v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v Eri paikades kannavad rohtlad erinevaid nimetusi v Euraasias stepp v PõhjaAmeerikas preeria v LõunaAmeerikas pampa v LõunaAafrikas veld Inimene rohtlas: v Rohtlad on tugevasti mõjutatud inimtegevusest v Põldude harimine, rändamine v Erosiooni tõttu on tekkinud uhtorud ja selle tõttu on vähenenud taimedele sobiv maapind v Maavarade leiukohtades suured tööstusasulad Uhtorud: v Tiheda juurestikuga taimkate kaitseb muldi erosiooni eest v Väikse juurestikuga kultuur taimed ei paku mullale kaitset v Huumusest vaesunud põllu massiivid ja kevadised vihmahood on uhtorgude tekke põhjuseks (Erosioon pinnamoodi kulutav Vooluvete tegevus) Tehased: v Tähtsad maavarad: kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid v
vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith
9. Kariloomadest kasvatatakse pealmiseselt lihaveiseid ja lambaid. 10. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Intensiivne asustus: igal pool tegevusalad, karjakasv, põllumajandus vajavad rohkem ala. 11. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tolmutormid 3) tugevad vihmahood. 12. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest allakihutavad vihmaveenired uuristavad endale kiiresti sügava voolutee. Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Mõned uhtorud võivad olla kilomeetreid pikad ja mitukümmend meetrit sügavad. Kui neid tekib tihedasti, muutuvad suured maa-alad inimesele kasutuskõlbmatuks. Ameerikas kutsutakse uhtorgudest tihedasti läbitud rohtla-alasid badlandideks.
rohtlad maailma ,,viljaait", mida see tähendab? nn. maisivöönd Põhja- Ameerikas preerias; nisuvöönd Euraasia steppides sagedased on ikaldused kuiva (põua) tõttu peamised kultuurtaimed (teada 6) nisu, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, raps, lina kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON
ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning see tõttu võivad kujuneda uhtorud Jõed uuristavad orge Jää Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist
Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 250-2000mm/aastas Väheviljakad mullad Kuiv savann- põuakindlad kultuurid- hirss, maapähkel, sisal Niisutatavatel Akt.Temp ~10 000°C (erosioonioht- uhtorud). 2-3 aladel-puuvill, riis saaki Veisekasvatus Niiske savann- maniokk, jamss, mais,
Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved
kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu) inimene-kaevandus, karjäär, turbaväljad meteoriit-kaatrid, korallid, korallrahn
rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja tugevad vihmad, millest tekivad uhtorud. uhtorud nisu
8. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. 9. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Inimesed rajavad rohtlaaladele järjest rohkem linnu ja külasi 10. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tuule erosiooni suurenemine 3) tõõtlusettevõtete tõttu õhu saastamine. 11. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Suvine suur vihm uuristab maasse suured ja sügavad vooluteed. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm 12.Milliste vahenditega püütakse rohtlates takistada erosiooni? Harimisvõtete ja viljavaheldusega.
muutub purunenud tükkideks. tema keemiline koostis. * Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt. uhtorg - voolava vee poolt tekitatud järskade nõlvadega lõhe maapinnas. LAINETE TUGEVUS * Lained kulutavad - tekivad järsakud ja pangad; * Lained kuhjavad - tekivad rannavallid ja maasääred.
vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:) okasmets-okaspuud (Euraasia-lehis ,põhja Ameerika põhja osa:lehis, must kuusk , kanada kuusk) rohtla- rohttaimed, kõrrelised (Euraasia:stepi aruhein põhja ameerika:preeriarohi) 5.kliima , antud loodusvõõndite kliimavõrdlus
asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult majandada ning raiutud puit parimal viisil ja täielikult ära kasutada. Metsaraie tagajärjel tekkinud uhtorud Madagaskaril. Vastake küsimustele Rhett A. Butler http://de.mongabay.com/travel/files/p10371p.html 1. Mis näitajatega iseloomustatakse riigi metsaressurssidega varustatust? 2. Kui palju võib metsa raiuda, et puidutagavara ei väheneks? 3. Mida tähendab puidu väärindamine? 4
Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki. Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu pool. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Paganamaa maastikukaitseala asub Varstu vallas, Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järveaheliku ja Piiriojaga, süda- Paganamaa, uhtorud, Tseamägi ja Trumbipalo mägi. Kisejärve maastikukaitseala asub Misso vallas. Maastikukaitseala on loodud järvede kaitseks. Kisejärve järvestik koosneb 7st järvest. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub põhiosa Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud Piusa jõe ürgoru ja devoni liivakivipaljandite kaitseks.
järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi. Kurisu lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi. Soot jõesängist eraldunud ja kinnikasvavaks järvikuks muutunud loge lammil. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km²
Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. 3. Uuri kliimadiagramme
Raiutakse liiga palju metsa maha. Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel. • Taimed kohastunud lühikese kevadega. • Õitsevad lühikese aja jooksul, et enne põuda viljuda. • Niiskusevaru maa-alustes osades: paksudes juurtes, mugulates, sibulates. • Seemned pähikutes: kõrrelised, pujud, stepirohi. • Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli.
stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu,
liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised
ja pinnavärinad. Üsna kõrge temperatuur. ( kuni+ 480 c ) Maa Ainuke teadaolev planeet, kus toimub elutegevus. Kõige olulisem iseära on kõigi kolme faasi olemasolu. ( tahke pinnakiht- maakoorf, gaasiline õhkkond atmosfäär ja vedela vesikonnaga hüdrosfäär. ). Elusorganismide olemasolu ning kaitsekilbiks magnetväli. Marss - Pind meenutab elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Pinnavormiks on ootamatu avastus jõeorud,kaldaastangud, uhtorud jms.Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui Maal. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet, olled 3 x massiivsem kui teised planeedid kokku. Ta on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto. Magnetväljad on 20 x tugevamad ja suuermad kui Maal.
Kütiorgu ära peita, nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb VõruVastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne. Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhjaosas paikneb piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest üks ka töötab. Kütiorg on Haanja Looduspargi osa, maastikukaitse ala ning idanõlva suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd. Küti Mäeveski Asukoht: Koloreino, Võru vald
loomasööta · Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni · Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus:mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. · Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. · Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. · Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. Erosioon Madagaskaril · Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid. Vee erosioon · Erosioon on mulla kaudu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa. · Pindmise mullakihi kaudu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak.
Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb kiiresti, niiet huumust peaaegu ei teki. Mullad on raua ja alumiiniumoksiidedega rikastatud. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Neid muldi nimetatakse ferraliitmuldadeks(puna või kollamullad). Muldade erosioon uhtorud, must tuisk. Jäärak ehk uhtorg on negatiivne pinnavorm , mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on
Moondekivimid on tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks settekivimid satuvad maakoore vajudes suurde sügavusse, kus on kõrge temperatuut ja rõhk, siis sulavad need üles ja moonduvad millekski muuks. Tavaliselt muutuvad need tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Marmor on tekkinud lubjakivist. Maapinnamoe muutumine 1.Voolav vesi Voolav vihma- ja lumevesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning seetõttu võivad kujuneda uhtorud ehk ovraagid. Jõeorud: • lammorg • sängorg • sälkorg • kanjonorg 2. Jää • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud
kasvavad ja õitsevad lühikese veega; perioodi jooksul (lühieataimed); säilitavad niiskust (keeravad piison; vaskuss; suurtrapp; lehed rulli); kuivaperioodi, ka koiott; pimerott; talve, elavad üle maa-aluste osadena; sstepirohi; puju; Põhja- Ameerikas preeriarohi, habehein; Ülekarjatamise tõttu tekivad uhtorud; muldade vaesumine; sooldumine (kunstlik niisutus); maavarade kaevandamine; keskkonnareostus; inimene hävitab põldude jaoks taimestikku; liiga suurte põldude tõttu tekib erosioon; tiheda asustuse tõttu paljud liigid hävinenud; Parasvöötme rohtla Rohtla on rohumaa, kus sademete hulk jääb üldjuhul alla 400 mm. Stepp on kuivalembeline rohtla Venemaal. Pusta on Ungaris, veidi niiskem.
aastail metsavendade mahajäetud paopaik seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks kaunistab tamm meie 10-kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365). · Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000. aastal on kaitsealale rajatud ka jalgrattarajad. Majutus-, toitlustus- või muud turismiettevõtted Majutus: · Piusa ürgoru puhkekompleks (Meremäe vald) Pakub puhkemaja (9 voodikohta), võimalust ööbida renoveeritud aidas (6 voodikohta)
põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. • Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. • Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes
VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel: nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjamise ehk uhtumise teel või sängivooluna mööda kindlat vooluteed. Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, selle korral nõlvast alla valguv vesi võtab kaasa kõige peenema materjali. Kulutuse käigus võivad tekkida uhtorud, need on kõige iseloomulikumad vahelduva reljeefi ja intensiivse põllumajandusega piirkondades. Aluspinnale avaldab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mis kannab setteid kaugete vahemaade taha. Sängivool oleneb voolukiirusest, vee hulgast ning sängi kujust ja setetest. Voolukiirusest oleneb, kui kaugele suudab vesi materjali transportida. Vähese voolukiiruse juures settib voolust välja jämedam materjal, aga peenem materjal kantakse edasi. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil
Mulla protsessid: - leetumine * halb - Kamardumine *hea - gleistumine *halb - soostumine- turvastumine* hea - sooldumine - leostumine- karstumine * hea MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJ TEGURID 1.EROSIOON e uuristus- tuule ja ajutise vooluvee poolt põhj kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne - veeerosioon: sõltub sademete hulgast, taimkatte puudumisest, maapinna kallakusest - tuuleerosioon: selle tulemusena tekivad uhtorud, tolmutornid. Eriti intensiivselt rohtla aladel. Rohtla kaitseks istutatakse metsakaitseribasid , nõlvadel haritakse risti , välditakse raskete masinatega harimist. 2. KÕRBESTUMINE e muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. Sahel- maaala Sahara kõrbe lõunaosas, kus kõrbeliivad on liikunud savanni alale. Kuidas vältida? : *Istutada taimi, neid säilitada *Vältida ülekarjatamist 3.MULDADE SEKUNDAARNE SOOLDUMINE- tekib pideva kunstliku niisutamise tagajärjel
optimaalne. Paraku aga kõigub sademete hulk suuresti, mis tingib paduvihmade korral erosiooni ja põuaga taimkatte kuivamist. Suhteliselt suur auramine suvel põhjustab äravoolu kahanemist ja jõgede suvist kuivamist. Soode arenemine on võimalik ainult sulgnõgudes ja lammidel. Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad uhtorud. Niidusteppides kujunesid lössil sügavad (üle 1,2 m) mustmullad, mille huumusesisaldus on erakordselt suur (kuni 700 t/ha). Need on maailma viljakaimad mullad. Niidustepid on rohukoosluste reas üleminekulüliks mesofiilsete niidu- ja kserofiilsete stepikoosluste vahel. Niitudega seob neid rohundite rohkus, samblarinde olemasolu ja kamardumus, steppidega kevadised efemeroidid ja suvine läbikuivamine. Rohurindes võib eristada siin 3-4 allrinnet
On ka üksikuid jooniseid, kus on looma ja inimese hübriide, need pärinevad hilisemast etapist. Kas nendega kujutai müüte, legende? Paleoliitikumi lõpul muutub kunst küllaltki skemaatiliseks, stiliseeritumaks. Kumb oli ennem kas kunst või usund? Jääaeg Eestis. Maakoore tõus Loode-Eestis 3mm aastas(praegu), esialgu oli maatõus kiirem. Igijää ja rändrahnude kanne, moreenkünkad ja kõrgustike teke, uhtorud. Jää kujundas Eestit. Maatõus on alati põhja pool kiirem kui lõuna pool, suurematel veekogudel samamoodi ja vesi valgub lõuna poole ja asula, mis oli lõuna kaldal võib olla praegu järves. Balti jääpaisjärv suurenes 9600 e.Kr jää sulamise tõttu. Peale ookeaniga ühenduse teket, Billingeni katastroof, muutus Joldiamereks. Kaasaegsete inimeste jaoks võis jäämurre olla katastroofiks. Järv võis väga kiirest tühjaks joosta, rannaäärasetel aladel kadus kodust vesi
saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.; geoloogilised objektid - liiva- või lubjakivipaljandid, paljanduvad astangud, kivikülvid, rändrahnud; järsud nõlvad - uhtorgude veerud ja veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad; ümbritsevast maastikust selgesti eristuvad ja unikaalsed pinnavormid - söllid, kühmud, väikesed uhtorud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad jmt. Bioloogilised võtmetunnused: · kõikides vanusejärkudes olevad puud; · laiavõralised puud ja vanemad puud, mis viitavad varasematele valgusrikkamatele aegadele, sh. laasumata kuused ja looduslikud häilud; · jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi alumistest võraokstest kõrgemale; · kopratammitagused alad kitsastes ojanõvades, urud, mänguplatsid, õõnsustega puud, loomade pidevaid
lagunemisel. Peened mullaosad ummistavad poorid teiste mullaagregaatide vahel. nii halveneb vee mulda imendumine ja ka mulla õhustatus. Inflatsiooni halvenemine suurendab pinnavoogusid, see aga viib edasisele erosiooni arenemisele. Mööda mulla pinda liikudes haarab vesi kaasa peenemad mullaosakesed. Pinnavee ühinemisel ojakesteks suureneb vee voolukiirus, tugevus ja seega ka võime kanda rohkem ja suuremaid mullaosakesi. Moodustuvad nn. ovraagid e. uhtorud v. jäärakud. Ovraagi sügavus võib ületada 10 m, pikkus ulatuda mitme km-ni. Tugevate vihmade tagajärjel ovraag pikeneb ja haruneb, tükeldab põllupinda ning rikub teid jm. rajatisi. Esimesena uhutakse ära kõige peenemad mullaosakesed ja huumus, järele jäävad jäme liiv, kivid. Mida tugevam on veevool või tuul, seda suuremaid osakesi ära kantakse. Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga
looduslikke, mitte istutatud metsatukki,, poollooduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid Looduslikud ja looduslähedased elemendid on: põlispuud ja -puudegrupid, alleed rändrahnud, kivikülvid, kiviaiad, vanad kivikangrud vähese puistuga ja/või niiduga põllusaared väikeveekogud lohkudes (sh. karstivormid) hekid ja põõsasribad astangud, paljandid, järsud veerud, kamardunud uhtorud põllu- ja teepeenrad lokaalselt tuntud looduslikud sümbolid Identiteediväärtus: aladele ja objektidele, mis on (kohalike) elanike jaoks olulised või väärtuslikud. Rekreatiivne väärtus: Puhkeväärtusega maastik on Eestis tavaliselt tähendanud metsa või veekogu kallast, ja soovitavalt mõlemat korraga – mets mere või järve ääres
annaabi.ee 
