese keha temp. 21.)Vee desinfitseerimine füüsikalisel meetodil tuli, keev vesi, aur, uv-kiirus 22.) Vee desinfitseerimine keemilisel meetodil kasutatakse keemilisi ühendeid (vesilahustena) 23.) Vee biotsünoosi mitmekesisuse (protroofid, autotroofid, heterotroofid) Vee biotsünoosi mitmekesisus prototroofid muudavad amorg. anorgeemiliseks, autotroofid amorg. orgaaniliseks (+ O2) ja heterotroofid tekitavad CO2-te 24.) Plankton, Benton, nekton Plankton - ehk hõljum. Kõik väiksemad organismid kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton-loomne Bentos- on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad) Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma...
Sharks Raili Kivisalu MH1 Dogfish Shark Small shark Deep gray Short snout Large eyes Not dangerous Feeds on plankton and fish Whale Shark Biggest shark Wide flat head Rounded snout Light and yellow marks Weigh about 15 tons Harmless Eats small water animals Basking Shark Second largest shark Huge filter feeding Harmless to people Short and conical snout Weigh 4 tons Swims its mouth open The great white shark Torpedo shaped body Pointed snout Gray to blue gray and white Don't chew prey Feed on bigger sea animals Mako Shark
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja...
polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik Jäävöönd lumi ja jää kaetud jääga plankton sinivaal, inuitid (eskimod), külmakõrb igijääga, keiserpingviini kalandus, külmunud ala piirialadel, d, hüljes, hülgeküttimine mandrijää morsk, jääkaru
vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaaralad Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Loomad Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning
over the past 50 years. 'Because recent climate change may be faster than past historical changes in climate, many organisms may not respond or adapt quickly enough. The species that can adapt are the species that will be affected by potential declines in body size.' Researches say warmer and drier conditions have seen an increase in droughts which have shrunk some plants, and acidification of the ocean has affected the size of algae and plankton which are at the bottom of the food chain. Experimental research has also shown that for every degree Celsius of warming, plants of various types shrank by between 3 and 17 percent, up to 4 per ent in marine animals, and up to 22 percent in fish.
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis,
Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomade jaoks oluline toit. Päikese UV-kiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Kuna kloori aatomid jõuavad peamiselt freoonide näol atmosfääri, siis otsustati 1987. aastal
erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika,
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid
The bond between mother and calf is the strongest. Members of a pod may protect one another. The toothed whales travel in large, sometimes stable pods,they frequently hunt their prey in groups, migrate together, and share care of their young. Baleen whales usually travel alone or in small pods. These enormous animals eat about 4 tons of tiny krill each day, obtained by filter feeding through baleen. Adult blue whales have no predators except man. Their food ranges from microscopic plankton to very large animals. Some whale species like Orchas ( who are called ,, killer whales") may eat their friends, family- other whales. Some species of large whales are listed as endangered, because of the hunters. They have been hunted commercially for whale oil, meat and baleen since the 17th century. Current whaling nations are Norway, Iceland and Japan and the aboriginal communities of Siberia, Alaska and northern Canada. In the 1900's , over 2 million whales were slaughtered
1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m.
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Osoon on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb...
pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Räim · Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi · Toiduks plankton · Koeb kevadel 115 m sügavuses · Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega · Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk · Tursasaak on kõikuv
Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits. Käsnkõrvits(Luffa), üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Pesukäsn...
kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi
saab kaevuda. Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa. Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik (ussjas) või kurki (näiteks inglise keeles neid näiteks nimetataksegi merekurkideks) meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja ja ka plankton. Mõningaid meripurade liike kasutavad inimesed toiduks, näiteks jaapani trepange (Stichopus japonicus). Lühidalt öeldes Üldtunnused: · elupaigaks vesi · liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil · lubiplaatidest toes naha all · nägemiseks täppsilmad · suguliselt arenevad , muna -> vastne -> täiskasvanud isend Meritäht · Keha on õhuke, väikse kehaosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega · Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad
Delfiin Suursilm-hobumakrell Konkurents Käsnad ja korallid võistlevad omavahel ruumi pärast Käsnad Korallid Taimetoidulisus · Dugongid söövad mererohtu Dugong Ökopüramiid Tiigerhai Rai, kaheksajalg, haid Kalad, dudong, meriveised, merikarbid, merikilpkonnad Plankton, vetikad, tsüaanobakterid Afaliini · populatsioon Kuulub delfiinlaste sugukonda · Umbes 300 000 isendit · Populatsioon on stabiilne · Toit: kalad, kalmaarid, koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud, kliimamuutused Afaliin · Delfiinide küttimine on keelatud 1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu
Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad. Jõgede elustik on liigiliselt mitmekesine, mida põhjustab biotoopide suur mitmekesisus. Eluvormidest rikkalik plankton, bentos ja nekton, vähem perifüütonit; neuston puudub peaaegu täielikult. Plankton kantakse jõkke seisvast veekogust. Sattudes uutesse tingimustesse muutub selle koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega: seega jõgedele spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton
Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta majandustegevust
See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka vees. Esiteks, kui kilekotil on juures toidu lõhn, siis võib loom selle ära süüa. Teiseks, isegi väikesed kilekoti jupid on ohtlikud, näiteks mereloomadele, kes arvavad, et see on plankton. Kolmandaks, kilekott on hea koht bekterite paljunemiseks, kuna seal on soe ja niiske. See põhjustab igal aastal miljonite elusolendite piinarikast surma. Eestis tuleb kasutusele igal aastal umbes 7000 tonni kilekotte. Kahjuks pool nendest jõuab loodusesse. Jah, tuleb tunnistada, et kilekotte on mugav kasutada. Kas äkki on sellele probleemile lahendus? Ma arvan, et kõige parem lahendus oleks kasutada riidest kotti. Kokkuvõteks tuleb riidest kott odavam, kui plastikkott
... võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud) vihmauss mutt valge- toonekurg 2. nõges kobras huntpruunkaru 3. plankton kilu tursk hallhüljes 4. lille nektar liblikas suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, Samblad, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane
Erinevates maakera osades on suuri erinevusi nii elutingimuste kui ka liikide mitmekesisuses. Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima
b)Antarktikas Lõunapoolkeral. Polaarvööde Igikelts Samblad, Pisivähid, Püsiv inimasustus Polaaralade Asub 48 ja 62 samblikud, kalad, Antarktikas kohal esinevad lõunalaiuskraadi vetikad ja pingviinid(nt. puudub. Seal on osooniaugud. vahel. (Vaikne plankton. Adeelia poraaljaamad, kus Mandritel ei ole ookean, Altandi Suuremas osas pingviin), tegeletakse mingisugust ja India ookean) siiski taimestik tormilinnud, loodusuurimisega. majandustegevu puudub. mustatäpiline Meeskonnad st. Kõige
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
aastal ei näita sajandi algusega võrreldes kuigi suuri muutusi. Võrtsjärve vesi on kõige läbipaistvam talvel, kui nähtavus võib ulatuda 2,5-3,2 meetrini. Jää vabal ajal on kõige sagedamini mõõdetud vee läbipaistvuseks 0,9 m. Vee läbipaistvus on tavaliselt kõige väiksem septembris, kui ka järve veetase on aasta madalaim ja lainetuse mõju põhjasetetele suurim. -7- Plankton Bakterplankton: Baktereid leidub nii vabalt veekihis hõljuvana kui ka veetaimedele, -loomadele ning orgaanilise ja anorgaanilise aine osakestele kinnitunult. Vees vabalt elavaid baktereid nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on
võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Põlevkivide tekkimine Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi on moodustunud kõigis geoloogilistes ajastutes kambriumist kvaternaarini. Põlevkivi lähteaine kogunes peamiselt iidsete merede kaldalähedastes vetes. Põlevkivide orgaanilise aine moodustumise lähteaineks sai olla plankton (vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum). Mitmete teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Elutegevuse lõpetanud veekogus hõljuv plankton on enne põhja langemist vees lahustunud hapniku hapendava mõju all. Veekogu põhja hapnikuvaesesse keskkonda sattudes toimuvad ainese keerukad keemilised muutused. Mineraalainega segunenud orgaaniline aine
Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää. Õistaimed poolaarmagun, samblad ja samblikud. Antarktika: rannikul ja saartel- samblad, samblikud, vetikad, plankton 5.Loomastik: Arktika: morsk, hülged, kotikud, jääkaru, polaarrebane, polaarhunt, polaarkajakad, Antarktika: pisivähid, hülged, vaalad (sinivaal), mõõkvaal, delfiin, hülged, merileopard, pingviinid. 6. Inimtegevus: Arktika: hõre asutus, polaarjaamades jälgitakse ilma, jääväljade triivimist, vee omadusi jne. Antarktika: Polaarjaamades 7.Mõisted: jääväljade triivimine-püsijää, mis on hoovuse tõttu pidevas liikumises arktikas.
kallaletungijaid peletada. 9. 65 miljonit aastat tagasi surid välja kõik saurused. Paljud inimesed usuvad, et dinosauruste väljasuremise põhjustas kliimamuutus, kui suur meteoriit või asteroid tabas Maad. Teise teooria järgi langes väljasuremine ühte vulkaanilise tegevuse kõrgperioodiga, mis kogu olemasoleva asutuse hävitas. Siiski, välja ei surnud ainult dinosaurused, samal ajal suri välja enamik merisisalikke ja pterosaurusi, nagu ka plankton, mille tillukestest koorikutest on moodustunud kriidilademed, ammoniidid ja säilinud trilobiitide liigid. On raske ette kujutada väljasuremise täpseid põhjusi või näiteks seda, miks kilpkonnad ellu jäid.
(zooplankton liigub järvedes päeval sügavamale, öösel kõrgemale, et kalade eest pääseda); ASUSTUSRÄNNE (Siberi tulnukvähk liigub peipsist, kuhu ta kunstlikult toodi, jõgesid pidi ülesvoolu). Passiivne ränne:nt angerjavastsed hoovustega, jõgedes selgrootud ja vetikad allavoolu. Teiste organismidega, õhuga (nt tolm kuivanud veekogudest, püsimunad), ujuvate objektidega veega leivib eriti plankton. Upwelling- süvaveekihtide vertikaalne hoovus, mis võib kaasa tuua toitainete rikast vett. Antarktikas tõuseb soojem põhjalähedane vesi tsüklonitega üles, sinna koonduvad vaalad. Laevadega tulnukad- laevad ei pea hoovuste tavapärastest suundadest kinni. Laevade ballastveega (see tühendatakse sihtsadamas kohalikku veekogusse) levivad tulnukad praegu. Euroopa tulnukaid Põhja-Ameerikas: zooplankter, rändkarp, kiisik. Tulnukaid Euroopas: hiina villkäpp-krabi, kirpvähk, rändkarp.
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tuge...
metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. 12. Mida toob kaasa osoonikihi lagunemine ja mis seda põhjustab? Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Praegu on maakera pooluste kohal kaks suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, võib hävida toiduahela kõige alumine lüli plankton, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kui osoonikiht õheneb, siis jõuab Maale lühiajaline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimestel nahavähki ja katarrakti, ta hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Põhjused: Kui inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides
päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus.
Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad. Põhilisteks püütavateks kalaliikideks on tursk ja heeringas. Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti elab.
Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Mereloomade toitumise aluseks on plankton - vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks
Valgus väheneb vees eksponentsiaalselt vee sügavusega. Puhta vee puhul jõuaks valgus 200m sügavusele, nii et seda oleks võimalik kasutada fotosünteesiks. Maksimum sügavus, kuhu valgus veel jõuab on ookeanis 1000m! Suurem osa ookeanist on pimeduses (seda pimeduses olevat osa nimetatakse afootiliseks tsooniks). Eufootiline tsoon on kuni 200m, rannikul 1-50m. Osa valgusest peegeldub tagasi. Puhast vett ei ole olemas, vett hägustab plankton ja tahke hõljum jõgedest ja hoovustest. Lahustunud orgaanilise aine osakesed. (DOM- dissolved organic matter - LAO eesti k.). Osa valgust absorbeerub(läheb kaduma), püütakse kinni fotosünteesivate organismide poolt. Lahustunud orgaaniline aine võib muuta vee värvust (Eestis pruunikaks, tulevad läbi soode ja rabade, palju humiinaineid). Valgus levib teisiti värvilises vees. Valgusekiir sumbub. Hajumine ja neeldumine ei mõjuta ainult levikut vaid ka spektraalset kvaliteeti
eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
