docstxt/135879051475.txt
3. Nõrga elektrolüüdi tekkimine: alus+hape 4. Ioonreaktsiooni ei toimu, kui ei teki sadet, gaas ei eraldu või ei teki nõrka eletrolüüti pH. Alus ja hape ph näitab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis seob vesinikioone Soolade hüdroüüs Hüdrolüüs on reaktsioon veega Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon 1. Sool on tekkinud tugevast alusest ja nõrgast happest, sellise sool lahust on aluseline 2. Sool on tekkinud nõrgast alusest ja tugevast happest, sellise soola lahus on happeline 3. Sool on tekkinud tugevast alusest ja tugevast happest, sellise soola vesilahus on neutraalne 4. Sool on tekkinud nõrgast alusest ja nõrgast happest, selline lahus on neutraalne. Hüdraatumine on ioonide seostumine vee molekulidega Entroopia on korratuse mõõt
•II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH- •Summaarselt: Mg(OH)2 Mg2+ + 2 OH- •Praktiliselt toimub dissotsiatsioon ainult esimeses järgus (astmes) Soolade hüdrolüüs on soola reageerimine veega, mille tulemusel moodustub happeline või aluseline keskkond •H2O →H+ + OH− • tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h. • nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) n.a. t.h. ZnSO4 • tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Na2SO4 ta th Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad ei hüdrolüüsu, nende soolade lahused on neutraalse keskkonnaga Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on aluselise reaktsiooniga (K2S, Na4SiO4 jt.) Nõrgast alusest ja tugevast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on happelise reaktsiooniga •(CuCl2, FeSO4, ZnSO4, NH4Cl, Al2(SO4)3, FeCl3) Milline keskkond (aluseline, happeline, neutraalne) tekib järgmiste soolade lahuses: Na2SO4,
Lühendatud ioonvõrrandit ei saa kirjutada, kuna ioonid vasakul ja paremal on ühesugused ehk reaktsioon ei toimu. Ainete vesilahuse keskkond *Hapete vesilahustes on happeline keskkond H+ tõttu. *Aluste vesilahustes on aluseline keskkond OH- tõttu. *Soola ioonide reageerimist vee ioonidega , mille tulemusel tekib soola vesilahuses aluseline või happeline keskkond, nimetatakse soola hüdrolüüsiks. Tugevast alusest ja tugevast happest tekkinud sool (NaCl K 2SO4 Ba(NO3)2) ei hüdrolüüsu , nende soolade vesilahus on neutraalne. Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soola vesilahuse keskkond on aluseline (Na2CO3 K2S Ba(NO2) ). Nõrgast alusest ja tugevast happest tekkinud soolade vesilahuse keskkond on happeline ( Al(NO3)3 FeCl3 CuSO4).
Lühendatud ioonvõrrandit ei saa kirjutada, kuna ioonid vasakul ja paremal on ühesugused ehk reaktsioon ei toimu. Ainete vesilahuse keskkond *Hapete vesilahustes on happeline keskkond H+ tõttu. *Aluste vesilahustes on aluseline keskkond OH- tõttu. *Soola ioonide reageerimist vee ioonidega , mille tulemusel tekib soola vesilahuses aluseline või happeline keskkond, nimetatakse soola hüdrolüüsiks. Tugevast alusest ja tugevast happest tekkinud sool (NaCl K2SO4 Ba(NO3)2) ei hüdrolüüsu , nende soolade vesilahus on neutraalne. Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soola vesilahuse keskkond on aluseline (Na2CO3 K2S Ba(NO2) ). Nõrgast alusest ja tugevast happest tekkinud soolade vesilahuse keskkond on happeline ( Al(NO3)3 FeCl3 CuSO4).
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O).
Cu + H2SO4 reaktsiooni ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2) hape + aluseline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 3H2SO4 + Al2O3 Al2(SO4)3 + 3H2O 3) hape + alus sool + vesi Neutralisatsioonireaktsioon + 2- + - + 2- + - 3+ - 3+ - H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O 3HCl + Al(OH)3 AlCl3 + 3H2O 4) hape + sool uus sool + uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib lähteaines olevast happest nõrgem või lenduvam hape või kui tekib sade. (Lenduvad ehk gaasistuvad happed on HF, HCl, HBr, HI, H2S ja kui need tekivad saadustesse, siis tuleb märkida nool ülesse) Kui tekib süsihape, siis see laguneb H2O-ks ja CO2-ks. Kui tekib väävlishape, siis see laguneb H2O-ks ja SO2-ks. Kui saadustesse ei teki sadet või saadustesse ei teki lähteaines olevast happest nõrgem hape või lenduvam hape, siis reaktsiooni ei toimu. + - + - + - + - + - + 2- + -
OH OH O // R C NH3 R C + NH3 R C OH + NH4 OH OH (Kikkas, H.) Amiidid happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaksioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. Seepärast ei saa amiide valmistada happest ja amiinist (või ammoniaagist), nii nagu estreid happest ja alkoholist. (Kikkas, H.) Kasutusalad Amiide kasutatakse lahustina. nt. orgaanilises sünteesis N,N-dimetüülmetaanamiid ning N,N- dimetüületaanamiid. Paljud polümeerid sisaldavad amiidrühmi. (Saar, M.) Tuntumaid amiide on valuvaigisti Tylenol ja nailon (Atkinson, P.). 5 Kasutatud kirjandus 1. Tuulmets, A. 2002 „Orgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile“ 2
Kui hapet satub nahale, tuleb seda kohta pesta jooksva vee all ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega ning siis uuesti jooksva vee all pesta. 3. HAPETE REAKTSIOONID 3.1 metall + hape à sool + vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad kõik metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Seega näiteks Li, Na, K, Mg, Zn, Fe... Hapetega ei reageeri pingereas vesinikust paremal olevad metallid, näiteks Cu, Ag ja Au. Reaktsiooni tuum: metall tõrjub happest vesiniku välja ehk läheb nö tema asemel happeaniooni kõrvale. Niiviisi saadakse sool. Vesinik on sunnitud eralduma lihtainena. 0 I -II I -II 0 2 Na + H2SO4 à Na2SO4 + H2 · Kirjutad välja metalli ja happe valemi; happe valemis määrab vesinikioonide arvu happeaniooni laeng. · Tead, et metall tõrjub happest välja vesiniku ehk kirjutad kõrvuti metalli ja happe aniooni.
· Kolloidosakesed Tugeva happe tiitrimiskõver tugeva alusega Tiitrimiskõvera arvutamine kui 50 ml 0,0500M HCl tiitritakse 0,1000M NaOH-ga 1. algpunkt 2. pH peale 10,00 ml NaOH lisamist 3. pH peale 25,00 ml NaOH lisamist 4. pH peale 25,10 ml NaOH lisamist · reageerivate ainete kontsentratsiooni mõju tiitrimiskõvera kujule · indikaatori valik Tugeva aluse tiitrimine tugeva happega Puhverlahused · Definitsioon · Säilitab kindla pH väärtuse · Koosneb nõrgast happest ja temaga konjugeeritud alusest või siis nõrgast alusest ja temaga konjugeeritud happest. · Puhverlahus moodustub kui nõrk hape on osaliselt neutraliseeritud tugeva aluse poolt või nõrk alus tugeva happe poolt · Puhverlahuse tekke tõttu on nõrkade hapete ja aluste tiitrimiskõverad erinevad tugevate hapete või aluste omadest Puhverlahuste pH arvutamine · Nõrga happe ja sellega konjugeeritud aluse puhver · HA +H2O = H3O+ + A A-+ H2O = OH- + HA Ülesanne
vabalt lahuses H+ ioonid (H3O+) ja happe anioonid -> lahus muutub happeliseks. NH4+ + Cl− + H2O -> NH3·H2O + Cl− + H+ 3) nõrga aluse ja nõrga happe sool: vee koostisesse kuulunud OH- ioonid seostuvad aluse katioonidega – tekib nõrk alus, ja H+ ioonid seostuvad happe anioonidega – tekib nõrk hape. lahus jääb neutraalseks. NH4+ + CH3COO− + H2O -> NH3·H2O + CH3COOH tugevast happest ja tugevast alusest tekkinud soolad (NaCl, Na2SO4) EI HÜDROLÜÜSU! nõrgast happest ja tugevast alusest tekkinud soolad (Na2CO3, FeCl3) ja tugevast happest ja nõrgast alusest tekkinud soolad (NH4Cl) hüdrolüüsuvad osaliselt tavaliselt ei toimu hüdrolüüs lõpuni, vaid peatub esimeses-teises astmes. täielikult hüdrolüüsuvad näiteks järgmised lahustuvustabelis kriipsuga märgitud soolad:
H2O + SO2 2) Gaasi eraldumine Na2SO3 + 2HCl H2SO3 + 2NaCl 2Na+ + SO3-2 + 2H+ + 2Cl- 2Na+ + 2Cl- + H2O + SO2 + -2 2H + SO3 H2O + SO2 3) Tekib nõrk elektrolüüt (enamasti vesi) 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 2K + 2OH + 2H + SO4-2 + - + 2K+ + SO4-2 + H2O + - H + OH H2O Nõrga happe ja tugeva aluse soolade hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolad annavad happelise keskkonna. Tugevast alusest ja tugevast happest saadud soolad ei hüdrolüüsu, sest ei teki vesinikioone ega hüdroksiidioone juurde. Lahus on sellisel juhul neutraalne.
Alus+hape=sool+vesi aluseline o. +hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIIDID happeline o. + vesi=hape+vesi EI REAGEERI SIO3 metall+sool=sool+metall SOOL PEAB OLEMA LAHUSTUV JA METALL AKTIIVSEM KUI SOOLA KOOSTISES OLEV METALL metall+hape=sool+vesinik METALL PEAB OLEMA PINGEREAS VASAKUL VESINIKUST metall+vesi=alus+vesinik metall+mittemetall=sool REAKTSIOONI TOIMUMINE SLTUB M6LEMA AKTIIVSUSEST
CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik. 2) Reageerivad hapetega sool ja 2) Reageerivad hapetega uus sool ja uus hape. Peab tekkima c) happeliste oksiididega happelisele oksiidile 3) Reageerivad aluseliste oksiididega sool vesi. võetud happest nõrgem või lenduvam hape. vastava happe sool. ja vesi, toimub alati. 3) Reageerivad sooladega uus 3) Reageerivad alustega uus alus ja uus sool. Vähemalt üks 2) Happelised oksiidid reageerivad: 4) Reageerivad alustega sool ja vesi, sool ja uus hüdroksiid. Üks saadus peab olema lahustumatu.
11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid
geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2 Ca + 2H2O= Zn + H2O = ZnO + H2 Ca(OH)2+H2 Happed (HCl, lah. H2SO4) HNO3 vt. redokside juurset Tõrjuvad happest välja vesiniku Fe + 2HCl= FeCl2 + H2 Ei tõrju veest välja vesinikku Leelised Reageerib ainult Al, Zn, Cr Al Zn Cr 2Al + 6KOH + 6H2O= 2AlK3(OH)6 + 3H2 Sool Vt. soolade keemilised omadused Au Mn + PbCl2= MnCl2 + Pb Cu + AlCl3
slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev alus või tugev hape) 1 ühiku võrra. 5) Mis on pH? pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. 6) Milline on lahuse pH lahjendamisel? Lahjendamisel PH Ei muutu 7) Millised on tähtsamad puhveralahused? Soolhape 8) Mis on atsetaatpuhver
7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. 4. metall + sool→ uus sool + uus metall (asendusreaktsioon) lähteaine sool peab olema vees lahustuv ja metall peab olema aktiivsem kui soola koostises oleva metall (vt. Pingerida) – ehk lähteaines üksi olev metall peab pingereas olema vasakul pool soola koostises olevast metallist. 5. metall + hape→ sool + vesinik (asendusreaktsioon) lähteaine metall peab olema pingereas vasakul pool vesinikust. 6
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud:
108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S :
reageeri. 2Cs + 2HBr > 2CsBr + H2 2) Reageerimine aluselise oksiidiga Saadused on sool ja vesi. + - III II 3+ - 6HCl + Al2O3 > 2AlCl3 + 3H2O 3) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- + - + 2- H2SO4 + NaOH > Na2SO4 + 2H2O Neutraliseerimisreaktsioon 3+ 2- 3H2SO3 + 2HO(OH)3 > HO2(SO3)3 + H2O 4) Reageerimine sooladega Saadused on sool ja uus hape. Tingimus: Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem hape või lenduvam hape või sade. Lenduvad happed: HF HCl HBr HI H2S H2CO3 H2SO3 H2O CO3 H2 SO2 5) Hapnikhapete lagunemine kuumutamisel Saadus on happeline oksiid ja vesi. t° t° H2CO3 CO2 + H2O H2SO4 SO3 + H2O
5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega. · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluseliste omadustega vesilahuseid. · Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolade vesilahustel on happelised omadused. · Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu.
NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5. Täida table, pane õiged värvid: Indikaator Happeline Aluseline Neutraalne keskkond keskkond keskkond Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass CO2 –süsihappegaas Ag 2 O – dihõbeoksiid
) + – – – Ag + Ei tõrju Hg või Hg – – – 2+ H2 happest välja 3+ – – – Au ML- mittelahustuv alus
hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu (vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt, soolast) Oksiidi saamine 7. alus aluseline Cu(OH)2 CuO + H2O alusest või happest. oksiid + vesi Ca(OH)2 CaO + H2O Lagunevad vaid vees 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9
2. Aluse ja happe reaktsioonil tekivad alati sool ja vesi. 3. Sool tekib aluse metalli ning happe aniooni liitumisel (selles järjekorras) NT: 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O (NaOH on alus, sest esimene element on metall (Na) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H 2SO4 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (SO 4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). Reageerides läheb metalliioon (Na+) kokku aniooniga (SO42-) ja alusest üle jäänud hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) NT: 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O (Mg(OH)2 on alus, sest esimene element on metall (Mg) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H 3PO4 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (PO 4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). Reageerides liitub metalliioon (Mg2+) aniooniga (PO43-) ja alusest üle jäänud hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O))
Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete (nt H3PO4) elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördrektsioon, milles nõrgast happest või alusest moodustunud sool reageerib veega. Elektrolüüdid omavahel ei reageeri.! Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH-skaala abil. pH=7 lahus on neutraalne, pH<7 lahus on happeline, vesinikioonide sisaldus on suurem, kui hüdroksiidioonide kontsentratsioon; pH>7 lahus on aluseline, hüdroksiidioonide kontsentratsioon on suurem kui vesinikioonide oma. Molaarse kontsentratsiooni arvutamise valem on c=n/v ühik on 1 mol/dm3
+ ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k
Uus organism saab välja kujuneda alles sugurakkude, (seemne- ja munaraku) ühinemisel, kus ss moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk. Paaris kromosoomid on täpselt ühesugused, erandiks on ainult 1 meeste kromosoomipaar. Naiste keharakkudes on kaks x-kromosoomi ning meeste keharakkudes on x- ja y-kromosoom, (Need x- ja y- kromosoomid on sugukromosoomid ning on inimese soo tunnuseks.) Kromosoomid koosnevad DNA-st (e. desoksüribonukleiin happest). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. (Seletad järgmisel leheküljel mõistekaarti) Geenid Geen e. pärilikkustegur asub kromosoomis ning määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Geenidel saab olla ka mitu erinevat vormi (alleelid). Alleele on kaks dominantsed ja retsessiivsed. Dominantsed alleelid on avalduvad, tähistatakse suure A- või B-ga, tunnused nt. tumedad juuksed, pruunid silmad, tedretähnid jne
kui loodeti ja seega tuleks hõbedamaaks pidada hoopis Mehhikot, kus 60.-70. aastail toodeti hõbedat rohkem, kui mujal. Hõbeda füüsikalised omadused · Hõbvalge värvusega · Plasitiline · Kerge · Hästi sepitstatav väärismetall · Parim soojus-ja elektrijuht · Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime Hõbeda keemilised omadused · Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). · Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe reageerib · Konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · Kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O · Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub,
Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees
Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees
sulfoonftaleiin: 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas. Indikaatoriks Na soolad. fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane azo: metüülpunane(Indikaatori pöördeala pH 4,2-6,3) Tugeva-happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver: Indikaatori valiku põhimõtted neutraalisatsioonitiitrimisel: reeglina valitakse mõni nõrk alus või hape, indikaatori pKa±1 Puhverlahused Säilitab kindla pH väärtuse. Koosneb nõrgast happest ja temaga konjugeeritud alusest või siis nõrgast alusest ja temaga konjugeeritud happest. Puhverlahus moodustub kui nõrk hape on osaliselt neutraliseeritud tugeva aluse poolt või nõrk alus tugeva happe poolt. Puhverlahuse tekke tõttu on nõrkade hapete ja aluste tiitrimiskõverad erinevad tugevate hapete või aluste omadest Puhverlahuste pH avutamine: Nõrga happe ja sellega konjugeeritud aluse puhver HA +H2O = H3O+ + A A- + H2O = OH + HA VALEM!
V SOOLADE HÜDROLÜÜS ... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega. Hüdrolüüs vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. 1. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt (pH=7). Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid H . + Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid OH . - 2. Nõrgast happest ja tugevast alusest moodustunud soola hüdrolüüs seisneb vee molekulidest happejääkioonidele prootonite liitmises. Keskkond ALUSELINE Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH NaOH tugev alus 2Na+ + Co32- + H2O = Na+ + HCO3- + Na+ + OH- Na2CO3 kk aluseline CO32- + H2= = HCO3- + OH- H2CO3 nõrk hape 3. Tugevst happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs
Kui molekulis on rohkem kui üks kordne side, kasutatakse sõnalõpu ees liider di-, tri-, tetra- jne. Keemilised omadused-Vesinikhalogeenid on vesilahuses iooniline. Küllastumatust saab rünnata vaud elektrofiil, s.o prooton. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavad elektrofiili ühinemisega ja seepärast vaadeldakse neid nii, nagu oleks ründav osake elektrofiil. Vee liitumine-Prooton, mis ühineb kaksiksidemega, võib olla mis tahes happest. *Vee molekul liitus alkeeni molekuliga. Seda nim hüdraatimisreaktsiooniks, sel moel on võimalik alkeenidest alkohole valmistada. Täästuses kasutaksegi seda reaktsiooni laialdaselt. *Prooton ühines algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpuks vabanes uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitas prooton väga reageerisvõimeline vahesaaduse, mis reageerides veega moodustas alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult prooton selles reaktsioonis katalüsaator.
· Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool · Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduvam hape või kui tekib sade. · Kui tekib hape HCO, siis laguneb ta tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks. 9. Hape (lagunemine kuumutamisel) = Happeline oksiid + Vesi · Lagunevad ainult hapnikhapped. 10. Alus + Sool = Uus alus + Uus sool · Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks lahustumatu. 11. Alus (laguneb kuumutamisel) = Aluseline oksiid + Vesi
ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris. POLÜMERISATSIOONIASTE – nr, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis, n OLIGOMEER – väike polümeer, kus n on kuni 100 LIITUMISPOLÜMEER – tekib siis, kui monomeeriks on alkeen või alküün LIITUMISPOLÜMERISATSIOON – molekulide liitumine liitumispolümeeris HOMOPOLÜMEER – polümeeris on üks monomeer KOPOLÜMEER – polümeeris on erinevad monomeerid KONDENSATSIOONIPOLÜMEER – eraldub vesi, saab tekkida happest, amiidist ja alkoholist 5. Polümeeride näited PET – POLÜETELEENTEREFTALAAT - Kasutatakse plastpudelite tegemisel PC – POLÜKARBONAADID - CD, DVD, läätsed, mänguasjad PLA – POLÜLAHTIIDID - Sellised polüestrid, mis mullaga kokkupuutes mikroorganismide toimel lagunevad POLÜESTER - Sünteetilise riide valmistamine POLÜAMIIDID - Nailon-6 o Sukad, lahustub atsetoonis, üks amiidi rühm - Nailon-6,6
lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB
Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happest nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool -sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati metall + mittemetall =>> sool -
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks. Valade...
Näiteks: 2 HCl + Ca(OH)2 –> CaCl2 + 2 H2O 2) metall + hape -> sool + vesinik (vaid pingereas vesinikust vasakul olevate metallidega) Näiteks: Ca + 2 HCl -> CaCl2 + H2 3) aluseline oksiid + hape -> sool + vesi (toimub alati) Näiteks: Na2O + 2 HCl -> 2 NaCl + H2O 4) alus + happeline oksiid -> sool + vesi (toimub alati) Näiteks: NaOH + CO2 -> Na2CO3 + H2O 5) sool + hape -> sool + hape Tingimus: 1) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, esialgne hape peab olema saadavast happest tugevam hape JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees Näiteks: FeS + 2 HCl -> FeCl2 + H2S 6) sool + alus -> sool + alus Tingimus: 1) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vees mittelahustuv alus JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees Näiteks: 2 NaOH + CuSO4 -> Cu(OH)2 + Na2SO4 7) aluseline oksiid + happeline oksiid -> sool (toimub alati)
Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega). i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide(Hapete) kui ka sooladega(Alustega) 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid,-- P+O₂=> P₄O₁₀ / 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O b. kaaliumnitraat, 2K+ 2HNO₃ =>2KNO₃+ H₂ / KOH+ HNO₃=> KNO₃+H₂O c. magneesiumsulfaat. Mg+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂ / MgO+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂O 9
3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma: 1) sool + sool = sool + sool 2) alus + sool = alus + sool 3) hape + sool = hape + sool SOOLADE HÜDROLÜÜS · Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle tuleb teada, millisest alusest (tugevast või nõrgast) ja millisest happest (tugevast või nõrgast) on sool moodustunud. · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (pH = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 · Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (pH > 7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 · Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (pH < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3
Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus (aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema välja) Teist metalli ei tõrju Canacaba metallid (Ia,IIa Ca,Sr,Ba) Fe+CuSO4Cu+FeSO4 4.Amofteersed(zn,Al) Reageerivad alustega 2NaOH+Al+6H2O2Na[Al(OH)4]+3H2 5.Met+kontsentreeritud happed(H2SO4,HNO3) Met. Pingerea algusest kuni Mg moodustavad sulfaadi, H2S-i ja vee Al,Fe,Cr passiveeruvad konst. Väävelhappega(ei reageeri) Ülejäänud kuni Ag-ni tekib sulfaat,SO2 ja vesi Cu+H2SO4CuSO4+SO2+H2O ...
On polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Võib moodustuda aminohappe molekulide kui monomeeride polükondensatsioonil. Tööstuslikud polüamiidid e. nailonkiud ei ole eriti õhku läbilaskvad, seega pole sellest materjalist rõivad väga tervislikud. Samuti pole nailon eriti kuumuskindel ja ta lahustub mõningates orgaanilistes lahustites. Polüamiide saab toota ka pöördreaktsioonil happest ja amiinist vesikeskkonnas, ent selleks tuleb kõrvaldada pidevalt vett reaktsioonisegust. Protsessi kiirendab ka rõhu ja temperatuuri tõstmine. Valmistatakse ka kevlarkiudu millest tehakse kuulindlaid veste.
hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu (vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt, soolast) Oksiidi saamine 7. alus aluseline Cu(OH)2 CuO + H2O alusest või happest. oksiid + vesi Ca(OH)2 CaO + H2O Lagunevad vaid vees 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9
hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu (vastavat ränihapet H2SiO3 saadakse kaudselt, soolast) Oksiidi saamine 7. alus aluseline Cu(OH)2 CuO + H2O alusest või happest. oksiid + vesi Ca(OH)2 CaO + H2O Lagunevad vaid vees 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9
H2SO4 → H+ + HSO4 – ↔ 2 H+ + SO4 2– H3PO4 ↔ H+ + H2PO4 – ↔ 2 H+ + HPO4 2– ↔ 3 H+ + PO4 3– NaOH → Na+ + OH– NH3·H2O↔ NH4 + + OH– NH4 + H2O = NH4Cl + H2O = NH4OH + HCl Al2(SO4)3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + 3H2SO4 Nõrk Tugev Dissotseerub halvasti Dissotseerub hästi Järeldused: Hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teine pool on halvasti dissotseeruv. Nende pH sõltub neist moodustavatest alusest ja happest. Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks Universaal indikaatorite näit oli kõige ebausaldusväärseim, pH meetri näit oli kõige täpsem. Kõik 4 meetodi näitasid aine pH taset. 2 TÖÖ 11 – KATSE B Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos. Töö käik: Kahte TAP pesasse möödeti 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte
pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine-tekstiilitööstus. 10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel 11) Mis on rasvhapped? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv, vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata 12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest, C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim) 14) Trinitroglütseriin õlitaoline vedelik, plahvatab isegi löögist ja põrutusest, kasutatakse meditsiinis, lõhkainetes 15) Osata iseloomustada lämmastikhappe estreid on plahvatusohtlikud ja kasutatakse lõhkeainetena 16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise
annaabi.ee 
