Soja Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandzuurias (Kirde-Hiinas). Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eriti palju retsepte pärit just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse "Hiina põllumajanduse isana". Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil
Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See tähendab aga seda, et põldude rajamise eesmärgil langetatakse koledal hulgal metsasid. Suurem osa toodetud sojast ei lähe aga kusjuures sugugi inimeste söögilauale – 90% sellest läheb loomasöödaks. Meeletult suurtel sojapõldudel kasutatakse palju erinevaid mürkaineid, mis tapavad koos parasiitidega ka bioloogilise mitmekesisuse ning suurendavad mulla erosiooni
poolsaarele ja Lõuna-Aasiasse, Indoneesiasse lõunas ja Jaapanini põhjas. Jaapanis mainiti sojauba esimest korda 712 eKr Jaapani vanimas säilinud kroonikas "Kojiki". Tänapäeva USA maa-alale tõi sojaoa esimesena meremees Samuel Bowen Hiinast 1765. Alles palju hiljem jõudis sojauba Kanadasse (1855), Aafrikasse (1857 Egiptusse), Kesk-Aasiasse (1876 Kasahstani), Mehhikosse (1877) ja Lõuna-Ameerikasse (1882 Brasiiliasse). Soja populaarsus Soja populaarsus põhineb sojaubade omapärasel koostisel. Kuivatatud sojaubadevalgusisaldus võib tõusta kuni 45%ni. Sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab arvestatavalt nõrkade anaboolsete omadustega hargnenud ahelatega aminohappeid ja aminohapet glutamiini, mis koos võib aidata suurendada jõudu ja võimaldada rohkem lihasenergiat dieedi ajal. Sojaubade kasulikkus
Jõulised valgud Südame-veresoonkonna tervis ja kaalu juhtimine on kaks tänapäeva mureallikat. Valkudel on tohutu hulk allikaid. Tarbijale on kõige tuttavamad munad, soja ja (piima) vadak, teised valgud ja peptiidid on näidanud oma potensiaali saada valkudega võrdseks. Muna valk Üks muna sisaldab rohkem kui 6g kõrgekvaliteedilist valku. Mune on traditsiooniliselt kasutatud suure kvaliteetse valgu, hädavajalike aminohapete ja hea seeduvuse tõttu.Munad on rikkalikud nii aminohapete kui ka valkude poolest, mille abil musklid kasvavad ja inimene saab vajalikku energiat. Layman ja Rodriquez seletasid leutsiin rolli energia ja musklite vahel
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
aastast toodetud keskmiselt 26,75% Brasiilia maisist. Minas Gerais piirkond on suuruselt teine, kus toodeti 13,18%. Riis Tootlikkus hektari kohta on tõusnud 61% alates aastast 1990, tootmine on suuresti keskendunud Rio Grande do Suli piirkonda, mis kasvatav keskmiselt 48% kogu Brasiilia riisist. 2004.aastal toodeti Brasiilias 13,19 miljonit tonni riisi. Soja Brasiilia on maailma suuruselt teine sojaubade tootja. Brasiilia soja tootmine on kasvanud üle 3000% viimase 35 aasta jooksul. Mato Grosso ja Paraná koos kasvatavad üle 49% kogu sojast Brasiilias. Hektari tootlikkus on suurenenud 37,8% võrra alates 1990. aastast. Soja ja soja derivaatide ekspordiga teenis Brasiilia 2005. aastal üle $ 9 miljardi (toodeti 51 miljonit tonni soja). Nisu Basiilia troopiline kliima ei ole väga soodne nisu kasvatamiseks. Seetõttu toodetakse kahes külmemas piirkonnas 90% nisust
Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses . Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA, kus näiteks 2000. aastal kasvatati umbes 75 miljonit tonni sojaube (umbes kolmandik sellest koguseks läks ekspordiks). Teised maailma juhtivad tootjad on Argentiina, Brasiilia, Hiina ja India
oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps. 1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas (raps, mais soja), Hiinas (puuvill), Indias (puuvill), Brasiilias (soja) ja LAV(mais, soja, puuvill).
Seega on puudujääk 300 tonni. 7 4) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. Soja hind Soja nõudmine Aprikooside hind Aprikooside (miljonites nõudmine vakkades) (miljonites tonnides) 2,00 600 1,60 2,4 4,00 500 2,00 2
3 3 VT. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47 6 GMO'd 2005.a. maailmas GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal James, C., 2005. <0 Jrk nr Riik Mln / ha Kultuurid 1. USA 49,8 Soja, mais, puuvill, raps, papaia 2. Argentiina 17,1 Soja, mais, puuvill 3. Brasiilia 9,4 Soja 4. Kanada 5,8 Raps, mais, soja 5. Hiina 3,3 Puuvill 6. Paraguay 1,8 Soja 7. India 1,3 Puuvill
Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus. 2 2) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. Soja hind Soja nõudmine Aprikooside hind Aprikooside (miljonites nõudmine vakkades) (miljonites tonnides) 2,00 600 1,60 2,4
Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood Avitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand, astelpaju, aprikoos, petersell, paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat. Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut.
..................................................................................9 4. KOKKUVÕTE.........................................................................................................10 LISAD Lisa1 - Ladu kuhu pannakse vastuvõetud kaubad Lisa2 - Valmistoodangu laud Lisa3 - Pooltoodangu ladu Lisa4 - Toodete sortiment Lisa5 - Kaupluste nimekiri, kus võib leida SO Soja tooteid 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma kolmandaks praktikaks sama koha, mis eelmised kaks korda. Praktka ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetris. Praktika algas 26. mail ja lõppes 27. juunil aastal 2008. Praktia periood oli kokku viis nädalat. Kokku tuli praktikal tega sada seitsekümend viis akateemilist tundi pluss kakskümend viis akateemilist tundi praktika aruande koostamiseks.
Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte . · Toiduvärv (E101) Riboflaviin (vitamiin B2) Kasutusala: Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. · Soja · Hüdrolüsaat (taimse valgu) Liha snäk Parmesan cigar. · Lõhna ja maitseained · Stabilisaator ( di ja trifosfaat) Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. · Maitsetugevdajad ( Na glutamaat) · Antioksüdant( Na isoskarbaat) Kasutusala:
Muundkultuuride laiem levik algas 1996. aastal seoses esimeste muundmaisi seemnepartiide turustamisega USA-s. Lähtuvalt geneetilise muundamise juures kasutatavast tehnoloogiast ja muundamise eesmärkidest, jagatakse GM kultuure kolme erinevasse generatsiooni. Esimene põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel ning selle GM põlvkonna loomist iseloomustas nähtav surve suurkompaniide tulubaasi kiire kergitamise suunas. Siia GM põlvkonda mais, soja, raps jne, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid (resistentsus tagatakse peamiselt bakterist Bacillus thuringiensis siirdatud toksiini sünteesiva geeniga nn Bt kultuurid). Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Seda põlvkonda iseloomustab muuhulgas tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsmisele suunatud tegevus
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Turismi- ja toitlustuskorraldus Kertu Käbin Majonees Iseseisev töö Juhendaja: Anne Teigamägi Kuressaare 2013 Sissejuhatus Majonees koosneb munarebust ja õlist, mille ligi 250 aastat eksisteerinud klassikaline variant on maitsestatud naturaalse äädika, soola, pipra ja sinepiga. Aegade jooksul on majoneesi hakatud ka teisiti maitsestama ning tänapäevased lisandid varieeruvad alates pea kõikidest tuntud maitsetaimedest ja idamaistest vürtsidest kuni spinati-, tomati-, banaani-, õuna-, avokaado- või paprikapüreeni ning hästi peenestatud vürtsikilu, keedetud muna, kapparite, küüsla...
Mida tähendab GMO ? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvõtmatuks keemilistele umbrohumürkidele ning kahjuritele. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus !
huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse nõgesetõbi ja/või näoturse atoopilise nahapõletiku ägenemine allergiline nohu ja/või silmapõletik kõrvapõletik kõriturse astma (hingamisraskus) anafülaktiline shokk Mis võiks olla põhjus? Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on: lehmapiim muna kala nisu soja Mis on toiduallergeenid? Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergeenid on: tsitrusviljad maasikad tomat herned pähklid mandlid shokolaad kakao mesi muna kala Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele. Sageli põhjustavad allergiat ja halvendavad allergiahaiguste kulgu maiustused, sest nende
Paljud suured toiduaineid tootvad riigid on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt Peamised põhjused on lekkivad niisutusüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne Näiteks Brasiilia kaotab soja tootmisest põhjustatud erosiooni tõttu aastas 55 miljonit tonni pinnast ning see vähendab mulla viljakust ehk maa kaotab oma väärtust Peamised põllukultuurid, mis põhjustavad pinnase erosiooni: Kohvipuu, mais, tubakas, riis, nisu, palmiõli, teepõõsas Põllumaa hävimine Erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast Suurenenud on põllumajanduse tootlikkus See võimaldab suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta
kõhulahtisus, kõhnumine ja kasvupeetus. Umbes 30% puuduvad need tunnused hoopis. Haigusele viitavad rauavaegusaneemia, luude hõrenemine, liigesevaevused, neuroloogilised häired, naha ja juuste muutused. Haigus võib kaasneda ka varem diagnoositud haigusele (diabeet, kilpnäärmehaigus jt.). Ravi Ainus ravi on gluteenivaba dieet, mida haiged peavad järgima kogu elu. Glutenivaba dieedi korral on keelatud rukki-, nisu-, kaera- ja odrajahutooted. Süüa on lubatud riisi, hirssi, maisi, soja, tatart ja nendest valmistatud tooteid. Kui tsöliaakiahaige peab rangelt kinni dieedist, siis taastuvad peensoole limaskesta hatud täielikult 1 kuni 2 aasta jooksul. Dieeti peab järgima ka peale paranemist, muidu arenevad taas haigusnähud. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kauplustes on müügil gluteenivabad tooted. Toodetele on joonistatud vastav märk ring mahakriipsutatud viljapeaga.
Sojauba Janely Tilk Sojauba ... ehk põld-sojauba karvane sojauba kultuur-sojauba soja. Levivus Kasvatatakse peamiselt Ida-Aasias, kuid on levinud jõudsalt ka mujale. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). Väga tervislikud, kuid tekitavad sagedasti allergiaid.
naatriumglutamaat E621-st kogu sarja ulatuses loobus. Maks & Mooritsa rohke lihasisaldusega tooted on sellest hoolimata erakorselt maitsvad ja võivad põhjustada soovi söömisega liialdada. Seetõttu soovitab Atria Eesti tasakaalustatult toituda ning valida enda ja oma pere toidulauale üksnes parim. Maks ja Mooritsa tooted on kõik E621 vaba. 5.1 Tooted Koostis: sealiha (61%), joogivesi, kamar, Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk veiselihast. (sh laktoos), loomne valk (sealihast), stabilisaatorid E450, E451, dekstroos, vürtsid (sh seller), lõhna- ja maitseained (sh gluteen), antioksüdant E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250. Koostis: sealiha (55%), joogivesi, kamar, Uuendatud koostisega keeduvorst, tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk sealiha 55%. (sh laktoos), loomne valk (sealihast),
Uba · aeduba ehk harilik ehk Türgi uba · põlduba Lääts Soja SOJA · Kaunvili milles on 2-5 seemet · Aasias tähtsaim valguallikas aastatuhandeid · Valgus, soojus,niiskus · Suurima külvipinnaga kaunvili maailmas · Valmistatakse liha, piima, juustu, sokolaadi,margariini, seepi, linoleumi, tekstiili, plastmassi, leiba, kondiitritooteid, õli jne... · Tofu- soja juust · Taimetoitlastele asendab liha, saavad vajalikku toitaineid · Sojakontsentraadid · Bodysoja, femisoja, mistersoja, bioaktiiv RIIS ( riis suureneb keetmisel 4 korda) · Täistera riis · Kooritud ja lihvitud ehk pudruriis · Lihvitud ja poleeritud riis · Purustatud riis · Riishelbed · Riisijahu · Kestas- kiudained, vitamiinid, mineraalained RIISID: · Basmati ehk India riis · Jasmiiniriis · Must ehk indiaaniriis ehk metsikriis
GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms. GMO-ga kaasnevad riskid
3) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. a) Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja tasakaaluhind? Kui suur on põllumeeste tulem? b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus? c) Kuidas muutus põllumeeste tulem? d) Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne? e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. VASTUS: a) Graafiliselt kujutatud. Soja puhul on tasakaaluhinnaks 4 eurot ja tasakaalukogus 500 miljonit vakka (tähistus A). Aprikooside puhul on tasakaaluhinnaks 2 eurot
naatriumglutamaat E621-st kogu sarja ulatuses loobus. Maks & Mooritsa rohke lihasisaldusega tooted on sellest hoolimata erakorselt maitsvad ja võivad põhjustada soovi söömisega liialdada. Seetõttu soovitab Atria Eesti tasakaalustatult toituda ning valida enda ja oma pere toidulauale üksnes parim. Maks ja Mooritsa tooted on kõik E621 vaba. 4.1 Tooted Koostis: sealiha (61%), joogivesi, kamar, Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk veiselihast. (sh laktoos), loomne valk (sealihast), stabilisaatorid E450, E451, dekstroos, vürtsid (sh seller), lõhna- ja maitseained (sh gluteen), antioksüdant E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250. Koostis: sealiha (55%), joogivesi, kamar, Uuendatud koostisega keeduvorst, tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk sealiha 55%. (sh laktoos), loomne valk (sealihast),
nõuded, mille kohaselt GMO-sid kasutatakse vaid suletud tingimustes ja nad ei pääse avatud keskkonda mõjutama. Veider on aga see, et sama tehnoloogia kasutamisel GM-taimede puhul samad reeglid enam ei kehti. Oleme olukorras, kus GMO-d lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. GM-taimed ei ole siiani ootusi õigustanud: GM-puuvillal on probleeme nii kupardega kui juurtega, GM-soja on järjekindlalt andnud vähem saaki kui muundamata soja. Ning loomkatsed on näidanud soja, maisi ja kartuli potentsiaalselt ohtlikke mõjusid. GM-kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM-soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM-mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Me ei tea - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga me oleme teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui me
suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 2004(miljonit hektarit) (Ehrlich jt 2006: 8) Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3
Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Esimese põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Siia kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid - mais, soja, raps jne, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet glüfosaatidega (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidega (nt Basta). Esimesse põlvkonda kuuluvad ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringiensis pärit toksiini sünteesiva geeni siirdamisega taimerakku, sellest ka nimi - Bt taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil aktiivset mürki ja tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil
Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega. Kaubandussuhted EL on Mercosuri jaoks üks olulisemaid ekspordi- ja impordipartnereid. Peamiseks EL-i impordiartikliks on põllumajandustooted. Keskeltläbi 21% EL-i imporditud põllumajandustoodetest tuleb Mercosurist. Selle moodustavad ennekõike soja, õliseemned, kohv, apelsinimahl, tubakas, liha, puuvili ja pähklid. Lisaks impordib EL veel energiat, masinaid, transpordivahendite toormeid, kemikaale ja tekstiilitooteid. EL on suurim investor Mercosuri riikidesse. Lepinguline baas EL-i ja Mercosuri suhteid reguleerib EL-Mercosuri regioonidevahelise koostöö raamleping, mis allkirjastati 1995. aastal. Leping sätestab kolm peamist valdkonda: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandusküsimused. Raamlepingu peamiseks eesmärgiks
ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus. • Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. • Soovitud tulemused saadakse kiiresti.
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine. · Võimatu ära hoida muund taimede segunemist puhta loodusega (nt. tänu õietolmule). · GMO toodetele pole tehtud piisavalt analüüse ja pika-ajalisi uuringuid nende mõju kohta. Kasutatud materjalid · http://avatudylikool.emu.ee/userfiles/Avatud%2 · Biloogia õpik gümnaasimile II osa 3.kursus
jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF, Dow. Sisuliselt monopoliseeritud Nende seas on kõige tuntum ja agressiivsem USA-s paiknev firma Monsanto, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. Põllumajanduslike kultuuride seemnete kontsentreerumisest võib lugeda lähemalt nt. http://www.competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat,
Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel: -Keskkonnaministeerium -Põllumajandusministeerium -Sotsiaalministeerium Tehnoloogiliste uuenduste mõjud kariloomadele Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, näiteks GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim omandab meelepärased omadused. Geneetilise muundamisega võib luua ka taimi, mis on näiteks toitainerikkamad. See tähendab et GMO otseselt ei ole kahjulik loomadele ja sellega hoiab kokku looma söödapealt. Seega võib ka kasutada seda inimese söögilaual.
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal %- kokku 100g ja 11g kohta energiat 3% Rasvad 3,2 g %- kokku 100g ja 11 g kohta 5% rasva Küllastunud rasv 1,...
Kuiv nahk nahabarjääri kahjustuste tõttu Nahas vähe keramiide (suur aurustumine) Reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes Keha ei tooda piisavalt antimikroobseid peptiide DIAGNOOSIMINE On olemas ka kaks üldist haiguse diagnoosimise viisi: a) Bosi mudel; b) Holdeni ja Parishi mudel Vahel harva nahabiopsia Laboratoorsed uuringud RAVI Elukeskkond Allergiatestid Pesemisvahendid Toitumine (muna, soja, nisu, oder, rukkis) Puu-, juur- ja puuviljade kuumutamine/külmutamine Valgusravi Kortikusteroididega ravi (lokaalne ravi) Süsteemne ravi
Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele. ks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasdana meldud "geneetiliselt putukamrgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetstusesse. Trklise ja fruktoosisiirupi nol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus !
Samas nende muundsortide väljatöötamine on äärmiselt pikaajaline ja kallis protsess. Suurem osa sellest tegevusest on koondunud 6 suurema korporatsiooni kätte, kellel on luba müüa patenteeritud seemnematerjale oma firma märgistusega. Need erinevad tavaseemnetest märgatavalt kallima hinna poolest. USAs on põllumehel on keelatud isepaljundamine ja ta peab ühtlasi tasuma ka eraldi maksu nende pealt. Enimlevinud kultuurid on kahjuri- ja umbrohutõrjele resistentsed soja, - maisi, - päevalille, - puuvilla- ja rapsisordid. 99% nendest geneetiliselt muundatud taimedest 2002. aasta seisuga kasvatavad USA, Argentiina, Hiina ja Kanada. Peamiseks väljatöötajaks on USA, kus peamiselt kasutatakse GM taimi tööstuses ja looma söödaks. Neid propageeritakse kui odavat kõrgesaagikusega ja madala kasutustehnoloogiaga kultuure. Ühtlasi on soja ja taimeõli näol need sordid jõudnud ka toiduainetööstusesse ilma märgistuseta! [4]
Kõiki värve on olemas nii lühi- kui pikakarvalisi. Iseloom Chow chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur. Chow chowd ei armasta vett. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust. Toitumine Ajalooliselt on chow chow söönud riisi, soja, kala. Tänapäeval on paljudele soja mittesobiv, kuna võib tekitada allergiat. Kes tahab oma koera toita kodutoiduga, võib anda keedetud riisi, keedetud valge lihaga kala, keedetud muna. Piimatoodetest sobivad rasvavabad tooted- maitsestamata jogurt, keefir, kodujuust. On koeri, kellele sobib keedetud tatar, aga suuremas koguses (mitu päeva järjest sama toitu süües) võib see põhjustada kõhulahtisust. Samamoodi võib mõjuda keedetud hirss.
suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni. c) Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra.
Transgeensed taimed 1. Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 Loodi transgeenne tubakas. 1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust
mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GM kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Ei ole teada - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga ollakse teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui kord GMO-d suletud tingimustest välja lastakse, kinni neid enam ei saa. Me ei vaja GM taimi. Taimede geneetiline mitmekesisus on äärmiselt suur ja seda saab
aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab hoida mulla viljakust , vähendada erosiooni ja taimekahjurite ja haiguste mõju. Lisaks ka orgaaniliste väetiste: loomasõnnik, kompost jms kasutamine.
sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud. Austerserviku substraadi komponentidena kasutatakse veel selliseid põllu- ja metsamajanduse jääke nagu maisi varred ja juurikad, soja varred ja põhk, linaluud, tatrakestad, lehtpuude koor, saepuru, oksad jm väheväärtuslik puit; puuvillatööstuse jäätmed; vanapaber jms. Substraadi koostise planeerimisel peaks eelkõige arvestama toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt see, et olgu substraadi koostis milline tahes, peab see olema puhas konkureerivatest bakteritest ja alamate seente eostest. Selleks tuleb peenestatud substraadimass töödelda
valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%. Sobiva valguallika valiku määravad kolm põhimomenti: - toiduaine valgusisaldus, - valgu aminohappeline koostis, - valgu seeditavus
lihtsustab maaviljelust, võimaldades loobuda künnist ja kasutada laialdaselt otsekülvitehnoloogiat. Paraku on üheaegselt muundkultuuride levikuga kasvanud ka umbrohutõrjevahendite kasutamine neil kultuuridel. GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust. Tegelikult näitavad Põhja-Ameerika kogemused, et herbitsiidide kasutamine USA-s on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures HR kultuure maisi, soja ja puuvilla töödeldi ajavahemikus 1996-2004 herbitsiididega umbes 5 % võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes. Seetõttu on taas kasutusele võetud toksilisemad umbrohutõrjevahendid (näiteks atrasiin). Kuigi Bt kultuurid hävitavad mõningaid kahjureid ja vajavad esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine need
parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed Lähistroopilin Vegetatsiooniperiood Mandrilises valdkonnas on suur Viljakad Talinisu, mais, viinamari, e i lühendab kuiv niiskuse puudus. Läänerannikutel- oliivipuu, tsitruselised, riis.
Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) organismi pärilikkuse tegureid on muudetud tahtlikult, viisil, mida loodusliku arengu teel ei ole võimalik saavutada. GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust 5
Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed.1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema.Maailmas on kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina ja Paraguay.Enim levinud geenmuundatud taimed tänapäeval on soja, mais, puuvill ja raps. Vähesel määral on muudetud ka tomati, kartuli, suhkrupeedi, tubaka ja muud sellised geneetikat. Geneetiliselt muundatud taimede PLUSSID -on vastupidavamad; -paranenud on nende maitse ja kvaliteet; -valmivad lühema aja jooksul; -taluvad külma ja väga kuiva kliimat; -suudavad haigustele ja muudele kahjuritele paremini vastu panna; -keskkonna puhastamine. MIINUSED -Taimede loomine on üsna kulukas protsess ja vaid vähesed rahvusvahelised suurfirmad
miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest. 2011. aastal suurenes GM põllukultuuride kasvatamine võrreldes 2010. aastaga 8% võrra. Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
