Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ...
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla
Fifth level lasta. Selleks et suurte linnade reovesi ei saastaks veekogusid, on linnadele rajatud reoveepuhastid. Muld Muld on mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede, loomade ja inimeste elu alusena Mulla saastatus Inimene kahjustab pinnast ja mulda väärato Click põlluharimisega edit Master text styles Liigne põlluharimine kurnab mulda Second level Üha suureneva inimhulga varustamiseks toiduga tuleb Third levelpõldudel
Meie lokaalne probleem - Läänemere saastatus Läänemere tutvustus Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne Ida-Euroopa sisemeri. Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus,
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja
Inimkond ise on ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja endid suudaksime ehk veel päästa... Saastatuse tõsidust ei usu nn. ökoskeptikud, kes väidavad, et probleemid on tugevasti ülevõimendatud. Nad on veendunud, et järgmise 50 aasta jooksul ei hävi mitte prognoositud 50% loomaliikidest, vaid ainult 1%. Samuti on neil seisukohad paljudes teistes keskkonnaprobleemides. Kokkuvõttes leiavad nad, et saastatus on küll olemas, kuid keskkond tuleb sellega ise toime. Selline seisukoht suurendab veelgi mõistuse saastatust. Paljud inimesed vabanevad seeläbi süütundest prügi tekitamise suhtes ja hakkavad julgemini saastama. Kahjulik on selline suhtumine igal juhul. Saastatud mõistus avaldub niisiis eelkõige pisiasjades, nagu kommipaberi "mahapillamine", kuid on suuteline tekitama hiiglaslikke keskkonnaprobleeme, nagu õhusaaste ja kasvuhooneefekt
000 000 inimest Kogu linnastus aga üle 16 000 000 inimesi Niiluse idakaldal enamasti, kuigi areneb igas suunas Maailma suuruselt 11. linnastu Aafrika suurim linn 1972. aastal oli linna osa (hall ala) mõõdukas suuruses ning oli haritavat maad küllaldaselt Inimesi oli linnastus siis umbes 7 000 000 Aastaks 2005 on linn meeletult kasvanud Tunduvalt vähem haritavat maad Vähem saadusi, aga rohkem inimesi Kairo kasvab kiirusega umbes 1000 inimest päevas Kõrge saastatus Kaootilised liiklusummikud Kairo on hakanud tungima Niiluse delta alale Haritava maa pindala vähenemine Puhast vett on vähe Linna äärealadel on teed tihti katteta Teedevõrgustikus on mitmeid kohti, mis mõjuvad kui pudelikaelad Kõnniteed on puudulikud või puuduvad üldse Vähe parkimiskohti linnas Ühistranspordi võrgustik on puudulik Liialt kõrge on süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi tase õhus Aromaatset süsivesinikku on õhus palju
heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse pärmitehas. Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis. Saastatus mõjutab ka kalade populatsiooni. Kalade liikide arv on vähenenud Kiisa lõigus,kus ongi üks suurimaid reostatuse asupaiki. Kuid Kohilast ülesvoolu on kalastiku kesise seisundi põhjuseks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud jõelõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ning võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne).
Kuidas mina mõjutan keskkonda Iga inimene saab keskkonda muuta, nii ka mina. Isegi väikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks või halvemaks. Näiteks prügi sorteerimine. See mõjutab palju keskkonda. Mina sorteerin prügi kahte gruppi vanapaber ja muu prügi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jäätmed ja muu prügi ning lisaks veel taara, mille me viime taarapunkti. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat, kuna paberi valmistamisel kasutatakse palju puitu ja paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev töö. Paberit ei tohiks raisata, vaid seda taaskasutada. Loomadele ja inimestele on väga ohtlikud pudelid, eriti klaasist. Mina viin kõik pudelid taarapunkti, mitte ei viska maha. Tuleks vaadata, et loodusesse ei satuks palju kilet, kile laguneb looduses kaua. Mina võtan poodi minnes oma koti kaasa, mitte ei osta iga kord uut ki...
SAASTATUD ÕHK ON OHTLIK! Saastatud õhku toodavad tehased, autod, inimesed jne. Õhusaaste on loomulikult kahjulik kõigile inimestele. Eriti ohtlik on see aga astmaatikutele, vanureile, lastele, suhkruhaigetele ja hingamis- või südamehaiguste käes kannatajatele. Autotranspordist tulenev õhusaaste põhjustab igal aastal sadade inimeste surma. Ruumide õhk võib olla linnaõhust isegi kuni 10 korda kehvemas seisus. Õhu saastatus töö- ja eluruumides on üks viiest ohtlikumast inimese tervist kahjustavast tegurist. Paraku veedab enamik inimesi 90 protsenti oma päevast just siseruumides, mitte õues. Tõsine probleem on ka toaõhu suhteliselt väike niiskus, eriti talvekuudel. Just sellest on sageli tingitud külma aja tervisehädad: nohu, allergia ning astmahood. Ruumide õhk on saastatud ehitusmaterjalide, seina- ja põrandakatete,
Õhusaastumine, happevihma teke Karina Sepp ja Brigitta Liisa Sikut Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonna instituut Merili Sulg LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA Referaat Juhendaja Merle Öpik Tartu 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Bioloogiline saastatus...............................................................................................4 2.1 Sahara tolmu saaste...........................................................................................4 2.2 Sinivetikate saaste............................................................................................4 3. Keemiline saastatus..................................................................................................4 3.1 Vulkaaniline saaste.............
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt
Probiootikumid on bakterid ning defineeritud, kui ,,elavad mikroorganismid, mis õigetes kogustes toovad peremeesorganismile kasu" Lactobacillus rhamnosus, Enterococcus faecium Bacillus subtilis Joonis 1. Enterococcus faecium Esinevad looduslikult Suurendavad toiteväärtust Tagavad toidu parema väärindamise Suurendavad kalade ja krevettide kasvu ja ellujäämust Bacillus sp parandab vee kvaliteeti Väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Vähendab ravimite kasutamise vajalikkust Vähendab lõheliste haigestumise riski lülisamba kokkupressimise sündroomi Ei tohiks kahjustada kala Peremeesorganismi poolt peab probiootikum olema vastuvõetav Peaks mõjuma vajalikus valdkonnas (suremus, kasv, haiguse resistentsus jne.) Probiootikum ei tohiks sisaldada virulentsus ega AB resistentseid geene Peab olema tehtud in vivo ja in vitro katsed Probiootikumide lisamine üksi ei taga veel kalade
5000 tonni boori, dolomiiti, liiva ja pliid. Mõju loodusele Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv reostas suured alad Venemaal, Ukrainas, ent eriti Valgevenes. Radioaktiivsed ained (radioaktiivne jood, pika poolestusajaga tseesium-137 jt. tseesiumi isotoobid) levisid aga üle kogu Euroopa. Atmosfääri paisati ligi pool kogu reaktoris olnud joodist. ,,Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 515 Ci/km2. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2 (umbes 120-kilomeetrise läbimõõduga ringi pindala). Teise grupi maa-ala kogupindala on umbes 21 000 km2. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 on võrreldav kolmveerandi Eesti maismaa pindalaga. Selle pindalahinnangu juures on arvestatud ka Sr-90-ga saastatuse piirnormi 3 Ci/ km2
· Ensüümid: mikroelemendid kuuluvad lii liitensüümidekoostisesse (tavaliselt metall). üü id k i ( li l ll) nt. ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. keemilist koostist. 1. Elukeskkond, nt. mageveekalal on organismis 4 10 korda vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. 2. Süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem K,Mg,B ; loomades Na, Ca ja Co. 3 Saastatus. Nt. pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja 3. Saastatus Nt pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. 4. Elementide vastandtoime Nt. Ca asendub Sr luudes. 5. Elementide kogunemine organismi. a) toiduahelas. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse, Nt. haugides on elavhõbe. b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. Nt molluskid kulda, inimese juuksed arseeni. 6. Sõltub tarbitavast toidust
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
· ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad · Joogivee saastatus Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal · www.miksike.ee · www.wikipedia.ee · www.goadventrue.ee · www.havana-guide.com · www.skytravel.ee
WWF Maailma Looduse Fond WWF The World Wide Fund for Nature 1986 World Wildlife Fund(USAs ja Kanadas) Sõltumatu looduskaitseorganisatsioon 90 riigis ja 5 miljonit toetajasliikmeid Põhieesmärk :Maa biodiversiteedi säilitamine 90% rahadest on vabatahtlike annetajaid WWF moodustati 11. septembril 1961 Morges'is Sveitsis. Peakorter asub Glandi linnas Sveitsis. Fondi rajajad on Julian Huxley, Max Nicholson, Peter Scott ja Guy Mountfort. Organisatsiooni logoloomaks on hiidpanda. WWF ja Eesti Eestis puudub Soome (Olemas) Läti (Olemas) WWF Prioriteet teemad Kliima globaalse soojenemisega seonduv probleem metsade kaitse joogivee nappusega seotud probleemid, merede reostus looma ja taimeliikide väljasuremisoht saastatus toksiliste ainetega. WWF Tulevikuplaanid · 1991. a. ,,Mure maakera pärast". · Selle raames arutletakse selle üle, kuidas säilitada loodusvarasid kõige paremini. WWF leiab, et see peab toimum...
isendiga. · Teistele loomadele saagiks. Ainukene loom, kes ilvest ohustada võib on hunt. Hunt ründab teda enamasti söömise ajal. Antropogeensed tegurid: · Metsade hävitamine. Mida rohkem metsi maha võetakse, seda vähem jääb ilvesele elupaiku, kuna neile meeldib elada tihedates metsades. · Salaküttimine. Ilvese nahka kasutatakse mitmete jahitrofeede valmistamiseks, samuti pidi ilvese liha inimesele söödav olema. · Keskkonna saastatus. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. · Ehitiste rajamine. Võtab ära neilt kodu, samuti toob see inimese loomale lähedale ning haavata saanud loom võib inimest rünnata.
Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või, kui keha toodab antikehi. TAIMED eritavad lipiide, mis vähendavad vastuvõtlikkust. GEENITEHNOLOOGIA on biotehnoloogia haru, mis tegeleb geenide ülekandmisega ühest organismist teise. GMO-de PLUSSID suurem saagikus, väiksem keskkonna saastatus, uued ravimid. GMO-de MIINUSED võib osutuda inimesele kahjulikuks, negatiivsus keskkonnale, halvem maitse. GEENITERAAPIA on haiguste ravimismeetod, kus sisestatakse konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi rakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. GEENMUTATSIOONID toovad kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla väike või suur. HEAD punaliblede kasv, HIV immuunsus.
TEKSTIILITÖÖSTUS Tähtsaid fakte Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest igasuguste esemete valmistamist. Tekstiilitööstus on Eesti üks vanimaid tööstusharusid, mis arenes edukalt ka nõukogude perioodil. Eesti majanduses on tekstiilitööstusel oluline roll. Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Tekstiilitööstus on läbi ajaloo palju muutusi läbiteinud, pidevalt juurutatakse uusi tehnoloogiad saavutamaks suuremat efektiivsust ning uutele keskkonnareeglitele vastavust. Lahendamist vajavad probleemid Ületarbimine- inimeste tarbimisharjumused on suurenenud viimase sajandiga tohutult. See on kaasa toonud materjalide ning rõivaste tootmise meeletu kasvu. Meeletu toodete hulk...
Keenia KRISTEL-MERIT LAHT Asub Aafrika maailmajaos ja Aafrika mandril. Rahvaarv: 45,545,980 Suurimad linnad Nairobi 3,375,00 Mombasa 1,200,000 Kisumu 409,928 Nakuru 307,990 Eldoret 289,380 Kehancha 256,086 Ruiru 238,858 Kikuyu 233,231 Ida osas on suurem populatsioon sest seal on ookean Lõuna osas asub jõgi ja seal on ka suur populatsioon Palju rahvast rändab välja sest seal on vaesed piirkonnad. Paljud inimesed smuugeldatakse salaja välja samuti ka lapsed ja nad viiakse mitte millegi eest tööd tegema ja neile lubatakse raha kuid seda nad enamasti ei saa. Rahvaarv kasvab aga see vananeb sest meditsiin muutub kättesaadavamaks. Kunagi surid paljud lapsed peale sündi kuid nüüd jäävad nad tänu abiorganisatsioonidele ellu. Seal on slummid sest on palju vaeseid. Suht räpane on sest rahvast on palju kes kõik koos elavad. Saastatus on suur. Seal on ka kerjuseid set töökohti on vähe. Keenias on popula...
Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed. Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974. aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa
kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid · Puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon ja infrastruktuur · Vähene meditsiinilise abi kättesaamine · Transpordiprobleemid (+arenenud maad) · Mahajäetud tööstusettevõtted (ainult arenenud maad) · Migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid · Suur kuritegevus · Õhu saastatus ja vee reostus (+arenenud maad) · Tohutute jäätmekoguste teke (+arenenud maad) LINNAMUDELID · Ringlinn ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooniga ringjad linnaosad · Sektorlinn linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore · Mitme keskusega linnad tuum on ärikeskus, aga teised alad on üksteisest eraldatud ning ühendatud hästi toimiva transpordiga LINNAKESKKOND
Kliimamuutused ja meie Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuoludes. See on tegelikult täiesti tavaline nähtus, kuid see kiirus, millega kliima praegu muutub on ebatavaline ning vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära....
-keskkonna puhastamine. MIINUSED -Taimede loomine on üsna kulukas protsess ja vaid vähesed rahvusvahelised suurfirmad suudavad sellega tegeleda; -Samuti ei teata ka nende ohtlikkusest inimorganismidele ehk nad võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid; -Lisaks GM taimed võivad hakata levima piiramatult ning nende hävitamine on veelgi keerulisem, sest tuleks kasutada rohkem kemikaale, mis omakorda kahjustab meie ümber olevat keskkonda; -Geneetiline saastatus ehk looduslike liikide segunemine GMOga; -Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Mina isiklikult olen GMO vastu, sest täpselt ei teata nende kahjulikkusest ja kasulikkusest inimestele. Samuti kahjustab see teisi taimi ja loomi.
- õhuvahetus Sundventilatsioon puudub 1 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
- õhuvahetus Sundventilatsioon puudub 1 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek) Jätkusuutliku arengu valdkonnad · Jätkusuutlik valitsemine (võim peab olema legitiivne e õiguspärane) Rahvas peab võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine · Rahvastiku kvaliteet- inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal ja kaasatus ühiskonda Eesti jätkusuutlikkus?- · Valitsemine jah(valmimised demokraatlikud, hääleõiguslikud kodanikud saavad valida meelepärase riigivõimu Ei- suur osa valijaid ei jaga samu väärtushinnanguid, mis võimulolijad.( Valimis aktiivsus Riigikogu valimistel madal)
ja sinist hallitusjuustu ja salaamit. 2. 1) suur energiasäästlikkus 2) jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke 3) odav tooraine 3. Transgeensetesse taimedesse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Miinusteks on see, et me veel ei tea, kuidas see võib mõjuda meie järeltulevatele põlvedele, samuti võib tekkida ka nn. superumbrohi. 4. Dolly klooniti 1997.ndal aastal, kuid nüüdseks on ta surnud kopsuhaigusesse. 5. Päriliku eelsoodumusega haigused on need, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Nendeks on suhkrutõbi, rasvumine, alkoholism, kopsuvähk, tsöliaakia, laktoositalumatus. Profülaktika: tervislikud eluviisid.
Vihmahooaeg on maist novembrini. Jahedam on kõrgemates kohtades ja päris külm mägedes. Pealin Bogota on alati kevadine - jahedad päevad ja karged ööd. Colombia pinnamood: Tasased rannikualased madalikud, keskel mägismaa, kõrged Andes'e mäed, idapoolsed tasased niiduväljad. Colombia loodusvarad: nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaak, nikkel, kuld, vask, smaragdid, hüdroenergia. Colombia keskkonnaprobleemid: raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu. Colombia Ohustatud liigid: 376 Suurim kõrgus: 5,775 m Merepiir: 3,208 km 4 Maismaapiir: 6,004 km Haritavat maad: 2.00% 3. ÜLEVAADE RAHVASTIKUST 2009 aasta andmete järgi sündis iga 1000 inimese kohta 19,6 last, ning suri 5,5 inimest. Colombia Rahvastiku Püramiid aastal 1990 Vanuse ja soo jaotus aastal 1990:
Vee saastumine põhjustab: nakkushaiguste levikut. Magevee puudus loomade hukkumist mürkainete sattumist organismidesse veekogude toitainetega rikastumine (eutrofeerumine) (5) Veereostuse liigid sekundaarreostus erireostus Merereostus (6) Vähendamisvõimalused veetarbimise vähendamisega heitvete puhastamisega vältida kemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) vee viimine kuivadesse piirkondadesse. Pinnase saastatus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ((7) (8) Põhjused Happesademed Korraldamata jäätmekäitlus Maa üleväetamine Ülerahvastatus Tagajärjed Keemilise koostise muutumine mullas Põhjavee ja pinnase reostus Mulla hävimine, vähe põllumaad erosioon
- õhuvahetus Õhukanalid, akende avamise võimalus 0 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, ei ole nõuetekohaselt paigaldatud 2 vedelevad lahtiselt maas jalge piirkonnas Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
ARVUTITUNNI TÖÖLEHT Leia aadressilt http://mudelid.5dvision.ee/ mudelid: ,,Looduslik tasakaal" ja ,,Keskkonna saastatus" Tutvu nendega 5 minuti jooksul ja vali välja üks, mille põhjal viid läbi väikese uurimistöö. Kasutades tunni materjale pead sa läbi viima väikse teaduslikul uurimismeetodil põhineva uurimistöö. Püüa läbida järgmised etapid: 1. Püstita võimalik uurimisküsimus. Kui endal head mõtete ei tule, siis kasuta allolevaid a. Kuidas mõjutab tehas erinevate samblikeliikide kasvu b. Kuidas mõjutab röövkalade arvukus lepiskalade arvukust veekogus. 2. Pane kuni viie lausega kirja vajalik taustainfo (leiad selle mudeli juurest), mida oleks vaja küsimusele vastamiseks 3. Nüüd püstita üks asjalik hüpotees, mida saad valitud mudeliga katsetada 4. Tee läbi kuni viis katset / vaatlust, millega kontrollid oma hüpoteesi (Kaardiga mudeli puhul lisa katse juurde ka kaardi pilt, kus o...
- tuuletõmbus Ei 0 - õhuvahetus Ventilatsioon olemas 0 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
Tumeroheline selg,rohekaskollased küljed,punased uimed. Silmad oranzid. Pikkus 5-25cm. Kehamass 20-180g. Vanus 20-25 a. 3.Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need veelgi hõrenema ja nälga kustutama.Päevapikkuse muutus mõjutab ahvena toitumiskorda 6.Kahanev populatsioon
Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks. Eestis on negatiivne (-5%) iive. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse. Tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas . Tänan tähelepanu eest.
· Taimede loomine on üsna kulukas protsess ja vaid vähesed rahvusvahelised suurfirmad suudavad sellega tegeleda. · Samuti ei teata ka nende ohtlikkusest inimorganismidele võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid. · Lisaks GM taimed võivad hakata levima piiramatult ning nende hävitamine on veelgi keerulisem, sest tuleks kasutada rohkem kemikaale, mis omakorda kahjustab meie ümber olevat keskkonda. · Geneetiline saastatus looduslike liikide segunemine GMO'ga. · Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Mina isiklikult olen GMO vastu, sest täpselt ei teata nende kahjulikkusest ja kasulikkusest inimestele. Samuti kahjustab see teisi taimi ja loomi.
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroeleme...
686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige... Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli Enim kasutatud meri filmide tegemisel Legend Kariibi meres õitses piraatlus 16. sajandil ja suri välja umbes 1720. Vana nimetus Karaiibi meri ja praegune nimi Kariibi meri Keskkonnaprobleemid • Igal aastal kujutavad orkaanid Kariibi merele potentsiaalset ohtu • Mere saastatus on suur tänu rohketele kruiisidele Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki • www.allthesea.com/Caribbean-Sea • http://images.tixik.com/images/data/3868/148/2009/07/11/2361477/1.jpg • http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Caribbean_Sea&ei=v2F-S9aeEIzz- Qag5Mz3Cw&sa=X&oi=translate&ct=result&resnum=1&ved=0CBAQ7gEwAA& prev=/search%3Fq%3Dcaribbean%2Bsea%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a
populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline
- tuuletõmbus Üldiselt ei 0 - õhuvahetus Sundventilatsioon olemas 0 Elektrilised ohutegurid Juhtmed Isoleeritud, nõuetekohaselt paigaldatud 0 Maandus Olemas 0 Keemilised ohutegurid Tolm Ei 0 Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei 0 Kontakt keemiliste ainetega Ei 0
öösel külma eest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike. Parim kaitse osavus ja väledad jalad. LIIVASISALIK SKORPION LOOMAD INIMETEGEVUS Araabia ja beduiini rahvad. Hõredalt asustatud. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas). Põlluharimisega kohtades kus on vett. KESKONNAPROBLEEMID Liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid. Liivatormid e samuumid. Õhu saastatus (tehased, tööstused). Jõgede, järvede kuivamine. Maa sooldumine. Sahara kõrb laieneb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. FAKTID Elanikkond: 2 milj. Elavad nomaadid, kes rändavad kohast kohta. Sahara ei ole maailma suurim kõrb. Sahara tähendab „parim kõrb“ tõlgituna araabia keelest. Ainult 30% mullast on liivane. Saharas toimub kuulsaim jooksumaraton. KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/documents/main/refe
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2
50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
saj:kosmosetehnoloogia saavutused,uued põlljumaj masinad,fossiilkütustes leiduva energia rakendamine,rongid,sisepõlemismootor ja auto,lennuk,tel levik,antibiootikumide kasutuselevõtt,uued ravimid,organite siirdamine,arvuti(pos-rohkem tööd),internet! *suuremad probleemid,mida inimkond peab lahendama 21.saj-l:üleminek kk säästvale majandusele,globaalprobleemid(kliima soojenemine,rahvastiku kasv,nälg,loodusressursside vähenemine,puhta joogivee vähesus,õhu saastatus,liikide mitmekesisuse vähenemine),HIV-i ravimi leiutamine *säästva maj peamine tunnus: arusaamade muutus ning väärtused,mis toetaksid globaalse majanduse restruktureerimist nii,et majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste indikaatorite asemel võtma kasutusele uued;maailmamaj loomine sõltub ülemaailmsest koostööpüüdest. Viimaste aastate
Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks ma...
Inimtegevuse käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja Second level taimede elupaiku. Third level Fourth level Näiteks Fifth level hävitatakse metsi ja kuivendatakse soid ning nende asemele rajatakse põlde ja linnu. Reostunud ümbrus Õhu saastatus Keskkonna reostamine kemikaalidega - väetiste sattumine veekogudesse põhjustab nende kinni kasvamise Happevihmade tagajärjel muutub keskkond happeliseks - okaspuudel kaovad okkad, puudel vähenevad samblikud, mille tulemusel toimub üleüldine elustiku harvenemine Küttimine Loomade küttimine nende naha, sarvede, sulgede jms eesmärgil. Click to edit Master text styles Second level Third level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
