Kroom Silindrisein Läigib, läikuvust saab võrrelda peegliga, käiates punakas säde Kumm Tihendid Kerge ja elastne, kuumuse käes sulab ja kärssab ning võib põlema Voolikud minna Otsikud Pronks Sidurihoob Värvuse järgi on punakas pruun, lõigates tuleb puru ning puurimisel Pronkspuksid eraldub samuti puru Metalle määratakse värvuse, plastsuse, elastsuse, tugevuse ja magneetilisete omaduse järgi.
Tähtsamaid metalle ja nende ülesanded. 1. Mõisted. a. Leelismetallid – kõige aktiivsemad metallid, mis kuuluvad IA rühma. b. Leelismuldmetallid – metallid, mis kuuluvad IIA rühma. c. Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Ki...
Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid (valentselektronid) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Jagunemine Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 3 Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt.
Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus .
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate
4.2 Peamised kasutusalad Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel). Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Plii suure tiheduse tõttu kasutatakse teda sageli ka erinevate kiirgusallikate (radioaktiivne isotoop, röntgenitoru, lineaarkiirendi) varjestusel. Näiteks fluoroskoopias kasutatakse pliid sisaldavaid põllesid. Ruumide varjestamisel kasutatakse pliid eelkõige juhtudel, kus muude materjalide kasutamine nõuaks liiga palju ruumi. Pliid kasutatakse ka skuba sukeldujate vööde raskuste tegemisel ja suurte ehitiste
Keemiaküsimused 10. klassile Metallid,metallide tootmine ja rakendusi praktikas õ.lk. 8-75 1.Millised metallid esinevad looduses ehedana? Kuld, hõbe, alumiinium, raud, kaltsium ja naatrium 2.Mis on maak? Maak on mineraalne maavara, enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. 3.Milliste ühenditena esinevad looduses tähtsamad metallid? Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus
1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru. Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati,
leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused:
Markus Põder MATERJALID AUTOEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] .........................................
leelismuldmetallid, siirde-ehk üleminekumetallid, latanoidid, aktionoidid.Metalle liigitatakse ka nende väärtuste põhjal. Osad metallid on väärtuslikumad kui teised. Nii nimetatakse kulda, hõbedat ja kõiki kuut plaatinametalli väärismetallideks. Nende hinnalised omadused on äärmine vastupidavus välistingimustele, vastupidavus oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. Neid nimetatakse sellepärast ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena.
11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26
Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur. Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall. Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära. Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel). Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega). Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid, mille
Metallidel on kristalne struktuur.Erinevatel metallidel on erinev krisatllkuju. Metallidel on metalne läige. Metallide värvus. Enamik metalle on hõbevalged, vask on roosakaspunane, kuld on kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada
metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena. Selleks, et neid kasutada saaks, tuleb rakendada mitmeid metallurgilise protsesse. Metallide maakoores leidumine: · Ehedalt: Näiteks Kulda, Plaatina (ja plaatinametallid) osaliselt Hõbe, Elavhõbe,kuid harva ka vaske ja muid metalle. · Oksiidsete maakidena: leidub Rauda, Vaske, Alumiiniumit ja Kroomi.
1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al 7. Kuidas tekib metalliline side ?
töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm. Üks vanimaid värvilisi metalle, vask, on olnud kasutuses juba Eesti mõistes enne muinasaega. Vask on väga hea elektri-ja soojusjuht, mistõttu on ta laialt kasutatud elektrotehnikas, küttetorudena ja aparaadiehituses. Üks tulusaim värvilisi metalle on alumiinium kerge metall, hästi sepistatav ja töödeldav ning
tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust. Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited, nad märguvad häasti põhimetalli ninf enamik neist talub suuri mehaanilisi koormusi. Vask. Puhta vasega joodetakse ulatuslikult terast ja niklit sisaldavaid tooteid. Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes
Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates,
oksüdeerub aktiivsem metall) 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. Aheraine eraldatakse kaevandatavast maagist või toormest rikastamise käigus. Aheraine ladustatakse tavaliselt aherainemägedena või aherainepuistangutena. Vähesed metallid esinevad looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest - metalli ühend mingi teise elemendiga. Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine) 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul - ühenditest saadakse oksiidid) 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). 3. Metallide saamine elektrolüüsi abil Elektrolüüs - keemiline protsess, mis toimub elektrolüüsi lahuses või sulas elektrolüüsis
Kuld Kuld on üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Seda hinnati aastatuhandeid tagasi. Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest . Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega.
Metallid ja nende kasutamine Essee Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga
Metallid Mis on metallid? Enamasti on metallid iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium)peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C)
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga
Sissejuhatus Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena
Maakide redutseerimiseks on 3 meetodit pürometallurgia, hürdometallurgia, elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena
Kooli nimiGruppNimi Erinevad metallid Berüllium Magneesium Alumiinium Skandium Titaan Vanaadium Kroom Mangaan Raud Koobalt Nikkel Vask Tsink Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma, Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik ...
aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodilisustabelis. Aktiivseid metalle tuleb säilitada suletud anumas õli- või petrooleumikihi all. Kuumutamisel muutuvad metallid aktiivsemaks. Metalli reageerimisel hapetega eraldub vesinik ning tekivad metalli katioonid, mis koos happe anioonidega moodustavad soola. Metalli reageerimisel veega tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega väga energiliselt. Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel tekkinud materjal.
Liite tüüp, lehe Traadi paksus või Keevituskaare Keevitusvool, Kaitsegaasi läbimõõt, nurkõmbluse pinge, V A kulu, l/min mm kõrgus, mm T-liide, a=4 1,0 22,5 215 10-12 mm Alternatiivsed keevitusmeetodid Jootmine Laserkeevitus Plasmakeevitus Eelised *Kõike metalle saab joota *Üsna mitmekülgne, *Suur energia *Jootmine toimub lubades keevitada kontsentrastioon. madalamatel enamus metalle ja Saab teha sügavaid temperatuuridel võrreldes nende sulameid. ja kitsaid keevitusi. keevitusega, seega *Suur energia Üsna stabiilne jahtumisest tingitud kontsentratsioon. Saab kaar.
Kasutatud kirjanduse loetelu..............................................................................................................11 Informaatika 1 2 TTK SISSEJUHATUS Käesolevas töös uurisin metallide ja nende sulamite kasutamist minu ümber ja kodus. Ma ei ole käsitlenud kõiki metalle ja sulameid, kuid üldiselt on puudutatud igapäevaelus tuntumaid. Antud töös olen kirjutanud ka metallide omadustest ja sulamite laialdase kasutamise põhjustest. Igapäevaelus kasutatakse metalle väga palju. Informaatika 1 3 TTK 1. MILLEST SÕLTUB METALLIDE KASUTAMINE ? Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused
Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. !Kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks nende ühenditest(Na, Ca, Mg, Al). Elektrolüüdi seade: anum mis on täidetud elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga, sellesse on paigutatud elektroodid: katood "-"; toimub redutseerimine anood "+"; toimnub oksüdeerumine elektroodid on ühe...
(värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest
(värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest
. Aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) Trigonaalne kristallvõre Elavhõbeda sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga toatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud
a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiinuim, lisandina vask ja Lennuki-ja laevaehitusmaterjal, magneesium ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing e. valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad
vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) 3) Oska nimetada metallide korrosiooni esilekutsuvaid tingimusi, tea korrosiooni liike,korrosiooni kiirust mõjutavaid tegureid. 4) Tea, kuidas on metalle võimalik kaitsta korrosiooni eest. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge
Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina Teistest keeltest on vene, poola, ungari ja rumeenia
Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised
Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised
esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia teadus- ja tööstusharu, uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja selle sulamite peamised toorained on vasemaak ja alumiiniumi tooraine boksiit Pürometallurgia vanim ja kõige levinum metallurgiaharu nii toodetakse rauda ja tema sulameid Sulatusahjud shaft- sulatusahi on kujult verikaalne. muhvel- sulatusahi on horisontaalse kujuga, kus ühest otsast siseneb kütus ja õhk ning teisest otsast väljuvad gaasid kamin- sulatusahi on horisontaalse kujuga piklik ahi, mis võib olla veidi kaldu
ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina.
IV. KEEMILISED OMADUSED SEOTUD VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMISEGA · MIDA KERGEMINI AATOM ELEKTRONE LOOVUTAB, SEDA AKTIIVSEM TA ON · METALLID ON KEEMILISTES REAKTSIOONIDES REDUTSEERIJAD, MIS ISE OKSÜDEERUVAD METALLIDE KEEMILIST AKTIIVSUST ISELOOMUSTAB AKTIIVSUSE RIDA EHK PINGERIDA K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Hg Ag Cu Pt Au AKTIIVSED KESKMISE AKTIIVSUSEGA VÄHEAKTIIVSED REAGEERIMINE HAPNIKUGA ENAMIK METALLE REAGEERIB ÕHUHAPNIKUGA REAKTSIOONI KIIRUS SÕLTUB METALLI KEEMILISEST AKTIIVSUSEST (PINGERIDA) METALLI PINNALE TEKIB OKSIIDIKIHT + · AKTIIVSED METALLID - REAGEERIVAD VÄGA AKTIIVSELT JA KIIRESTI, VÕIB ERALDUDA NII PALJU SOOJUST, ET METALL SÜTTIB PÕLEMA 4Na + O2= 2Na2O · KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID-REAGEERIVAD AEGLASEMALT. NENDE PINNALE TEKIB ÕHUKE JA TIHE OKSIIDIKIHT, MIS TAKISTAB EDASISE OKSÜDEERUMISE EEST 4Al+ 3O2= 2Al2O3
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
Elavhõbeda Hg sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud
Metallid konspekt Metallide füüsikalised omadused · Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Metallide füüsikalised omadused · Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema
väga aktiivne metall + sool kõige pealt reageerib veega – tekib leelil – leelis reageerib soolaga K + CuSO4 – K+2H2O – 2KOH + H2 2KOH+ CuSO4 – K2SO4 + Cu(OH)2 (sade) 16) Kuidas leidub looduses aktiivsed/vähemaktiivsed/väärismetallid? aktiivsed metallid looduses – ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses –oksiidsed mineraalid väärismetall looduses – mineraalidena, lihtainena ehedalt 17) Nimeta ehedalt leidvaid metalle Au, Ag 18) Millised metallid on looduses kõige levinuimad? Al, Fe, Ca, Na 19) Metallurgia metallid ja sulamite tootmine metallimaakidest 20) Metallide redutseerimine maagist + VÕRRANDID (koksiga; vesinikuga; alumiiniumiga; elektrolüüsi abil) Maagi rikastamine (maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust) särdamine metalli oksiidi redutseerimine metall oksiidse maagi redutseerimine: karbotermia ( Reag. C või reag CO) aluminotermia (reag Al)
metalli vahetu reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside või vedelikega. Tavatingimustes on keemiline korrosioon väheoluline. Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Selle lahuse võib moodustada ka üliõhuke, silmale enamasti märkamatu veekiht metalleseme pinnal, mis kondenseerub metalli pinnal niiskes õhus. Kuidas saab metalle kaitsta korrosiooni eest? Metalli isoleerimisel väliskeskonnast kaitsekihiga ( emaili, värvi või lakikihi abil või korrosiooni kindlamast metallist kaitsekihiga) Millised tegurid soodustavad korrosiooni? Metalli iseloom, välistegurid: temperatuur, elektrolüüdi lahuse koostis, õhuhapniku juurdepääs, metallis leiduvad lisandid jpm. Mida happelisem lahus, mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon. Metall mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
