Eristatakse kahte tüüpi rasvkudet: valget ja pruuni. Valge rasv kogutakse peamiselt naha alla ja siseorganite vahele. Pruun rasvkude paikneb aga lihaskiudude ja tähtsamate elundite vahetus läheduses. Just pruun rasvkude on talimagaja põhiline soojaallikas, mida vajadust mööda lagundatakse (,,põletatakse"), hoides niiviisi elundeid liialt jahtumast või küttes neid töölehakkamiseks vajaliku temperatuurini üles. Mis on taliuinak? Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.Tõelise talveune ja taliuinaku vahe on nendega seotud füsioloogiliste protsesside ulatus: nii iseloomustab talveund tunduvalt aeglasem pulss ja madalam ainevahetuskiirus, hingamissagedus ja kehatemperatuur kui taliuinaku korral. Taliuinak sarnaneb lihtsalt väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu.
Keskmine eluiga 10...15 a. 10 10 6-9 10-30 5-10 6 (5-10) Nisade arv 4 4 4 12 6 10 6 Toidutarve päevas (kg) suvel 30 8-10 7,5 6 5-30 1-2 (5) 1-2 Toidutarve päevas (kg) talvel 15 2,5 5 taliuinak 1-2 (5) 1-2 Liikuvus, territoorium suvel 100-400 ha 50 ha/öp 10-30 ha 4-8 km 15-20 km2 10-20 km/öp 5-15 km/öp Liikuvus, territoorium talvel 2-40 ha/öp 500 ha/öp 2-3 km 0,5-4 km taliuinak 10-20 (50) 1000 ha Hammaste arv 32 34 32 (34) 44 32 (34) 42 28 (30)
talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. ... teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3.mäger Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega,
talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. … teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3.mäger Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega,
Sellise toidukoostise varieerumise põhjuseks on, lisaks erinevate toiduobjektide kättesaadavuse muutumisele aasta jooksul, erinevate toitainete vajaduse muutumine aasta jooksul. TALVITUMINE Karudel esinev talveuinak erineb paljudel loomadel esinevast talveunest sellepoolest, et karud ei kaota selle ajal ümbritseva keskkonnaga sidet täielikult, samuti ei kaasne sellega nii suured muutused looma füsioloogias. Taliuinak esineb kõigil külmadel aladel levinud karuliikidel: pruunkarul, jääkarul, kaeluskarul ja baribalil. kaeluskarude ja baribalide puhul esineb talvise passiivsuse periood vaid levila põhjapoolsetel aladel ning jääkarudest lähevad talveks koopasse vaid tiined emasloomad. Pruunkarudel kestab taliuinak enamasti 45 kuud ning taliuinakusse ei pruugi jääda vaid mõned lõunapoolsete populatsioonide isendid.
Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav. Tln, 1999
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
Looduslik valik Bio IV Looduslik valik isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui sa...
ORGANISATSIOONIKULTUUR ALEKSEI STRJUKOV 1 LOG E/G 1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2016 ORGANISATSIOON LOOMANA Organisatsioon ,,Karu" Karu sümboliseerib võimu ja jõudu, kuid ka pikaajaline taliuinak ehk talvel saadetakse 40-60% töötajatest osaliselt tasustatud puhkusele Organisatsioon kasvas paari aastaga suureks karuks 2 KARU LOO TALIUINAKU AJAL JÄID ORGANISATSIOONIL ÜHE KLIENDI JUURES VEETORUD VEEST TÜHJENDAMATA, KLIENT AGA ISE ANTUD OBJEKTI EI KASUTANUD JA AVARIIST SAID TEADA ALLES 2 NÄDALA PÄRAST, KUI OLI OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI
Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu! (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) 2. Püsisoojased. Kehatemperatuur suhteliselt püsiv. (linnud ja imetajad) Ökoloogia Kohastumused temperatuuri kõikumiste suhtes: Karvavahetus, Talveuni (nahkhiir), taliuinak (pruunkaru), nn. fakultatiivne talveuinak (pähklinäpp), suveuni. Kõrbe kuumus: Urud liivas Öine eluviis Suveuni põhiliselt vee ja toidupuuduse tõttu! Selgroogsetel kõrgemad jalad, pikemad laiemad kõrvad http://www.youtube.com/watch?v=N56OrRvdH24 http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARFCBcI Ökoloogia
40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus
Infrapunakiirgus: neeldub organismides ja võimaldab kõigusoojastel tõsta kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus: suurtes kogustes kahjulik, väikestes kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon. 2. Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad, roomajad, sisalikud,maod). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5. Hapnik: hädavajalik hingamiseks, energia saamiseks
• Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat
ökotoksiloogiaks. Neid võimalusi, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, on mitmeid erinevaid ning peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid, alkohol, toit, mürgised gaasid ja vedelikud, tarbekemikaalid, mürgised loomad ja putukad, mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putukatõrje vahendid). • 3. Nimetada ja selgitada koosluses toimivaid liike nende elutegevuse alusel (muutja, tugi, haruldane) KORDAMISKÜSIMUSED• Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada üle toiduvaest ja külma talve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. • Selgita ja too näiteid, ökoloogilise nišši kohta Ökoloogiline nišš on: 1) Populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonna tegurite olemasolu. 2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali.
süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks
Mõned loomad saavadki parasiitide tõttu otsa, sest nad ei leia öö jooksul nii palju toitu nagu parasiidid päeval ära tarvitavad. Siilile ei tohiks anda lehmapiima, sest erinevate allikate kohaselt teeb see looma haigeks. Piisab täiesti veest, sest tegelikult tulevad siilid lihtsalt jooma, mitte ei tõmba neid eriliselt just piim. Taliuinak Taliuinaku veedavad siilid sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Taliuinak vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Taliuinak kestab ümmarguselt pool aastat, sel ajal jääb kehakaalgi poole väiksemaks. Hea, kui siil läheks talvituma kehamassiga seitsesada grammi. Peidikuid tagavaradega siil endale ei soeta. Kõik mis oktoobrist varakevadeni vältavaka talveuneks vaja, kogutakse naha alla. Talvituva siili kehatemperatuur langeb +4 kuni +6 kraadini, seda on siis suvisega võrreldes isegi 35 kraadi vähem
· karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust · värisemine annab ka sooja juurde · kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha · koerad lõõtsutavad · higistamine 4. Kuidas rasked ajad üle elada? · Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad
· Madalaim temperatuur on mõõdetud 89,2kraadi 21.07.1983 Vostokis Antarktikas · Kõrgeim temperatuur on mõõdetud 57,8kraadi 13.09.1922. aastal EL Azizia´s Liibüas. · Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni. · Talveuni- kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadini, elutegevus aeglustub · Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist. · Meie taimede aktiivse elutegevuse alampiir on +5kraadi. · Aasta see osa , mil ööpäevane keskmine temp. Ületab +5 ,mis on termiline kasvuperiood.
kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnes teises sügisel ettevalmistatud kohas. Taliuinakus karu on tegelikult täiseti ärkvel. Soojadel talvedel võivad isased karud ka lihtsalt ringi hulkuda. Emased karud veedavad talved reeglina siiski ,,pesades" et kindlustada poegade ellujäämine. Taliuinak kestab märtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem kui isased karud (aprilli lõpus, mai algul). Karu on öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem sügisel marjadest toitumise ajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suurem sügisel marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks ,,nuumtoiduks". Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja pojad, raibe
· Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) · Taimede kasvuperiood see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
· Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) · Taimede kasvuperiood see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb • Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist • Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) • Taimede kasvuperiood – see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C • Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk • Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid • Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
Keskkonnateguri toime graafikud. Keskkonnateguri toime graafikud: 1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?); 2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral (milliste tegurite korral?) Kõrgete ja madalate temperatuuride toime taimede ja loomade elutegevusele (talvine/öine külm ja suvine/päevane kuumus). · Strateegiad taimedel, loomadel (puhkeolek, migratsioon, taliuinak, rasvavaru kogumine, karvavahetus) 11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad.
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15 kuni 20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10 kuni 12 aastaselt. Kasulik keskkonnale. Tasakaalustab haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust. Eestis võiks olla maksimum 80 hunti, kuid arv on üle 150ne. Kährik: Eestisse toodi 1950. aastal. Arvukus on üle 6000. Elab nii leht- ja segametsas kui ka taimestikurikastel veekogude kallastel. Tegutseb peamiselt öösiti. Tal esineb ainsa koerlasena taliuinak, mis soojade ilmade ajaks katkeb. Enne taliuinakut suureneb kährikute kaal üle kahe kilo. Urg on tal lihtne, sageli kasutab teiste liikide poolt kaevatud urge. Nad on monogaamsed loomad, kes kasvatavad poegi ja veedavad talveune koos. Kährik on segatoiduline. Sööb nii kahepaikseid, pisiimetajaid, putukaid, marju kui ka raibet. Suurt kahju tekitab maaspesitsevate lindude munade ja poegade söömisega. Jooksuaeg on veebruarist märtsini. Tiinus kestab 60 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 6
· pika karmi karvaga koerlane pesukarul · · võib elada nii leht- ja tüvepikkus 50...80 cm segametsas kui ka · 12...25 kg taimestikurikastel veekogude · Eestis üle 6000 kallastel · segatoiduline · tegutseb peamiselt öösel ja · Eestis tavaline jahiloom videvikus · esineb ainsa koerlasena taliuinak · suvel roostepruun, talvel hallikaspruun, PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline · saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja · tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
3) hukkuda (välja surra). Kaitsekohastumused on: · Hoiatusvärvus s.o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid:
tumedale alale; kuivale kliimale kohastunud taimed ei saa kasvada niiskes keskkonnas) 2) Üks konkreetne kohastumus avaldub eri isenditel erinevates alavariantides. Põhjustab: a) kombinatiivne muutlikkus b) elukeskkonna erinevused 3) Kõik kohastumused on suhtelise iseloomuga. a. Ühe teguri suhtes toimub mitu alternatiivset kohastumisstrateegiat. Nt. talvitumine Eesti loomadel: i. Ränded ii. Taliuinak iii. Nahaalune rasvakiht iv. Varude soetamine v. Kehakatete paksenemine, karvavahetus, sulestiku tihenemine vi. Aktiivne aastaringne tegutsemine b. Üks kohastumus mõjutab paratamatult kogu organismi tervikuna c. Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid Kohastumuste kujunemine: 1) Järsult uudikstruktuuri tasandil (lõugade kujunemine)
rikkaliku alusmetsaga leht- ja segametsas, põõsa- ja kõrkjarikkal veekogukaldal. On segatoiduline - kahepaiksed, pisiimetajad , putukad, marjad, viljad, juured, raiped, lindude munad ja linnupojad. Jooksuaeg on tavaliselt kevadesulade ajal veebr-märts. Tiinus 60 päeva, kutsikaid 4-10, imetamine umbes 1 kuu, 4- 14 kuuselt saavad iseseisvaks. Tegutseb peamiselt hämaras ja öösel. Ainukesena koerlastest on tal taliuinak, mis sulailmade korral katkeb. Urg on lihtne, kasutab ka teiste liikide urgusid. Paariseluviisiga , paar talvitub enamjaolt koos, isane osaleb ka poegade totmisel. Vaenlaseks on suuremad kiskjad - hunt, ilves, karu. 15
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure. Anabioosiga on palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne elutegevus jätkub. 4) taliuinak püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. 5) talveuni loomade talvine unetaoline tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur on enamasti langenud
• Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb • Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist • Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) • Taimede kasvuperiood – see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C • Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk • Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid • Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
