Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi ...
Pestitsiidid - DDT Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elus- organismide hävitamiseks. Paljud inimesed puutuvad pestitsiitidega kokku igapäevaelus, peamiselt aiatöödel. Kõige rohkem kasutatake pestitsiite kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks. Maailma üks enim kasutatud tõrjevahend on DDT teisisõnu diklorodifentüül- trikloroetaan. DDT-d kasutati alguses II maailmasõjas parasiitide tõrjeks, kuid hiljem hakati seda üha rohkem kasutama põllumajanduses
Kasutatakse veel vahtpolümeeride nt. kesknärvisüsteemi ja ka maksavähki tekitav toime.Millised omadused peavad rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited valmistamisel ja aerosooliballoonides propellandina.Freoolid keskkonnale- olema nn. looduslikud pestitsiidid-Kasulikud/kahjutud loodusele ja organismile. lahustitest ja kasutamine-Tuntud on diklorometaan, triklorometaan, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude halogeeniühendite füüsikalisi omadusi - enamasti vedelad vüi tahked, ei lahustu
Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites
Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu)
Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksperimentaalsed uurimused. Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb: a) pestitsiidide suuremast kasutamisest võrreldes tavapõllumajandusega; b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest; c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; d) geneetilise ebastabiilsuse tekkest. Pestitsiidid GM kultuuride herbitsiiditolerantsus võib kanduda üle teistele taimedele. See juhtub horisontaalse geenisiirde tulemusena ehk GM herbitsiiditolerantsete taimede ristumisel nende looduslike sugulastega (umbrohtude, aga ka kultuursortidega), mille tulemusena muutuvad need GM taimega sarnaselt umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiidiresistentsete (HR) kultuuride kasutuselevõtt lihtsustab maaviljelust, võimaldades loobuda künnist ja kasutada laialdaselt otsekülvitehnoloogiat.
Freoonide kahjulikus seisneb selles, et õhku sattudes aitavad kaasa osooniaukude tekkele, mis omakorda suurendavad ohtu haigestuda nahavähki. Kloor ja klooriühendid on mürgised. Klooriühendid, peamiselt soolhappe soolad kloriidid, on vajalikud organismi normaalseks elutegevuseks. Ning ta on abiks veepuhastusjaamades, kus muudetakse looduslik vesi klooriga joomiskõlblikuks. Bakterite hävitamiseks kulub 1m 3 kohta umbes 1,5 g kloori. Klooriühendid on veel näiteks pestitsiidid, kloroform, DDT, tetraklorometaan. Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks ( ilmnesid kahjulikud kõrvalmõjud ) ja ründegaasina I maailmasõjas. Tetraklorometaan on oluline komponent tulekustutusvahendites. Ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad kolde. Bioloogiliselt aktiivseid aineid pestitsiide kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide ja haigusetekitajate hävitamiseks. DDT kuulub ka pestitsiidide hulka. Ta aitas vähendada malaariasse haigestumist, tappes sääski
osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud
osalaeng nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal DDT + kasud/kahjud- mutageenne toime -kantserogeenne toime -parasiitide tõrje -putukatõrje toime -kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistusi elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone. Kõige elektronegatiivsem on F, kõige vähem CS
Maad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus aga lõhub freooni molekuli radikaalideks mis on osooni lagunemise katalüsatooriteks ning seega lagundavad osoonikihti. Osoonikihi lagunemist peetakse üheks globaalse soojenemise põhjustajaks. Samuti näitavad uurimused, et osoonikihi nõrgenemine ning ultraviolettkiirguse intensiivistumine tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust. Kahjulikult loodusele ning inimesele on mõjunud ka halogeenühendeid sisaldavad pestitsiidid nagu näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan), mida umbes 50 kasutamisaasta vältel paisati loodusesse üle 15 miljoni tonni enne kui avastati , et see pole ohutu, ning ei vasta pestitsiididele esitatavatele põhinõuetele. Nimelt ei lagune see kiirelt peale kasutamist vaid ladestub organismis ning põhjustab, nagu kõik halogeenid, ägedaid ning kroonilisi mürgistusi. DDT täielik keelustamine on aga vastuoluline, kuna tervisehoius võimaldas ta
Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites
Elavhõbe (Hg) Elavhõbe on ohtlik mürkmetall. Seda metalli iseloomustavad mitmed eripärad. Elavhõbe on argielu metallidest ainus vedel metall toatemperatuuril. Samal ajal on see raskeim vedelik, mis ületab vee tiheduse ligi 14-kordselt (tihedus 13,6 g/cm3). Liiter elavhõbedat on raskem ämbritäiest veest ja rauast ese ujub elavhõbeda pinnal nagu kork vees. Elavhõbe on vedelas olekus alates 38 °C kuni 357 °C. Metallidest on elavhõbe ainus metall, mis kergesti aurustub õhus. Pestitsiidid Pestitsiidid on mürgised taimekaitsevahendid, millega hävitatakse kahjureid, umbrohtu jne. Kahjuks on nad enamuses mürgised ka inimesele ja koduloomadele. Anorgaanilised pestitsiidid on näiteks väävlitolm, bordoovedelik, putukaid tõrjuvad fluoriühendid ja rotimürk. Suurem osa pestitsiide on orgaanilised ained. Feromoonid ja repellendid Feromoonid on looduslikud loomade (eriti putukate) poolt eritatavad ühendid teiste
Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Pestitsiidid - on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites
pestit- põllumajanduses taime- veeringe kaudu pestitsiide mõjutab või keelata tao- siidid kaitsevahendina putu- levis üle maakera. kehahormoone liste tõrjevahen- kate, umbrohu ja taime- Inimeste ja loo- tootvat dite kasutamine haiguste tõrjeks, et suu- madeni jõuavad endokriinsüsteemi. ja tootmine vas- rendada taimesaake, ta- pestitsiidid sisse- Pestitsiidid on geno- tavalt pestitsiidi kistada toidu või muude hingamisel, läbi toksilised, kantsero- kahjulikkusele. materjalide riknemist toiduahela toiduga geensed, neurotoksi- Nõuda tarbija ning piirata inimesele ning joogiveega. lised, immunotoksi- teavitamist, kui ohtlike haiguste levikut. lised paljunemis- toode sisaldab
produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus oli seda suurem, et juba varajaste tsivlisatsioonide tekkimisel kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mis on põhiolemuselt sarnane tänapäevasele, kus vaid üks osa ühiskonna liikmestest on vastutav kogu ühiskonnale vajaliku toidu hankimise eest. Kuna kahjurite tõrje on üks võimalik viis saada põllumaalt rohkem saaki, siis muutusid pestitsiidid peale II maailmasõda kaasaegse põllumajanduse võtmesõnaks. Alates 1950. aastates hakkas järsult suurenema rahvastiku arv ja ressursitarve, mis tõi endaga kaasa ka pestitsiidide kasutamise plahvatusliku kasvu. Oletatakse, et pestisiidide läbimüük on iga kümne aasta jooksul neljakoristunud. Pestitsiidide laialdane kasutuselevõtt ei olnud aga vaid positiivne, vaid tõi endaga kaasa ka mitmed probleeme, eeskätt otsese keskkonnasaaste, kuna
Kas pestitsiidide kasutamine on alati õigustatud? Pestitsiidid on tänapäeval laialdaselt kasutusel, neid kasutatakse erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Kuid kas neid sünteetilisi taimekaitsevahendeid on alati mõistlik kasutada? Põllumajanduskemikaalide kasutamine on aastati järjest suurenenud ning järjest rohkem toob see endaga kaasa negatiivseid tulemusi. Pestitsiidid võivad imenduda taime kõikidesse organitesse.uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise
4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
Freoonid Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide fluroro-kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4-
Elektrofiilne asendusreaktsioon: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit; lahkuv rühm eraldub elektrofiilina Halogeenid tehnikas ja keskkonnas Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro- kloroderivaadid · Veelduvad kõrgendatud rõhu all toatemperatuuril kergesti · keemiliselt väga püsivad · madal keemistemperatuur · kasutatakse:külmutusmasinates, aerosooliballoonides Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Hal. Kasutamine
Tänapäevased probleemid Hädad Hullu lehma taud Suu- ja sõratud Linnugripp Salmonelloos Raske metallid Pestitsiidid Loomadega majapidamiste arv eestis Kokku veistega majapidamised sigadega majapidamised piimalehmadega emaküülikutega majapidamised majapidamised lammastega mesilasperedega majapidamised majapidamised kitsedega kodulindudega majapidamised majapidamised
Keemia, Halogeenid. Mõisted: 1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane?
panna. o Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused o Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused o Nukleofiil ühineb ALATI elektrofiiliga. · Halogeene kasutatakse rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks. · Freoonid - madala molekulmassida alkaanide, enamasti metaani või etaan fluoro- kloroderivaadid. · Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. · Freoonid ja pestitsiidid on valged, kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes.
elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone. Kõige elektronegatiivsem on F, vähem CS DDT + kasud/kahjud- mutageenne toime,-kantserogeenne toime,-parasiitide tõrje,putukatõrje toime,-kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistus IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon.
10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. klorofluoroalkaan 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. Pestitsiidid on haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Ohutus inimestele,nõuetele vastav käsitsemine,ohutus,kemikaali kontroll. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. mutageenne toime -kantserogeenne toime -parasiitide tõrje -putukatõrje toime
ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali
vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust.
Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites
Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites
· Kloroform on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvuseta, veidi magus vedelik. Teda kasutati vanasti meditsiinis narkoosiks, millest tänapäeval on kõrvalmõjude tõttu loobutud · Loomadele kõige tuntum narkoosivahend on halotaan ??? CF3CHBrCl · Cl2 ? - värvuseta, kergesti lenduv vedelik, mida kasutatakse lahustina rasvadele ja vaikudele ning tulekustutusvahendites mittepõleva omaduse tõttu · + freoonid ja pestitsiidid (raamat lk 69 72) 8. Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena
Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. 2. Raskemetallid Joonis 5. Väärarenguga haug Esox lucius Raskemetallid võivad merre sattuda: · äravooluga maismaalt; · sademetest; · laevavrakkidelt Raskemetallid tekitavad erinevaid mutatsioone ja vääraerenguid. 3 Joonis 6. DDT liikumine toiduahelas 3. Pestitsiidid Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid, kloreeritud süsivesinik DDT. DDT mõjutab palju lindude munakoore paksust. 4. Prügi, mis ei lagune EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine vee rikastumine toitesooladega, eriti lämmastiku ja fosforiga, mis põhjustab kõrgemate taimede ja vetikate kiirenenud kasvu tekitades asjaomaste organismide ja veekvaliteedi tasakaalu ebasoovitava häirimise (Euroopa Komisjoni linnade heitvee puhastamise direktiiv, 1991)
lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake nukleofiilne asendus- Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja freoonid- klorofluoroalkaan. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. 2. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 3. Halogeeniühendite nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendi- ja ahelisomeerid). TV ül. 1-5 /27-28.
andmebaasidesse. 3) Säästev areng Eesmärk on: Saavutada olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille osa ta ise on, mitte kui kaitset vajavat objektide kogumit. 3. Kuidas põhjustab inimene liikide hävimist? Punane raamat andmestik, kus on kogu info looduslike liikide ohustatusest. Kõrbestumine viljakate alade muutumine kõrbeks. Võib toimuda maa ülekasutamise tõttu Pestitsiidid keemilised ühendid, millega tõrjutakse kahjureid. Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Võõrliik liik, mis on sattunud inimese mõjul väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiinne võõrliik sissetunginud liik, mis muudab kooslusi ja hävitab ''kohalikke'' 1) Kahepaiksed on elupaikade killustatuse tõttu eriti tundlikud, sest nad vajavad sigimiseks vett, toitumiseks ja varjumiseks maismaad. Kui inimene ehitab vahele
nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid freoonid - madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaanid haloonid - süsivesinike broomiühendid
Radionukliidid Toksilisus Anorgaanilised saastajad Toksilisus, vee-elustik Asbest Inimese tervis Vetikate toitelemendid Eutrofikatsioon Alkaliteedi, happelisuse ja kõrgendatud Veekvaliteet, vee-elustik soolsuse põhjustajad Orgaanilised mikrosaastajad Toksilisus Polüklooritud bifenüülid Võimalik bioloogiline efekt Pestitsiidid Toksilisus, vee-elustik, loodus Naftajäägid Negatiivne efekt loodusele, esteetilises mõttes Olme ja loomakasvatuse reovesi Veekvaliteet, hapniku tase vees Bioloogiline hapniku tarvidus (BHT) Veekvaliteet, hapniku tase vees Patogeenid Mõju tervisele
Selle tulemusel kasvab erosiooni teke, kiireneb muldade degradatsioon ja ühe laiematele aladele tekivad kõrbed. Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise tõttu. Samuti mõjub keskkonnale negatiivne mõju põllumajandusest kui näiteks suurfarmide läga võib reostada põhja-ja pinnavett; rasked põllumasinad hävitavad põllustruktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme jne. Enne 20. sajandi keskpaika tõrjusid põllumehed kahjureid looduslike vahenditega, mis ei avaldanud keskkonnale kauakestvat kahjustavat mõju. Teise maailmasõja järel võeti kasutusele pestitsiidid. Ühena esimestest jõudis turule ülimürgine DDT, mille kasutamist ei kontrollitud üldse. Selle kasutamine Põhjariikides keelustati eelmise sajandi teisel poolel, kuid nii mõnelgi pool Lõuna riikides jätkub DDT kasutmine
Vali üks: a. Peamiselt autojuhte b. Peamiselt kontoritöötajaid Õige c. Peamiselt programmeerijaid Kontrolli Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Enamik pestitsiide võivad olla inimesele kahjulikud. Mida nad võivad põhjustada? Vali üks: a. Enamik pestitsiide on inimesele ohutud ja tervisehäireid ei põhjusta. b. Pestitsiididega võivad levida mitmed ohtlikud nakkushaigused. c. Pestitsiidid põhjustavad oma suure metallisisalduse tõttu raskemetallimürgistust ja maksapuudulikkust. d. Mitmeid närvisüsteemi haigusi, erinevaid kasvajalisi haigusi, hormoonsüsteemi häireid. Kontrolli Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Mida tähendab POP ainete nimetus eesti keeles? Vali üks: a. Püsivad orgaanilised saasteained (pollutandid) b. Peamised olulised pestitsiidid c. Peamised oletatavad psühhotroopikumid d
Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; · Asbest; · Elektroonikajäätmed; · Vanad kütused; · Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; · Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti.
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda,
saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme Sissetungivad eksootilised taimed- need vähendavad põllumajanduse saaki Loomad- suureks probleemiks on metssead, eriti viinamarjaistandusel, nad söövad küpseid viinamarju Kasutatud kirjandus http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/It aly- AGRICULTURE.html http://www.telegraph.co.uk/foodanddrink/wine /11360416/How-wild-boars-are-causing-chaos-i n-Tuscanys- vineyards.html https://et
Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris. Pestitsiidid - kasutatakse kahjurite tõrjumiseks kuna see aitab suurendada põllumajanduse saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide arvukus langeb.
positiivne ja halogeenil negatiivne) Elektrofiilid ja nukleofiilid Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+) Elektrofiil võtab igal võimalusel endale elektrone juurde Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut Halogeeniühendide kasutusvaldkonnad Freoone kasutatakse külmutusmasinates Freoone kasutatakse ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina Pestitsiidid Meditsiinis- jodoform hambaravis Uute ainete sünteesil Täname tähelepanu eest!
millised on kasutamist leidnud nii põllumajanduses kui ka tööstuses, samuti võivad nad tekkida tööstuses nö tatmatult kodumajapidamiste või transpordis teatud kemikaalide, nende jäätmete ja kütuse mittetäieliku põlemise tulemusena. 107 toksilise orgaanilise ühendi seast on välja valitud 16 inimese tervisele kõige ohtlikumat ühendit. Nende hulka kuuluvad ka DDT ja PCB. Pestitsiidid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad
kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluvii s/tarbimine/aid-8294/Aia-ja- metsasaaduste-s%C3%A4ilitam sviisid- ● http://endla.joosu.ee/index. php?id=7.6 Lõpp ● Tänan kuulamast
toimega. Organismis alluvad nad mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, halvemal juhul surmaga. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendite alla kuuluvad pestitsiidid, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kloroorgaanilisi aineid tarvitati esialgu sõjaväes parasiitide tõjeks, kuid üha laiemat kasutamist leidis see põllumajanduses. Putukatõrje avastamisega, suudeti päästa umbes 15 miljonit inimest haigustest ja isegi surmast, kuid üsna pea hakati leidma ka selle negatiivsemaid pooli. DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) lahustub hästi rasvades, mis kandub
Sisesta nimi 2010 Pestitsiidid DDT Freoonid Osooniaugud Freoonid tehnikas Kloroform Milleks veel kasutatakse? Kasutatakse kahjulike organismide ja haigustekitajate hävitamiseks. Taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. Võivad levida kaugele oma tarvitamiskohast. Arenenud maades kasutatakse kiiresti lagunevaid ja vähem ohtlikumaid pestitsiide, mis on ka kallimad. Põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. Keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. Valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Sünteesiti esmakordselt 1874. aastal. Paul Hermann Müller avastas aastal 1939 selle intsektitsiidse toime. 1948. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind selle avastuse eest. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt kasutusele. 1962. aastal juhtis Rachel Carson tähelepanu DDT keskonnakahjulikule ja kantserogeensele toim...
Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud peamiselt vaid raskmetallid, ühe- ja kahealuselised fenoolid, kloororgaanilised pestitsiidid ja polüklooritud bifenüülid (PCB-d). Ohtlikud ained võivad keskkonnas esineda looduslikult või sattuda sinna inimtegevuse tulemusena. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad.
annaabi.ee 
