Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rabad" - 264 õppematerjali

rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest
thumbnail
6
pptx

Rabad

Rabad Raba On taimekooslus, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Loodus → Eesti maastikud
6 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Eesti sood ja rabad

Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. See üle raba kulgev tee on suisa ajaloolise väärtusega, sest on ehitatud puunottidele ja haokubudele. Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 ­ 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus ­ põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid  Ämblikud- tegutsevad sambla pinnal ja pinnakihtides, väiksed,  Kahepaiksed- Kõikjal soodes rohukonn, sageli ka rabakonn,  Roomajad- kuivemates sooservades sisalikud, kraavikallastel rästikud  Linnud- sookurg, teder, roolinnud  Imetajad- põder, metssiga, valgejänes Rabade liigitused Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Lääne-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -keskosa tasane -vesi liigub raba servas -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -raba-jänesvill Ida-Eesti rabad -kumer -vee äravool hea -puisrabad -hanevits Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Iseärasused: liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Puurinne: mänd, sookask

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nastik

Toitumine Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all,

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Ilves

Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga

Loodus → Loodus õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Silla oosmõhnastik ­ On suur üleminekuvöönd kuplistikult lõunapoolsetele sandurtasandikele. Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on valdavalt 10 m ümber ning pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Positiivsete pinnavormide arv on siin suurim kogu kõrgustikul. Tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis üldse. Künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood, rabad (30­ 40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna.

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

RABA-kõrgsoo

RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles

Botaanika → Rohttaimed
19 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

BIOLOOGIA raba

Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

TOOMAS NIPERNAADI 2 peatükki

PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei

Kirjandus → Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Raba kooslus

Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask

Ökoloogia → Ökoloogia
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Märgalad

Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi ­ põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise ­ tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, nagu Euroopa rüüt ja väikekoovitaja.

Loodus → Keskkonnaökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sammaltaimed

See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad ­ sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Suure Jaani kirik

Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad........................................................................................................................... 9 Taimed..................................................................................................

Põllumajandus → Söötmisõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti taimkate, taimestik, taimkatte eksam

Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastusume alusel. C

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ökosüsteemid - Raba

Ökosüsteemid Raba Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse ­ älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati ­ sfagnumiturvast

Bioloogia → Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

............................ 7 RABAPISTRIK (FALCO PEREGINUS)................................................................................................. 8 ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID....................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 10 Üldiseloomustus Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist.

Bioloogia → Bioloogia
181 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Raba esitlus

Hüdrogeoloogia ­ aluspinnas ei lase vett läbi või filtreeruvus on halb. Happesus ­ kõrgsoo turba happesus 4,5 pH Päikesevalgus ­ päikesekiirguse hulk on suur, kuna rabas on palju lagedat pinda Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Soo kuivab kokku, pindala väheneb Taimeliigid surevad välja Õhusaaste suureneb Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus

Bioloogia → Ökosüsteem
10 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Turvas referaat

Siinsed talupojad on aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomadele allapanuks. Sel ajal ei osatud turvast veel töödelda. Töötlemata on võimalik turvast kasutada kütteks ja ka aianduses. Kui tahta aga turvast kasutada meditsiinis, kosmeetikas või keemiatööstuses tuleb seda töödelda. Mõju keskonnale Turba kaevandamine ohustab veevarusid ning turba kaevandamiseks kuivendatud rabad madaldavad põhjavee taset. Sellepärast ongi paljud rabad võetud looduskaitse alla ja nendel rabadel pole kunag plaanis alustada turba tootmist. Turbasammal soos Huvitav fakt Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Kivisüsi Kokkuvõte

Loodus → Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soo luuletus

Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Palumetsad

Loomakooslus 3)Mutt- sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid 4)Nastik- toitub konnadest, väikestest lindudest noored nastikud püüavad ka liikuvaid putukaid Loomakooslus 5)Rohukonn- toituvad mardikatest, kahetiivalistest ja nälkjatest 6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Taimekooslused ja sood

kui inimeste poolt juhitakse järve vett, mis sisaldab palju orgaanilist ainet ja soodustab järve eutrofeerumist. Organiline aine settib põhja ning tulemusena hakkavad veekogu põhjas kasvama taimekooslused. Sood võivad tekkida ka siis, kui inimesed madaldavad põhjavee taset sedavõrd, et järv jääb kuivemaks või näiteks sulgevad mõne järve voolava jõe teekonna. 12. Milline on soode keskkonnakaitseline ja majanduslik tähtsus? Rabad on tähtsad puhta vee reservuaarid. Rabad on paljude haruldaste taimede kasvukohad ja loomad elupaigad. Rabades saab marju korjata. Rabades saab matkata ja kaunist loodust nautida. Lisaks on need turismipaigad sooturism pildistamine, olulised hapniku tootjad, hoiavad õhu puhtana, turba tootmine- küte, loomadele aluspanu 13. Tunne ära piltidelt tähtsamad sootaimed? (murakas, soovõhk, huulhein, mätastarn, sinikas, pohl, leesikas, kukemari, jõhvikas, küüvits,

Ökoloogia → Ökoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Rabapistrik

Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhja- Kõrvemaa

Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Suur Britannia

põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Elustik Vaatamata kõigele jätab Suurbritannia teede ja teede ja kõlvikute istutatud puude, paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Seepärast ongi tekkinud tavaline Suurbritannia taimestik: madalikel laiuvadki põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel aga nõmmed ja rabad. Suurbritannias on koguni alasid, kus ehitamine on osaliselt või täielikult keelatud

Keeled → Inglise keel
8 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kasvuhoonefekt

Kasvuhooneefekt Evelin & Pilleriin Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid Algupäraselt looduslik nähtus Hädavajalik maakera elustikule Maa keskmine temp. oleks -18°C praeguse +15°C asemel Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

URMAS OTT

Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad laulda meile linnud ja rääkida rabad? Selle raamatu kaante vahele on kinni püütud unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?” Fred Jüssi arvab, et ta on õnnelik mees. Ta ütleb: „Ma arvan, et ma olen õnnelik inimene“. On inimesi, kes on olemuslikult õnnelikud, aga vahel on nad ka õnnetud. Ja

Kirjandus → Eesti kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvuspargid

rabad koos soostunud niitude ja soometsadega. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks ­ kasutades selleks kanuud või süsta. RMK on Soomaa rahvuspargi külastuskorraldaja alates 2009. aasta veebruarist. 3 Aimla looduskeskus RMK Aimla looduskeskus asub Suure-

Loodus → Keskkonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti biotoobid ja nende elustik

Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Saula allikad

SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega. 6. Stratigraafiline indeks O3h...

Geograafia → Geoloogia
20 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Lahemaa Rahvuspark

ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud

Ökoloogia → Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Soomaa rahvuspark

aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks ­ kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus · Marjade korjamine · Loodusfotograafia · Kalastus Soomaa rahvuspargi kaitsmine Soomaa rahvuspark oma suurte rabade, luhtade ja

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Need on toitaineterikaste vetega madalsood ­ nõosood (soo pind on tasane või veidi nõgus) ja survelistest põhjavetest toituvad allikasood. Kui soo pind on kumer, siis ei mõjuta toiterikkad põhja- ja pinnaseveed ega ka soonõgu ümbritsevatelt nõlvadelt valguvad nõlvaveed soo taimkatet. Ainsaks toiteallikaks jäävad sademed ja tolm. Need on ombrotroofsed e sademetetoitelised kõrgsood e rabad. Madal ja kõrgsoode vaheaste on siirdesoo. Seal kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Sageli esineb ühe ja sama soo piires nii madal- ja siirdesood kui ka raba. Sõltuvalt paiknemisest maastikul võib eristada sulglohu e söllisoid, väljavooluta nõosoid e veelahkmesoid, nõlvasoid, lammi- e luhasoid. Rabad jagunevad valdavalt

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soolinnud

Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui isalind on endale kaasa leidnud, siis jätab ta rännukaaslased ja lendab inimkaugetele

Loodus → Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Magevee probleemid maailmas

Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (m...

Bioloogia → Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

9. klassi Kärdla Põhikooli sõnad teemal "Estonia"

27 Changeable Muutlik 28 Flat Tasane 29 Rich in hills Küngaste poolest rikas 30 The second largest Suuruselt teine 31 The deepest Kõige sügavam 32 The longest Kõige pikem 33 Swamps and bogs Sood ja rabad 34 Wild animals Metsloomad 35 For the protection of plantlife Taimestiku kaitseks 36 National park Rahvuspargid 37 The safest Kõige turvalisem 38 For years Aastaid

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Soomaa rahvuspark

korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3­4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7­8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu

Loodus → Loodus
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat - Lahemaa Rahvuspark

Taimestik Lahemaa taimestik on suhteliselt liigivaene nagu terve Põhja-Eesti. Lahemaa pindalast 70% on metsade all. Enamus metsadest on palu-, nõmme- ja rabametsad. Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mulle meeldib Eesti elada

Mulle meeldib Eestis elada Kõige suuremaks teguriks, miks mulle meeldib Eestis elada, on kindlasti see, et siin elavad minu pere, sõbrad ja tuttavad, kes on lahutamatu osa minu elust. Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus ­ metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe ­ tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest

Kirjandus → Kirjandus
193 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk. Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu ­ metsata madalsoo ­ madalsoomets ­ siirdesoomets ­ rabamännik ­ puisraba ­ lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu, rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid. Seni on eestis leitud 55 erinevat turbaliiki. Turbaliigi nimetuses märgitakse

Maateadus → Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Mukri Raba

on nime saanud Mukre küla ( varasemalt ka Mukro ) nime järgi. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Mukri on terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastal ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. Üle raba viiv tee on ehitatud puunottidele ja haokubudele ning on seega ajalooliselt väärtuslik. Mukri raba on kujunema hakanud järve soostumisega preboriaalse kliimastaadiumi lõpul. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane etapp. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood pole rabad. Raba on küll liigivaene, kuid väga püsiva kooslusega. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on seisev ja sisaldab vähe mineraalaineid ning hapnikku. Rabavesi on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuna sisaldab humiinaineid. Rabavesi on puhas ja seda võib juua, kuid ta ei kustuta hästi janu, kuna sisaldab vähe mineraalaineid. ( Kristian, Tihkan, 2011, lk 40 - 41 ). Raba kummub ümbrusest kõrgemale nagu kummuli keeratud kauss. Mukri rabas paistab

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Soode võrdlus

raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...

Maateadus → Mullateaduse alused
18 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Eesti rahvuspargid

rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; • teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. Karula rahvuspark • Eesti kõige väiksem rahvuspark. • Kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. • Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. • Olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. • Loomadest on esindatud pea kõik Eestis elutsevad liigid. • Linde on loendatud ligi 150 erinevat liiki. Kasutatud materjal http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=vilsandi http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=karula http://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti soode monitooring

Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967) Soode teke ja areng Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi

Loodus → Keskkond
21 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Raba

kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti ­ taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kas Eestis on hea elada?

Eesti on väike riik, mis asub Läänemere idakaldal. Rahvaarv pole kuigi suur võrreldes teiste riikidega. Siin elab vaid üle 1,3 miljoni inimese. Kuid on siin siis hea või halb elada? Eestit on õnnistatud nelja aastaajaga, mis lisavad loodusele erinevaid ilmeid- kord on kõik roheline ja alles tärkab, on värvikirev, lumine ja tuisune või lõõmab päike. Siin on ürgset loodust palju, mis kesk-, lõuna- ja lääne Euroopas peaaegu hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühib kõik oma teelt

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alam-Pedja Looduskaitseala

Alam-Pedja Looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond Kaitsealal on kokku 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökoloogia materjal

· Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud

Ökoloogia → Ökoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erinevatest taimeliikidest

Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Sood

Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased. Eesti rabades (soo arengu viimane staadium) on turba paksus enamasti 5 - 7 m. Eesti territooriumist on koguni 1/5 kaetud soodega.

Bioloogia → Bioloogia
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun