1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11...
kaugus 52 km. Kokku teeb see lennatavaks vahemaaks 252 km. Joonis 4. Cessna Grand Caravan 208B (allikas: Maa-amet) 16 Joonis 5. Lennuki Cessna Grand Caravan 208B andmed (allikas: Maa-amet) Aerofotode tegemiseks kasutatakse Leica RC 20 analoog aerofotokaamerat (Joonis 6), mille fookuskaugus on 152 mm. Leica RC 20 aerofotokaamera on kõrge resolutsiooniga lai-nurk kaamera, millel on ka gürostabiliseeriv seade, mis aitab vähendada aerofoto kaldenurki. Aerofotod tehakse maatriks kujul suurusega 230x230 mm ning nende pikikattumine peab olema vähemalt 61% ja põikikattumine 25% (Joonis 7). Pildistatava maa-ala mõõtmed on baaskaardi lehe külgede mõõdud Dx=25 km ja Dy=25 km. Joonis 6. Leica RC 20 aerofotokaamera (Allikas: Leica Geosystems) 17 Joonis 7. Aerofotode kattuvus (allikas: Liba 2005) 3.1.2 Arvutused maa-ala aeropildistamiseks mõõtkavas 1:30 000
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119
Töö eesmärk: Koordinaatide mõõtmine ning pildistamise baasi, lennukiiruse ja pikikattuvuse arvutamine. Töö tulemus: Esmalt valisin aerofotol kaks situatsioonipunkti (nimetame A ja B-ks), mis olid plaanilised. Plaanilisteks koordinaatideks valisin teede ristumise kohad. Järgmisena määrasin antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Koordinaatide määramiseks esmalt otsisin aerofotol üles tsentri. Järgmisena määrasin punktide (X ja Y) kauguse aerofoto tsentri suhtes (vaata joonist 1.1.) Nii mõlematel aerofotodel ja kandsin töö tulemused tabelisse 1.1. Töö tulemused kandsin tabelisse millimeetri täpsusega. Joonis 1.1 Aerofoto koordinaatide määramine Järgmisena arvutasin baasi kasutasin baasi valemit bx = XV-XP, kus bx on baas. XV on vasaku aerofoto koordinaat ja XP parema aerofoto koordinaat. Järgmisena leidsin Op. Võtsin vasaku Aerofoto tsentrtri nulliks. Järgmisena otsisin parema aerofoto pildi pealt vasaku aerofoto tsentri
Tingimata tuleb arvestada teede seost riikide pealinnadega, suurlinnadega, tööstuskeskustega ja teiste tähtsate objektidega. Eesti Maantee Amet on välja töötanud klassifikatsiooni ja seda rakendatakse teedevõrgu üldistamisel. 13. Kaardi legendi väljatöötamine. 14. Maa-ala aeropildistamine Lennuk lendab pildistatava maa-ala kohal mööda paralleelseid marsruute edasi-tagasi ja maastikku pildistatakse kindlate ajavahemike tagant sellise arvestusega, et iga järgnev aerofoto kataks eelmist umbes 60% ulatuses. Iga järgnev marsruut rajatatakse nii et aerofotod kattuksid põikisuunas umbes 30-40% ulatuses. Sensoritel kasutatakse ümberpööratavat filmi, et saada positiivne kujutis filmil, lisaks tehakse ka paberkoopiad. Aerofotode mõõtmed on 23x23cm ja vanad fotod 18x18cm. Aerofoto ei ole maastiku plaaniks, sest fotokujutises on mõningaid moonutusi. Need moonutused on tingitud maastiku reljeefist,
Aero vastused 1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või
Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene
Selle järgi nimetati antud etappi analüütiliseks fotogramm-meetriaks. III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria. Foto – Originaal aerofoto filmil Kujutis – Aerofoto digitaalne esitus – skaneeritud film või foto, mis on kohe digitaalse kaameraga tehtud Mudel (pildi paar) – marsruudi sees kaks kõrvuti asetsevat pilti Marsruut – kõik kattuvad pildid, mis on tehtud üksteise järgi ühe lennu suuna sees Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3
Vahur Leenurm 3 3 5 5 5 3.6875 3.53125 3.9375 3.90625 3.65625 Aive Liibusk Veehoidlad Elari Tamm Matemaatika Elliko Kõiv Filosoofia Esko Miljukov Metsandus Topograafia Freddy Saarm Topograafia Gert Laksberg Füüsika Inglise keel Heino Jallai Aerofoto Keemia heljo Karu Veehoidlad Topograafia Illimar RaiesmiAerofoto MatemaatikKeemia Jaana Iort Keemia Jakob Seeme Topograafia Joonas MehilanAerofoto Metsandus Jüri Heik Filosoofia Inglise keelMetsandus Kaarel Kluge Matemaatika Topograafia KARL HaljasmäFüüsika kati Keps Filosoofia Lauri Aru Aerofoto Reiko Kallion Inglise keel Rein Liiva Filosoofia Rivo Mehilane Veehoidlad Silvi Jakan Füüsika Inglise keel
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad k...
Geograafia arvestus 1. Eesti asend, piirid, suurus Eesti Vabarikk asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, parasvöötme põhjapoolsemas osas merleise ja mandrilise kliima üleminekualal. 2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord :
Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto Leppemärgid- kokkuleppelised märgid kaardil, mis tähistavad kindlaid objekte või nähtusi (sama on leppevärvidega) Legend- leppemärkide ja leppevärvide seletus Absoluutne kõrgus- kõrgus mõõdetuna merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud
Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN
Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN
Satelliitide kasutamine atmosfääri füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel Annika Jürgenson Kaugseire Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: raadiolained (pikimad lained) infrapunane e. soojuskiirgus nähtav valgus ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire s...
muundavad orgaanilist ainet, bidosfääri osa, muutused on kiiremad kui lidos ja dünaamilisem. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee, litost väiksem tihedus, vesi liikuvam. Atmosfäär e õhkkond- Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir 1000-1200 km, hapnik, lämmastik. Biosfäär- elavad organismid, orgaanilise aine süntees ja muundumine, ja need mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias- nt. kaugseire, satelliit, aerofoto, kosmosefoto, gps jne. Etapid: probleemi püstitamine, hüpoteesi sõnastamine, selle kontrollimine, tulemuste publitseerimine, uus teooria. Maa energiasüsteem: potentsiaalne, elastsus, kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid
ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. ja silindriline abipind ehk siirdepind · Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto D) Tekkiv kaardivõrk · Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. a) http://commons.wikimedia.org/wiki/Earth b) http://www.geometrie.tuwien.ac.at/karto/
· Geograafia-teadus maast ja tähendab Kreeka keeles maa kirjeldust. · Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks. · C.Kolumbus 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama...
valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks.
641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411), mis on Eesti Baaskaardi leheks. Eesti Põhikaardi nomenklatuur Kui jaotada 1:200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on 4-kohaline ning koosneb kahest osast Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, nt 64.10. Rastri saamisvõimalused • Fotod: aerofoto, kosmosefoto • Kaartide skaneerimine • Raster piltide / kaartide ühendamine GEOGRAAFILINE INFOSÜSTEEM GIS Erinevus kartograafia ja GIS vahel on: kartograafia ülesandeks on Maa reaalsusmudeli võimalikult täpne esitamine. GIS’i eesmärk on ruumisuhete analüüsimine. GIS on välja kasvanud digitaalkartograafiast. GIS'i arenguga on laienenud tema kasutusalad Peamised päringute liigid, mida GISiga tehakse, on: • asukohapäringud Mis asub asukohas ...?
14. gps nimetused, gps süsteemi põhimõtted, kuidas gps töötab ja mis arvutusi ta teeb (diferentsiaalseid), mõõdetakse koodi levikukiirust või põhilainepikkuste vahet 15. verniee - skaala viimane aste, planimeetri ketas, mis määrab täpseima, viimase kümnendkoha 16. veevoolujoone märkimine kaardile (veelahkmeala võib-olla) 17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes.
Võhmuta 2013 Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 19391950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning Tamsalus on gümnaasium. Ühistranspordiliiklus on tagatud ning mõlemas suunas sõidab päevas buss vähemalt neli korda
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuav...
Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus rastrilt vektorisse) Rasterandmed saadakse: skaneerimisel ( vajalik skänneri olemasolu); vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimistarkvara); kaugserje (satelliitpildistus, aerofoto kamerad) 21. Tärkandmete tüübid. Kvalitatiivse andmed (piiratud väärtusega: alternatiivsed (jah, ei, 0,1) ja mittealternatiivsed (loend võimalikest kvalitatiivsest väärtusest); piiramata väärtusega (inimeste nimed)). Kvantitatiivsed andmed: sõredad (diskreetsed-kraavi laiusklass), pidevad (reaalarvuliselt mõõdetud väärtused, sõredate tunnuse arvutuslikud keskmised), aega kajastavad. Objekti tüüpi: piltire, helide, videote hoidmiseks ja kasutamiseks
Topograafia Kompass. 1 Kompass Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. 3 · Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. 4 Kilomeetervõrgu põhjasuund. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate koordinaattelgede suund kaardil 5 Magnetiline põhjasuund. · Magnetiline põhjasuund on suund, millele osutab kompassinõela põhjapoolne ots. Magnetilist põhjasuunda määrataksegi magnetkompassi abil. · Magnetiline põhjapoolus ei asu mitte geograafilisel poolusel, vaid sellest ligi 1500 km lõuna pool, Kanada ranniku lähedal Ba...
1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellipsoid- Maa matemaatiline mudel
i. Must 45o ii. Magneta 75o iii. Tsüaan 105o iv. Kollane 90o e. Kui eksitakse rastrinurga vastu tekib INTERFERENTSPILT ehk MOIRE (muaree) effekt. 123. Kuidas hinnatakse trükikvaliteeti? a. Värvide õigsus b. Värvide kokkutrükk 10 LOENGUTEEMA ÜLEVAADE EESTI KAARTIDEST 124. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? a. Aerofoto - Ortofoto | b. Stereokaart -> Välitööd -> 1:10000 digitaalne põhikaart -> reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine -> 1 20000 trükitud põhikaart c. Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart 125. Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab? a. Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1994. a. määrusega nr. 138
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline ...
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
· Inventeeritakse 10 aastaks · Vajalik majanduslike tööde tegemiseks Inventeerimine · Metsa inventeeritakse: ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa · silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt. 3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt. Kvartal · Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks, mille sees eraldiste nummerdamine algab loodenurgast ja lõppeb kagunurgas · Kvartali suuruseks on enamasti kuni 50 ha Eraldis · Majandusüksus
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3
korterite arv majas = 2000, aga ka vasturääkivad (ehitusaasta=1996 ja remondiaasta=1967). Olulisemad kaardid Eestis Eesti Baaskaart • Mõõtkava: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Ortofotod ja kaardid Mõõtkava: 1:10 000, asulates 1:2 000. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. • Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärkide ja kaardiraamiga). 17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses esinenud situatsioon, seega on ortofoto kasutamisel peamine teada, millal toimus ülesvõte
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressi...
päästesündmuse lahendamiseks vajalik. Küsimuse, kas lisada operatiivkaardile pildid objektist, vastus oli, et „ei ole vaja“ (I sihtgrupp 40,43% ja II sihtgrupp 35,71%). Vähem vastastati eitavalt objekti eesvaate pildi kohta (31,91% I ja II sihtgrupp 14,29% ), seega teha saab järelduse, et objekti eesvaade on küllaltki vajalik. Mõned vastajatest pakkusid oma variante nagu objekti pealtvaade või aerofoto. Andmete hankimisel peab operatiivkaartide koostaja ehk meeskonnavanem tegema koostööd teiste Päästeameti büroodega. Autor küsis lisaküsimuse, milles toodi välja bürood, kellega peaks toimuma koostöö operatiivkaardi koostamisel. Enamus I sihtgrupi vastanutest arvab, et koostöö peaks olema tuleohutuskontrolli bürooga (76,6%) ja II sihtrupist arvavad, et koostöö peaks olema reageerimisbürooga (85,71%). Autor teeb järelduse, et iga büroo oma abi operatiivkaardi
• loomastik, • keskkonnaohtlikud objektid ja kahjuliku mõju ulatus, • kaitsealad ja nende kaitserežiim Strateegilise maastikuanalüüsi neli sammu 1. Mis on väärtuslik? Mis on tundlik? Maastikutüübid ja nende iseloomu kirjeldamine Erinevad kaartide kihitamise tehnikad Ruumilis–funktsionaalne analüüs Maastikumustrite identifitseerimine ja analüüs 2. Millised protsessid toimuvad maastikus? Maastikuseire (kaugseire, aerofoto interpretatsioonid, väliuuringud) Erinevad statistilised allikad (põllumajanduslik statistika, maakasutuse statistika jmt) Uuringud ja küsitlused 4. Kus on maastikuhooldus/ parendus vajalik ja võimalik? Millel on potentsiaalne väärtus? Ajalooline analüüs Hinnangud Uuringud ja küsitlused sh eelistused Stsenaariumid ja avalikud arutelud Teavitamine ja hankekonkursid 191
Samuti puudub jõetranspordis praktiliselt vibratsioon, mis on maanteetranspordis peamisi kaubakahjustuste tekitajaid. 76 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.1 Duisburgi jõesadam Saksamaal Pilt 5.3 Avatud trümmiga praamidega praamirong Pilt 5.2 Aerofoto Duisburgi jõesadamast Pilt 5.4 Suletud trümmiga praam Liiklus siseveekogudel toimub 24 tundi ööpäevas seitsmel päeval nädalas. Jõgedel ja jär- vedel juhtub väga vähe õnnetusi ning inimeste vigasaamise ja materiaalse kahju tekkimise või- malus on väike. Ohtlike kaupade vedamisel pakub see veoviis eriti kõrget ohutuse taset.