II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.
Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
TSINK (Zn) Zn hulk mullas sõltub lähtekivimist. Zn vaesed karbonaatsed mullad. Zn rikkad soomullad, kleitmullad (savi, liigniisked) KOOBALT Mitmetel muldadel täheldatud ka koobalti puudus ei mõjuta taime, vajalik loomadele ja inimestele. Kagu-Eestis koobalti vaesed mullad. VÄETISED 14 ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru - haljasväetised ei korista ära nt. künnad sisse - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine 2
Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena 34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon Varem nimetati sõnnikuks põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbi teinud kuumkäärimise. Tänapäevasema definitsiooni järgi on sõnnik loomakasvatuse üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Poolvedel sõnnik -Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega (kuivaine sisaldus 8… 14%). Tahesõnniku säilitamisel talvel on orgaanilise aine kadu 31…34% ja lämmastikukadu 36… 40%
Sõnniku toime püsib mullas 25 aastat. Tänapäeval tuleks tähtsamaks pidada hoopis orgaaniliste väetiste kaudset toimet. Huumusvarude taastootmine tõstab mulla viljakust ja parandab selle struktuuri. Aktiveerub mulla mikroorganismide tegevus, kasvab hooghännaliste, vihmausside, tselluloosi lagundavate bakterite ja seente hulk. Kõige paremaid tulemusi saadakse sõnniku ja mineraalsete väetiste kombineerimisel. Loomadel eri toimega sõnnik Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal
Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates . Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti sõnnik juunis, kartulimaale varakevadel. Kui rukis külvati kartulimaale, veeti sinna sõnnik hilissügisel. Sõnnik tõsteti koormasse sõnnikuhargiga, põllul tõmmati maha sõnnikukonksuga. Külv Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 46 sammu laiusele joonega märgitud külvieele itsmele
Esiteks päritolult ja tekelaadilt jaot. Väetised looduslikeks ja kunstlikuks. Looduslikud saadakse kasutusvalmilt otse loodusest( turvas, lubiseted) või loodusliku ainete vähesel töötlemisel( paekivijahu, toorfosfaat). Kunstlikud saadakse looduslike ainete tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusena( P, K väetised) või sünteetiliselt enamik N väetisi. 2) Päritolu teisest vaatevinklist. Jaotatakse kohalikuks ja ostuväetiseks. Kohalikud kogunevad taludes kõrvalsaadusena( sõnnik, põhk, turvatuhk, puutuhk). Ostuväetised kaubandus võrgust. Mineraalväetised. 3) Taime iseloomult. Jaotatakse otseteks ja kaudseteks. Osesed varustavad taimi vahetult toitainetega N, P, K. Kautsed mõjutavad taimede toitumistingimusi mulla omadused paranevad( lubiväetised, turvas, õled) 4) Kiiruse alusel. Jaotatakse kiirteks ja aeglasteks. Kiired varustavad taimi kohe toitainetega või muudavad mulla omadusi järsult nt kergesti lahustuvad mineraalväetised
Kitsa suhte korral ei anna magneesiumväetised efekti ilma lubiväetisi kasutamata. S - Enam vajavad väävlit rist- ja liblikõielised kultuurid. Kõige rohkem viiakse väävlit mulda lubiväetistega klinkritolm sisaldab 2,8%, tolmpõlevkivituhk 1,3...3%. Väävliga rikastab mulda ka superfosfaadi ning sulfaatsete väetiste regulaarne kasutamine. Väävlit sisaldavad ka paljud kompleksväetised ning sõnnik. 16. Kompleksväetiste iselooomustus ja nende kasutamine Tänapäeval on paljudes riikides enamus kasutatavatest mineraalväetistest kompleksväetised. Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses olevad kulud vähenevad 25%. Et toitained asuvad väetise igas graanulis kindlas vahekorras tagab see ka väetiste ebaühtlase külvi korral soovitava toitainete vahekorra. Liitväetise molekuli koostisesse
• Lagunedes moodustub huumus. • Säilib ja paraneb mulla struktuur. • Suurenevad mulla puhverdusomadused. • Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid. • Huumusrikas tume muld soojeneb kiiremini. • Lagunemisel moodustub CO2, mis soodustab fotosünteesi. • Suureneb mineraalväetiste efektiivsus. Sõnnik Varem nimetati sõnnikuks põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbi teinud kuumkäärimise. Tänapäevasema definitsiooni järgi on sõnnik loomakasvatuse üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel (Veeseadus 2019): • Sügavallapanusõnnik – kuivainet >25% • Tahesõnnik – 20,0 – 24,9% • Poolvedel sõnnik – kuivainet 8 – 19,9% • Vedelsõnnik ehk läga – kuivainet <7,9%
seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale
käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. Poolvedela sonniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes
Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis. Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks. Suvivili külvati küllaltki hilja ja seda mitmel põhjusel: Kuna sügisel püüti loomi karjatada põllul võimalikult kaua, jäi põllu kündmine kevadeks. Kehvad maaharimisriistad ei võimaldanud maad nii hästi harida, et kevadel saaks
parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. 11 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Väetiste klassifikatsioon 1. Koostise alusel a) orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede
käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine. Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega. Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht
Keskkonnakaitse Milline on tähtsaim eesmärk jäätmete hierarhias? Jäätmete tekke vältimine Milline kõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? *Sigmoidne kõver (loogiline kõver, S-kujuline kõver) Säästva arengu printsiip *Traditsioonilise looduskaitse ja loodsuhoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada: Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskkonnakaitse üks põhiprinstsiip *reostuse ennetamine *puhta keskkonna tagamine *liikide säilitamine Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad entrofeerumist veekogudes on *P ja N ühendid Imetajate kõige tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on *Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada *Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsessioon on *Ökosüsteemide pikaajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda Säästva arengu põhimõte on *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee p...
Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50 - karusmari 60 90 50-100 7. Lõikamine Aeg – igal sügisel novembrist detsembrini (lehtede varisemisest lume tulekuni). Tööriistad – aiakäärid, nugasaag
Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada.Piisonitel on päris tervad sõrad, nendega maad sõtkudes nad õhutavad maad ja vesi saab paremini imbuda maasse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. 4.Miks hävitati piisonid? Piisonid olid Põhja Ameerikas toimunud ökosõja ohvrid. Kolonistidel oli vaja ehitada raudteed, selleks oli neil vaja indiaanlaste maid. Selleks et neid saada hävitati piisoneid kui indiaanlaste peamist toitu. 5.Millist kasu said inimesed piisonitest? Inimesed said piisonitelt peamiselt toitu, kehakatet ning ka väetist.
, keskkonna- sõbralik, N:Island(80%),Uus- Meremaa. + õhksoojus- pumbad(külmkapi põhim.), TÕUSU JA kuu tõmbejõu tõttu,alles tehnoloogia kallis, paludes sobivates kohtades MÕÕNDA E. väljatöötamisel,üksikud on soolane vesi-nõuab spets. tehnoloogiat., LAINEENER. riigid kasutavad,keskkonna- tasemete vahe peab olema mitu m. sõbralik,ühtlane varustamine, esimene ehitati 1995a-UUS, BIOENER. sõnnik,põhk,prügilad-eraldub tehnoloogia kallis(kuid kergem võrreldes eelnevatega) metaani,energiavõsa,pilli- roog,hakkepuit, autokütust (alkohol metanool,etanool) suhkruroost Brasiilias,
karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19. sajandil vajasid selleks raudteid ehitada, selle jaoks oli omakorda vaja indiaanlaste maid. Kuna põliselanikud olid piisonitest sõltuvuses oli üks hõlpsamaid viise, kuidas indiaanlaste vastupanu murda, piisoni kui liigi hävitamine. Millist kasu said inimesed piisonitest? Inimesed sõid piisoniliha, tegid kehakatteid piisoninahast ja karvadest ning tootsid väetist piisonikoljudest. Lisaks hoidis piison ka preeria elukooslust.
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitr...
Orgaanilise väetise andmiseks on kasutatakse sõnnikulaotur METAL FACH N267/1, mille laotuse ulatus on 10m ja jõuvajadus on 80 hj. Laotorit veab talus olev traktor 2016 New Holland T4.100 nimivõimsusega 74 kw ehk 99 hj. Orgaaniline väetis antakse sügisel ja kevadel vastavalt vajadusele. Tahesõnnik viiakse mulda künniga. Sõnniku kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15% ja selle ühtlast laotamist raskendab sõnniku mitmesugune koostis. Oluline on, et sõnnik saaks mulda võimalikult kiiresti (soovitatavalt 12h jooksul). Sõnniku laotamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1. Sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. Sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Teraviljadele antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab inimtegevuse jätkamiseks. Mehepõllundus- põllumajandussaaduste tootmis viis, kus ei kasutata mürk kemikaale ega väetisi. Kasutatakse looduslikke asju nagu sõnnik. Ohtlikud jäätmed- on inimkonnale ja keskkonnale ohtlikud ja selle kõrvaldamine nõuab eri meetmeid. Olmejäätmed- inimeste igapäevase elu ja töö tagajärjel tekkinud jäätmed. Ressurss- tagavara Süsivesikud- suhkrud ja sahhriidid, koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Taastumatud energiaallikad- maavarad, kasutatakse energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad- vesi, mets, tuul, maavarad.
ning seega on eelnev väärtus küsitav. Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne. Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud Kalakasvatus Eestis kasvatatakse vene tuura, elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI
Bakterid 1)Kõige väiksemad üherakulised organsmid. 2)Moodustavad omaette batkerite riigi.(nad on eeltuumsed - pole tuuma) 3)Nad on tähtsad surnud orgaanilise aine lagundajad. Mügarbakterid - võimelised siduma õhulämmastikku, elavad nad sümbioosis liblikõieliste taimedega. Mullas on alati puudu lämmastikust. Tänu batkeritele ja seentele lagundatakse. Põllul on ka lämmastikväetis (sõnnik, lagunevad lämmastiku ühendid). Õhu koostises on lämmastikku üle 70%. Ükski organism ei ole võimeline seda kasutama, peale mügarbakteri. Bakteritel on ka halb külg - põhjustavad toiduainete riknemist(inimeste toit). Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta. Piimamaitse ei muutu ja see on ka kauem kõlblikum. Palju kasutatakse ka piimapulbrit. Osa baktereid põhjustab inimestel ja loomadele haigusi(kopsup. borelioos). Bakterhaigusi saab ravida antibiootikumidega. Bakteri keskmine suurus on 0.1...
TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca *ORGAANILISED VÄETISED (kasulikum) N: sõnnik * Lõuna Eesti ja Kagu Eestis on happelisemad mullad , selle vastu aitab tuhk. * Võsastumine ja umbrohi- põllumajanduse vähenemine *Mahepõllumajandus- looduslikud ja taimsed vahendid. Tooted kallimad, sest saagikus pole nii suur.
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirj...
Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured. Suure tulekahju järel tärkab maast võimas rohi ning pakub piisoneile piisavalt toitu. Nende teravad sõrad sõtkuvad maad ja nii imbub vesi kergemini pinnasesse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat. Millist kasu said inimesed piisonitest?
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine.
Fourth level Fifth level jäävad sageli mulda või toiduainetesse ja muutuvad elusorganismidele ohtlikuks. Mulla viljakuse taastamine Mulla viljakuse taastamiseks väetatakse põlde mitmesuguste väetistega Keskkonnale ohutumateks loetakse orgaanilisi väetisi turvas kompostmuld Sõnnik Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad viljakuse taastamise asemel keskkonnareostust põhjustada. Kokkuvõte Puhta vee säilitamiseks maakeral on vajalik pidevalt kõikjal olmevett puhastada, sest haigused levivad ka vee kaudu. Puhastamata reovett ei tohi lasta veekogudesse. Laevad tuleb ehitada sellised nii turvalised, et nendelt ei satuks reostust vette
Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina Loomakasvatuse ülesanne oli tagada tööloomad ja sõnnik Karpidamineandis olulist lisa toidulauale, nahast ja villast saadi aga kehakatet Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine Mõisamajanduse areng XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti kannatada Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem 60 000
loomakasvatus. • See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba) • Tehnilisi mahekultuure (rapsi, õlilina, kanepit, valget sinepit, köömneid) • Mahekartulit, maheköögivilja (kapsast, kurki, küüslauku, porgandit, rabarbrit, kõrvitsat jt)
tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute veeallikate leidmisele. Euroopa Liidu maades on põllumajandusliku hajureostuse mõju veevarudele ilmnenud valusa kogemusena: reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud tulemust ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv. Praegusel ajal asuvad põhilised põllumajanduse tootmisalad põhjavee toitealadel. Kaitsmata põhjaveega aladel on tõsime probleem sõnnik ja silomahl, mida ei suudeta veel korralikult ja keskkonnahoidlikult kasutada.[1] Olgu teadmiseks, et ülemäärased nitraatioonid põldude aluses põhjavees pärinevad taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikust.[6] Samuti on suur oht põllumajandusele ravimijäägid. Alates 1940. aastast on antibakteriaalsete ravimite tootmine ja tarbimine maailmas mitmekordistunud, samal ajal on märksa suurenenud ka bakterite antibiootikumiresistentsus.
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis...
ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat
Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot) Kogutoodangu väärtus( piima toodang+vasikad +sõnnik)/tootmiskulud €/€ Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: Kogutoodang/kulud Kogutoodangu väärtus(liha+põrsad+sõnnik)/tootmiskulud €/€ 2. Netolisandväärtuse näitaja sisaldab järgmisi komponente:
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- ...
ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis
elektrit saada. Jaamade ehitamine on ka kulukas ja kui neid nii palju ehitada, siis tuleb see veel kulukam. Kuid üks pluss selle juures oleks see, et suureneks töökohtade arv, kuna paljudel Eestis olevatel elanikel on töökoha puudused. Paljudes artiklites ja on ka kirjutad Virgo Kruve oma blogis, et biokütused tõstavad inimeste toidu hinda, kuna biomassiks kasutatakse erinevaid taimeid. Samuti ka küttepuud, hagu õled, hein sõnnik. Eestis on maad, kust saada biokütuse tootmiseks vajalikku toorainet. Omaette asi on see, kas ka rahasid oleks elektrijaamade ehitamiseks. Et nad toodaks normaalses koguses energiat, peab neid ehitama paljudesse küladesse ja asulatesse, kuid kas see üldse tasub ära? Selle tagajärjel võib ju tõesti toidu ja ka metsaraie hind üsnagi tõusta. Mina arvan, et neid palju ehitada pole mõtet, samuti nagu ainult paar tükki ehitada
põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. • Väikesi sumpasid saab paigaldada ka sisevetesse. Väikeste sumpade kuju on tihti kandiline ja ujukiteks on neil metallist või plastmassist anu mad. • Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist – söötmist, asustamist,
Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole keskkonnale hea. Loomalautade ümbruses või põldudel hoides võib sõnnik reostada pinna- või põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaaniliste ainete ja vees lahustuvate lämmastikühendutega. Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning
Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ja soolamine Konserveerimisel tekkinud vead Haudunud kohad Sarvestumine Soolalaigud Suitsumine Roostelaigud Külmalaigud Kortsus kohad Nahkade parkimine Naha parkimisel võib eristada kolme peamist etappi: 1. Eeltööd - kuivatatud nahad leotatakse pehmeks,
tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist. Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu, kuna energiahinnad on Eestis tunduvalt väiksemad kui näiteks Lätis. Siinsed riigi toetused on samuti väiksed
Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid
Peab täitma kõiki vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded Veeseaduse rikkumisi HARJUMAAL karistati veeseadust rikkunud osaühingut 5000 krooni suuruse trahviga. Osaühing juhtis heitvett Loksa linna kanalisatsioonitrasside avariilaskmete kaudu Valgejõkke, omamata selleks veeseaduses nõutavat vee-erikasutusluba. PÕLVAMAAL vedas osaühing Valgjärve vallas asuvast sigalast vedelsõnnikut Leevi jõest 40 m kaugusel asuvale maa-alale. Aunast on sõnnik ligi 250 m2 suurusele alale välja valgunud, kujutades endast ohtu veekogu reostumiseks. Veeseaduse kohaselt peaks sõnnikuaun asuma veekogust kaugemal kui 100 meetrit. Osaühingut karistati veeseaduse rikkumise eest 2400 krooni suuruse trahviga. HARJUMAAL sai AS Tarim veeseaduse rikkumise eest 1500 krooni trahvi. Aktsiaselts kasutab Saku vallas Jälgimäe betoonitehase töös puurkaevust vett keskmiselt 10 m3 ööpäevas, kuid ei oma nõutavat vee erikasutusluba.
· Taimede analüüsi meetodid -erinevad võimalused -kiiranalüüs ehk lehediagnostiline meetod -väetiste vajadust saab edukalt määrata mullaanalüüside alusel Alustati 1928. a. I ring 1957... 1964 II ring 1965... 1969 III ring 1972... 1977 IV ring 1978... 1984 V ring 1984... 1989 VI ring 1990... 1997 VII ring alates 2002 Väetised · Orgaanilised- looduslikud( sõnnik,läga jne) · Mineraalsed- tööstuslikud · Otsesed-varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega · Kaudsed- parandab mulla omadusi · Vedelad · Tahked · Ühekülgsed- ainult 1 toiteelementidega · Mitmekülgsed- kompleks väetised fosforväetised · tootmisel on aluseks fosforiit · võib jaotada lahustuvuse järgi - vees lahustuvad - nõrkades hapetes lahustuvad - raskesti lahustuvad
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8
Metaan ja kliima soojenemine Metaan (CH4) on kasvuhoonegaas. Metaani keemilised omadused ja reaktsioonid atmosfääris põhjustavad kasvuhooneefekti. Atmosfääris imab metaan maalt tulnud infrapuna kiirgust, mis pääseks muidu maailmaruumi, mistõttu tekib maa atmosfääri soojenemine. Metaani eraldub maapõuest iseeneslikult, samuti moodustuvad väga suured metaanikogused biosfääri elutegevuse kõrvalsaadusena. Seepärast ei ole kogu kasvuhooneefekt tingitud üksnes inimtegevusest. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaani sisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest. Enne tööstusrevolutsiooni algust oli atmosfääris metaani kogus umbes 700 osakest miljardi kohta. 20. sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
