Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahev...
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima
aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad. Suur õhuniiskus ja ademete hulk. Tugevad tuuled. Kllima pehme, sest õhutemperatuuri amplituud on väike. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma
Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 2.Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvõõtmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont. Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline Soe, niiske, laskuvate õhuvoolude tõttu puuduvad sademed. Kujunenud ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kont. Palav, väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal
2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt. Kliima ei ole püsiv, vaid võib kas soojeneda või jaheneda. Maa kliima tervikuna määravad globaalse ja kosmilise ulatusega keskkonna elemendid. 3. Mereline kliima kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel. Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus.
TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valisevad niisked õhumassid · Võimalik eristada kõiki aastaaegu · Taimede kasvuks soodne PARASVÖÖTME MANDRILINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 5,92 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valitsevad idatuuled · Võimalik eristada kõiki aastaaegu (talved külmad, suved soojad) · Taimede kasvuks väga soodne POLAARKLIIMA: · Aasta läbi külm
äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Golfi hoovuse tõttu ettearvamatu ja sajurohke · Sageli esineb ka udu · Suvi on Iirimaal jahe, keskmine temperatuur 13...16 °C · Talv on soe, keskmine temperatuur 4...7 °C Taimestik · Iirimaal leidub 3815 taimeliiki ja 2512 seeneliiki · Suurema osa Iirimaast moodustavad rohumaad, aga leidub ka palju soid · The Burren'i rahvuspargis kasvab üle 70% Iirimaa kohalikest taimeliikidest Loomastik
Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane
Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv
mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline paraskliima kliima: aastane temperatuuri amplituud väike, kogu aasta sademeterohke mullad keskmiselt viljakad või viljakad suhteliselt pikk vegetatsiooniperiood palju rohumaid mandriline paraskliima kliima: talvel külm, suvel soe, kuid põuane mullad: rohtlates mustmullad
edelarannikul kuiv ja jahe kliima, mistõttu kohtame seal poolkõrbe- ja kõrbemaastikku. Aga külma vee tõttu on hoovus kalarikas. Mandriline ehk kontinentaalne kliima Mandrilist kliimat iseloomustab kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega ilm. Mandrilise kliimaga piirkondades võib täheldada suuri temperatuuri kõikumisi (kuum suvi ja külm talv). Maakera kõrgeim õhutemperatuur (58° C) on mõõdetud Sahara kõrbes ning madalaim, (-70° C) Siberis Verhojanskis. Mereline ehk maritiimne kliima Merelist kliimat iseloomustab õhutemperatuuri suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk, õhuniiskus, suur pilvisus ja tugevad tuuled. Mereline kliima on suvel jahedam ja talvel soojem. Pikk jahe kevad ja pikk soe sügis. Hoovus kuri mees, kõik eemaldab ta mereveest. Hoovus kui põjapoolus, pakatab meis elusoojus. Meri mis laineid kerib, lähedamale ta mandreid tirib. Mandriline päikesepaiste meie laupa põletab.
Islandi Vabariik Janetta Lukk 9b Asend Piirid · Ainult merepiir · Naaberriigid: Gröönimaa, Sotimaa, Norra · Pindala 103 001 km2 Loodus · Vulkaanid, liustikud · Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed
Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud:
Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS E · Ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi D · Mereline õhk - m kujuneb ookeani kohal U · Kontinentaalne õhk - c kujuneb mandri kohal S Peamised õhumassid M · Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) väga A külm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg A · Mandriline polaarne: cP külm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg T · Mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane.
EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme kontin. huga, kandub meie alale lnevooluga, phjustab talvel sula, suvel vihmased ja tuulised ilmad. TROOPILINE KONTINENTAALNE HK- palav ja rmiselt kuiv, kujuneb troopiliste krbete (Sahara) kohal, valdavad laskuvad huvoolud ei lase pilvedel tekkida, pilvitu taevas, tagajrjeks hutemperatuuri suur pevane kikumine
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima...........................................................................................
1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg
.................................................................. 4.9. Hall .................................................................................... 4.10. Jäide ................................................................................... 5.) Uputus ja põud kaks äärmust ............................................................. 6.) Eestit mõjutavad õhumassid .................................................................... 7.) Mereline ja mandriline kliima ......................................................... 8.) Eesti vedelate sademete jaotumine ........................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10.) Kasutatud kirjandus ............................................................................. SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja
päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm,
Euroopast valisin ma Suurbritannia. Rahvastik paikneb enamuses ranniku äärsetel või jõeäärsetel aladel. Enamuses saare lõuna poolel. Põhjuseks võib olla see, et seal asuvad linnad ja ka kliima on pehmem (mereline ja soe) kui põhja pool (külm ja mereline). 90% Suurbritannia rahvastikust elab linnades. Rahvastiku keskmine tihedus Suurbritannias on 252,96. Suurbritannia on vananeva elanikonnaga riik. Rahvastiku keskmine eluiga on 72 aastat. Rahvastiku sündimiste arv on suurem kui suremuste arv (2013 aasta andmete järgi). Seetõttu rahvaarv kasvab. Sündimiste arvu mõjutab Suurbritannias kindlasti toetused, mis kaasnevad lapse kasvatamisega. Rahvaarvult on Suurbritannia maailma vaates keskmine riik. Suuruselt on ta kahekümne
Õhumassid Õhumassiks nim. Tohutu suur õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur,niiskus). Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale lääne- vooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge
Millised on Eesti majandusgeograafilise asendi eelised ja puudused? Millised on pärnu majandusgeograafilised eelised ja puudused Eesti kontekstis? E: Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus(kalandus, transiit) muu maailmaga. Mereline parasvööde:sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks, head mullad. Tasane pinnamood eeldus põllumajanduseks. P: Meri pole jäävaba, pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid, jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike), pole energiarikkaid jõgesid, asend EL idapiiril / poliitiliselt ebastabiilne idanaaber Venemaa. Pärnu: E: Hea mereline ühendus, palju metsi ja maid. P: Asub Eestimaa nurgas, vähe vabrikuid ja tehaseid, jahe kliima. 2
Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust o palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal mandriline väga kuiv mereline väga niiske parasvöötme o päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepäras on talvel külm suvel soe o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal mandriline kuiv mereline niiske o sageli eristatakse 4 aastaaega o sademete hulk jääb vahemikku 250-2000 mm aastas
on vahemalt 8-20 oC ohutemperatuurist korgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab kulmas ohus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu voib naha sugisel jogede ja jarvede kohal enne vete kulmumist ·Ohumasside klassifikatsioon laiuskraadi ja aluspinna jargi- laiuskraad: Arktiline ohk A Pohja-Jaamere umbrus Antarktiline ohk AA Antarktikas Polaarne ohk P parasvööde: 50-60°NS Troopiline ohk T 20-35°NS Ekvatoriaalne ohk E ekvaatori lahedal Aluspind: Mereline ohk - m kujuneb ookeani kohal Kontinentaalne ohk - c kujuneb mandri kohal · Nimetada peamised ohumassid ja nende omadused- Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) vaga kulm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg Mandriline polaarne: cP kulm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg Mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg Mandriline troopiline: cT soe, kuiv, 24°C, 11,0 g/kg Mereline troopiline: mT soe, niiske, 24°C, 17,0 g/kg
Aktiivsed: kliima- murenemisprotsesse, sademed. Organismid taimkattetüüp, aineringe. Inimtegevus- väetab, mulla tallamine, kuivendamine, niisutamine, saastamine, erosioon. Maailma mullad- tundramullad- tundragleimuld, temp. Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi. Lähistroopika- kuiv, kõrge temp, A,B,C, läbiuhtumine, soolarikkad mullad,soojaleebelised taimed. Vihmametsad,lateriitmullad, pidev kuumus, niiske kliima,
Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,. Lähispolaarne: lühike suvi, valgusküllane jahe ja niiske, läänetulled . Talv pikk, külm lumevaene, tugevad tuuled, polaarsed idatuuled Polaarne: väga külm, vähe sademeid, maapind aasta läbi jää ja lume all. polaarsed idatuuled, 2 aasaaega. Tsükloni mõju kliimale: Kõrgrõhkkond: ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui
· Osakaal suureneb: 1) lagunemisprotsessid märgaladel 2) jäätmete lagunemine prügimägedel 3) loomakasvatusmahtude kasv 4) riisikasvatuse laienemine Veeaur · aurumine aluspinnalt · eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest · fossiilsete kütuste põletamisel ( soojuselektrijaamad, transport, metallurgia, lubja tootmine) · Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi. mereline ja mandriline kliima( temperatuuri amplituud on väiksem, suvi jahedam, talv soojem, pehmem, niiskem) · ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab selle erinevusi. · suurendab kasvuhoone efekti. Atmosfääris kujuneb kliima pilvede teke, sademed, tuul. Atmosfääris on kihiline ehitus: Tropsfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, ionosfäär, eksosfäär. Temperatuuri muutused: temperatuur langeb 1 km kohta kuus kraadi rõhk lange 100 mmHg 1 km kohta. Troposfäär
suremine, tervise halvenemine. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhumassid õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temp, niiskus, tolmusisaldus, läbipaistvus): · arktiline väga külm ja kuiv. Eestis talvel tugev pakane. Kujunenud Põhja-Jäämere kohal või Antarktise mandri kohal · parasvöötme 1) mereline niiske, talvel soe, suvel jahe. Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline. Eestis sulailmad. 2) mandriline kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud. Eestisse ei jõua. · Ekvatoriaalne väga kuum, niiske
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured
Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed. Ühe vöötme piiris võib kliima erineda. Selleks eristatakse kontinetaalset ehk mandrilist ja merelist kliimat. 1 Mereline kliima Mereline kliima kujuneb ookeani või mere kohal, kus õhk on niiske ja temperatuuri kõikumine on väiksem. Kõige soojema ja külmema keskmiste õhutemperatuuride vahe ookeanide kohal ei ületa tavaliselt kümmet kraadi. Sajab palju ning kogu aasta vältel enam-vähem ühtlaselt. Veekogudes jõuab päikesekiirgus sügavatesse kihtidesse. Selleks, et mere kohal asuv õhk saavutaks sama temperatuurini, mis maismaa kohal asuv õhk, peab meri neelama palju enam päikesekiirgust kui maismaa
õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel vastupidi).Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab
tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon
hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir
Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.Frondi lähenedes tõmbub taevad pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama. Külm front-tekib,kui külmem õhumass liigub soojale peale. Tekivad võimsad rünksajupilver, sajab paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb järsult. 20.Kliimat kujundavad tegurid- Arktiline õhumass: külm , kuiv . Parasvöötme mereline õhumass: niiske,suhteliselt soe. Parasvöötme kontinentaalne õhumass:suvel soe, talvel külm. Troopiline mereline: soe, niiske. Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad
Põhja Korea on kinnine riik see tähendab seda, et keegi ei saa sinna ilma loata minna. Paljud inimesed ka põgenevad sealt kuna elu seal on halb see on nagu nõukogude liit. Suurem osa sealt on Korealased ja hiinlased Asukoht Ta asub Euraasia mandril ida rannikul. Põhja korea pindala on 120 540 km² Naaber riigid on Seal Lõuna Korea ning Venemaa Ühel pool on Jaapani meri ja teist pool on Kollane meri. Kliima Seal on mereline kliima Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved
Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid
SUURBRITANNIA Anna Kissametova 9B Pärnu Vanalinna Põhikool Suurbritannia Pealinnaks on London Pindala on 243 789 km2 Rahvastik 62.1 miljonit ( 2010. aastal) iive on positiivne Suur sündimus ja palju immigrante Rahvastutihedus on 254,7 in/km² Loodus Kliima on mereline pehme talv, jahe suvi Ümbritsetud La Manche väinaga, Atlandi ookeaniga ja Põhjamerega Mägised mereäärsed alad Majandus Kõrgelt arenenud majandus Põllumajandus, teenindus ja tööstus 74% riigi pindalast on põllud mahukas eksport ja import Euroopa Liit On Euroopa Liidu liige Liitunud 1973. aastal Rahaühikuks on naelad Turismindus ja transport Turisminduslik riik 505 lennujaama, suurim on London
on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe, talvel jahe; troopiline: kuiv ja palav; ekvatoriaalne: niiske ja palav. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud suurema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuulenihe:tuule suuna kuni 30-kraadine erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedaste tuulte vahel
hakkab tõusma, millest kujuneb püsiv madalrõhuala. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sensooselt vastupidiseks.Mussooni tsirkulatsiooni põhjustab ookeani j mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduv niiske õhuvool põhjustab palju sademeid ja pehmet talve, mida ida poole minna seda külmemaks läheb. Arktiline õhk-on külm ja kuiv ning esineb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasväätme mereline õhk-on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvötme kontinentaalne õhk- on kuiv , suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal , keskmistel laiustel. Troopiline mereline õhk- on soe ja niiske , kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaaltuultevööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb kõrbete koal.
õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon- suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoonid- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Arktiline õhk- külm ja kuiv, kujunenud P-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suht soe, suvel jahe, on pilves ja sajune ilm, kujuneb parasvöötme ookeanide kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja väga kuiv, taevas pilvitu, kujuneb troopiliste kõrbete kohal.
Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rajamine Vilsandi noor loodusehuviline Artur Toom märkas Vaikas lindude rohkust ja võttis Vaika saared endale,et kaitsta linde.Hiljem koostöös Riia Looduseuurijate Seltsiga moodustati 14.august 1910.aastal Vaika loodusreservaat.Pika aja jooksul oli kaitseala suurenenud .1993.aastal pandi nimeks Vilsandi rahvuspark. Artur Toom Vaatamisväärsused Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Kasutatud viited http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/toom_artur1 http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uld info/ http://www.votpusk.ru/country/dostoprim _info.asp?ID=2 .. http:// www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/vilsan di-rahvuspark-1?selected=12963&type=yld ine_objekt_pilt http:// AITÄH KUULAMAST!
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
Okasmetsade kliima Koostasid: Steven Pleesi,Rasmus Raidvere, Raiko Kil Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: parsvöötme mereline ja parasvöötme mandriline Okasmetsade kohta Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Täpsemalt kliimast Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd
2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandus http://www.saaremaa.ee/index.php?option=co http://www.vilsandi.ee/ http://www.conference-expert.com/default.asp
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2.rms.com/rs/729-DJX-565/images/eq_chi_chi_taiwan_eq.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Jiji_earthquake https://earthquake.usgs
annaabi.ee 
