...................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk......................................................................................... 7 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad................................................................................. 7 2.3 Seire jaotus............................................................................................................. 9 2.3
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb
Vee sanitaarse seisundi seire eestis Referaat Sissejuhatus Töö eesmärk oli tutvuda vee sanitaarse seisunid ehk kvaliteedi seirega Eestis. Mõistmaks seire protsessi, tuleb uurida seadusi, mis kehtestavad määruseid ja nõudeid ning loovad seire seadusliku aluse, tuleb käsitleda erinevaid veesüsteeme, nii looduslikke kui inimese poolt juhituid, mis kõik omavad oma nõudeid, silmas tuleb pidada ka vee puhastustprotsesse, millega tagatakse nõutav vee kvaliteet. Vee seire on aktuaalne teema, sest inimesed on veega pidevalt seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.......................................................................................
Eutrofeerumine (40-70% Mn); c) Fe-Mn konkretsioonid. Laanemere lounaosas on toitainete (fosfor, lammastik) ulekullus veekogus, mis sageli esineb toostusliku nafta ja polevate gaaside leiukohti. Koige pohjustab vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine voib olla olulisemad on Alam-ja Kesk-Kambriumi kivimitega seotud looduslik voi inimtekkeline. Rannikumere seire eesmargiks on leiukohad Sambia ps.-st laanes. Moodunud sajandi esimesel inimtegevuse poolt Laanemere keskkonnale ja elustikule poolel on ka Eestis uritatud naftat ammutada (Hiiumaa, Kopli avaldatava moju kindlakstegemine ja selle ulatuse maaramine jne). Tanapaeval on teadlased joudnud jareldusele, et naftat kui looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele voetud maavara Eesti rannikumeres ei leidu
Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3
Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...
Kontroltöö I - kordamisküsimused 1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid. Õhk koosneb kahest peamisest komponendist: lämmastikust ( 78,08 mahu%) ning hapnikust (20,95%) ning kahest väiksema sisaldusega komponendist: Ar (0,934 %) ning süsihappegaasist (0,039 %), veel neljast väärisgaasist: Ne (1,818·10 -3 %), He (5,24·10-4 %), Kr (1,14·10-4 %) ning Xe (8,7·10-6 %) ning teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides väl...
4 2. Rahvusvahelise Valuutafondi juhtimine .......................................................................5 3. Nõuded RVF-iga ühinevale riigile. ...............................................................................6 4. RVF kvoodid ja hääleõigus...........................................................................................7 5. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevus ..........................................................................8 5.1. Majanduspoliitika seire ja konsultatsioonid...........................................................8 5.1.1. Liikmesriikide seire.........................................................................................8 5.1.2. Krediidiliinid ...................................................................................................9 5.1.3. Tehniline abi..................................................................................................10 6. Eesti osalemine RVF tegevuses ....
Looduskaitse Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Saku 2010 Sisukord 1. Looduskaitse mõiste ...........................................................................................................lk 3 2. Looduskaitse eesmärk ........................................................................................................lk 3 3. Seire ................................................................................................................................lk 3-4 4. Looduskaitse vajab .............................................................................................................lk 4 5. Looduspargid ..................................................................................................................lk 4-5 6. Looduskaitse liidud .....................................................................
............. 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................
Arvukas vähi asurkond pidurdab veekogus taimestiku kasvu ja orgaanilise materjali settimist. Niikaua kui järves püsib elujõuline vähipopulatsioon, võivad vähid tõenäoliselt takistada või aeglustada eutrofeerumisprotsessi. Jõevähk on kõrgelt väärtustatud inimese toidulaual. Ta hinnatud harrastuspüügi objekt ja ka kasvatatav liik. Kuna jõevähi puhul on tegemist mitmeti väga tähtsa liigiga, on äärmiselt vajalik populatsioonide seisundi kohta ajakohase info omamiseks pideva seire teostamine. 20. sajandil on vähivarud oluliselt kahanenud vähikatku ja teiste kahjustavate tegurite tõttu. Jõevähk on tähtis liik lähtuvalt nii ökoloogilisest, looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist. Käesoleva referaadi eesmärk on anda lühike ülevaade 2000.-2009. aasta jõevähi seireprogrammi tulemustest. Andmed on saadud peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi koduleheküljelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ Jõevähi seireprogrammi aruannetest. 2
5 instrumenti, millest üks Poseidon 2 on radar altimeeter, mis mõõdab kõrgust mere kohal Mere veetaseme mõõtmine Jason 2 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2008 Saadavaid geofüüsikalisi andmeid kasutavad kliimateadlased kliima seireks ja modelleerimiseks. Need andmed on väga täpsed ja saadavad 60 päevaga. Et tagada vaatluste järjepidevus, lendab Jason 2 samal orbiidil nagu Jason 1 ja Topex/POSEIDON Envisat Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. Orbiidile viidi 2002 8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Üks neist on RA-2 - radar-kõrgusemõõtja Radar altimeter 2 (RA2) Instrument, et määrata suure täpsusega kahesuunaline radari kaja hilinemine Maa pinnalt (vähem kui nanosekundiga).
ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: Vastavuse seire eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja
............................................................................................16 2 KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED PSR Primary Surveillance Radar, primaarradar SSR Secondary Surveillance Radar, sekundaarradar ICAO International Civil Aviation Organization, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon MLATMultilateration, multilateratsiooni seire TDOA Time Difference of Arrival, saabumisaegade erinevus ADS-B Automatic Dependent Surveillance-Broadcast, üldsaatega automaatne sõltuv seire GNSS Global Navigation Satellite System, globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem 3 SISSEJUHATUS Lennunduses on seireseadmed olulisel kohal lennunduse ohutuses. Seireseadmeid kasutatakse õhusõidukite jägimiseks
jälgimine on oluline majanduslikust aspektist, samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana. Metsaseire üldisem eesmärk lisaks metsade seisundi jälgimisele on kogutud andmestiku ja aegridade põhjal metsade seisundi muutuste väljaselgitamine, nende seostamine inimtegevuse ja looduslike protsessidega ning metsade kasvukäigu modelleerimine. Seire käigus kogutud andmeid ning üldistusi kasutatakse metsade kaitset ja kasutamist puudutavate otsuste tegemisel (Keskkonnainfo, 2014). Metsa ja metsamuldade seire jaguneb omakorda alaprogrammiks: I ja II astme metsaseireks, mis tuleneb Eesti osalusest kahes rahvusvahelises metsaseire programmis. Esimene neist kannab nimetust ICP Forests ehk I astme metsaseire, teiseks on üle–euroopaline metsade intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014).
Keskkonnanormatiiv kontrollarv - kvaliteedi,tootenormatiivid. Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rannikumere seire... Rannikumere seire alamprogramm hõlmab nelja peamist allprogrammi: Rannikumere eutrofeerumise uuringud Põhjaelustiku seire Ohtlike ainete seire Mererannikute seire Rannikumere eutrofeerumise seire on allprogrammidest kõige laiahaardelisem, hõlmates nii merefüüsika, keemia kui ka bioloogia uuringuid. Peamiseks on rannikumere toitelisuse muutuste jälgimine sellega seostuvate elustikus toimuvate
kava, et vältida, vähendada mõjusid; Minimaliseerida-suuruse vähendamine, Re- planeerimine; Projekti asukoha muutus; Restauratsioon; Kompenseerimine , Reostuse kontrolli süsteemid. 7. Läbivaatus ehk Dokumentatsiooni ettevalmistus ja ülevaatamine-analüüs (EIS) - Info elanikkonnale, keda projekt mõjutab; Info otsustajatele. EIS peab olema: objektiivne, kättesaadav, teaduslikult põhjendatud. Kvaliteedi kontroll. 8. Otsustamine 9. Seire, projekti mõjude seire ehk järelvaatamine/kontroll - Projekti jääkmõjude seire; Audit; Planeeritud leevendavate meetmete kontroll; Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused LEEVENDAMINE: Mõjude leevendamine ja kompenseerimine on sihikindel pakutud tegevuse soovimatu mõju vähendamiseks mõeldud otsuste või tegevuse elluviimine mõjustatud keskkonnas. NB: tähtis on
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis. Eesti siseveekogude ja rannikumere vee optiliselt aktiivsete lisandite - hõljum, lahustunud orgaaniline aine, vee läbipaistvuse, temperatuuri ja jääkatte uuringud annavad olulist teavet nende seisundi ja arengu kohta ning hõlbustavad pikaajalist ja mitmekülgset seiretööd. (Tartu Ülikooli Mereinstituut) 2. Rannikumere kaugseire olemus Kui rannikumere seire on olnud riiklikus seires juba 1994. aastast, siis rannikumere kaugseire alates 2005. aastast. Kaugseire meetodeid kasutatakse merepõhja ja vee sügavuse kaardistamisel, aastase ja sesoonse temperatuurirežiimi uuringuis, samuti põhiliste hoovuste ja soolsuse trendide ning gradientide kaardistamisel vee pinnakihis. Kaugseire abil on võimalik madalas rannikuvees määrata, kas merepõhi on kaetud taimestikuga või mitte ning tuvastada
teadaolevalt suurim kütitud isendite arv Eestis. Sellest ajast alates on ilvese arvukus langenud, põhjuseks intensiivne küttimine ning võimalik, et ka üleasustusest tingitud toidubaasi puudus ja loodusliku suremuse suurenemine. Alates 2002. aastast kehtestatud küttimispiirangud (2002. a kütiti 81 ja 2003. a 82 ilvest) on pööranud arvukuse languse vastupidises suunas ning ilveste arvukus on viimasel paaril aastal taas selgelt tõusnud ning asurkonna seisundit võiks hinnata väga heaks. Seire järgi oli meil möödunud kevadel vähemalt 730 ilvest, jahimeeste arvates oli neid 950. Valga maakonnas on vastavad arvud 45 ja 66. Tõenäoliselt jäi tegelik arvukus nii Eestis kui ka Valgamaal nende näitajate vahele. Ilves asustab kõiki maakondi, viimasel paaril aastal pole ilvese järelkasvu täheldatud vaid Saaremaal, kus mõned isendid siiski elavad. Ilvese looduslik toidubaas on samuti heas seisus.
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades KESKKONNASEIRE ÜLESANDED – keskkonna saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire,
nendega kaasnevad ohud ja meetmed ohtude hindamiseks, kõrvaldamiseks ja ennetamiseks või viimiseks vastuvõetavale tasemele. HACCP – lühend inglise keelsest sõnast Hazard Analysis and Critical Control Points, mis tõlkes tähendab ohtude analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje. HACCP-plaan – enesekontrolliplaan, mis on koostatud HACCP põhimõttel st läbi on viidud ohtude analüüs, määratud kriitilised kontrollpunktid, kriitilised piirid, seire ja korrigeerivad tegevused juhuks, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on ületanud kehtestatud kriitilisi piire. Eeltingimuste programm – abinõud ja meetmed, mis on vajalikud hügieenilise keskkonna alalhoidmiseks ja mida iga ettevõte peab kasutama, et tagada toidu ohutus ja rajada selle põhjal toimiv enesekontrolliplaan. Enesekontrollisüsteem- enesekontrolliplaani ja eeltingimuste toimimine ettevõttes.
lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi. Järves domineeris kaldaveetaimestik, kõige rohkem esines harilikku pilliroogu (Phragmites australis), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) ja ahtalehist hundinuia (Typha angustifolia). Ujulehtedega taimestikku oli vähe, peamiseks liigiks oli kollane vesikupp (Nuphar lutea). Veesisest taimestikku oli samuti vähesel määral,
nendega kaasnevad ohud ja meetmed ohtude hindamiseks, kõrvaldamiseks ja ennetamiseks või viimiseks vastuvõetavale tasemele. HACCP lühend inglise keelsest sõnast Hazard Analysis and Critical Control Points, mis tõlkes tähendab ohtude analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje. HACCP-plaan enesekontrolliplaan, mis on koostatud HACCP põhimõttel st läbi on viidud ohtude analüüs, määratud kriitilised kontrollpunktid, kriitilised piirid, seire ja korrigeerivad tegevused juhuks, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on ületanud kehtestatud kriitilisi piire. Eeltingimuste programm abinõud ja meetmed, mis on vajalikud hügieenilise keskkonna alalhoidmiseks ja mida iga ettevõte peab kasutama, et tagada toidu ohutus ja rajada selle põhjal toimiv enesekontrolliplaan. Enesekontrollisüsteem- enesekontrolliplaani ja eeltingimuste toimimine ettevõttes.
(Vikipeedia 2013) 6. Looduslikud ressursid Ruhnu mets on omaette vaatamisväärsus kuna on luidetel kasvav. (Vikipeedia 2013) 7. Turism Ruhnus on palju huvitavaid vaatamisväärsusi ning muid turismi objekte, nendeks on näiteks: 1. Ruhnu Muuseum 2. Ruhnu Püha Magdaleena Kirik 3. Ruhnu uus kirik 4. Ruhnu tuletorn 5. Runö Sadamakohvik 6. Ringsu sadam 7. OÜ Liise talu 8. Tiigi talu 9. Buldersi talu 10. Lääne-Bullersi Talu 11. Limo saun 8. Seire Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased, mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013) 9. Huvigrupid MTÜ Ruhnu Jahtklubi Saarte Kalandus – tegevjuht: Tiiu Kupp MTÜ Ruhnu Kultuuriait Ruhnu kultuuri- ja haridusselts Ruhnu vald
Rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine Taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Vajalikkus Sotsiaalmajandusliku arengu Asustuspoliitikat Omandiõiguse kitsendused Piiratakse liikumisvabadust. Seire liigid Meteoroloogiline seire Veekogude Eluskoosluse Metsa Kiirgus Mulla Bioindikatsioon Bioindikatsioon Seirejaamad Looduskaitse 2,8 % Maast ehk 4,25miljonit km2 Eestis kaitse all 12% Meil neli rahvusparki Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula.
tekkinud oose. Matkarada algab Kuresöödilt suundub Pariisi ja tuleb ringiga alguspunkti tagasi. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. (https://www.puhkaeestis.ee/et/neeruti-maastikukaitseala-matkarada) Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Seire (kas toimub ja keda/mida seiratakse?) Nitraaditundliku ala põhjavee seire ja põhjaveekogumite seire Määratlege võimalikud huvigrupid, kes on kaitseala kasutamisest huvitatud. Ala kirjelduse juures keskenduge oma objektile, aga naabruses (kuni 3 km) olevad objektid on olulised, kuid nö taust (turism, vaatamisväärsused jne) Kalamehed, ehitusmehed,
indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, Fourth level arvukus ja elujõulisus peegeldavad kesk-konna Fifth level saastumise astet. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Monitooring ehk seire on püsikontroll. Monitooring annab põhiinfo Millegi seisundi (muutuste) bioloogilistest kahjustajatest pidev jälgimine mingi ja keskkonna tingimustest. ajavahemiku jooksul. Seisneb: Nt keskkonnaseisundi 1. Kahjurite seire uurimine (vee-, õhuseire). (püünistega ja rutiine kontroll); 2. Keskkonna seire. Globe'i programm GLOBE ülemaailmne koolide keskkonna- ja
VÕISTLUSJUHEND 2012 1.Võistluse eesmärk: Selgitada välja lihavõttepühade võistlustel parimad võistkonnad erinevates vanusegruppides. 2.Võistluse toimumise aeg ja koht: Võistlused toimuvad neljapäeval 5. aprillil algusega kell 10.00, Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi staadionil, Pikk 2. 3.Võistluse korraldajad: Võistlused valmistab ette ja viib läbi korraldaja Karmen Seire. Infot võistluse kohta saab: Karmen Seire, tel. 53465615, e-mail: [email protected]. 4.Võistlusest osavõtjad: Võistlustest võtavad osa lasteaia rühmad Mesimummud ja Lepatriinud koos vanematega. · Rühm Mesimummud vanuses 5-6 a. võistkonnas 4 liiget, 2 last ja 2 lapsevanemat. · Rühm Lepatriinud vanuses 6-7 a. võistkonnas 6 liiget, 3 last ja 3 lapsevanemat. 5.Planeeritav võistluste ajakava: 10.00 10.30 - Saabumine ja lõplik registreerimine 10.40 11
POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 20142020 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEATAVAD EESMÄRGID...............................................................10 4.1 Praegu hooldatavatel alade järjepidev hooldus.........
Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Narkomaania ennetamise strateegia koostamisel on arvestatud EL uimastistrateegia eesmärkidega ja samuti on tagatud vastavus EL narkovaldkonna acquis'le. Uus Eesti riiklik strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest ühiskonnale ja isikule tekitatud psühholoogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste kahjude ning kõrvalmõjude piiramiseks. Pakkumise vähendamise valdkonnas on suure tähtsusega erinevate jõustruktuuride koostöö tõhustamine. Peatükk uimastid vanglas, käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja
Seiresüsteemi kehtestamine KK14 H E I D I , S A N D RA 2015 Mis on seiresüsteem? Seiresüsteem on süsteem, kus tuleb kontrollida toitlustusettevõtte erinevaid etappe kasutades seirelehti. Seiret teostaval töötajal peavad olema teadmised, kuidas seda kõike läbi viia. Samuti peavad olema vahendid, mis on töökorras ja täpsed. Seirelehel peab olema kirjas vastutavad isikud nimeliselt või vastutav amet (vahetusevanem, peakokk). Toidu vastuvõtt Seirelehel fikseeritakse kontroll. Soovitatavalt üks kord nädalas tuleks kontrollida igat toidutarnijat. Kontrollitakse toidu realiseerimisaegu, temperatuure, kvaliteeti ja saatelehel olevat infot. Külmaahela katkematuse tagamine Toidukaup ei tohi olla temperatuuril, mis võib kahjustada inimese tervist. Kauba ladustamisel ja eeltöötlemisel (liha) ei tohi temperatuur olla üle +3C. Külmkapid peavad olema nummerdatud. 1-2 korda päevas tuleb külmkappide temperatuuri kontrollida. 1 kord nädalas kontroll k...
KESKONNAKAITSE Keskkonnakaitse Tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse eesmärk on elukeskkonna säilitamine. Keskkonnakaitse laiem tähendus Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: Looduskaitse Maastikukaitse ja hoolduse Keskkonnakaitse (kitsamas tähenduses) Loodusvarade säästliku kasutamise Keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Seire Mingi objekti seisundi korduv hindamine Võimaldab saada ülevaate objekti seisundi muutumisest ajas Võimaldab välja selgitada tegurid, mis mõjutavad kaitseala elurikkust ja ökosüsteemide seisundit Võimaldab mõista millised kaitsekorralduslikud võtted toimivad ja millised mitte Keemilised keskkonna tingimused Niiskus Atmosfääri gaasid Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus
ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. - RFVi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. - Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. Majanduspoliitika seire ja konsultatsioonid RVFi seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tugevdaks iga üksiku riigi vastupanuvõimet välissokkidele ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt
...................................... 17 4.2 Elupaikade piiritlemine............................................................................ 18 4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine..................................................... 19 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine.......................................................... 20 5. Kontroll......................................................................................................... 21 5.1 Seire........................................................................................................ 21 Arutelu ja kokkuvõte......................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 26 Sissejuhatus Suur-konnakotkas on kaitset vajav liik. Peale Eesti on liik üle-euroopaliselt ja ka globaalselt ohustatud liikide hulgas (Väli. 2005)
....4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper) teoreetilise astrofüüsika töörühm (juhataja A. Sapar) teleskoopide töörühm (juhataja E. Ruusalepp) kosmoloogia osakond (juhataja E. Saar), kuhu kuuluvad:
rahvusvahelistes jõupingutustes täiustada ülemaailmset kliimaseiresüsteemi kooskõlas 2005. aasta juulis toimunud G8 kohtumise soovitusega. GMES aitab kaasa ELi Aafrika tegevuskava rakendamisele, arendades Aafrika vaatluskeskust ja viies ellu Aafrika jätkusuutliku arengu keskkonnaseire algatust (AMESD). GMES on tähelepanu keskmes ELi kahepoolsetel läbirääkimistel USA, Venemaa, Hiina ja Indiaga. GMES on Euroopa peamine panus Maa seire süsteemide globaalse seirevõrgustiku (GEOSS) 10 aasta rakenduskavasse. GMES pakub nii keskkonna kui ka tsiviiljulgeolekuga seotud andmeid ja teenuseid. ELi osalemine GEOSSis hõlbustab andmevahetust rahvusvaheliste partneritega keskkonnaseire vallas, aitab laialdasemalt rakendada Maa uuringute tulemusi ning arendada seiresüsteeme kogu maailmas. ELi algatusena on GMES mitme partnerlussuhte keskmes. Need tuleb määratleda ELi
2,957 Papandayan, Indonesia 1772 Ash flows 2,942 Lamington, Papua N.G. 1951 Ash flows 2,000 El Chichon, Mexico 1982 Ash flows 7 Vulkaani seire 1,680 Soufriere, St Vincent 1902 Ash flows GAASIDE SEIRE: 1,475 Oshima, Japan 1741 Tsunami 1,377 Asama, Japan 1783 Ash flows, mudflows KOGUS, 1,335 Taal, Philippines 1911 Ash flows TEMPERATUUR,
võimalusi Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (1) plaanimine Toote teostamine - toote saamiseks vajalike protsesside ja allprotsesside jada Tooteteostusprotsesside plaanimisel peab organisatsioon kindlaks määrama: kvaliteedieesmärgid ja nõuded tootele protsesside kirjeldamise, dokumentide loomise ja ressursside hankimise vajaduse vajaliku tõenduse, kinnituse ja seire tegevused ning toote vastuvõtukriteeriumid vajalikud andmed protsesside ja toote nõuetele vastavuse tõendamiseks Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Tooteteostus (2) kliendiga seotud protsessid Organisatsioon peab määratlema: tellimuste vastuvõtmise, edastamise, ülevaatuse, kinnitamise ja muutmise korra pakkumiste koostamise, ülevaatuste, edastamiste, kinnitamiste ja muutmise korra
uhutakse minema 2) Deso tungib läbi ja inaktiveerib biokile. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks 1) Närilised- söödakastid peibutisega 2) Putukad- liimpüünised, fromoonpüünised, UV lambid koos püünistega 3) Linnud- piirata toidu saamise võimalust. (avade katmine võrkudega, suletud jäätmete kogumisnõud, ogade paigutamine kohtadesse kuhu lind võib istuda, võib püüda ka lõksude või puuridega ) Ruumide korrashoid, sissetulevate materjalide ülevaatus ja korralik seire minimeerivad kahjurite paljunemise tõenäosust ja vähendavad vajadust pestitsiidide järele. Juurdepääsu ennetamine -Ehitisi heas seisukorras, -Augud, praod jm. kohad hoida kinni. -Välistada tuleb loomade pääs territooriumile. Pesitsemine ja paljunemine -Potentsiaalsed toiduallikad kahjuritele tuleb hoida põranda kohal või seintest eemal. Põrandad ja maapind hoonetes jaümber nende tuleb hoida
......................................................................................................9 4. ROHEVÕRGUSTIK......................................................................................................10 4.1. Rohevõrgustiku tugialad......................................................................................... 11 4.2. Valglinnastumine.................................................................................................... 11 5. MAANTEE EHITUSE SEIRE .................................................................................. 12 6. LIIKLUSE NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMINE..................................................13 6.1. Ulukitara................................................................................................................. 13 6.2. Ökodukt...................................................................................................................14 6.3. Viadukt.....................................
Ähijärve küla ( http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE87845578&mount=view#HTTPFXANwrPfq5FCWAVb8hnPlaXZIPatxf , 01.10.2012). Tabel 1. Ähijärve keskpunkti koordinaadid Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund X 6398936 57°42´26"N Y 649103 26°30´5"E MATERJAL JA METOODIKA 3 Uurimistöös kasutati väikejärvede seire algandmeid. Andmed saadi Keskonnaseire programmi kodulehelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ .Valiti välja väikejärvedest Ähja järv. Seire andmetest analüüsiti Ähja järve hüdrokeemilisi algandmeid aastatel 2000-2011. Seire käigus koguti veeproovid igal aastal vähemalt kahel korral aastas, järvede sügavaimatest kohtadest. Vee läbipaistvus mõõdeti valge, 30 cm läbimõõduga Secchi kettaga ja väljendati täpsusega 0,1 m
ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama (1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Eestimaa loodus Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav
rakendamist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine, saasteainete levi jälgimine, bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüsimine, taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Tasandid riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. Seire allprogrammid Eestis Õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire. SAASTETASU SEADUS Saastekahju - saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamist või matmist keskkonda. Saastekahju hüvitis - kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
