Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak
● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islamistlik terrori- organisatsioon ● Osama bin Laden ● Al-Qaida Vastuolud läänega ● Lääne püüded islamimaailma ohjeldada ● Maailma Kaubandus- keskuse hävitamine
Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada Soov kätte maksta pika alanduse eest Moslemite suurenev osatähtsus Afganistani sõda 7. oktoober 2001 Iraagi sõda 23. märts 2003 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Terrorism Lähis-Ida
poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsusele poliitilises korras. [Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia Schmitti kristliku hoiaku taga võib aimata antropoloogilisust. Ta on veendunud katoliiklane, kuid tema ideed ja hoiakud ei järgi valimatult Rooma kiriku ametlikke dogmasid
Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi (Tulviste1984). Endel Tulving on ütelnud, et inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal
"Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised" Vaevalt on maailmast võimalik leida raskemini määratletavamat mõistet kui rahvus. See aga ei tee rahvusi olematuks. Rahvus pole ajutine vabatahtlik ühendus, vaid ajaloo käigus tekkinud inimrühm, keda ühendavad üldkehtivalt ja loomuomaselt ühtekuuluvus tetaud territooriumi ja keelega ning perekondlikest sidemetest kaugemale minev ühtsustunne. Rahvusi ei mõelda välja, nad tekivad kultuurilis- etnilise ühtekuuluvuse alusel enesest teadlikuks saamise käigus. Äratajate osa Eesti rahvuse tekkes on olnud asendamatu. Tõsi, vaja läks ka soodsaid sotsiaal-majanduslikke ning kultuurilisi tingimusi, kuid rahvuslik agitatsioon jääb siiski määravaks teguriks. Rahvuslik ärkamisaeg leidis aset 19. sajandi keskpaigas. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ja maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased -
Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku
Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all. 1988.a kirjutatud Alo Mattiiseni "Viis ärkamisaegset laulu" ja Tõnis Mägi "Koit" tõstsid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. 1980.a teisel poolel alustas heavy rock Mihkel Raua ja Singer-Vingeriga. Rhythm ja blues'i traditsioonidest lähtusid Kolumbus Kris ja Compromise Blue. 90-ndad Kultuurilis-poliitilised piirangud kadusid, asemele tulid majanduslikud probleemid. Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid, produtsente, aga selgus, et kasumit teenida pole sugugi lihtne. Eesti jaoks sai läbilööki võimaldavaks vahendiks Eurovisiooni Lauluvõistlus. Kodumaised festivalid hakkasid üha enam spetsialiseeruma kindlatele sihtgruppidele suunatud muusikale. 1990.aasta eesti popmuusika mitmetest suundadest oli üks tooniandvamaid tantsumuusika.
3. Milline on Eesti regioonide tüpoloogia OECD järgi? Milliseid regioonide tüpoloogiaid veel Eestis eristatakse? Eesti maakonnad jaotatakse OECD järgi linnalisteks regioonideks (elanikest üle 80% linnades, näiteks Harjumaa ja da-Virumaa), vahepealseteks regioonideks (50-80% elanikest linnades, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa) ning maalisteks regioonideks kus elab alla 50% elanikest linnades. Veel eristatakse regioone vastavalt eesmärgile näiteks kultuurilis-etnilistel alustel (Setumaa, Mulgimaa), ajaloolistel ja ka looduslikel ning asendilistel alustel. 4. Milline on olnud ressursside mõju Eestis riigi/regioonide majandusele, rahvastikule, asustusele? Olulisemaid ressursse mis on mõjutanud riigi/regiooni majandust on kindlasti põlevkivi, tänu millele Eesti NSV ajal oli Ida-Virumaa ja Eesti üks kiiremaid majanduskasvupiirkondi. Nüüdseks on kunagisel Ida-Virumaal vaid kiire rahvastiku vähenemine, stabiilselt suurim
kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. Nikolai Danilevski (1822–1885) • Danilevski kultuurilis-ajaloolist tüüpide ehk algupäraste tsivilisatsioonide teooria ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp allub kindlatele arenguseadustele (neid sõnastab Danilevski kokku 5); nende tüüpide arengut võib võrrelda organismi arenguga. ◦ Inimkonna ajalugu saab jagada kümneks kultuurilis-ajalooliseks tüübiks: 1) Egiptus, 2) Hiina, 3) Assüüria-Babüloonia-Foiniikia ehk Kaldea 4) India, 5) Iraani, 6) Heebrea, 7)
Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu ,,Mängiv inimene" lugemine intrigeeriv ja väga haarav. Suurepärane täiendus Maria Tilga triloogiale ,,Kasvatus erinevates kultuurides" ja selgitus Lev Võgotski kultuurilis-ajaloolisele teooriale keele ja kultuuri arengu seostest. Kuigi Huizinga ei püüa tõestada mängu arenemist kultuuris, väidab ta, et mäng on vanem kui kultuur, sest kultuur eeldab inimkooslust. Eri kultuuride esindajad mängivad erinevaid kultuurimänge, nende keelekasutus ja mängureeglidki erinevad ning tunduvad teistele kohati mõistetamatud. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade
Sellel aastal kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. Seda perioodi nimetatakse meie ajaloos laulvaks revolutsiooniks. 1980. aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy rocki mängivad ansamblid. Tuntud oli ansambel Singer Vinger, mille lauljaks ja peamiseks ideede generaatoriks on Hardi Volmer. 1990. aastad Eesti taasiseseisvumisega 1991. Aastal kadusid kultuurilis-poliitilised piirangud ning seega muutus ka palju popmuusikas. Pärast läänepiiri avanemist tekkis võimalus kutsuda esinema välismaiseid artiste. Üks tooniandvamaid muuskastiile oli tantsumuusika. See võis olla disko, techno kui ka hiphop. Kümnendi esimesel poolel paistis silma Nancyni ning ansamblid Jam ja Hovery Covery ning hiljem Caater. Kõige populaarsemad olid sel perrioodil ansamblid 2Quick Start ja Code One.
Erinevate teooriate kohaselt areneb lapse kõne keskkonna mõjutuste tulemusena. Laps omandab kõne teiste kõne jälgides ja imiteerides. Nativistliku teooria esindajad väidavad, et igal inimesel on keelevõime kaasasündinud. Samuti on nad seisukohal, et soodne keelekeskkond aitab lapse kõne arengule kaasa. Kognitiivsete teooriate esindajate väitel sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust. ALLIKAD Atskasov, L. (2005). Lev Võgotski (1886-1934) kultuurilis-ajalooline teooria. http://raulpage.org/koolitus/vogotski.html#1. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Niiberg, T. (2007). Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartu: AS Atleks. Tulviste, T., Tulviste, P. (2002). Keel. Rmt. Jüri Allik, Marika Rauk (Toim.). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 148-161. Veisson, M., Veispak, A. (2005). Lapse arengu- ning õppimisteooriad. Rmt. Lilian Kivi, Helgi Sarapuu (Koost.)
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja
inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Samuti rõhutatakse, et maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos mitte eraldi. Maastikuhooldus ja selle vajadus. Maastikuhoolduse olulisemad tegevused. Eesti maastike mitmekesisuse allikad. Erinevad lähenemised maastiku käsitlemisel: loodusmaastik ja kultuurmaastik. Millised tegurid muudavad maastikku. Maastikud ajas. Maastikumuutused. Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastike muutused maailmas ja Eestis. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis. Ruumilised protsessid maastiku muutumises. Maastiku muutused Eestis ja maailma. Võimalikud maastike stsenaariumid. Tänastes otsustes on “homsed” maastikud. Maastiku “tasandid”, maastikukihid, too näiteid. Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid
Smetana saabumine kodumaale langes kokku kolme tähtsa sündmusega : 1) Kooriühingu ,,Hlagol" asutamine 1861. aastal. See kujunes Tsehhi koorilaulu organiseerivaks keskuseks. 1862 oimus Prahas esimene ülemaailmne kooriühingute kongress. Esindatud olid 87 organisatsiooni. Järgnesid suured koorilaulu festivalid. Aastail 1863 1865 seisis ühingu eesotsas Smetana. Siit ka tema suur huvi koorilaulu zanri vastu. 2) Veelgi tähtsamaks sündmuseks kultuurilis-poliitiliseks kujunes nn. ,,ajutise teatri" avamine 1862. aastal. Uus kunstitempel pretendeeris ainult ja üksnes emakeelsetele etendustele. Saalist, mis mahutas umbes tuhat külastajat, võis jälgida nii sõnalis- kui ka muusikalisi teoseid nii kodumaa kui välisautorite loomingust. Möödusid veel mõned aastad ja teoks sai uus patriootlik plaan teatri hoonele pandi nurgakivi, sel pidulikul sündmusel võttis sõna ka Smetana. ,,Tsehhide elu peitub muusikas", lausus ta
kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selles väljaulatuvas osas, närvikius (Bachmann, Maruste 2001 : 44). 5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike- evolutsiooniliste tegurite kui ka kultuurilis-sotsiaalsete teguritega. Inimteadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks ning eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist, kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat mõju ajukoorele. Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi
har¬mooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Edukas õpinguteaeg jõudis lõpule. Muusikaelu pulbitsevas keskuses omandatud teadmised andsid Verdile palju. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia kultuurilis- poliitilise liikumise agar pooldaja. Intriigidest ja jälitamistest hoolimata täitis Verdi endale võetud kohustusi tervelt kolm aastat. Ta organiseeris Bussetos ja selle lähikonnas kontserte, dirigeeris, õpetas lauljaid ja orkestrante. Kuna kiriku oreli kasutamine oli talle keelatud esines Verdi mõnikord frantsiskaanlaste kloostri tillukeses kirikus, ning polnud imestada, kui Busseto jumalakoda ajuti inimtühjaks jäi, väike kloostrikirik aga noore muusiku austajaid mahutada ei suutnud.
Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn. Orientalistikapäevad, mis tolleaegse Tartu Riikliku Ülikooli juures asuva orientalistikakabineti (juba 1956. aastal Pent Nurmekunna asutatud ja aastaid Linnart Mälli juhitud) poolt üsna regulaarselt suudeti läbi viia (läbi suruda). Orientalistikapäevade budismiteemalised loengud olid tol ajal üheks faktoriks, mis kinnistasid kuulajates budismihuvi ka tulevikuks. 80.-ndate esimesel poolel, süveneva kultuurilis-poliitilise stagnatsiooni perioodil, asutati Tallinnas esimene organiseeritult toimiv budistlik grupp Eestimaa Budistlik Vennaskond ehk Taola. Vennaskond järgis tiibeti budismi nyingma koolkonna traditsiooni. Samal aastakümnel rajas Vennaskond 4 stuupat, tõlgiti peamiselt inglise- ja vene keelseid budismiteemalisi raamatuid ja kirjutisi, valmistati budistlikke thankasid ja kujusid. Käidi Burjaatias budismiga tutvumas ning tegeleti ka sealt toodud budistlike
inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid. 2011. aasta seisuga oli Lätis end liivlaseks pidavaid inimesi 250, viimane liivi keelt emakeelena kõneleja suri aga 2013. aastal Kanadas. Taasiseseisvunud Läti riik võttis omale seadusliku kohustuse liivi kultuuri kaitsta ja edendada, mida ta täielikult täita pole suutnud. Riigipoolsed olulisemad sammud liivi kultuuri heaks on olnud Kuramaa rannikule kultuurilis-ajaloolise ala "Liivi rand" loomine, riikliku sihtprogrammi "Liivlased Lätis" asutamine, tänu millele on ilmunud mitmeid hariva ja teadusliku sisuga väljaandeid, ning endise liivi rahvamaja tagastamine Liivi Liidule. 2.5 Marid Marid on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Venemaal elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 604 000 mari, kellest 312 000 elas Marimaal. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 241 marit. 13.-15
unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsioonid.sisefunktsioonid-riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon,õiguskorra tagamine,sotsiaalmajandus,kultuurilis-kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8
kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena. Hermeneutika lähteseisukohad: uuritakse teksti tervikuna (vt. hermeneutiline ring); teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal; tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. ülikoolide privileegid mõlema õiguse doktor Rooma õiguse retseptsioon Antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi, kuid palju siiski säilis. Uued rahvad alustavad normaalset elu ja sellega seoses taaselustub mõndagi väärtuslikku mineviku, vanaaja kultuurist
Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: SIIN SIIS A ÕIGE a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: Vali üks: a. orgaanilised ja sotsiaalsed vajadused b. orgaanilised ning füüsilise aktiivsuse vajadused c. sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused d. vaimsed e. intellektuaalsed vajadused R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise
100 000) maastikukaart valmis digitaalkaardina TÜ Geograafia Instituudis 1995.-1998. a. vahemikus sisuliselt I. Aroldi ja tehniliselt K. Remmi tehtuna. Oma olemuselt on see sünteeskaart, mille aluseks võeti Eesti baaskaart (1 : 50 000). • Digitaalkaart – kogu info on esitatud arvutis digitaalselt ning seotud geograafiliste koordinaatidega. 17. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on väärtuslik. Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi. Majanduslikud väärtused Mittemajanduslikud Julgeolekuväärtused väärtused
Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar 1997: 20). Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest, tema esimesel sotsiaalsel kontaktil ümbritsevate inimestega ja on tihedalt seotud lapse sotsiaalse arenguga. Kultuurilis-sotsiaalsete funktsioonide, sealhulgas ka tähelepanu areng seisneb selles, et inimesel tekivad elu ja tegevuse käigus erinevad stiimulid ja märgid. Nende abil suunatakse isiksuse ühiskondlikku käitumist ja neid kasutades reguleerib inimene ka enda käitumist ühiskonnas (Nugin 2007: 38). Võgotski (1976) pakkus välja huvitava seletuse selle kohta, kuidas füüsilistest objektidest saavad rekvisiidid lapse sümbolilise mängu jaoks. Kui laps näiteks kasutab keppi
Need on küll lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed kuid tema elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks (uuenduslikuks). · Tsehhov oli esimene vene kirjanik, kes mõistis, et ka väikekodanlane pole vaid ohver, et temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teised inimesed kannab ka väike inimene kurjust enda hinges ja avaldab oma käitumises. Tsehhovi jaoks on väikekodanlane teatav kultuurilis-psühholoogiline tüüp egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Väikekodanlase põhitunnus on inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees nt. ,,Ametniku surm" (1883). ,,Paks ja peenike" (1883). Tsehhov näitab, et kui selgub et üks lapsepõlvesõpradest on juba salanõunik teine aga kolleegiumisekretär, muutub paks tema silmis teie ekstsellentsiks. Tsehhov tahab, et peenike
Sangaste- Gooti stiil Sanssouci- Rokokoo Stourhead- itaalia stiilis Stowe- inglise stiil Suuremõisa- Barokk Toila Oru- renessanss Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil Versailles- Barokk Villa d´Este- renessans Villa Lante- Prantsuse stiil Villa Medici- Itaalia stiil Wörlitz- renessans 20. Nimeta vähemalt 5 kaasaegset maastikuarhitektuurset objekti Eestis. Tigutorn *Looduslikud ja kultuurilis-poliitilised tingimused, filosoofia, aia planeering ja ruumiline ülesehitus, arhitektoonika ja taimmaterjal, aia funktsioonid, muljed.
5. Mis on kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Kliendid, konkurendid, liitlased, tarnijad, regulaatorid. 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Rahvusvahelised tegurid, poliitilised tegurid, tehnoloogilised tegurid, majandustegurid, sotsiaal- kultuurilis tegurid. 8. Kuidas toimub organisatsioonilsie evolutsiooni protsess? ALDRICH: Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioonid, valik, säilimine ja võitlus. 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste. On organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub organisatsiooni sisemiste tegurite ja välimiste faktorite koosmõjust. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? 3
Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja
pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte taimeliigid. · Kokkuvõtteks võib öelda, et mõjutataval rannaalal puuduvad haruldased kaitset väärivad taimeliigid või -kooslused, mida setteväljaku rajamine võiks ohustada (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). 4.7. Mõju piirkonna elanikkonnale (sotsiaal- majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud jne.). · Mõjutavad huvigupid on: · Sadama omanik · Sadama töötajad · Sadamaklenidid · Rannakalurid · Sadama läheduses töötavad inimesed · Natura 2000 koostööga tegelevad organisatsioond · Kuresaare linn · Saaremaa elanikkond Negatiivsed mõjud süvendamise ja kaadamis käigus: Välisõhu kvaliteet · MÜRA. Ainus välisõhu saastatus tekib ja võib ka edaspidi tekkida süvendaja
* tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 15. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi.
jõudude paigutusest riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujutavatest teguritest. Sõltuvalt nende teostamisest, kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelisel suhtlemises, liigitatakse riigi funktsioonid: · Riigi sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik- organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Omased kõikidele riikidele, kuid eri teostamisviisidega, mis annavad riikidele erinevad iseloomustused. · Riigi välisfunktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale ja näitavad, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Kõige olulisemaks neist on kõikidele riikidele omane riigi kaitsefunktsioon,
Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asutamisloa Eesti Põllumeeste Selts. Ärkamisaegsed põllumeesteseltsid koondasid endasse mitmekülgseid isikuid ja arendasid mitmekülgset kultuurilis-poliitilist tegevust. 1870. aastal pandi alus veel Eesti Üliõpilaste Seltsile. See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks olio ma liikmeskonna harimine ja kõlbeline, kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis alustas tegevust 1872.aastal. Seltsi eesmärgiks oli rahvavalgustusliku, teadusliku ja õppekirjanduse väjaandmine,
kahtlemata "Nimed marmortahvlil" (1936). Võib-olla rohkemgi kui väärt lugu ise eesti koolipoiste kujutamine Vabadussõjas ja asjaolu, et tegu on vast õnnestunuima romaaniga sel teemal, on teose tuntust suurendanud selle erakordselt karm ärakeelatus Nõukogude Eestis. Sellest räägiti sosinal ja loeti salaja, teose kohale tõusis heroilise võitluse aura. Nõnda ei olnudki see enam pelgalt kirjandusteos, vaid kultuurilis- ühiskondlik nähtus. "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja-teemaline romaan. Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis 1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub
kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Puhkemajanduslik väärtus Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud
kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Puhkemajanduslik väärtus – Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud
* tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 19. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi.
* tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust Tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut
· väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades. Mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikus (väärtuslikus maastikus) leidub nii kohalikku identiteeti loovaid inimkultuurist pärit elemente kui sobivaid kasvu- ja elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. 52. Looduse- ja kultuurmaastiku väärtuste kaitsetegevuse kriteeriumid. Selles on lahti seletatud viit tüüpi väärtusi: · kultuurilis-ajalooline väärtus · esteetiline väärtus · looduslik väärtus · rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus · identiteediväärtus Kultuurilis-ajaloolise väärtusega on traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud ehk sisuliselt kohad, kus on tehtud suhteliselt vähe maaparandust, samuti traditsioonilise ilmega kirikukülad ja väikelinnad. Väärtuslikud on veel kohad, kus on tihedalt üksteise kõrval
kultuur – elusorganismid selged kultuurilised vormid bioloogiline loogika → Nikolai Danilevski (1822-1885)→ kultuurilised vormid kui bioloogiline areng ☼ Vene kultuuri eripärasus ☼ Vene ja Euroopa kultuuride vastand – suured ideoloogilised kultuurid ☼ orgaanilise kultuuri idee – Rückert, tema eeskuju Danilevskil ☼ kultuuri-ajaloolised tüübid:10ks → 4 põhiaspekti → oma morfoloogia → bioloogilised liigid → iga kultuur on unikaalne ☼ iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. ☼ kultuurilis-ajaloolised tüübid arenevad nagu taimed ☼ arenguseadused (5) → organismi areng Oswald Spengler (1880-1936) ☼ ei tunnistanud Danilevski loomingut, kuid kasutas seda ☼ eraõpetlane ☼ “Õhtumaa allakäik”→ pakkus selgitust 1MS, miks see oli ennustamatu, sõjatrauma
stagnatsioon (hoolimine). 30-65 a. +Heameel omapoolsest panusest elu jätkamisse -Enda elu tühisuse tunnetamine, ei ole teinud midagi järgmise põlvkonna aitamiseks 8. Ego terviklikkus vs. meeleheide (elutarkus). 65-... +Rahulolu saavutatu üle. Toimetulek surmaga -Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle, kibestumine Mis on L.Võgotski arenguteooria põhiidee? Kuidas kasutatakse lähimat arengutaset? Lev Võgotski (1896-1934) - poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee:Kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Õppimise mehhanismide seletamiseks tõi sisse lähima arengutaseme (ZPD) mõiste. Võimalik on mõõta kahte probleemide lahendamise oskuse taset: tegelik tase: mõõta lapse iseseisvat probleemide lahendamise oskust; potentsiaalne tase: mõõta probleemide lahendamise oskust täiskasvanute abi korral. Lähim arengutase on nende vahe
autonoomia toel (Soome, Norra), kolmandad (Läti, Eesti) ajaloolise mälu ja kultuurilise eripära alusel, millele olid omal ajal aluse pannud eelärkamisaja tegelased. Ea Jansen on esitanud H. Kohni teooria, mille järgi eristuvad Euroopa rahvuslustes lääne ja ida tüüp. Esimene tekkis "valmis" riikides ja seda võib käsitada poliitilise rahvusena, teine on rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma. Sealt edasi aga ei läinud enam kaua, kui saabus totalitaarne riigikord. Totalitaarse süsteemi surve alla sattudes, muutus ühtse kultuurivälja hoidmine hoovaks,
Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, nt. „Röövel ja politseinik“. Lev Võgotski (1896 -1934): Lev Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Ta oli inimese kultuurilise ja biosotsiaalse arengu teooria (kultuurilis-ajaloolise teooria) rajaja ning Võgotski Ringi juht. Võgotski töötas peamiselt arengupsühholoogia valdkonnas ning pakkus välja laste kõrgemate kognitiivsete funktsioonide arenemise teooria. Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt
Põllumajanduses on mõiste produktivism, mis tähendab: 1. Tehnoloogiad asendavad inimese,produktiivsus tõuseb 2. Loomakasvatusega seotud tegevusi mõjutavad agro-industriaalsed süsteemid 3. Tootmine muutub konsentreeritumaks ning spetsialiseeritumaks 1980. aastate keskpaigas avastati, et põllumehi on rohkem, kui vaja oleks. Seetõttu laiendati maakasutuse definitsiooni. Maast sai mitmekülgne ning konkurentsivõimeline paik. See rõhumuudatus on olnud ÜPP reformi kultuurilis-poliitiliseks kontekstiks. Lisaks oli veel olulisi faktoreid,mis vajasid muutmist ning olid kõrgete toiduhindade põhjuseks. 1992. aastal, kavandades ÜPP reformi, pidi Euroopa Komisjon tegelema trukturaalse kahesuse ning keskkonna hävitamise leevendamisega, mis olid muutunud Euroopa põllumajandust isloomustavateks. Lahenduseks oli põllumajanduspoliitika ,,keskkonnastamine". Selle konkreetseks tulemuseks oli, et tootmisel vähendati rahastamist
rakendamine inimeste ja kaupade veoks lähtekohast sihtkohta. Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja valmistoodete transporti tootmises, teeninduses ja kaubanduses. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia- · Sund- vs vabatahtlik · Sõidu või käigu eesmärgi järgi Tööalased: õppimine töö (elukoht -> töökoht -> elukoht) äri sisseostud/muud vajadused Kultuurilis-elukondlikud: vaba aeg puhkus Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid: · Liiklusesisesed: juhiloa olemasolu sõiduauto kasutamise võimalus ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet liiklusteede olem ja kvaliteet transpordi kasutamise kulud (isikukulud) · Liiklusevälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias
(konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes). Rahvuslus kui isoleeriv, sissepoole suunatud kitsas ideoloogia, rahvusluse tuum 19.saj II poole imperialismiajastus. Kaks peamist kontseptsiooni: Prantsuse (rahvus kui riigi kodanike kogum, vastandub despootiale kõik Prantsusmaal elavad inimesed on prantslased, hoolimata nende keelest, kultuurist, kuulumise ajast jne) ja Saksa (kultuurilis-keeleline rahvuslus, Eesti tüüp). 19.saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis saksa riikide religioossete lõhede ületamise (nii katoliiklased kui protestandid on ühtmoodi sakslased keele tõttu). 1848.a revolutsioonide tõttu rahvuslus asendab liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana.
pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus • Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine raamistik nähtuse kirjeldamiseks – toetub ka varasematele uuringutele • Baseerub teatud oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida
annaabi.ee 
