Gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega (püsirohumaa viljakad) mullad. Ka Gleistunud leetjas mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline ning sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Leostunud gleimullad on nii keskmise viljakusega kui ka osaliselt hea viljakusega. Hea viljakusega on sel juhul kui need on hästi kuivendtatud ja kerged. . Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib
................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit
tähistus tähistus nimetus nimetus kaardil kaardil Kh' Väga õhuke paepealne muld Tz Maetud muld Kh" Õhuke paepealne muld Tzg Gleistunud maetud muld Kr Koreserikas rähkmuld Gor Koreserikas leostunud gleimuld K Rähkmuld Go Leostunud gleimuld Kk Klibumuld GI Leetjas gleimuld Kor Koreserikas leostunud muld LPG Kahkjas leetunud gleimuld
........................ 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused.....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted.......
Normaalsed mullad allosas tugevasti gleistunud (G) ülavett; omadustelt sarnased nõrgkivi horisont
2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3 Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C
LP(g) k°_1sl50-90/k°_1ls_1 23-25 - 0,7 4,6 LP(g) k°_1sl70/k°_1ls_1 24 - 1,7 11,2 LPg sl60/ls_2 - 0,3 2,0 Dg l 30-40 0,2 1,3 KOKKU: 15,26 100 LP (LkI) nõrgalt leetunud mulla omadustega näivleetunud mullad LPg gleistunud kahkjad mullad D Deluviaalmullad LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud mullad Dg gleistunud deluviaalmullad k - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi k°_1sl50-70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine kerge liivsavi. k°_1sl60-90/k°_1ls_2 nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine keskmine liivsavi.
Kokku 27,20 ha 100% Vea protsent pindalade arvutamisel oli 2,17%. (27,79-27,20)*100/27,20 = 2,17% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 64648378481 kohta. Põllumassiivi kontuur on märgitud punase joonega. 3 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil näidatuna ristiga. 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 1.2.1. Šifrid KIg – Gleistunud leetjas muld KI(g) – Gleistunud küllastumata muld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld Kog – Gleistunud leostunud muld Go – Leostunud gleimuld GI – Leetjas gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v° - nõrgalt raudkiviveeriseline v - veeris ls - liivsavi sl - saviliiv 1.2.2. Lõimised k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv
................................................ 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) (O)-AT-BmG-CG metsakõdu, toorhuumuslik horisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim Gleistunud leostunud muld (Kog) A-Bmg-Cg huumushorisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) A-ELg-Btg-Cg huumushorisont, lessiveerunud gleistunud horisont, illuviaalne gleihorisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik
100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_140-60/r_2ls_2 kerge liivsavi uurimissügavuses 140- 60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') t_230-100/ls keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 30-100cm, kerge liivsavi Madalsoomullad on keskmise viljakusega (püsirohumaana viljakad) mullad. Ka gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline, täiesti sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Madalsoo ja gleistunud leostunud mullad on tugevasti kontrastsed mullad, samas kui gleistunud leostunud ning leostunud mullad keskmiselt kontrastsed. Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad.
KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls Go vls30- th25-30 0,109 2,4 50/rls Kokku 33,8 100 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused KI leetjas muld Ko leostunud muld Klg gleistunud leetjas muld Go Leostunud gleimuld V° veeris ls liivsavi r rähkne vls40-90/rls (KI,Ko lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-90 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi vls50-80/r,ls (Klg lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 50-80 cm, sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm,
KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Šifrite ja lõimisevalemite seletused: Kl- Leetjas muld Ko- Leostunud muld Klg- Gleistunud leetjas muld Go- Leostunud gleimuld k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v°-nõrgalt raudkiviveeriseline ls- liivsavi r- rähkne k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi k°1ls155/r1;2ls1 - nõrgalt raudkivine 55 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kuni keskmiselt rähkne kerge liivsavi ls175/r1ls1 – 75 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga.
Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%. 8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt
+ SAMBLAD + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo + Page 6 Sheet1 + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo Pildid linkidena Kihisemine pH Paepealne muld kõrgemal kui 30cm 6-8 Gleistunud paepealne muld kõrgemal kui 30cm 6-8 Paepealne gleimuld Paepealne turvastunud muld Rähkmuld kõrgemal kui 30cm 6,5-7,5 Klibumuld kõrgemal kui 30cm Gleistunud rähkmuld kõrgemal kui 30cm 6,5-7,5 Gleistunud klibumuld AT või vahetult selle
Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
kääbusleedemullad huumusilluviaalsed leetmullad huumusraudilluviaalsed leetmullad sekundaarsed leetmullad süvagleistunud leetmullad Alltüüp: kamarleetmullad Variandid: harilikud kamarleetmullad jääkkarbonaatsed kamarleetmullad huumusilluviaalsed kamarleetmullad süvakontaktgleistunud kamarleetmullad Tüüp: soostunud kamarmullad Alltüüp: gleistunud kamarmullad a) ülagleistunud kamarmullad b) süvagleistunud kamarmullad Alltüüp: kamargleimullad a) kamarülagleimullad b) kamarsüvagleimullad Alltüüp: a) turvasjad ülagleimullad b) turvasjad süvagleimullad Alltüüp: a) turvastunud ülagleimullad b) turvastunud süvagleimullad Variandid: karbonaatsed turvastunud süvagleimullad Allvariandid:
-kr Kg - 1,88 50 vls28/vls r1ls/r2ls Kr vls18-23/v- r3ls/r3l 18-23 III 2,38 38 kr Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik. Märkused [3]: 1) K -tähendab, et tegemist on Rähkmullaga 2) Kg- tähendab, et tegemist on Gleistunud rähkmullaga 3) Kr- tähendab, et tegemist on Koreserikas rähkmullaga 4) v- tegemist on veerisega 5) ls1 -tegemist on kerge liivsaviga 6) kr-tegemis on ruusiga 7) r1- tegemist on nõrgalt rähkse mullaga. 8) r3- tegemist on tugevasti rähkse mullaga 9) l-tegemis on liivaga 10) Kivisuse aste II tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 2-5m³/ha.
M' (t330-50/s) - Väga õhuke madalsoomuld, lõimiseks on väga hästi lagunenud turvas 30- 50cm ja savi. M'' (t350-90/s) Õhuke madalsoomuld, lõimiseks on hästi lagunenud turvas 50-90cm ja savi. Kolm kõige suurema osatähtsusega mulla liiki Go1; M' pH üle 5,6; tegemist on komplekskontuuriga, st koosneb kahest (või enamast, hetkel kahes) komponendist. Sisaldab 70% Go1 ning 30% M' mulda. Go AT-El-BtG-CG Toorhuumuslik horisont, lessiveerunud horisont, tekstuurne sisseuhtehorisont gleistunud, lähtekivim gleistunud. M' T1-T2-T3 Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm. MULDADE OMADUSED Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T-
Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C Gleistumine puudub, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvelt. Puudub põhja-ja ülavete juurdevool. Kog- gleistunud leostunud muld. Profiil saviakumulatiivne A nõrgalt toorhuumuslik, leostumise tõttu keemine 30- 60cm sõgavamal võivad olla karedate vete tõttu küllastunud (ph alla 5,5 ) ning profiil differentseerumata. Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked (põhja-või ülavetest) Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg · 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond · 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond · 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond · 4
· mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik; · liigniiskete muldade suur osatähtsus; · massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3
• mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad, leostunud ja leetjad ehk lessiveerunud mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad, leetunud mullad, leedemullad, gleistunud ehk niisked mullad, glei- ehk märjad mullad ja soomullad. Eestis on koostatud väga erisuguse mõõtkavaga mullastikukaarte. Maakasutuse määrab ära peamiselt muldade viljakus. Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3
Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3] Üksikasjalik analüüs[1]:
Kolmas kaeve Joonis 3. Kolmanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Kolmanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. Esimeses puurindes oli mänd teises puurindes oli kask. Tegemist oli kultuurpuistuga. Alusmets: pohl, mustikas, piibeleht ja võsaülane. Metsa vanus oli üle 100 aasta. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bg. Määratud muld oli Lk'g ehk gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld, sest sest see oli kujunenud kamardumise ja leetumise koosmõjul ning tegemist oli ajutiselt liigniiske mullaga, milles oli hästi näha roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp on jänesekapsa-naadi. Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4
K vls/rls - 1 3,5 KIg kls65-80/rls 24-28 0,3 1 KIg kls50-80/rls 25 4 14 Go kls70/rls 28 1 3,5 KOKKU: 28,3 100 Ko leostunud muld KI leetjas muld KIg gleistunud leetjas muld Lklg gleistunud nõrgalt leetunud muld K rähkmuld Go leostunud gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi v veeris r rähk kls40-60/r()ls väga nõrgalt raudkivine 40-60 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt (nõrgalt) rähkne kerge liivsavi kls60-100/rls väga nõrgalt raudkivine 60-100 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69740935646 kohta. Antud maalapp on kompaktne. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Deluviaalmuld (D) liiv/l (keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(E)-B-C(g) (Ad > 30cm ja võib olla kihiline). Deluviialmuld on praeguste või endiste kallakuliste haritavate made nõlva jalamitel või lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld...
K vls_3 0,1 0,2 Ko (g) v°_1ls_340/v_1ls_3 25-26 2,4 6,5 Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Siffrid: Klg: Gleistunud leetjas muld v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm.
El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid B; B2; B2 Bm - metamorfne; Bt tekstuurne; Bh huumusilluviaalne; Bf - raud-illuviaalne; Bhf - huumus-raudilluviaalne; Baf - amorfset rauda sisaldav IV Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline D - aluspõhja kivim V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) gleistumistunnustega, g gleistunud, G gleihorisont, (g); g; G ülaveeline, (g); g; G põhjaveeline VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil
Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud. Huumuslikud leedemullad on levinud valdavalt mineraalselt rikkamatel lähtematerjalidel. Sekundaarsete leedemuldade produktiivsust tõstab nende
Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt koostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Drenaaz siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist. 5) Soostumine mullatekkeprotsess, mis leiab aset liigniiskuse tingimustes.
Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt kostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Dranaaz siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist. 5) Soostumine mullatekkeprotsess, mis leiab aset liigniiskuse tingimustes.
4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid. Põhimõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.
B-horisondi värvus on valkjas ja kollakashall. C-horisont algab 50 cm sügavuselt ja on värvuselt kollakas-valkjas, koosneb väga tihedast rähast ja kivikamakatest. B-horisondis ja C-horisondi alguses on rohkelt roostevärvi laikusid ja pesakesi, mis on gleistumise tunnused. Kuna huumushorisondi tüsedus on 30 cm ja selle alumine kolmandik sisaldab palju teravaservalist e. kulutamata korest ning B- ja C-horisondis on näha palju gleistumise märke, siis on tegemist keskmise sügavusega gleistunud rähkmullaga. 5 2.2 Rähkmuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 317-323) järgi. Rähkmullad on tugevasti kivisel ja karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad
Keemilistest el. on Ea C-st vaesem näha Ea alla tekib tihedam kiht (mitte alati tumedam) illuviaalkiht Al ja Fe kogunevad sügavamale: Gleistumine võib olla tingitud nii üla- kui ka põhjaveest G, g; G, g Kelaadid sadenevad välja ja moodustavad selge Bh ja Bf (Bhf) horisondi selles Kui protsess lühiajaline, ajutine g gleistunud muld kohas kus C järsult muutub ja C alumises kihis on aluseid, mis need kelaadid Kui protsess pikaajaline G gleimuld välja sadestavad (llivade all liivsavid, savid) Gleistumisega paralleelselt koguneb vähe muundunud org. aine turvastumine Algab A-hor. vähemuundunud jäänuste kogunemisega AT toorhuumuslik
..5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumus-horisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. Hõlmavad ca 4,7% kogu maast ja 9% põllumaast. 3. gleistunud karbonaatmullad- Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Siia kuuluvad gleistunud paepealsed mullad (Khg) ja gleistunud rähkmullad (Kg). Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud pae-pealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei esine.Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. Pruunmullad
Valga mnt. 2.Umbes 39km pärast keera Tartu mnt ja sõida seal 1,1 km edasi. 3.Rõngu juurest sõida Viljandi-Rõngu mnt 9,2 km edasi. 4.Jõuad Pühaste-Kure mnt.Sealt sõidad edasi 0,6 km. 5.Jõudes kohaliku tee juurde,sõida veel 165 m. 6.Sihtkoht asub 137 m paremal. 2 3. Põhikaart 3 4. Mustvalge põhikaart 4 5. Verstakaart 5 6. Mullakaart Tähistused Lpg- Gleistunud kahkjad leetunud mullad. Gl- Leostunud ja leetjad gleimullad. Lkl- Leetunud mullad. Lklg- Gleistunud leetunud mullad. 6 7. Ortofoto Ortofoto 2011. aastast 7 8. Eesti topokaart aastatest 1935- 1939 8 9. Eesti baaskaart aastatest 1994- 1998 9 10. NL topokaart 10 11. Katastrikaart aastatest 1978- 1989
Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestunud taimejäänustest koosnev üle 10 cm tüsedusega ja üle 50% org.ainet sisaldav kiht. T1 halvasti lagunenud; T2 keskmiselt lagunenud; T3 hästi lagunenud AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes org. aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org. aine ei ole mineraalosaga liitunud. Org. aine sisaldus tavaliselt 7...35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud. E lessiveerunud horisont. Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A- horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. 26. Mulla kolloidid ja nende jaotus- nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus.
c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt. Viljakus väga erinev. a) K' väga õhukesed A C 2 b) K'' õhukesed c) K''' keskmise sügavusega A Bm C 2 d) K''' sügavad 3) Gleistunud karbonaatsed mullad Kg on kõik eelnevate muldade analooksed, ainult on ajutiselt liigniisked. a) Gleistunud paepealsed mullad Khg b) Gleistunud rähksed mullad Kg II Tüüp Leostunud mullad K0 viljakaimad mullad. Kihisemine sügavamal, kui 30cm. 1) Leostunud mullad K0 on kujunenud välja savistumise tulemusena. Annavad stabiilseid ja maksimaalseid saake Eesti oludes. 2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena
lagunenud turvas, T3-hästi lagunenud turvas. Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestunud taimejäänustest koosnev üle 10 cm tüsedusega ja üle 50% org.ainet sisaldav kiht. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes org. aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org. aine ei ole mineraalosaga liitunud. Org. aine sisaldus tavaliselt 7...35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud. E väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont. (eristatakse väljauhte iseloomu järgi: El-lessiveerunud väljauhtehorisont, Ea-leethorisont, Elg--näivleetunud horisont) Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam nii üleval asuvast A-horisondist kui ka all asuvast B-horisondist, ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. B sisseuhte ehk illuviaalne horisont
KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3 C – lähtekivim LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C A – huumushorisont Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg – näivleetunud horisont B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C – lähtekivim LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg O – metsakõdu A – huumushorisont E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus. KI- leetjas muld Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest
kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi
Pedja jõgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muld-ja taimkate Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub Adavere mullastikulisse mikrorajooni. Selle kõrgematel aladel valdavad leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama lõimisega gleistunud leetjad ning gleistunud leostunud mullad (23%), samuti on gleimuldi väga palju (25,3%). Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandusalad hõlmavad ligi 40%. Looduslikus taimkattes on ülekaalus metsad, hõlmavad ligi poole territooriumist
jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik
X = 6496254, Y = 635052 M 1:10000 7 Verstakaart Kursi küla Puurmani vallas X = 6498072, Y = 636860 X = 6496371, Y = 635159 M 1:10000 8 Mullakaart Kursi küla Jõgevamaal X = 6497886, Y = 636766 X = 6496185, Y = 635065 M 1:10000 Kog - Gleistunud leostunud ja leetjad mullad M - Gleistunud lammimullad AG - Lammi - glei- ja turvastunud mullad 9 NL topokaart Kursi küla Jõgevamaal X:6497681, Y:637019 X:6497681, Y:637019 M 1:10000 10 Ajalooline Ortofoto Kursi küla Jõgevamaal X: 6498519, Y: 635799 X:6498519, Y:635799 M 1:10000 11 Ajakohane Ortofoto Kursi küla Jõgevamaal
Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused.
lagundada ja ouuduva hapniku nad vütavad ära kolmevalentsetest rauaühenditest. FeO ühendid on vees lahustuvad, liiguvad ühest kohast teise ja annavad mullale sinaka värvuse. Vahel suvel tuleb mulda rohkem õhku ning FeO ühendid hapenuvad tagasi, need sadesuvad kohe välja j atekivad roostelaigud. Mida vähem on neid glei ja roostetunnuseid, seda nõrgem on liigniiskus. B(g)- gleistumistunnustega horisont, Bg- gleistunud sisseuhtehorisont, kui on koguaeg niiske, tekib gleihorisont G (sinakashall). Kui g on kriips all , siis on põhjaveelise liigniiskusega tegemist. Kui on g aga ülakriips, siis on sademetevesi jäänud pidama liivsavi kihtidele, see on ülagleistumine. Mulla kõige tähtsam väline tunnus on värvus, sest see kajastab keemilise ühendi olemasolu. Mida rohkem rauda, seda pruunikamad. Mida rohkem huumust, seda mustemad. Mullahorisontide alusel me klassifitseerime muldi
Eesti, saartel 1.3 Palumetsad (võrreldes nõmmemetsadega kasvavad viljakamatel muldadel, metsakõdu kuni 10cm, I-III boniteedi männikud, kaaspuuliik kuusk) Pohla kasvukohatüüp kõrgematel osadel, muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld, põhjavesi sügaval, muld happeline, domineerivad männikud, kuuske vähe, alusmets puudub või hõre, alustaimestikus pohl, mustikas. Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti. Mustika kasvukohatüüp reljeefi madalamal osal, gleistunud leedemullad, happeline muld. Enamasti männikud, kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, alusmets puudub või hõredalt paakspuud, pihlakat, alustaimestikus tihe samblarinne. Lõuna-Eesti. Jänesekapsa mustika alltüüp muld viljakam, metsakõdu õhuke või puudub, domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus. 1 1.4 Laanemetsad viljakad kasvukohad.
Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus. Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld – LPg ja Kahkjas leetunud gleimuld - LPG. Vähem on kahkjat leetunud muld – LP, Leostunud ja leetjat gleimulda – Go ja GI. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik Mul Mulla Lõimis Lõimis Huumushori Pindala( Muldade d nimetus 2 sondi ha) %
..A..... . Kohas ...B..... võib muld olla liigniiske. 7. Milline mullatüüp on joonisel, millisele loodusvööndile on see tüüpiline? Õige vastus märgi X-ga. Mullatüüp Looduslik vöönd A mustmuld A vihmamets B punamuld B rohtla C gleistunud muld C x okasmets D x leetunud muld D lehtmets E soostunud muld E tundra Selgita, millistes tingimustes ja kuidas kujuneb mulda väljauhtehorisont. Väljauhtehoristont kujuneb, kui niiskes keskkonnas läbi mulla nõrguv vesi kannab toiteelemendid sügavamale, väljauhtehoriston vaesestub toiteelementidest. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
