b) juhatuse ja nõukogu liikmed ühiselt; c) üldkoosolekust osavõtvad isikud. 19. Millised ettevõtted võivad kolmandatele isikutele anda prokuura? a) üksens äriühingute osanikud või aktsionärid; b) oluline on, et isik tegeleks ettevõtlusega; c) prokuura saab anda üksnes AS ja OÜ korral. 20. Millisel alusel saab vahet teha äriühingutel? a) vastutuse; b) tulundusliku ja mittetulundusliku tegevuse; c) vahet pole vaja teha, kuna äriühingud on kõik kasumi teenimiseks asutatud. 21. Kes korraldab äriühigu raamatupidamise? a) juhatus; b) üldkoosolek ja raamtupidaja; c) raamatupidaja. 22. Kas OÜ osaniku võib väljaarvata OÜ-st? a) jah, kuid üksnes juhul, kui osanik on oma kohustusi oluliselt rikkunud; b) ei või; c) jah, kui osanikud lähevad omavahel riidu. 23. Kas juhatus on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan? a) JAH b) EI 24. Kas osanik võib olla OÜ töötaja töölepingu alusel?
ettevõtte väärtust 3 Äriplaan on ettevõtja kirjalik dokument oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalustest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Ettevõtja surma korral loetakse tema ettevõtlus lõppenuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 4 Juriidilised iskud on Vali üks või enam: sihtasutused äriühingud kohalikud omavalitsused mittetulundusühistu riigiasutused Tagasiside Õige vastus on: äriühingud, riigiasutused, mittetulundusühistu, sihtasutused, kohalikud omavalitsused 3 FIE kapitali määr ei ole seadusega määratud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Osaühingu kapitali määr peab olema suurem kui null. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3
Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
puudused muutused on tasulised frantsiisimisel eelised tead täpselt, mida pakutakse kõik on ette teada puudused ei saa muuta midagi piiratud õigused kallis Kuidas tekivad äriideed? Arendajad - loovad ettevõtte , arendavad juba loodud tooteid ja teenuseid edasi, nii et need vastaksid paremini tarbjate nõudmistele jätkajad enamasti perefirmana tegutsevad äriühingud, kus ettevõtte pärandatakse põlvest põlve edasi kopeerijad neile ettevõtlikel inimestel endil häid ideid ei teki, ning nad kasutavad selliseid ideid, milliste olemasolevate äridega on võimalik kasumit teenida turustajad otsivad uusi ja efektiivseid müügimeetodeid, oskavad konkurentidest paremini klientideni jõuda, teevad ostmise lihtsamaks ja mugavamaks võimaluste otsijad uurivad, mida mujal maailmas leiutatakse, püüavad siseneda
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor
Usaldusühing Täisühing 11.a Karin Rüütalu Liset Takking Sandra Liivapalu Janely Kaljura Usaldusühing (UÜ) ja Täisühing (TÜ) • Äriühingud, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. • Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib vastu võtta kõigi osanike nõusolekul. • Ühingute osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. • Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Registreerimine • Täis- või usaldusühingu registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot. • Kui registreerida notari juures, tuleb tasuda notari kulud. Asutamine võtab aega 2-3 päeva. • E-äriregistrisse registreerimine võtab aega paarkümmend minutit. ...
· Eraldatus oma liikmetest. · Iseseisev varaline vastutus. Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus. 1.2. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: 1. äriühingud: täisühing- on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ning osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
veetud kaupade ruumala ja kaalu veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ja äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne), kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused) ning äriühingud (transpordi- ja logistikaettevõtted) Kaupade veosekäibe ühikuteks on tonnkilomeeter (tkm) ja mahukilomeeter (m3km) mahukilomeeter (m3km) ja laadimismeeter-kilomeeter (ldmkm) tonnkilomeeter (tkm) ja laadimismeeter-kilomeeter (ldmkm)
Referaat Taimekasvatuse majapidamised (arv ja põllumajandusmaa suurus) Taimekasvatuse majapidamiste arv on langenud aastatel 2001-2007 ligikaudu 30 000 (täpsemalt 58%) võrra (joonis nr.1). Seda põhiliselt väiksemate majapidamiste arvelt. Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või
äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äritoimikus olevatest dokumentidest (kättesaadavad kõigile); äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda (garantiifunktsioon); äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. 6. Äriregistri sisu ja kanded. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Kõik tähtsamad ühinguõiguslikud toimingud (asutamine, reorganiseerimine, kapitali muutmine) jõustuvad registrikande tegemisega ning registripidaja peab tagama õiged registriandmed. Äriregistri kanne jõustub, kui sellele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: registrikartoteek sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda
P.) konsultatsioonilepingute asemel juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid ning jätnud tasumata seaduses nõutud maksud ja maksed. Seejärel tasus Bauhof Group AS maksuotsusega määratud summa 8.07.2009 ning esitas nimetatud maksuotsuse peale halduskohtule kaebuse. 14.01.2010 tunnistas maksuhaldur aga 3.07.2009 maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ja teavitas Bauhof Group AS-le revisjoni jätkamisest, põhjendades seda vajadusega kaasata menetlusse need äriühingud, kellega sõlmiti juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid. Maksuhaldur kandis Bauhof Group AS-i poolt 3.07.2009 maksuotsuse alusel tasutud maksusumma äriühingu ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise taotlust summa tagastamist Bauhof Group AS ei esitanud. Bauhof Group AS soovis maksuhalduri 14.01.2010 otsust ning revisjoni jätkamise teatet tühistada ja keelata korduvat revisjoni, kuid see jäeti kohtulahenditega rahuldamata. PMTK määras 7.09
õiguslikud alused. Reeglina on vastutuse esmaseks aluseks mõne objektiivses õiguses sätestatud või ühiskonna enamuses vajaduses lähtuva väärtushinnangutel põhineva aktsepteeritud käitumise kuuluva käitumisreegli ehk kohustuse rikkumine, siin kehtib põhimõte, et kohustused ja vastutus moodustavad ühe terviku. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid ( juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi...
Tõene Väär Küsimus 3 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine omaniku poolt sätestatud tähtaja jooksul Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Ettevõtjad on Vali üks või enam: a. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust b. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks c. seaduses sätestatud äriühingud d. füüsilised isikud Küsimus 5 Täisühingu miinimumasutajate arv Vali üks: a. kaks b. üks c. kaks ja rohkem d. üks ja rohkem Küsimus 6 Bilansi aktiva poolel on allikad Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Millised on majandustehingud Vali üks või enam: omaniku isikliku hoone investeerimine ettevõttesse omaniku isiklike säästude investeerimine ettevõttesse ettevõtte tulumaksumäära muutmine tulenevalt seadusest omaniku poolt isiklikuks kasutamiseks võetud laenu tasumine
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 1...
· ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 ) ETTEVÕTTED liigitatakse: - õigusliku vormi järgi - omandivormi järgi - tegevusala järgi - suuruse järgi · Mikroettevõte 1-9 töötajaga · Väikeettevõte 10-49 töötajaga · Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga · Suurettevõte - >250 töötajaga. Seaduses sätestatud äriühingute liigid on: - täisühing - usaldusühing - osaühing - aktsiaselts - tulundusühistu - teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1) · Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu - juhtimisega seotud küsimuste - algkapitali vajaduse
FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. ja 9.Võimaldab reguleerida maksukoormust Eestis saab luua nelja liiki äriühinguid:10. täisühing, 11.osaühing, 12.usaldusühing ja 13.aktsiaselts. Äriühingut, milles on kaks või enam osanikku ja nad tegutsevad ühise ärinime all ning mõlemal on solidaarne vastutus nimetatakse 14.täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma sissemakse ulatuses vastutab sellises ühingus vaid 20usaldusosanik. Selline ettevõtlus vorm sobib näiteks 21.pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24
TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registrikaardist (registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart), äritoimikutest (säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel) ja registritoimikutest (säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus).
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne kompone...
vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turukonkurents, mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. Paradoksaalsel kombel teenib tegelikult see ettevõtlusvorm kõige paremini meie materiaalse keskkonna arendamise ja heaolu loomise eesmärki, kuna pole majandust seega ka tulu teenimise võimalust väljaspool inimlikke vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes ärivaldkondades, mis põhinevad täiesti uutel teadmistel ja tehnoloogilistel lahenditel. Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte (joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Kla...
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ü...
osanikuga.Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.5 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 13 Äriregister Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga äriühingu õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutmisega. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Mis andmeid saab äriregistrist? Struktuuriselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikertoteek 2) äritoimikuid 3) registritoimikuid. Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse esitavad
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.) Aasta Tulud Kulud Finantsinvesteeringud 2005 53,07 53,04 -0,3 2006 66,9 66,6 - 2007 ...
13 eurot pole määratud Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question27 Hinded: 1 Usaldusühingu miinimumasutajate arv Vali üks vastus. a. pole määratud b. kaks c. üks ja rohkem d. kaks ja rohkem Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question28 Hinded: 1 Ettevõtjad on Vali üks või enam vastust. a. seaduses sätestatud äriühingud b. füüsilised isikud c. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks d. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question29 Hinded: 1 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel
Teine lähenemisviis on ebatüüpiliste, nt tähtajalise ja ajutise töölepinguga ning osalise tööajaga töötajate õiguste normaliseerimine, säilitades samal ajal sellist liiki lepingute paindlikkuse.Ühe riigi süsteemi ei ole kerge üle kanda teise liikmesriiki, kuna tegutsemisviisid on seotud just konkreetse riigiga. Arvestama peab eri tasandeid (töötaja, leibkond, äriühing, sektor, riik) ning nende vastastikust mõju. Arvuline või lepinguline paindlikkus tähendab seda, et äriühingud kasutavad paindlikuma tööjõu saavutamiseks rohkem ajutisi lepinguid. Kõige levinum ajutiste töölepingute vorm on tähtajalised lepingud (kaasa arvatud hooajaline töö), ajutine töö (sealhulgas ajutine töö agentuurides) ja töö nõudmisel (Foundation Findings 2009). Alates 2005. aastast on avatud kooskõlastusmeetodi tegevused (suunistes kokkuleppimine, eesmärkide seadmine, võrdlusuuring, iga-aastane aruandlus ja
Ettevõtluse kontrolltöö kordamisküsimused (2014/2015) 1.Kuhu kantakse kõik äriühingud, kuhu kõik FIEd? äriregistrisse 2.Milline on käibemaksukohuslase piir? Käibemaksukohuslased on ettevõtted, kelle aastakäive ületab 16 000 eurot (alates kalendriaasta algusest) ja sellele lisaks omal soovil ka väiksema käibega ettevõtted (on ka mõningad erandeid). 3.Kuidas vastutab FIE oma kohustuste eest? FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga. 4.Kuidas vastutab osaühingu kohustuste eest osanik? Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest
"Opportunity Rover". NASA tuleviku plaanid NASA projekteerib ja loob uusi võimalusi, et saata inimesi maa orbiidilt väljapoole uurima ja avastama. Töötavad ka selle kallal, et saata järgmisel aastakümnel astronaudid asteroididele ja 2030ndaks aastaks mehitatud kosmoselaev Marsile. Nasa uurib kuidas kavandada ja ehitada lennukit, mis oleksid ohutumad ja ökonoomsemad. Usa äriühingud on alustanud kauba vedamist kosmosejaamadesse ja NASA projekteerib uusi kosmoselaevu mida saata madalale maa orbiidile. Kasutatud kirjandus http://www.nasa.gov/missions/science/f-satellites.html http://www.nasa.gov/about/highlights/what_does_nasa_do.html#.VC_KCvmSxqM http://et.wikipedia.org/wiki/NASA http://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_11 http://en.wikipedia.org/wiki/Viking_1 Tänan kuulamast!
ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. · Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. · Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida: 1) ühingute ärinimed ja asukohad; 2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse;
riigieelarveliste eraldiste ja toetuste kasutamise osas. 4.1 Kontrollitavad 1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei 2) valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused 3) kohaliku omavalitsuse üksused 4) avalik-õiguslikud juriidilised isikud 5) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik- õiguslik juriidiline isik 6) äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad 7) äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik 8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel. 5. Riigikontrolli struktuur Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel...
ETTEVÕTTE ÕIGUSLIKUD VORMID Ettevõtte õiguslikud vormid Äriühingud: · OÜ osaühing (2500 eur); · AS aktsiaselts (25 000 eur); · tulundusühistu (2500 eur); · TÜ - täisühing, UÜ - usaldusühing Ainuisikuna: · FIE füüsilisest isikust ettevõtja Lisaks muul eesmärgil kui materiaalse tulu teenimine loodud organisatsioonid: · MTÜ mittetulundusühing; · SA sihtasutus ETTEVÕTLUSVORMID ERINEVAD TEINETEISEST PEAMISELT JÄRGMISTE TUNNUSTE OSAS: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine) FIE füüsilisest isikust ettevõtja · FIE on isik, kes teenib läbi oma tegevuse majanduslikku tulu ja tegeleb enda nime alt ettevõtlusega. · FIE peab olema registreeritud Äriregistris. · Äriregis...
· selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: 1. äriühingud: täisühing- on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik ning osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. usaldusühing- on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
Ruumi rent 1 Raamatupidamis programm Merit 1 Aktiva Kontorimööbel ja -tarbed 1 laud, 5 tooli, 1 riiul Raamatupidajad 3 6 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Alustavad ja juba eksisteerivad väiksed äriühingud, FIE-d, korteriühistud ja mittetulundusühingud – iga aastaga kasvab nende hulk ning üha enam ettevõtteid vajavad raamatupidamisteenust. Meie kliendid asuvad primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektorites. 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). Ülevaade tegevusharust: Raamatuidamine on küpsusfaasis, mis tähendab, et tegemist on olukorraga, kus tootepakkujad selle funktsionaalseid omadusi reeglina enam ei parenda
ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik- õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk).
millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Esitamise kord Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu. Aruandluskeskkonnas XBRL-formaadi-peavad esitama aruanded need raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad aruande Eesti hea raamatupidamistava nõuete kohaselt ja peavad esitama konsolideerimata aruande. Ülejäänud raamatupidamiskohustuslased esitavad majandusaasta
rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba. Vallas on 46 küla. Küladest väärivad minu jaoks kõige enam nimetamist, Lõhavere, Metsküla ja Reegoldi, mis on kõige lähem küla Olustverele. Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi suurtalu OÜ. Suure-Jaani linnas on võimalik saada gümnaasiumiharidust, Olustvere alevikus tegutseb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Lahmuse mõisas riigikool erivajadustega lastele. Lisaks on vallas neli põhikooli. Loodus Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond
isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud: -Täisühing -Usaldusühing -Osaühing -Aktsiaselts -Tulundusühistu Mittetulundusühing Sihtasutus 10. Tehing. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Mida tähendab tühine tehing.
Äriregistrisse kantakse: 1) ettevõtja ärinimi, asukoht, aadress, majandusaasta algus ja lõpp 2) nimi ja isikukood 3) muud seaduses sätestatud andmed 12. Äriregister, registritoimingud . Äriregistri õiguslik tähendus. Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi 1995 aastal. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Selle põhilised tunnused on: 1. Äriregistreid peetakse maakohtute juures 2. Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda 3. Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda 4. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate järelvalvet. Registritoiming sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud. Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid. Kannete
suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Tulundusühistu asutajateks peavad olema vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu on äriühingud ja võivad jagad kasumit oma liikmete vahel. Mittetulundusühing on selline juriidiline isik, kes seda teha ei või. Aktsiaselts on samuti piiratud vastutusega äriühing, nö. suur osaühing oma olemuselt. Täisühing- osanikel täisvastutus; usaldusühing-ühel osanikul täisvastutus. Juriidilise isiku lõpetamine: Pädeva organi otsusega, põhikirjas toodud eesmärgi saavutamisel, kohtumäärus (sundlõpetamine, lõpetamine vara puudumise tõttu pankrotimenetluses.
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · ...
Ettevõtluse alused Mida arenenum on ühiskond, seda vähem luuakse materjaalseid väärtuseid (eraisikule). Lõppeesmärk rohkem koju osta. Rikkus võib juhtuda kui kõik soosivad asjaolud langevad kokku. Rahuldustpakkuv töö ettevõtjal. Sellega peavad teised k aasa tulema kliendid. Samastumine oma ettevõttega. Ettevõtja on iseenda peremees võtab vastu otsuseid. Kliendile ei tohi anda valelubadust, teda ei tohi petta, üks möödalask võrdub rohkem kui kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3). Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos k...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu...
KREDIIDI ASUTUSED Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidasutuse tegevusloa saanud äriühingud. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut. Krediidiasutustel, sealhulgas pankadel on lubatud: · hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks · laenutehingud · liisingutehingud · arveldustehingud · mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine
Ekspressi...2011) 4 3.Ülesehitus Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Grupist kujunenud vertikaalselt integreeritud meediakontsern. Allikas:Ekspress Grupp kodulehekülg 5 4. Konkurentsieelised Grupp on juhtiv meediaettevõte Eestis. Grupi ja tema sidusettevõtete konkurentsieelised on: Tuntud kaubamärgid ja tugev positsioon turul. Grupi äriühingud ja tema sidusettevõtjad annavad Eestis välja nelja ajalehte ning 25 ajakirja, mille nädalaseks konndtiraaziks on 1,8 miljonit eksemplari. Väljaantavate väljaannete hulka kuuluvad enim loetud Eesti ajaleht SL Õhtuleh ning Eesti enim loetud ajakiri Kroonika (allikas: TNS EMor). Lisaks annab Grupp Leedus välja 19 ajakirja, sh Leedu suurima lugejaskonnaga kord kuus ilmuv ajakiri Panelè. (allikas: TNS EMor)
on: 1. Ta peab olema kantud äriregistrisse 2. Peab olema oma põhikiri 3. Nimi Juriidilise isiku võib asutada kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiliste isikute õigusi-kohustusi ja nende loomise (asutamise) korda reguleerib põhjalikult "Äriseadustik" (01.09.95. a., "RT" I 1995. nr. 26-28). Vastavalt sellele on olemas järgmised äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts Õigussuhte subjektid Jagunevad kaheks põhirühmaks: 1. Üksikisikud 1. kodanikud 2. kodakondsuseta isikud 3. välismaalased 2. Orgsatsioonid 1. riik 2. riigiorganid 3. riiklikud majanduslikud ettevõtted 4. eraettevõtted 5. mitmesugused ühingud
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate...
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
aktsiaselts, tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal. Äriühingud jagunevad kahte põhiliiki : 1) piiramatu vastutusega ühinguteks ja 2) piiratud vastutusega ühinguteks. U s a l d u s ü h i n g u s on kahte liiki osanikke. T ä i s o s a n i k u d kannavad ühingu võlgade eest täit isiklikku vastutust. U s a l d u s o s a n i k on lihtsalt rahapaigutaja. O s a ü h i n g ja a k t s i a s e l t s on piiratud vastutusega äriühingud. Osanikud/ aktsionärid vastutavad pankroti korral vaid oma sissemaksuga osaühingu/ aktsiaseltsi osakapitali / aktsiakapitaliga. Alates 1. septembrist 1999 kasvab osakapitali/ aktsiakapitali minimaalmäära nõue veel neli korda ( 40000 : 400000 krooni). Aktsiaseltsi puhul on edaspidi eeldatavasti tegemist s u u r e t t e - v õ t t e g a. Aktsiaseltsi juhib juhatus ( see võib olla 1- liikmeline). Juhatust kontrollib ning äritegevuse üldsuunad määrab üldkoosoleku valitud nõukogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
