Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu.
Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna. Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga)
Tihti saadakse karjääriinfot sõpradelt, internetist ja avalikust meediast. Selline teave tundub usaldustäratav, kuid pahatihti on ebakorrektne. Samas korrektne ja hästi leitav info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu. 3 Raplamaa karjääriteenused Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus asutati 2009 aastal. Keskus on avatud kõigile, kes soovivad saada karjäärinõustamist, vajavad abi õppetöös, tunnevad huvi erinevate töötamis- ja õppimisvõimaluste vastu ja tahavad kaasa lüüa erinevates projektides. Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse põhikirjas seisab sihtasutuse tegevuse eesmärgina Rapla maakonna karjääri-, kutse-, psühholoogilise ja õppenõustamise süsteemne
Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest 1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j
Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.................................................................................... 9 3.3 Eeskujud...................................................................................................... 10 3.4 Varustus...........................................
Rebane 456 235 531 Total Result 4286 1695 4307 Tabel annab ülevaate sellest, et harjumaal kütiti kokku 4286 looma, järvamaal 4307, läänemaal 4147, raplamaal 5109, saaremaa 5643 maakondade peale kokku kütiti 25187 looma 2008 aastal. Läänemaa Raplamaa Saaremaa Total Result 283 123 176 754 1928 934 1234 1567 6572 2354 2345 2343 10756 432 643 301 2487 251 133 1432 3038
hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud. Suuremad põllumajandusettevõtjad on tänapäeva Raplamaal Raikkülas, Kehtnna ja Kaius. Pärast liitumist EL'iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa tootjatest suuremaks ja edukamaks muutunud, ent enamus tootmisest on väike- ettevõtete käes. Üks tähtsaim ettevõte on ilmselt NSVL'i ajal loodus rahvusvaheliselt rajatud värvide-lakkide tootja - ES Sadolin. Teine tundud ettevõte Raplamaa tööstuse on olnud juba astaid Järvakandi klaasitehas. Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaas AS tehastes pudeleid. Raplamaa teiste tuntumate firmadena võib välja tuua vannitoamööbli tootjat - Balteco Mööbel AS, põllumajandusettevõtet - Raikküla Farmer, teederajaja - Rapla Teed OÜ ja pärmitootjat - Salutaguse Pärmitehas AS. Samuti on Raplamaal edukas kütusemüüja HEPA OÜ. Põllukultuuridest kasvatatakse enim teravilja ja rapsi. Loomakasvatus rajaneb veisi-ja sealihal
Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa Endla looduskaitseala Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa Ohepalu looduskaitseala Lääne-Virumaa, Harjumaa Avaste looduskaitsealaPärnumaa, Raplamaa Taarikõnnu looduskaitseala Pärnumaa, Raplamaa Luusika looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Paadenurme looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Sirtsi looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa‹ 6 Endla looduskaitseala Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe
RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass FAKTID Pindala: 4,67 km² Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1] EHAKi kood: 6826 Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241
popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile. Altogether there was in January 1495 births and in December 1338 births. In future there might not be so many births because business breakdown.
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Jaan Kuusk Sünniaeg ja-koht 23.10.1999, Tallinn Aadress telgitaguse9, kohila, Kohila vald, Raplamaa Telefon +372 56299845 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline HARIDUSKÄIK 2016-2017 Tallinna Lasnamäe Gümnaasium lisaained: Inglise kirjandus Terviseõpetus 2008-2016 Laagna kool 2007-2008 Saku Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 22.05.2016 - 11.08.2016 Koristaja 30.06.2014 - 19.07.2014 G4S Noortemalev (G4S rannavalve, Uuskasutuskeskus, Tallinna Diakooniahaigla) KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Arusaamine väga hea, kõnes hea, kirjas hea Vene ...
CV näidis Curriculum Vitae SOOVI KORRAL TEIE PILT Nimi: Annes Smirnov Sünniaeg: 26,01,1979 Aadress: Raplamaa,Märjamaa vald,Haimre küla,Pargi1 Telefon +3725228705 E-post: [email protected] Hariduskäik: 1986 1995 Haimre Põhikool 23,04 14,05,2008 Mainori kõrgkool Alustava ettevõtja baaskoolitus Täiendkoolitus: 18,09,2015 Turvatöötaja,tase3 Töökogemus: Sept.2015 Skarabeus julgestusteenistus OÜ turvatöötaja okt
paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn Lapi MT AS Võru Küsimusi? Tänan kuulamast!
Tund nr. 4 Hiiumaa, Harjumaa, Saaremaa, Raplamaa, Lääne- Paekivi Eesti rahvuskivi Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa 8. Miks muutub Eesti aluspõhja pealmine kiht 1. Mis on paekivi? põhjast lõunasse liikudes järjest nooremaks ? Paekivi on ehitusmaterjalina laialdaselt kasutatav 9. Mis mõttes on paest aluspõhi Eestile karbonaatkivim
1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus
MINU KODUKOHT RAPLA Sten Kenert Maalinn 10.LR klass Oktoober 2017 Sissejuhatus Rapla on linn Rapla maakonnas Rapla vallas. Linna pindala on 4,67 km2 ja rahvaarvuks on 5632 inimest. (2012) Raplas leidub mitmeid vaatamisväärsuseid, saab korraliku hariduse, on võimalus sportida ning on üldse põneva ajalooga linn. Rapla sportiklubid Raplamaa Jalgpallikool Rapla Korvpallikool Rapla hariduskeskused Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Ühisgümnaasium Rapla vaatamisväärsused Pildid sellest, mis oli minu kodukohas vanasti Kasutatud allikad https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM https:/...
töötavate inimeste arv (eriti põllumajandus) · Tööstuses on suurenenud puidu- ning masina- ja metallitööstuse osakaal · Tööstuses on vähenenud toiduainetööstuse osakaal · Kasvanud on teenindav majandus Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Allikas: www.stat.ee Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Eesti majanduse ruumilised iseärasused Põhja-Eesti: Harjumaa Kesk-Eesti: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa Kirde-Eesti: Ida-Virumaa Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa Allikas: www.stat.ee Eesti rikkad ja vaesed piirkonnad · Rikkad Harjumaa ja Tallinn · Vaesed Ida- ja Kagu-Eesti Regionaalpoliitika · Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks.
Karin Kõluvere 051824 Harjutustund Valimid 1. Arvuta üleriigilise omnibussi (n=1000) valimi mudel täites järgmise tabeli: Vanus Kokku % n= Mehed % n= Naised % n= 15- 19 9% 90 10% 100 9% 90 20-29 19% 190 21% 210 18% 180 30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proports...
on kõrgem kui 5. Et nautida vaatemängu selle täies uhkuses, on vaja selget taevast ja tuleks hoiduda vaatlustest täiskuu ajal ning hästivalgustatud paikades, sest muu valgus muudab elamuse märkimisväärselt kahvatumaks. Samuti ei tohiks vaatluseks valmistudes unustada soojalt rõivastumist. Kõige paremini näeb virmalisi talvel Alaskal, Kanadas ja Skandinaaviamaades. Eesti 2013. aasta, kus on nähtud virmalisi : Raplamaa, 17.01.13 Orissaare, 17.01.13 Tartumaa(Vedu) 18.01.13 Kalmer Saar, 18.01.13 Türisalu pankrannik, 01.03.13 Saaremaa Orissaare, 01.03.13 Kuusalu, 01.03.13 Tiigri sadamahoone, 03.03.13
d, 145455 *Eesti kirikud, mis on pühendatud Maarja Magdalenale Muutke teksti laade Teine tase * Koeru Maarja Kolmas tase Neljas tase Magdaleena kirik Viies tase 13.sajand Muutke teksti laade Teine tase * Raplamaa Maarja Kolmas tase Neljas tase Magdaleena kirik Viies tase 1419 sajand Muutke teksti laade Teine tase * Ridala Kolmas tase Neljas tase Maarja
the south by Latvia, and to the east by Lake Peipus(Peipsi) and the Russian Federation.Estonia also has a number of islands: Saaremaa and Hiiumaa, which are the most known are also the two biggest ones.The territory of Estonia covers 45,227 km2. There is 3,794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The Republic of Estonia is divided into fifteen counties: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Valgamaa, Põlvamaa and Võrumaa. The capital city of estonia is Tallinn. Estonia is influenced by a temperate seasonal climate. Estonia has four seasons of near-equal length. July is the warmest month, and February is the coldest month. Snow cover, which is deepest in the south-eastern part of Estonia, usually lasts from mid-December to late March. South-Estonia is the most mountainous part of the country . The country's highest point is the Suur Munamägi
H A R J U M A A T B L Ä Ä N E - V I R U M A A T U I D O C V G D P Q J D C P E X Q P I W B K I P Diese Wörter sind versteckt: 1 Lääne-Virumaa 2 Ida-Virumaa 3 Viljandimaa 4 Jõgevamaa 5 Pärnumaa 6 Raplamaa 7 Järvamaa 8 Läänemaa 9 Põlvamaa 10 Harjumaa 11 Saaremaa 12 Tartumaa 13 Valgamaa 14 Võrumaa 15 Hiiumaa Lösung für "Maakonnad" Leia sõnasalatist 15 Eesti maakonda. D H S I Q H F Q L T E V H Y L C Y R H B C U V D
Juri Jaanson Cheremisinov Andrey 5.b klass Juri Jaanson Jüri Jaanson (sündinud 14. oktoobril 1965 Tartus) on eesti sõudja ja poliitik, XII Riigikogu liige. Kuni 2004. aastani sõitis Jüri Jaanson kõigil võistlustel ühepaadil, 2005. aastal sõitis ta Eesti koondise paarisaeruliste neljapaadis. Alates 2007. aastast võistleb ta Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil. Jüri Jaansoni treener on tema abikaasa Tatjana Jaanson. 18. novembril 2010 teatas Jaanson oma tippsportlaskarjääri lõpust. 30. novembril 2010 teatas ta liitumisest Reformierakonnaga ja kavatsusest kandideerida 2011 aasta Rigikogu valimisel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pron...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 ...
the society. Green Party faction Chairman: Valdur Lahtvee Vicechairman: Marek Strandberg Members: Mart Jüssi, Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Toomas Trapido Officials: Sven Harjo, Koidu Kook, AnnePille Krigolson Green Party Members Name: Marek Strandberg Name: Committee:Economic Affairs Committee, Security Authorities Surveillance Select Comm Electoral district:Harju (v.a Tallinn) ja Raplamaa Date and place of birth: 25 September 1965, Tallinn Education: 1988 University of Tartu, chemistry (cum laude) Tallinn Secondary School No. 44, 1983 Green Party Members Name: Valdur Lahtvee Date and place of birth: 19 January 1958, Antsla, Võru County Education: Estonian Agricultural Academy, forestry engineer 1981 Põlva Secondary School 1976
3 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA KAART 2 KAART 3 Harjumaa Lääne- Ida- Virumaa Virumaa Hiiumaa Raplamaa Järvamaa Läänemaa Jõgevamaa Pärnumaa Saaremaa Viljandimaa Tartumaa Põlvamaa
TEOSEID "Kirurg" (1968) "Tuumafüüsik" (1969) "Mikk Mikiveri portree" (1975) "Isa ja poeg" (1977) "Kaljo Põllu" (1978) "Voldemar Panso" (1978) Hermann Adolf Alexander Schmidti mälestussammas Tartus (1982) Eduard Vilde portreebüst Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1983) Paul Pinna portreebüst "Estonia" teatris (1984) Theodor Altermanni portreebüst "Estonia" teatris (1985) Theodor Altermanni mälestusmärk Harju- ja Raplamaa piiril Visja tammikus (1985) August Wilhelm Hupeli monument Paides (1987) "Laura" "Perekond" ,,Puudutus" ,,Potents" ,,Etüüd teatrist" (1979) KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. http://www.epl.ee/artikkel/472265 3. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8971:uelo-oun- kunstnik-katkeval-avastusrajal&catid=2:pressiteated&Itemid=5 4. http://uudised.err.ee/index
Mida teha jäätmetega? Sorteerida Jäätmekäitluspunktid Kokkuost vanaõli, toiduõli Ohtlike jäätmete käitlemine kogumine, pakendamine, vedu, taaskasutamine, ümbertöötlemine, kõrvaldamine Kogumiskeskused: Kolm riiklikult ehitatud ohtlike jäätmete kogumiskeskust: Tallinna Ohtlike jäätmete kogumiskeskus, Vaivara Jäätmekäitluskeskus, LõunaEesti Ohtlike jäätmete Kogumiskeskus Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Lääne Virumaa Toimub ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja transport ettevõtetest, jäätmete ümberpakendamine, koondamine suurematesse transpordipartiidesse, eeltöötlus ja käitlemine (õlijäätmete separeerimine ja separeerimisel eemaldatud vee puhastamine) ning suunamine lõppkäitlusesse. Vaivara Jäätmekäitluskeskus Ohtlike jäätmete regionaalne kogumiskeskus, ümberlaadimisjaam ja lõppladustuspaik LõunaEesti ohtlike jäätmete
Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33. Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks? 34. Kes on riigikaitse kõrgeim juht? Vastused 1. 01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsusmigratsiooniamet, Politseiamet. 2. Raivo Küüt 3. prefektuur- politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt 4. 1) Lääneprefektuur-Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa 2) Idaprefektuur- Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa 3) Põhjaprefektuur- Harjumaa 4) Lõunaprefektuur- Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa 5. *Kuritegude ennetamine ja menetlemine *Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis *Euroopa Liidu välispiiri tagamine 6. Välismaalase pass, ID-kaart, Eesti Vabariigi kodaniku pass, ajutine reisi dokument 7. Paikusel ja Tallinna Sisekaitse Akadeemias. 8. 1)peab olema vähemalt 19.a. 2)Eesti kodanik
12 Lisad. Lisa 1 - Kassa sissetulekuorder Lisa 2 - Kassa väljaminekuorder Lisa 3 - Avansiaruanne Lisa 4 - Raamatupidamisorder LISA 1 Alnus OÜ Oja 7, Kehtna 79001, Raplamaa Reg. nr. 10031763 KVIITUNG KASSA SISSETULEKU KASSA SISSETULEKU ORDER NR. KS028 ORDERILE NR. KS028 KUUPÄEV 13.05.2008 KUUPÄEV: 13.05.2008
Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-1941) ; Sakala (1941- 1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950) ; Tee Kommunismile (1950- 1988; Sakala (1988- 3. Sakala [Online], 1998-, 4. Viljandimaa; Tartumaa; Harjumaa; Raplamaa 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? 10 raamatut 1. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? / 2005 2. Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus / c2006 3. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid = Information and documentation. The Dublin Core metadata element set / [2004] 4. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik = Information and documentation. Nimi:
NISSI PÕHIKOOL Märten Nõmme Reeli Reinaus Referaat Juhendajad: Reelika Väli Eve Pae Riisipere 2016 Reeli Reinaus (sündinud 12. novembril 1977 Keilas) on eesti kirjanik. Aastatel 19841996 õppis ta Kohila Gümnaasiumis. 19972002 õppis ta Tartu Teoloogia Akadeemias ning omandas rakendusliku teoloogilise kõrghariduse. Aastatel 19992002 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri filoloogiat. 2007. aastal sai ta samas magistrikraadi. Viide : https://et.wikipedia.org/wiki/Reeli_Reinaus Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996. aastal Seejärel õppis Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohke...
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde...
Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab. Antud kõrvalmaantee numbris sisalduv maakonna kood jääb muutumatuks kogu maantee ulatuses. b. Teenumbrid maakonniti: · 11xxx - Harjumaa · 12xxx - Hiiumaa · 13xxx - Ida-Virumaa · 14xxx - Jõgevamaa · 15xxx - Järvamaa · 16xxx - Läänemaa · 17xxx - Lääne-Virumaa · 18xxx - Põlvamaa · 19xxx - Pärnumaa · 20xxx - Raplamaa · 21xxx - Saaremaa · 22xxx - Tartumaa · 23xxx - Valgamaa · 24xxx - Viljandimaa · 25xxx Võrumaa Tallinna Tehnikakõrgkool 9 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Kasutatud kirjandus · Internet · Wikipeedia · Sven Sillamäe loengu konspektid Tallinna Tehnikakõrgkool 10
Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena. Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks.
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
4. VASTAJATE ELUKOHT Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa) olid vähemate vastajatega esindatud. Joonis 4. Meeste elukoht. 5. VASTAJATE HARIDUSTASE Küsitluses oli antud neli erinevat vastusevarianti: põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus
Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist. Raba on tähtis maastikuliselt, ökoloogiliselt ja veesäilitusalana, samuti jõhvikasoona ja karstialade toitealana. Kuid raba seisund on kohati ebarahuldav (kuivenduse ja freesturba pärast). Rabivere maastikukaitseala asub Raplamaa loodeosas, Hagudi ja Hageri küla vahel. Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari. Kaitsealal asub kaks suurt sood Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad väiksesed madalsoo- ja siirdesoolaigud. Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis mõjutab selle läheduses olevate alade veereziimi. Kaitseala põhjaosas asuv Rabivere raba on rohkete veesilmadega
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed
Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja kuivad mullad, madalamatel aladel turvastunud ja soomullad. Viljakus: Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning
OÜ MATKARAJA GIID Äriplaan Juhendaja: 1 Sisukord: Lühikokkuvõte............................................................................................................................3 Üldandmed:.................................................................................................................................3 Missioon ja eesmärgid.................................................................................................................3 Teenuse kirjeldus.........................................................................................................................3 SWOT analüüs............................................................................................................................4 Turg.............................................................................................................................................5 Konku...
06.2007 233002100481901 19.08.06 - 145-171-19,0 APOLLO Peatõuraamat AKU 684E 778 E 27.09.2006 1990tumehiirjas VOORE TALLID OÜ Märjamaa vald sünd.29.04.03 TÄPI 3332E Raplamaa hiirjas Gen.eksp. tel.5146552 nr. 923 1984 tumehall Anu Pärisoo UELN 28.12.2007 233401000527103 19.08.06 - 145-173-19,5 AVAR 831 E Peatõuraamat AKU 684E TÜ PIHTLA sünd.10.05.07 23.11
karjääri ehitamisel tulevikus. Kolm sektorid pakkuvad meile suur teenustevalik, mille me kasutame igapäeva elus ja mille abil me oleme meiena. 8 9 ALLIKAD 1. Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad. Haridus- ja Teadusministeeriumite veebileht https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad (viimati vaadatud 12.12.15) 2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded. Haridus. Raplamaa Omavalitsuse Liit.. http://rol.raplamaa.ee/attachments/065_Lisa%204_Haridus_2011.pdf (Koostatud 01.08.2011). 3. Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalik omavalitsus. Haridus. 4. Eesti erakoolid. Eesti uudiste veebileht, rubriik ,,Eesti", toimetas Liis Velsker. ,, Eesti erakoolid soovivad avalikus pöördumises senise rahastamise jätkamist ", lisatud 26.10.15. http://uudised.err.ee/v/2d14fef2-d130-47c3-80da-0f918f57be24 5. Eesti vabariigi e-portaal. Põhiseadus. § 37
activity is prohibited except for scientific purposes. It features various landscapes. Soomaa National Park offers real wilderness it covers 370 sq km of a vast lowland is central Estonia. The aim of the park is to protect Estonia's bigger bogs, meadows and forests. The Viidumäe Nature reserve is a small area in Saaremaa rich in rare plants. Some of them are unique in the world like Saaremaa yellow rattlebox. NORTH ESTONIA It consists of 5 counties Harjumaa, Raplamaa, Järvemaa, Lääne Virumaa and IdaVirumaa. The land is arable and the soil is fertile. On the northern coast is the Baltic Glint and Ontika is the highest point of it. Harjumaa is a densely populated region with large areas of summer cottages and gardens, children's camps and picnic spots. Estonia's biggest waterfalls are found there. In Harjumaa there is a little town Paldiski which was an important military port. The area surrounding Aegviidu boasts a scenic
Tallinn, 1995 2. Sotsiaatöö teooria ja praktika. Robert Kreem, Tartu, 1995 3. Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid http://www.lvrkk.ee/kristiina/Airi_Mitendorf/ST/sotsiaaltoumlouml-teooriad.html 4. 1.moodul „Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid” http://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt %F6%F6%20kui%20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf 5. Raplamaa osaluskohvikus noorteinfo lauas osalenute arvamus raplamaa noorteportaali vajalikkusest Miniuuring Ene Sepp, http://noored.raplamaa.ee/files/Files/135733929210.pdf 16 6. ENESEREFLEKTSIOON Portfoolio koostamisel kasutasin õppematerjale, vajalikke kirjandusallikaid, internetti ja vajadusel küsisin täiendavat informatsiooni kursusekaaslaste käest. Ülesandeid püüdsin teha
12.2015 3. Personaliekspert koolitused. Koolitused. [http://www.personaliekspert.ee/toolepinguseadus/] 20.12.2015 4. BDA Consulting. Teenused. [http://bda.ee/teenused/avatud-koolitused/] 21.12.2015 5. Excellence koolitus- ja arenduskeskus. Koolitused. [http://www.excellence.ee/koolitused/arenguvestluste_tulemuslik_labiviimine] 21.12.2015 6. Äripäev Bestsales. Uudised. [http://www.bestsales.ee/uudised/2012/02/22/koolitus- muugijuhile-kes-vajab-uusi-ideid] 24.12.2015 7. Raplamaa. Praktiline koolitus Maksumuudatused 2016. [http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-9687.html] 24.12.2015 8. Baltic hospitality and Retail Systems. Teenused. [http://bhrs.info/index.php/et/teenused] 21.12.2015 9. Puhastus ekspert. Koolitused. [http://www.puhastusekspert.ee/index.php? product_id=311&group_id&page=120&action=show_product_details] 24.12.2015 10. Heateenindus.ee Tartu Hea Teeninduse Päev 2016. [http://www.heateenindus
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord.............................................
Regioonis on arenenud kõik Eestile iseloomulikud majandusharud, ainult maavarade kaevandamine ja elektroenergeetika on vähese tähtsusega. Eriti tähtis on Tallinna piirkond siiski oma masinaehituse, ehitusmaterjalide tööstuse, mööblitööstuse, mereveonduse ja panganduse ning Eesti kohta hästiarenenud äriteenuste poolest. Tallinn on muutunud ka Eesti suurimaks hariduse, teaduse ja kultuuri keskuseks. Harju- ja Raplamaa omavad Eesti parimat ja mitmekülgseimat toitluskompleksi. Harju- ning Raplamaa suurema käibega firmasid Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Paljassaare 500 215 327 263 Tallinn Kalatööstus