Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma
Esiteks ta tahtis tõsta linna kaunistamisega selle kuulsust ja teiseks hoonete ehitusel võimaldada ühiskondliku teenistust rahvale. Akropoli jõudmiseks on vaja minna linnamüürini mööda Püha teed. Püha tee läheb läbi Kerameikose linnaosa. Natuke edasi minnes algab Panatenaiade Püha tee. Vanasti oli see Püha tee mõne festivali rongkäigu rada. Panatenaiade tee viib Akropoli sissepääsuni.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitiste ehk Propüleede. Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Propüleede põhjapoolne tiibehitis Pinakoteek. Pinakoteek on pildigaelrii, kus hoiti maale. Välised sambad dooria stiilis ja sisemised joonia stiilis. Propüleed olid ehitatud marmorist ning valmis sai 437 e.m.a. Paremal pool sissekäigust oli võidujumalanna Nike tempel, mis oli väike kui väga ilus ning sellel kujul pole tiibu, see on tehtud meelega selleks et ta ei saaks Ateenast ära lennata
kannatavad. Alla 0,5% maafondist. Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida- Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm. Kuivavad suve läbi. Väike liikuva K sisaldus. Kg 1,6% maafondist. Põhja- ja Loode-Eesti saared. Kihisemine kõrgemal kui 30cm. Esineb ajutist liigniiskust. Mullaelustik aktiivne, bakteriaalne lagunemine. Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede (LPg. Lkg, L(k)g, Lg)- LPg pH üle 5,6. Liikuvate toitainete sis. väike. 35- 45hp Vaja parandada Ca ja Hu seisundit. Lkg on 1,9% har.maadest. Kagu-E. ning Põhja-E. Ajutiselt liigniisked, ülaosas kerge lõimisega. Mets: mustika või jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi. Rohumaad: niisked palurohumaad. Huumuskate: niiske moder. Pärast kuivendamist kergesti haritavad kuid õrnad. Suur väetistarve väheste liikuvate toiteelementide tõttu. Lg- üksikteralise strukt
Kk Klibumuld GI Leetjas gleimuld Kor Koreserikas leostunud muld LPG Kahkjas leetunud gleimuld Ko Leostunud muld LkG Leetunud gleimuld KI Leetjas muld LG Leede-gleimuld LP Kahkjas leetunud muld Gh1 Paepealne turvastunud muld LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld
Ülejäänud info kokku ei langenud. Sügavkaeve nr. 5 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6475953 Y: 655702 Maakasutus: mets Taimkate: Mänd, pihlakad, mustikad, metsmaasikad Reljeef: künklik Lõimised sõrmeprooviga: 1/ls pH: 4,0 Keemine: Puudub Horisondid: O-AT-Bh-Bf-C O (0-5 cm); AT ( 5-7 cm), Bh (7-18 cm); Baf (18-60 cm); C (60 - cm) Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LI või leede gleimuld LG Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutuseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LkG(LG1) leetunud gleimuld (leede gleimuld) Osalusprotsent: LkG 85% ; LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga nii palju, et tegemist on leede gleimullaga. Sügavkaeve nr. 6 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476091 Y: 655673 Maakasutus: mets
Gk´´´ keskmise sügavusega rähkne gleimuld AT-BmG-CG 30-60cm Go leostunud gleimuld AT-BmG-CG G(o) küllastunud gleimuld AT-CG, pH>5,6. G(I) küllastumata gleimuld AT-CG, pH<5,6. 60-90cm GI leetjas gleimuld AT-EL(g)-BtG-CG LPG näivleetunud gleimuld hele: AT-EL´g-BtG-CG pruun: AT-Baf-El´g-BtG-CG LkG leetunud gleimuld AT-Eg-Bhfg-CG LG leede-gleimuld O-T-Eg-Bhfg-CG Turvastunud mullad – turvast 10-30cm. Pinnalt või Gh_ paepealne turvastunud muld T-D 30cm ulatuse Gk_ rähkne turvastunud muld T-CG / T-BG-CG Go_ küllastunud turvastunud muld T-CG, pH>5,6 GI_ küllastumata turvastunud muld T-CG, Ph<5,6 LG_ leede-turvastunud muld T-Eg-Bhfg-CG Turvasmullad – turvast üle 30cm. M´ väga õhuke madalsoomuld T2-T3-CG, T=30-50cm.
kuid liigirikas: pajud, pihlakas, toomingas, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas: angervaks, naat, sõnajalad. Edela-Eestis. 1.7 Rabastuvad metsad liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel, alustaimestikust domineerivad puhmad, ülekaalus männikud. Sinika kasvukohatüüp tasastel madalamatel aladel, muld tugevasti leetunud, leede- glei ja leede turvastunud mullad, väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud, madala tootlikkusega. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus kanarbik, sinikas, pohl. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Toitainevaesus ja liigniiskus metsas. Põhja- ja Edela Eestis. Karusambla kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, mikroreljeef mätlik, põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Muld happeline, leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad
hästi õhustatud Bioloogiline aktiivsus: aktiivne: lülijalgsed, seeneline lagunemine Kasvukohatüübid: pohlamännikud Sobivus põllu-metsamaana: madal viljakus,ei sobi põllumaaks. Metsamaaks sobiv. Produktiivsus: hea Haritavus: kergesti haritav - INDREKU KONSPEKTIST! Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud Khg - Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede Tunnused: - Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,leede - Turvastunud mullad: paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede - Soomullad: raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja sügavateks M´´´(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´
rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi, mida kasutatakse telliste, katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru
palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera
Reljeef: Lainjas maastik. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) O 0-5 AT 6-7 Bh 8-20 sl 4,0 Bf 21-65 sl C 66-... Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 7 cm sügavuseni. Kuivendus: Olemas-kraav. Mulla nimetus: Leede-gleimuld LG. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LkG(LG1) Komponent 1: LkG 85% Komponent 2: LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ning Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas, kuna mullakaart näitas, et 15% ulatuses on tegemist leede-gleimullaga, milleks ka meie selle määrasime. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 6 Asukoht: X: 6476091; Y: 655673
leethorisondis 3,5-3,7 ja sisseuhtehorisondis 4,5-4,7, siis lähtekivimis võib ta tõusta kuni 5,0 või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti
Kõige rohkem 4 sajab Hiiumaa keskosas, keskmiselt üle 600 mm aastas, samal ajal kui rannikualadel registreeritakse keskmiselt 500-550 mm sademeid. Muld- ja taimkate Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest (LI-III) kuni leede-turvastunud muldadeni (LGI; vt tabel 1.4), millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk,
Leetunud huumuslik leedemuld puudub Sekundaarne leedemuld puudub Gleistunud leedemuld puudub 5 või vähe Page 7 Sheet1 Gleistunud leetunud huumuslik leedemuld puudub 5 või vähe Gleistunud sekundaarne leedemuld puudub Leede-gleimuld puudub 3,5-4 Leede-turvastunud muld puudub 3,5-4,5 Rabamuld puudub 2,5-3,5 + + Siirdesoomuld puudub + + Madalsoomuld puudub 4,5-6,5 + Lammi-madalsoomuld puudub Ld Mo Jo Page 8 Sheet1 Page 9 Sheet1 Page 10
Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi. Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest. Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele
Pohla kasvukohatüüp - esineb reljeefi kõrgematel osadel. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik või huumuslik leedemuld või sekundaarne leedemuld. Kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud
mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja
(metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel; heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal,
.... Oodati maksimaalselt umbes 15000 mehe sõjaväkke tulekut, kodumaad kaitsma tuli 40000 meest. http://www.kool.ee/?5843 [02.04.2012] Mille järgi otsustada, kumb on õigem? Kas on viited? Kes ja millal kirjutas? Millise eesmärgiga on tekst koostatud? Sisemised vastuolud? Demagoogia, ajastuomane retoorika B) Kõik jõud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsuste täitmiseks, Tartu linna parteiaktiivi koosolekult, ajaleht Edasi 21. aprill 1950 Oma ettekandes sm. Leede näitas neid suuri puudusi EK(b)P Keskkomitee töös, mis on märgitud ÜK(b)P Keskkomitee otsusega ,,Vigadest ja puudusest EK(b)P Keskkomitee töös" ja mis leidsid täielikku kinnitust märtsi lõpul toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil. Pleenum märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud EK(b)P Keskkomitee büroo ja mõnede juhtivate seltsimeeste töös esinenud tõsised vead mis seisnevad võitluse puudumises kodanliku natsionalismiga. [---]
või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud
pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Boniteet II-III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat. Alustaimestikus enamasti mustikas, tihe samblarinne. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil
Mullastik Mullad on tekkinud pikaaegsete ja keerukate looduslike protsesside tulemusena, mida kõige enam mõjutavad maapinna reljeef, kliima, alus- ja lähtekivim ning veel mitmed tegurid. Kuna muldkate ei ole kõikjal ühesugune ning muld määrab suures osas ära taimestiku, siis ei saa piirkonna kirjeldamisel mööda minna mullastikust. Allpool anname väikse ülevaate Peipsi madalikule iseloomulikest muldadest. Madaliku põhjaosas on peamisteks mullatüüpideks leede-gleimullad ja gleistunud näiv-leetunud mullad. Leede gleimullad on tekkinud märgadel liivatasandikel, millel levivad peamiselt rabastunud metsad. Uhutud moreenitasandikele on aga iseloomulikud gleistunud näiv-leetunud mullad, millel kasvavad peamiselt sõnajala- ja angervaksakaasikud. Kuivendussüsteeme kasutades on antud alasid ka põllumaadena kasutusele võetud (Arold, 2005). Peipsi madaliku keskosale omased mullad on soo-, glei-, näivleetunud- ja gleistunud mullad.
läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3. Juuli ägeda vihmasaju (131 m) tagajärjel. (Arold 2005: 232) MULD- JA TAIMKATE Jääaegsetes veekogude ja nüüdisjõgede (Mustjõe, Gauja, Võhandu) orgudes kujunenud liivaste setete laialdase leviku tõttu hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29%). Nendel muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa, vastavalt niiskusoludele ka palu-, nõmme-, rabastuvaid või soostuvaid metsi.(Arold 2005: 233) Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja Nursi vahel ning Pärli-ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses).(Võru- hargla...2003) Levimuselt teisel kohal on moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad
Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane- soostuvaid,salu- ja lodu metsi. · Nõmmed · Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused Valaste juga Ida-Virumaal, Ontika pankrannikul.
natuke üle ühe meetri, ning ka seal elutseb kaane ning konnasid. Rabatiigis elutseb kaane, konnasid, vesisisalikke ning ainsaks produtsendiks on fütoplankton. Kaladest elavad tiigis ainult kograd. Tiik rajati rabakraavi ülespaisutamise tulemusena(paistiik), et veetase tõuseks. Tiigi sügavuseks on kolm meetrit ning seal on rabavesi, millele on andnud pruuni värvuse humiinhapped. Maja-äärne viljapõld Viljapõld asub raba juures ning on 0,5 hektari suurune. Mullatüübiks on leede- gleimullad(alaliselt liigniisked mullad) ning mulla lõimis on Ls(sl) 22-45/s. Künnimaa mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall
Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise teel Asustus ja kaitsealad
-Keltide müütidest 11.Selgita, millest on juttu erinevates rüütliromaanides. -Põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest 12.Kes oli esimene prantsuse naiskirjanik ja nimeta üks tema lee. -Esimene prantsuse naiskirjanik on Marie de France ( XII saj II pool), kes elas inglise õukonnas; temalt on teada 12 leed, tuntuim neist, “Kuslapuu”, kujutab Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria.
Leitud mullaprofiil oli A-E-Bg. Määratud muld oli Lk'g ehk gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld, sest sest see oli kujunenud kamardumise ja leetumise koosmõjul ning tegemist oli ajutiselt liigniiske mullaga, milles oli hästi näha roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp on jänesekapsa-naadi. Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull
septembril. Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve. Mullastik Põhiliselt on maa katteks madalsoomullad, aga on ka näivleetunud ehk kahkjaid ja leetunud muldi saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv
G(o) Küllastunud gleimuld sj, an, os GI Leetjas gleimuld os, tr, an G(I) Küllastumata gleimuld os, tr, an LPG Kahkjas gleimuld kr, kr-ms LkG Leetunud gleimuld kr, kr-ms LG Leede-gleimuld sn, kr Turvastunud mullad Gh1 Paepealne turvastunud muld os Gk1 Rähkne turvastunud muld os Go1 Küllastunud turvastunud muld an, an-tr GI1 Küllastumata turvastunud muld os, tr
laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee)
eraldunud. Karstijärved: Tekivad Lõuna-Euroopas, lubjakivide avamusaladel. Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane. Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo, põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass.
Laiad suudmealad-klindi lahed. Kui j6ed voolavad alla panda astangust, siis nad moodustavad jugasid ja koskesid. Lahed ja poolsaared: Pakri ps.(Baldiski), Paljassaare ps., Viimsi ps., Juminda ps., P2rispea ps., Lahepere-, Kopli-, Tallinna-, Kolga-, Hara-, Eru-, K2smu-, Kunda-,Narva laht. J2rved: Enamasti on nad tekkinud merelahtmetest maat6usu tagaj2rjel. Harku-, Kasmu-, Kahala j2rv. *Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared:
Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm.
leetjas muld) mahust a - nõrk alluviaalsus (GIa - nõrgalt alluviaalne r2...k°2 - keskmiselt koreseline, sisaldus 10 20 % leetjas gleimuld) mulla mahust n - nõrgkivi või liiva esinemine (LGn r3...k°3 - tugevasti koreseline, sisaldus 20 30 % nõrgkivihorisondiga leede-gleimuld) mulla mahust õ - õõtsiksoo (M'''õ sügav õõtsik- r4...k°4 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 30 50 madalsoomuld) % mulla mahust je - keskmise või tugeva erosiooni tunnustega r5...k5 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 50 - 70
vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks kirikut ning oma suure armastuse pärast on ta võimeline ennast ohverdama Claude Frollo PÄRITOLU: Kogu oma nooruse pühendas oma väikese venna (Jehan) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina. ISIKSUS: Frollo peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leede. Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi. Ta oli juba veidi kiilakas ning vanus andis endast märku. KIRIK JA USK: Frollo on kirikus teeninud kogu oma elu. Kindlasti tähendas see tema jaoks midagi enamat, kui lihtsalt kirik. NAISED: Lood naistega olid kehvad. Frollo ei usaldanud naisi üldse ning oli nö isoleerinud need oma elust. Ta ei tahtnud naisi üldse enda ellu lasta, ma arvan, et ta katris. Kui ta kohtas Esmeraldat, ta arus ning tema vaated muutusid
Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH. Mullatüüp: L(k)I, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mulla lõimisevalem: sl3-10/sl10-14/l14 Maa hinnanguline boniteet: huumust alla 10 cm mistõttu pole mõtet boniteeti määrata. Tegemist metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on väike. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LkG(LG1), leetunud gleimuld (leede gleimuld 1), lõimis 1- l130, lõimis 2- l80-120/ls_2, huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Sügavkaeve nr. 6 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.36" N ; 26° 39' 51.72" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 Maakasutus: segamets. Lehtpuid kasvab rohkem. Alustaimestik: mustikad, jänesekapsas ja vaarikas. Puude kõrgus oli umbes 20 m Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas.
Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6]
[6] Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas paealsete,rähksete, küllastunud või küllastumata gleimuldadega Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas leastunud,leetjate,nääiveetunud,leetunud või leede-gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ja uute setete kuhjumine,siis on tegu kas jõe, oja või järve tulvaveest mõjutatud lammi-gleimuldadega,rannikul asuvate mereveega üleujutatavate sooldunud gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad ajutise aju-või lumesulamisvee mõhul mulla erosioonil vaabanenud mullaosakeste kuhjumine alaliselt liigniiskele mullale,siis on tegu deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega
metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike,
metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike,
mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires. Taimkate Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike.
Edela-Eestis laiemalt levinud- 10% metsadest. 1.7 rabastuvad metsad- Liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Sinika (sn) kkt Levivad tasastel, madalamatel aladel. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis 0,4% metsadest. Muld- lähtekivimiks liivad; tugevasti leetunud; sisseuhtehorisondis sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi; leede-glei ja leede turvastunud mullad; toorhuumus kuni 30cm; väga happeline, liigniiske. Alusmets- harv, hõre; kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestik- esinevad koos nõmme ja rabataimed- dom puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari; iseloomulikud samblad ja samblikud. Puistu- valdavalt männikud; madala tootlikkusega IV-Va bon. Karusambla (kr) kkt Tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Muld- lõimis
Sademeid on tasandikel 750 1000mm/a, mäestikel enam. (7 lk 130) Enam kui poole Põhja-Euroopa pindalast katavad okasmetsad (tumetaiga, heletaiga). See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja
· Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. · Mustikakõdusoo kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30...100 cm.
Harku joastik saab oma vee Harku ojast ning koosneb kolmest astangust, millest kõrgeim on 1,5 meetri kõrgune. Harku järv 1.5 Mullastik Harku vallas esinevad järgmised mullad: 1) leet-gleimullad, so alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld. Liivadel järgnevad valgele leethorisondile huumus- illuviaalne ja R2O3-illuviaalne horisont, selle all paikneb süvagleistunud või gleihorisont. Leede-gleimullal huumushorisonti pole, metsakõdu (10 cm paks) on turvastunud. Pealmiseks horisondiks on 1030 cm paksune turvas. 2) raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad, pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi:
Viimase kolme jõe vett suunatakse ka Tallinna veevarustussüsteeemi. Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas. Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus 1.5 Mullastik Maastikurajooni lõuna- ja lääneosas on valdavad madalsoomullad, moreenisaartel leostunud ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad. Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid
sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- (LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik
Kihisemine puudub. Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG. Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil. Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana
Kihisemine puudub. Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG. Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil. Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled. Tpr: (O, T)-AT-Bafg-ELg-BCG. 6. Leetunud gleimuld LkG. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG. 7. Leede-gleimuld LG. Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad. Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana
annaabi.ee 
