Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused.......
Kõre Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Ta on tuntud ka kui hiirkonn, kes on Eesti üks ohustatuimaid kahepaikseid samuti on kõre arvukus viimasel poolesajal aastal väga drastiliselt langenud..Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii
Kõre ehk juttselg-kärnkonn Ajalugu Paarkümmend aastat tagasi elas väikesel Manilaiul üks tollase Nõukogude Liidu suurimaid kõreasurkondi. Nüüd, mil see liik on hääbunud või hääbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku. Liigi kirjeldus Et kõre on videviku ja ööloom tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus "krrr-krrr" meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus juttselg-kärnkonn osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale säravkollasele triibule. Välimus Täiskasvanud kõre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk, kusjuures emasloomad on isastest suuremad.Nende jäsemed on sama pikad
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kõre e. juttselg kärnkonn Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev
Põhja-Türgisse. Must-toonekurg on Eestis harv haudelind, kelle arvukust hinnatakse 75 paarile. Must-toonekure arvukus langeb: "Loomade elu" hindas tema arvukust 120–150 haudepaarile. Must-toonekurg eelistab loomset toitu. Põhiliselt sööb ta kalu pikkusega kuni 25 cm, konni ja veeputukaid, harva sisalikke ja veetaimi. Toituma lennatakse kuni 5 km, erandjuhtudel kuni 10 km kaugusele pesast. Juttselg-kärnkonn Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid
Merisk; Suurkoovitaja · Hanelised · Värvulised: lamba- hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle Merisk Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud
Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas. Kärnkonnad: Kärnkonnadele on iseloomulik sarvestunud nahk, kus on palju mürginäärmeid. Pea piirkonnas asuvad suured parotiidnäärmed. Peamiselt öösel tegutsevad loomad. Isased häälitsevad sigimise ajal, et emaseid meelitada. Kudu on nöörikujuline, kullesed tumedat värvi, lapiku kehakujuga. Talvituvad maismaal. Eestis leidub kolm liiki kärnkonnasid. Harilik kärnkonn on levinud üle kogu Eesti. Kõre ehk juttselg-kärnkonn on levinud Lääne-Eestis ja rohekärnkonn Lõuna-ja Kagu-Eestis. Video – isane harilik kärnkonn viljastab mune: http://www.arkive.org/common-toad/bufo-bufo/video-09b.html Mudakonn: Mudakonn on Euroopa üks kõige ürgsemaid kahepaikseid. Meenutab känkonnasid, kuid liigub kiiremini hüpates. See liik koeb üleni vee all olles. Kudu on vorstikujuline, kulleste areng kestab pikka aega ning kullesed saavutavad väga suured mõõtmed (üle 10 cm).
Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid. Peategelase Eliza rollis oli näitleja Hele Kõre. Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased. Hele Kõre on mänginud ka filmis ,,Nimed marmortahvlil". Teiseks tähtsamakas tegelaseks oli Higgins, keda mängis Raivo E. Tamm. Tema on tuntud kodumaisest seriaalist ,,Õnne 13". Raivo meeldis mulle näitlejatest kõige rohkem, sest ta mängis oma rolli kõige paremini. Ta oli sellele kohale nagu loodud. Alfred Doolittle'i osa mängis Madis Milling, kes oli selle muusikali suurim koomik.
Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus peategelasteks on agulist pärit noormees ja rikka pere tütar. Noored armunud
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin
Nimetus "kõre" tuleb konna omapärasest kõrisevast laulust, mis meenutab väikese mootori põrinat ning võib vaiksetel öödel kosta enam kui kilomeetri kaugusele. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
a. Sugukond: salamanderlased (Salamandridae): i. Harivesilik (Triturus cristatus) ii. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) II. Selts: päriskonnalised (Anura): a. Sugukond: mudakonlased (Pelobatidae): i. Mudakonn (Pelobates fuscus) b. Sugukond: kärnkonlased (Bufonidae): i. Harilik kärnkonn (Bufo bufo) ii. Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Bufo calamita) iii. Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4 c. Sugukond: konlased (Ranidae): i. Järvekonn (Rana ridibunda) ii. Rabakonn (Rana arvalis) iii. Rohukonn (Rana temporaria) iv. Tiigikonn (Rana lessonae) v. Veekonn (Rana esculenta)
II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1) c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine. Vastavalt Looduskaitseseadusele on püsielupaigas veel keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, uuendusraie,
o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust. o Tiigikonn – kuni 8 cm o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm. Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga. Sugukondlased: kärnkonlased Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik
Eesti kahepaiksed H Eesti Ladina Harilik kärnkonn Bufo bufo Harivesilik Triturus cristatus J Eesti Ladina Järvekonn Rana ridibunda K Eesti ladina Kõre Bufo calamita M Eesti Ladina Mudakonn Pelobates fuscus R Eesti Ladina Rabakonn Rana arvalis Rohe - kärnkonn Bufo viridis Rohukonn Rana temporaria T Eesti Ladina Tiigikonn Rana lessonae Tähnikvesilik Triturus vulgaris V Eesti Ladina Veekonn Rana esculenta
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
Hingavad lõpustega Hingavad kopsu ja nahaga Sabaga Ilma sabata Küljejoonega Ilma küljejooneta Puuduvad jäsemed Jäsemetega 21. Nimetage 9 eesti päriskonnalist ja 2 sabakonnalist. 22. Millised kahepaiksed on Eestis I ja millised II kategooria kaitsealused liigid? Harilik kärnkonn III Juttselg-kärnkonn e. Kõre I Rohe-kärnkonn I Mudakonn II Tiigikonn III Veekonn III Järvekonn III Rabakonn III Rohukonn III Tähnikvesilik III Harivesilik II 23. Iseloomulikud tunnused Harilik kärnkonn III Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu Juttselg-kärnkonn e. Kõre I rohekates-pruunikates-hallikates toonides seljal kulgeb kitsas kollane pikitriip. Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Rohe-kärnkonn I
isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele) Kirjandus: Elamistingimused. 2000. Toimetaja Purju, A. Statistikaamet , Tallinn Housing Change in East and Central Europe: Integration or Fragmentation? Edited by: Lowe, S., .Tsenkova, S. (2003) Ashgate Publishing Ltd Housing Europe 2007. 2007 Review of Social, Co-operative and Public Housing in the 27 EU member States. CECODHAS. Kõre,J., R. Murakas 2006. Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade analüüs. Tallinna Linnavalitsuse tellimus Kõre, J., Purga, H. 2006. Tagastatud majade üürnikud - toetust vajav sotsiaalne grupp. Sotsiaaltöö, nr.1 Kõre, J., Kiik, R., Boswinkel, E., 2006. Homelerssness in Estonia Problwem of the Individual or the Society?European Journal of Housing Policy, Volume 6, Number 3; 297-312 Kõre, J., Tall, K., Koppel, M. 2006. Toetus ja eluase
Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia transformeerija, teostavad biotõrjet, on toiduobjektideks paljudele selgroogsetele, viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon) 9. veekogude eutrofeerumine, kuivendamine, mürkkemikaalide reostus, häirimisfaktor, lisatoiduallikate teke. 10. Mitmed kärnkonnaliigid (kõre, rohekärnkonn, mudakonn) on jäänud haruldaseks seetõttu, et muutunud on traditsiooniline maakasutus ja niidud ning väikesed madalad veekogud on kinni kasvanud. Kõre asustab vaid Eesti läänerannikut ning rohekärnkonna võib leida ainult Kagu-Eestis Peipsi ääres. Praegu on mõlemad liigid muutunud üliharuldaseks: eelkõige sobivate elupaikade kinnikasvamise ja sigimisveekogude hävimise tõttu.. Kärnkonnad on paksu näärmelise naha ja jässaka kehaehitusega. Hambaid neil pole ning ees- ja tagajäsemed on peaaegu ühepikkused. Kullestel ja täiskasvanud isenditel mürginäärmed. võivad kasvada kuni 18 cm
MUST AUK KOOSTAJA: KATRIN KÕRE 12.KLASS MIS ON MUST AUK? MUST AUK ON RUUMIPIIRKOND, MILLE GRAVITATSIOON ON NII SUUR, ET MISKI, ISEGI VALGUS, EI PÄÄSE SELLEST VÄLJA. MUSTA AUGU SÜND KAS MUSTI AUKE ON VÕIMALIK NÄHA? SEE ON VÄGA KEERULINE. SELLEKS ON KOLM VÕIMALUST. MUSTA AUGU EHITUS MÕNED VÄITED MUSTA AUGU KOHTA MUSTAD AUGUD AURAVAD. MUST AUK ON VÄRAV UUDE DIMENSIOONI. MIS JUHTUKS, KUI MUSTA AUKU HÜPATA? MUSTADE AUKUDE KLASSID MINI-EHK RELIKTAUGUD TÄHE MASSIGA MUSTAD AUGUD MASSIIVSED MUSTAD AUGUD SUPERMASSIIVSED MUSTAD AUGUD http://www.youtube.com/watch?v=gib2i3_KW5Y KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/tahistaeva/Mustad %20augud.htm http://www.slideshare.net/h62k/must- auk-7261737 http://www.miksike.ee/documents/main/refera adid/mustad_augud.htm http://www.google.ee/ TÄNAN KUULAMAST!!!
Tema kuulsamad rollid on lavastuses "Lõika maha ja lase jalga" doktor Boxclever, "Õnnetunne" Paul ja "Väike Tjorven Soolavareselt" Pelle. Ta on ka mänginud filmis ,,Nimed marmortahvlil" Martinsoni ja filmis ,, Stiilipidu" Ivarit. Ta lööb kaasa ka lastesaadetes. Üks kuulsamai on muidugi saade ,, Saame kokku Tomi juures" kus ta kehastab Tomi. Veel on ta mänginud lastesaates ,,Buratino tegutseb jälle" kus ta oli koer Artemon. Hele Kõre Hele Kõre on sündinud 7. jaanuaril 1980 Jõgeval. Ema oli tahtnud talle nimeks panna Triinu, aga kuna isa sõnul oli karjas sellisenimega lehm, siis pandi isa soovil nimeks Hele. Näitlejatar õppis kõik 12 klassi Jõgeva Gümnaasiumis. Näitlemisega hakkas ta tegelema põhikoolis, kui läks Jõgeva kooliteatrisse ,,Liblikapüüdja". 1998. aastal, kui Hele kooli lõpetas, astus ta õppima EMA Kõrgemasse Lavakunstikooli. 20. lendu, kuhu
isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja) · Peeter Rebane (kitarr) · Raul Vaigla (basskitarr) · Toomas Rull (löökriistad) · Taavi Kerikmäe (klahvpillid) · Petteri Hasa (löökriistad) Diskograafia · "Dagö" (2000) · "Toiduklubi" (2002) · "Hiired Tuules" (2003) · "Joonistatud mees" (2006) · "Dagö Palmses" (2007) Lugu plaadilt "Hiired tuuled"
Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab. Minule see film meeldis, see oli õpetlik ja kohati jõhker,
naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kelle levik väheneb ja mis võivad sattuda hävimisohtu. Imetajad: hall hüljes, lagrits, kivisisalik Linnud: väike luik, laululuik, kanakull Kahepaikne: harivesilik, mudakonn Taimed: kärbesõis · 3. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Imetajad: saarmas
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees kütib harivesilik veemardikaid (ujureid, kukrikuid), limuseid, sääse- ja kiilivastseid, kalamarja ja konnakulleseid. Seevastu kuival maal sööb ta harva, sii...
- Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Looma - ja taimeliikide pilte Haned Matsalu rannaniidul Foto: Tiit Kaljuste Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik
Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad Kaljukotkas Kõre I kaitsekategooria selgroogsed loomad Tutkas Siniraag Küsimused Mis on looduskaitse? Kuidas tekkis inimestel mõte loomi või taimi kaitsta? Nimeta kaks 1. kaitsekatekooria selgroogset looma. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/I_kategooria_l ooduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis www.Images.google.com http://www.scribd.com/doc/2452115/biol oogia-looduskaitse Bioloogia põhikoolile 3. Mati Martin
KAITSEALUSED LOOMALIIGID EESTIS Koostaja: Veiko Maidla 2010 Sissejuhatus Kaitsealused loomaliigid jaotatakse 3 kategooriasse I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt....
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits...
ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadata, kui tead näitlejaid. Näiteks Ott Sepp, minuarust on ta väga hea näitleja. Filmis mängis ta koolipoissi, kes läks Eesti eest sõdima. Filmi lõpus sai ta surma. Filmis mängis veel Hele Kõre, kes on ka väga hea näitleja. Filmi põhimõte ongi näidata, kuidas Eesti koolipoisid Eesti vabaduse eest võitlesid. Ning nad sai sellega väga hästi hakkama, nad võitsid. ''Nimed marmortahvlil'' annab ettekujutuse ja paneb mõtlema sellele, milline sõda tegelikult on ja kuidas inimesed sõdisid ja elasid ning mis kõik võib juhtuda sõja ajal.
Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma
..7 °C Taimestik · Iirimaal leidub 3815 taimeliiki ja 2512 seeneliiki · Suurema osa Iirimaast moodustavad rohumaad, aga leidub ka palju soid · The Burren'i rahvuspargis kasvab üle 70% Iirimaa kohalikest taimeliikidest Loomastik · Iirimaal on ainult 26 kohalikku imetajate liiki, nende seas näiteks rebane, kärp, saarmas, punahirv · Roomajatest on ainult 1 kohalik liik vivipaarne sisalik · Kahepaiksetest on levinud rohukonn tähnikvesilik ja kõre · Linnuliike on Iirimaal nähtud üle 400 Kasutatud kirjandus: · Http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa_saar · http://selene111.wordpress.com/2007/05/23/loodus/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Flora_of_Ireland · http://en.wikipedia.org/wiki/Fauna_of_Ireland
Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma
nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad. Selles biotoobis eristatakse randmaltsa ja liiv-merisinepi kooslusi. Karjatatavatele rannaniitudele iseloomulikuks liigiks on kõre e. juttselg-kärnkonn, kes veel paarkümmend aastat tagasi oli laialt levinud Lääne-Eesti rannikualadel. Seoses rannaniitude karjatamise lõppemisega kulustumise ja võsastumisega on see liik aga praktiliselt kadunud ning on säilinud kõigest üksikud hääbuvad asurkonnad. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks võib pidada kõrele kudemiseks sobivate madalate kiirelt soojenevate lompide kadumist ranna- aladelt. Kahepaiksetest võivad lisaks kõrele rannaniitudel elada veel rabakonn.
ülimalt palju raha, väikesed riigid ei suutnudki sõdida ning nende raha põhimõtteliselt võeti ära (,,liitlastelt" sai ju ikka laenu võetud). Ameerika Ühendriigid väljusid teisest maailmasõjast majanduslikult võimsama lääneriigina. Üle poole mläänemaailma tööstustoodangust toodeti nüüd USAs. Tänu taolisele kiirele majandustõusule kujunes lääneriikides heaoluühiskond. Inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv kindlustasid kõre elutaseme. NSV Liit ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlased kehtestasid sotsialistliku plaanimajanduse. Tugevalt eelistati rasketööstust, mis pidi tagama sõjalise võimsuse. Inimeste heaolu jäi teisele tähtsuselt kohale. Muidugi tekkis kaa niinimetatud ,,kolmas maailm", mille riikides oli majandus nõrgem ning enamus elas viletsuses. 1974. aastal puhkes esimene ülemaailme majanduskrris pärast Teist maailmasõda. See haaras
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2
Sõites tegid nad väikese peatuse, kus rünnati neid jälle. Ründajateks olid venelased ja nende seas ka Ahase vend. Lahingus said surma kõik 1. pataljoni poisid peale Ahase. Ahas koos haavatud venna ja Martaga pöördusid koduteele. Minu arvates oli see väga põnev film. Ma sain sealt palju Vabadussõja kohta teada. Seal oli palju häid näitlejaid. Eriti meeldisid mulle Marta ja Ahase rollid. Osades : Ahas Priit Võigemast Marta Hele Kõre Käsper Alo Kõrve Martinson Karol Kuntsel Konasp Argo Aadli Tääker Anti Reinthal Kohlapuu Ott Aardam Lavastaja Erno Nüganen Operaator Sergei Astakhov
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Leian ka, et on raske rabeleda välja madalamast ühiskonna kihist, kui sul puuduvad vajalikud materiaalsed ressursid. Kahjuks ei ole samuti kõigile antud kõrget IQ taset, mis aitaks kaasa õpingutes. Nii satubki inimene ,,lõksu" sinna sotsiaalsesse klassi kuhu ta sünnib. Selle on välja toonud John Rawls: ,,Erisuse printsiip on parandada kõige vähem kindlustatud elanikkonnakihtide olukorda (sissetuleku ja jõukuse jaotamine). Vaesus takistab põhivabaduse kasutamist" (J. Kõre loenguslaidid ,,Eetika"). Kui ei oleks seadust, siis oleks seadusetus. Nii et seadused on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Milline õigus täpsemalt olema peab kas positivismist, normativismist, loomuõigusest, õigusrealismist või teistest lähenemistest õigusele, seda ei ole veel tänapäevalgi 100% ära tõestatud. Minu arvates tuleb igast lähenemisest õigusele ja eetikale võtta kõige parem ja teha sellest üks uus teooria. Eestis elavad inimesed peaksid minu arvates
Vormsi saarelt on teada üle 900 liigi erinevat puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest ligi 60 on erineva rangusega kaitse all (näit. kaunis kuldking, valge ja punane tolmpea, kärbesõis, koldjas selaginell, müür-raunjalg, emaputk, Moori osi jt.). Arvukalt on kirjeldatud saarel samblaliike, eriti huvitav on saare samblikufloora, mis sisaldab 301 liiki. Loomastikust on saarel on registreeritud 3 roomaja- ja 3 kahepaikseliiki. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn ehk kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest elutseb saarel veel suurkõrv. Suuremaid ja väiksemaid imetajaid on täheldatud 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu.Rikkalik on saare linnustik. Üldse on Vormsil kirja pandud 211 linnuliiki, kellest väärivad eraldi märkimist saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Siin tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla. Arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva.
Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer Metsosopran Külalissolistid Helen Lokuta Teele Jõks Tenor Katrin Karisma Voldemar Kuslap Mart Madiste Hele Kõre Pille Lill Baritonid Väino Puura Jassi Zahharov
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
Eelarvamused - vabasuhtluse takistajad Koolis ja edasises elus on paljud saanud ebaausa kohtlemise osaliseks. Küll eelistatakse pikk, küll peenikesi ja tihitpeale isegi naistele mehi. Kas ühiskond peaks toimima eelarvamuste ja eelistuste alusel või on kõik kõigi ees võrdsed? Eelarvamused on tekkinud tänu vähesele informatsioonile, ning need kujundavad negatiivset eelhoiakut. Tänapäeval saavad kõik ühiskonna osapooled sallimatuid pilke. Eriti julmi ja karmi hinnanguid annavad teismelised, kes arvustavad inimesi nende riiete ja välimuse põhjal. Minu arust on väga kurb, kui mõnda tegelikult toredat tüdrukut/poissi arvustatakse ainult tema riiete või välimuse pärast. Paljudel tekib eelarvamus, et ta on kole ja sellepärast ei soovita temaga ka nii palju suhelda, sama on riiete kohapealt, nimelt mida vähem inimene ,,moega" kaasas käib, seda vaesamast perest ta väidetavalt pärit on. Leian, et alati peaks enne tutvuma raa...
Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt
Hanelised(Hallani,Kanada lagle) Alpi risla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Halljänes Kariloomad Mügri Kärp Kahepaiksed Enamasti elavad seal ainult konnad Nt rohekonn ja kärnkonn Põhiline konna liik on kõre ehk juttselg kärnkonn Rannaniit on kõrele peamiseks elukohaks Selgrootud loomad Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne) Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline Putukad Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel
Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid. Sinihelmikas Värihein Aasristik Linnud Naaskelnokk Mustsaba-vigle Kiivitaja Hanelised (nt. Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
