kordan ülekande kontrolli. Järgnev samm on D väärtuse juurde liitmine ja samuti ülekande kontroll. Viimaseks sammuks on kontroll, kas kogu summa on suurem või väiksem kui 16. Sellest saan teada, mis number on registri 6ndas pesas. Kui registri 6ndas pesas on 0, siis on väiksem kui 16 ja teistel juhtudel on suurem kui 16. Kui summa on väiksem kui 16, siis liidan saadud summale 15 juurde ja lõpetan programmi töö. 1.1 Programmikood // Loen registrisse 1 sisse A väärtuse. 1:2: : : : :REG1: : : : : : : :A:X:X:X:X:X:X:X:X // Loen registrisse 2 sisse B väärtuse. 2:3: : : : :REG2: : : : : : : :B:X:X:X:X:X:X:X:X // Liidan registris 1 oleva väärtuse kokku registris 2 oleva väärtusega ja tulemuse panen registrisse 1. Loen registrisse 2 sisse C väärtuse. 3:4: : :REG1:REG2:REG2: : : :ADDC: :REG1: :C:X:X:X:X:X:X:X:X // Kui ülekanne on 0 (null), siis ei tehta midagi. 4:5: : : : : : : : : : : : : :X:X:X:X:X:X:X:0
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine.
Kinnistusraamatusse kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha, OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y on õigus nõuda AS X raha? 1) AS X ja OÜ Y 2) Kinnistu, raha 3) mõlemad er.õ. jur. isikud 4) Kohaldub abstarktsiooni printsiip. OÜ Y kohustus üle anda valdus, AS X kohustus maksta raha. OÜ Y on õigus rahale. Tohib esitada nõudeõiguse AS X ostis OÜ Y 25 000 auto. AS X maksis raha ära, OÜ Y vormistas registrisse omanikuks AS X. Järgneval ööl saabus torm, autole kukkus peale puu, mis muutis auto sõidukõlbmatuks. AS X nõuab OÜ Y auto parandamist, kuid ta keeldub, sest tema ei ole auto omanik ega vastuta tormi eest. Kes on auto omanik? 1) AS X ja OÜ Y 2) raha, auto 3) olemas 4) OÜ Y kandis registrisse AS X nime. Raha kanti AS X poolt üle. Et valdus pole üle läinud, on auto omanik OÜ Y. Kokkulepe - olemas. Valdus - pole üle läinud
dokumendihaldussüsteemi kandes. · Dokumendi registreerimise peamine eesmärk on selle eksistentsi kohta tõendi loomine asjaajamissüsteemis. · Ühekordne registreetimine tähendab seda, et dokument registreeritatakse ainult üks kord. Juba registreetitud dokumendid uuesti ei registreetita. 11.Loetlege põhiandmed, mis kantakse dokumendiregistrisse erinevat liiki dokumentide kohta! Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) akti andja nimetus; 2) akti liik; 3) pealkiri; 4) number; 5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 6) jõustumise kuupäev; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 8) andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu, kehtivuse tähtaeg); 9) andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta.
Ülesanne: Analoog-digitaalmuunduri lugemine ja tulemuse väljastamine kahendkoodis Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine
Projekti laager on laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Püsilaager laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning valdkonna eest vastutava ministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Sarnasus on et äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR? Noor on seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. 3) Millised on laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded? Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja
VALLASPANT JAGUNEB OMAKORDA: Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja (pandipidaja) valdusesse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu, pantimine registreeritakse vastavas registris Õiguste pantimine–tekib (nagu käsipantki) väärtpaberi valduse üleandmisega ja vastava kokkuleppe sõlmimisega Nn Kinnipidamisõigus võlausaldaja seaduslikku valdusesse sattunud võlgniku asjadele (seadusjärgne käsipant) Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks (KomPS § 1 lg 1) Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65) Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant) PANDI ESE
lahjad 22% kanged destilleerimata destilleeritud Etanoolisisaldus on alkoholi kogus , mis väljendub temperatuuril 20 kraadi. Alkoholi vaba jook on etanooli sisaldusega alla 1.2 protsendi. Joogid alkohoolne alkoholivaba Missugune alkohol tohib eestis liikvel olla ? 1.Peab olema riiklikku alkoholi registrisse kantud. 2.Alkohol peab olema maksumärgistatud. 3.Vastama kvalideetile Tootenäidist peab vastama registrisse kandmisel näidise kvaliteediga. Keelatud on alkohol mis ei ole registris, ja piiritust mida müüakse seadusevastaselt vales alkoholi pudelis. Etanooli sisaldus ei tohi olla üle 80 promillis tarbija pakendis. Käitlemiseks keelatud jook on puskar (kodus ise valmistatud jook). Jaemüük Kes tohib müüa alkoholi ? * Äriregistrisse kantud ettevõtted
9 A.Kukrus. Lk 56 3. TÖÖSTUSOMANDI OBJEKTIDE ÕIGUSKAITE Tööstusomandit eristab autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest see, et need õigused ei teki automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb läbida rida protseduure Patendiametis. Näiteks tuleb esitada vastav taotlus, viiakse läbi ekspertiis (osade tööstusomandi objektide puhul), antakse välja kaitsedokument (patent, tunnistus), kantakse tööstusomandi objekt ja õiguste omaja riiklikku registrisse ja avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. Tööstusomandi õiguskaitse tagab valdajale õiguse keelata omandi objekti professionaalse kasutamise nendes riikides, kus õigus kehtib ning niikaua kui õigus on jõus. Tööstusomandi õiguskaitse on territoriaalne, ehk kehtib riigis kuhu on registreeritud. Kui tööstusomandi registreerijal on plaan viia tööstusomand ka näiteks välisturule oleks otstarbekas see ka nendes riikides registreerida.
III KODUTÖÖ Jagamine jäägi taastamisega. Tallinn 2010 y1 – jagatava märgi salvestamine lipuna SRg1 (Sign of Rg1) y2 – jagaja märgi salvestamine lipuna SRg2 y3 – registri Rg3 nullimine jagatise tarbeks y4 – loenduri algväärtus x1 – nulliga jagamise kontrollimine y5 – lipu DBZ (Division By Zero) tõstmine y6 – lipu DBZ (Division By Zero) langetamine x2 – registri Rg1 märgi kontrollimine y7 – registri Rg1 vastandarvu salvestamine registrisse Rg1 y8 – lipu SRg1 langetamine - arv on positiivne x3 – registri Rg2 märgi kontrollimine y9 – registri Rg2 vastandarvu salvestamine registrisse Rg2 y10 – lipu SRg2 langetamine - arv on positiivne x4 – registri Rg2 esimese märgijärgu ja suurima arvujärgu võrdlemine y11 – registri Rg2 nihutamine vasakule y12 – loenduri L suurendamine y13 – registrist Rg1 registri Rg2 lahutamine x5 – registri Rg1 märgi kontrollimine y14 –
ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest. Ümberkujundatava ühingu juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. Registripidaja võib ümberkujundamise registrisse kanda ainult siis, kui ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ümberkujundamisel võib ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest.
1.3 Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik- on avalikes huvides seadusega loodud juriidiline isik( nt riik, kohalik omavalitsus jne). 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. See tekib automaatselt koos õigusvõimega. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. 7 1.2 Juriidilise isiku asutamine Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellel
Kui tsello on esimest korda põhiteemat mänginud kordab ta seda samasuguselt ainult et seekord on mõndade üleskäikude korral lisatud väikesed kaunistused helil (nt triool eeltaktis, mis juhatab nooti sisse). Teema kordamisel ei lõpe see aga samamoodi nagu oli ennem lõppenud. Pala läheb väikese ritenutoga natuke rahulikumaks ning kordab siis ühte juba ennem mängitud heliredeli käiku. Tsello läheb kolmkõlaga madalamasse registrisse kus ta ühte viisiteemat kaks korda mängib. Teoses lõpus toimu väga aeglane ning rahulik meloodia üleskäik tsello poolt. Tsello alustab kõige madalamast keelest ning läheb kolmkõladega ülesse pöidlapositsiooni. Lugu lõppebki ühe pika ning suhteliselt kõrge noodiga tsello poolt samal ajal, kui harf ühte madalamat akordi tõmbab. Teos oli väga ilus ning eriti meeldis mulle tsello ja harfi koostöö selles teoses. Sellel ajal, kui
Mittetulundusühing (MTÜ) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid.
Kui mikrokiip on kord juba oma kohale asetatud, on selle eemaldamine võimatu, ning seega kaob võimalus pettusteks, mis tätoveeringute puhul pole välistatud. Mikrokiibil pole looma tervisele mingit toimet, see on aktiivne ainult numbri lugemise hetkel. Lemmikut on lootus leida Mikrokiibiga looma saab kanda Eesti Lemikloomaregistrisse, mida peab MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Selts ja mis kuulub üleeuroopalisse lemmikloomade registrisse EuroPetNet. Register on interneti vahendusel igal ajal kättesaadav ning numbri alusel on võimalik leida koera omaniku nimi, linn, maakond ja telefoninumber. Omaniku täpset aadressi päringu tegijale ei avaldata, samuti ei saa inimese nime alusel registrist kätte mingeid andmeid. Mikrokiibiga, kuid registrisse kandmata koera omanik võiks lasta oma loomaarstil see toiming ära teha. Ka märgistuse saamiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole. Mikrokiibi
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Iseseisev töö 1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja. Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus (viirused, bakterid) või kahjur, mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära. 2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi. Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud: Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja turustatud ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ning päritolu ja taimetervisenõuete kohasust kinnitavaid dokumente vähemalt üks aasta nende koostamisest arvates;
sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või
4)Registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste(viidete) süsteem: Ehituskooli asjaajamiskorra viies peatükk on dokumentide registreerimine, registreerimise üldnõuded. Jällegi on kõik vajalik välja toodud väga lihtsalt ning kergesti mõistetavalt. Kooli dokumendiregistris kuuluvad registreerimisele kõik kooli ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Dokument on registreeritud, kui talle on antud viit ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Registreerimisele kuuluvad: koolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; koolis koostatud protokollid ja aktid; lepingud; saabunud ja väljasaadetavad dokumendid(kirjad, avaldused, taotlused, märgukirjad, teabenõuded jm.); suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; kooli struktuuriüksuse või töötaja poolt
MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. 2. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine ning seda reguleerib mittetulundusühingute seadus. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik ning õigus võime tekib alates mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega. Näited: MTÜ Nähtamatud Loomad, Naerata Ometi MTÜ, MTÜ Enneaegsed lapsed, MTÜ Aita Mind Koju, MTÜ Spordiselts 3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime
Kaitsevägi Arvele võtmine: · Kaitseressursside Amet võtab meessoost Eesti kodaniku arvele 17aastaseks saamisest ja kannab tema isikuandmed kaitseväekohustuslaste registrisse. · Ajateenistusse kutsutakse alates 18. eluaastast meessoost Eesti kodanik , kelle tervisesisund vastab ajateenistusse asumiseks vajalikele nõuetele ja kes ei ole saanud ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile.
vormistatkse puhtale paberilehele. Lisal peavad olema kõik vajalikud elemendid ja ta peab olema allkirjastatud.Iga lisa lehed nummerdatakse eraldi. Lisa esmese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse märge dokumendi kohta, millega lisa on kehtestatud. Käskkiri registreeritakse peale allakirjutamist vastava käskkirjaliigi registris ühe asjaajamisperioodi piires. Digitaalalllirjaga käskkiri reistreeritakse enne allkirjastamist. Üldjuhul kantakse registrisse vähemal: Number Akti allakirjutamise kuupäev Pealkiri Allkirjastaja (kui organisatsioonis on mitu allkirjastajat) Koostaja Jõustumise kuupäev Täitmise tähtaeg Kellele suunatud Täitmismärge Juurdepääsupiirangud Andmed kehtivuse kohta Andmed akti muutmise kohta vüi kehtetuks tunnistamise kohta Andmekandja Käskkirja täitmise järelvalve- kui käskkirjas on konkreetsed täitmise tähtajad ja
• Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib vastu võtta kõigi osanike nõusolekul. • Ühingute osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. • Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Registreerimine • Täis- või usaldusühingu registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot. • Kui registreerida notari juures, tuleb tasuda notari kulud. Asutamine võtab aega 2-3 päeva. • E-äriregistrisse registreerimine võtab aega paarkümmend minutit.
· Isikute ühisus ... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega
Elektroone kiirmenetluse Ei Jah Jah Ei Jah Jah Jah võimalus Asutamiskulud FIE Osaühingu Aktsiaseltsi Täisühingu Usaldusühi 19,17 asutamisel asutamisel asutamisel registrisse ngu riigilõiv tuleb teil tuleb teil tuleb teil kandmise registrisse Tulundusühistu tasuda tasuda tasuda riigilõiv on kandmise asutamisel tuleb riigilõiv 12,78 riigilõiv 140, riigilõiv 12,78 eurot. riigilõiv on teil tasuda eurot
Eained Otto Kontro Sisukord Tähis E Jagunemine Eained Eainete Kasutamine Eained, Otto Kontro Sissejuhatus Toidulisaained ehk Eained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid. Eained, Otto Kontro Tähis E Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. Eained, Otto Kontro Tähis E Vastav koodsüsteem kehtibEuroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaaine ohutuse garantiiks. Eained, Otto Kontro Eained Eaineid tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemisepidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Eained, Otto Kontro Eainete jagunemine E100199 Toiduv ärvid
· Mitterahalise sissemakse korral mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord · Juhatuse ja nõukogu andmed · Prokuristi/audiitori määramise korral nende andmed · Asutamiskulude eeldatav suurus ja kandmise kord Asutamislepingu lisana kinnitatakse ka põhikiri. Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamilepingut notariaalselt kinnitatud asutamisotsus. 1.3 Õigusvõime Eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisel ning lõpeb registrist kustutamisel. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Osaühing võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Asutamisleping loetakse kehtivaks pärast registrisse kandmist ning seejärel ei saa seda enam tühistada. Leping loetakse kehtivaks ka siis, kui otsuse tegemisel esinesid lepingu tühisust kaasatoovad asjaolud. 1.4 Põhikiri
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel k...
Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet. [6] Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. [1] Sünni registreerimiseks esitatakse: sünni registreerimise avaldus; meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta; vanemate isikut tõendavad dokumendid; abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse (kui sündi registreerib üks vanematest, siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist); isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. [6] Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates. Sünni registreerimiseks kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:
switch_all_on.asm, mis on etteantud näidisprogrammi2 täiendatud versioon. Ülesande lahendamisel on registri PORTA bitid seatud sisenditeks ja PORTD bitid, mis on ühendatud valgusdioodidega, väljunditeks. See tähendab, et ühe valgusdioodi sisselülitamiseks tuleb vastav bitt registris PORTD sisse lülitada. Kõigi valgusdioodide sisselülitamiseks tuleb kõik bitid registris PORTD sisse lülitada. Programm kontrollib esialgu, kas nupp on alla vajutatud. Kui nupp on alla vajutatud, laeb registrisse PORTD kahendarvu 1111 1111, mis lülitab sisse kõik bitid ja sellega ka valgusdioodid. Seejärel liigutakse tagasi algusesse, kus teostatakse uus nupu oleku kontroll. Kui nupp ei ole alla vajutatud, laetakse registrisse PORTD kahendarv 0000 0000, mis lülitab kõik PORTD bitid välja. Taaskord liigutakse tagasi algusesse. 4 2. Programm, mis nupuvajutusel kuvab 7-segmendilisel näidikul etteantud kümnendarvu.
Eelnimetatud väljamaksete kood on 01. 12. Veergudes 7.1-7.3 näidatakse väljamaksete koodid, mis vastavad veergudes 7.1.1, 7.2.1 ja 7.3.1 näidatud väljamakse liigile. Nendes veergudes väljamakse liikide märkimiseks kasutatakse järgmiseid koode: 02 rendi- või üüritasu ning litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16), välja arvatud kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu; 03 intressid (tulumaksuseaduse § 17); 05 Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2) enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist; 06 stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2);
01.08.2009 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 29 237 ühendust - 818 sihtasutust ja 28 419 mittetulundusühingut. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed siit: Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad. Üle poole Äriregistri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaazi- ja aiandusühistud. Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast.
Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Eesti seaduste kohaselt saavad valida ka mittekodanikud, kuid mitte kandideerida. Volikogu tähtsamad ülesanded on valla või linna eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine, valla või linna arengukava kinnitamine, osavalla või linnaosa moodustamine, laenude võtmine, volikogu esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema või linnapea valimine. Valla- või linnavalitsuse tähtsamateks ülesanneteks on kohaliku elu küsimuste lahendamine, valla või
merikotkas (Haliaeëtus albicilla) Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Tähendatud maa-alal on keelatud igasugused metsamajanduslikud tööd, karjatamine, taimede kogumine ja loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja Metsade Valitsusel õigus tähendatud kvartaalil pidada jahti rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks
6. Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime? Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. · Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks · Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2) . · Äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register · Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 26 lg 3) ja lõppeb seadusega ettenähtud korras (TsÜS § 45 lg 2). See isik võib omada ainult selliseid
3.2.3. perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm); 3.2.4. kirjad märkega "ISIKLIK"; 3.2.5. dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni; 3.2.6. kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile; 3.2.7. rämpspost 3.3. Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.3.1. akti andja nimetus; 3.3.2. akti liik; 3.3.3. pealkiri; 3.3.4. number; 3.3.5. kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 3.3.6. jõustumise kuupäev; 3.3.7. juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 3.3.8. andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu, kehtivuse tähtaeg); 3.3.9. andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. 3.4
ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidenti taandamist(, , ). tõene, väär 25. ARK-s registreeriti 19 tonnise raskeveoki omanike vahetus 21. 10. 2007 . Auto oli ja jääb Eestisse registrisse . Seega uue omaniku raskeveokimaksu kohustus algab · Registreerimisele järgneval 15 päeval · Järgnevast kuust · 4 kvartalist · Järgmise aasta esimesest kvartalist 1. Maksuvõla ajatamise vabastab maksumaksja jooksvase maksukohustuslase täimisest- tõene, väär 2. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuselt maksuvõla saamise ajanemisel tagatist · Ei nõua · Nõuatakse 3
palka, palk ei ole piiratud. 7. Sihtasutus SA fond, tegeleb raha kogumisega ja selle laiali jagamisega. (Nt preemiad, stipendiumid) Äriühing eesmärk kasumi saamine. PEAB TEADMA, MIS NAD LAIAS LAASTUS ON JA MIDA TÄHENDAVAD! !! Millal lõpeb juriidiline isik? Millal lõpeb füüsiline isik? (kui pole täpsustatud, kumma lõppemise kohta küsitakse, siis tuleb vastata mõlema kohta!!) Eraõiguslik juriidiline isik tekib registrisse kandmisega ja lõpeb registrisse kandmisega. *Kui lihtsalt õigusvõimeid küsida, tuleb vastata mõlema kohta (eraõiguslik, avalikõiguslik) *Avalik-õiguslikud juriidilised isikiud on riik, linn, vald või konkreetse seadusega loodud asutus. Kaasus 10. klassi poiss viskab katki Reaalkooli akna. Kes hüvitab, kellele kahju? 1. 10. Klassi poiss, Tallinna Reaalkool 2. Õigussuhe suunatud kahju hüvitajale 3. Subjektide kontroll: 10. Klassi poiss füüsiline isik, Tallinna linn juriidiline isik, Reaalkool
Äriühingute loetelu on antud §-s 2 lg 1 ning see on ammendav, kuigi seadusega lubatakse ette näha ka võimalikke muid äriühingute liike. ÄS sätestatud äriühingud on järgmised: täis-, usaldus- ja osaühingu, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetletust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi seadustega – Tulundusühistu seadusega. Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga - see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Füüsilisest isikust ettevõtja peab ÄS § 3 lg 2 kohaselt olema äriregistrisse kantud, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Muul juhul ei ole äriregistrisse kandmine obligatoorne, vaid sõltub ettevõtja oma soovist. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilise isiku registrisse kandmine omab erinevalt äriühingutest mitte konstitutiivset, vaid üksnes
Pikk rannajoon, kus toimub maapinna tõus ja mere alt vabaneb niit maismaad samuti nagu saartel ja Läänemaal. See tähendab, et maakonna muldade vanus on erinev, alates ligikaudu 10 000 aastast kuni nullini. Pärnumaa maavarad: Pärnumaa kõige tähtsam maavara on kahtlemata turvas, mis on tingitud suurtest turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Üle poole kaevandatud turbast moodustab aiandus-ehk kasvuturvas, mis läheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti istikute kasvatamiseks pottides ja lavades. Teisena on kindlasti ehitusmaterjalide tööstuses ja
ENLÜ vib: a) Slmida lepinguid organisatsioonide, ettevtete, asutuste ja üksikisikutega. b) Soetada seadusega lubatud phivahendid ja muud vallas- ja kinnisvara. c) Avada ja sulgeda pangaarveid. d) Moodustada fonde. e) Palgata töötajaid ning maksta kompensatsioone. Juhatus 1) ENLÜ juhatuse liikmete minimaalne arv on 3. 2) ENLÜ juhatuse liikmel on igus esindada ENLÜ. 3) ENLÜ raha kasutamise allkirjaigus on igal juhatuse liikmel. 4) ENLÜ juhatus vib ENLÜ kinnisasju vi registrisse kantud vallasasju vrandada vi asjaigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selle otsusega ettenähtud korras. 5) ENLÜ juhatuse liikmed määrab üldkoosolek. 6) ENLÜ juhatuse liikme vib tagasi kutsuda üksnes mjuval phjusel. 7) ENLÜ juhatuse liige ei vi oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. 8) ENLÜ juhatus peab andma ENLÜ liikmele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nudel vastava aruande.
ETTEVÕTJA füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registri...
ringluse all mõeldakse dokumentide liikumist asutuses nende saabumisest või koostamist kuni täitmiseni või väljasaatmiseni. Dokumendi edastamine täitjale toimub allkirja vastu. Kantseleil peab olema ülevaade kõikide dokumentide asukohast. Kui juht on dokumendile andnud täitmise kohta resolutsiooni, tagastatakse dokument sekretärile resolutsioon ja täitjale edastamise kuupäev märkimiseks registrisse. Resolutsiooniga võib märkida mitu täitjat, vastutavaks täitjaks on isik, kes on nimetatud esimesena resolutsioonis. Originaal dokumendi saab esimene täitja, teistele antakse koopiad. Täidetud dokumendid jäävad struktuuri üksusesse, kus peetakase vastavaid toimikuid. 15. Töö saabuvate dokumentidega- Töö saabuvate dokumentidega korraldatakse järgmiselt: 1.dokumentide vastuvõtmine 2.esialgne töötlemine 3.esialgne läbivaatamine 4.registreerimine 5
kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku õigusvõime · Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. · Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. · Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku põhikiri · Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. · Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus
põhikirjas muutub (teises küsiti aktsionäride üldkoosoleku notariaalset tõestamist) 15. Valed firma nimed 16. Kes on tsiviilõiguse järgi isikud füüsiline isik, juriidilised isikud, avalik- õihuslikud isikud 17. Kellele pank aru annab? - Riigikogule 18. Panga saladusi avaldatakse? EP ja Finantsinspektsioon suuliselt, teised ainult kirjalikult. 19. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja selle lõppemine? Saab õigusvõime registrisse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. 20. Kes saab olla omanik? juriidiline isik, füüsiline isik 21. Omaniku õigused asjale vallata, kasutada, käsutada 22. Õigussüsteem millesse kuulub Eesti- Saksa ehk Germaani 23. Kes juhivad AS? Juhatus, nõukogu, aktsionäride üldkoosolek 24. MILLISED ON JUHATUSE LIIKME ÜLDISED KOHUSTUSED? hoolsuskohustustus ja lojaalsuskohustus 25. MILLISTEST KOMPONENTIDEST KOOSNEB JUHATUSE LIIKME LOJAALSUSKOHUSTUS
Füsioterapeudid töötavad haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste taastusravi-, abivahendi- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad nad leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti. Sõltuvalt töökohast on füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused erinevad. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuriinstruktor, ravivõimlemisinstruktor, liikumisravispetsialist, taastusraviõde, elektriraviõde ja füsiaatriaõde.
Pakettide register CRUD R R Materjalide CRUD register Klientide register R CRU Töötajate register R CRU CRU R Lepingute, arvete CRU CRU R register Töökäskude CRU RU register C funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid R funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid U f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid D f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid Järgnevas töös vaatleme täpsemalt töötajate funktsionaalset allsüsteemi ning selle poolt kasutatavaid registreid. 1.2 Töötajate funktsionaalne allsüsteem 1.2.1 Eesmärgid - anda ülevaade töötajaskonnast - võimaldada lisada töötajaid
vastutavad solidaarselt selle ees. Mis on õigusvõime ja mis on teovõime ja kuidas see tekib juriidiliste ning füüsiliste isikute puhul? Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani. Eraõigusliku juriidilise isiku õigus- ja teovõime tekib tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ
tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Töötaja ravikindlustus. 1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20% läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse). 2)Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse. 3)Töötaja ravikindlustus tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast 14 päeva jooksul. 4)Tööandja poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse lõpeb 2 kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast. 13. Kellele peab tööandjaa prillide maksumuse kompenseerima. 14. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine. Lahkarvamused lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
