Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas ehk toiduahela kontsentreerumine Referaat Juhendaja: lek. Merle Ööpik Tartu 2010 Sissejuhatus Juba neoliitikumi ajal (umbes 5000-2000 aastat eKr) pani inimene aluse tänapäeva põllumajandusele, minnes anastavalt majanduselt üle viljelusmajandusele. Seda sündmust
hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused Käsnad: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad (mdea kas on õige) Ussid: paeluss, naaskelsaba, kiduuss, vihmauss, kaanid, harjaslimukad
• Mis rolli mängib energia ökosüsteemis? • Kuidas liigub energia toiduahelates? Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad.
· KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni tihedus · PPopulatsiooni seisund · PPopulatsiooni tervislik seisund · PPopulatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega Victoria järv 1. Üldiseloomustus Asukohalt hõlmab ta troopilist kui ka lähisekvatoriaalset kliimavöödet. Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas. Suuruselt on Victoria teine mageveeline veekogu maailmas. Järv ise on liigivaene. Mis puutub taimestikku, siis võime rääkida harilikust vesihüatsindist, mis on antud järve
avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat. Looduses on uruhiirtel palju vaelasi - kärplased nagu nirgid, kärbid ja tuhkrud, väiksemad kiskjad nagu rebased, röövlinnud - kullid ja kakud, ning isegi metssead. Seoses sellega on Niidu-uruhiir oluline lüli toiduahelas. rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on
mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured silmad, maa all elav loom- ebanägemine. Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis. Ptk. 8 Kalad jagatakse: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad, Madala soolsusega merd nimetatakse riimveeks. Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9 Kahepaiksed jagunevad kaheks: sabakonnad (vesilikud-tähnikvesilik ja salamandrid-tähniksalamander) ja päriskonnad. Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk
Inimesele on ohutud mitte- lahustuvad elavhõbeda ühendid, nagu elavhõbesulfiid. Inimesele on ohtlikud aga lahustuvad elavhõbeda ühendid nagu elavhõbekloriid ja metüülelavhõbe. Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarv barjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kuni 1970-ni kasutati metüülelavhõbedat seentevastase vahendina seemnevilja säilitamiseks. Mikroobide abil võib elavhõbe muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. Dimetüülelavhõbe kuhjub veekogude toiduahelas, kõige suurem sisaldus röövkalades. Dimetüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eriti suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees ning tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe
Võib ka olla pruuni, sinise, kollase või roosaka tooniga Elupaik Keldrikakandil on palju elupaiku, kus on palju õhuniiskust. Keldrikakandit võib tihti leida lillepottide või telliste alla, sest nad annavad peavarju ja lähedalasuvat toitu. Toit Keldrikakand toitub peamiselt surnud taimedest ja eritatud jäätmetest. Suurem grupp keldrikakandeid saavad ka elustaimi sööma hakata, põhjustades probleeme aedades, kus nad elavad Tavaliselt on toiduahelas kõige all. Anatoomia Nende pea koosneb kolmest sagarast. Peas on ühendsilm ja kaks sarve. Nad eritavad lämmastikväetise jäätmeid ammoniaagina. Lisafaktid Pole looduskaitse all Keldrikakand on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Porcellio_scabe r
Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikulised https://novaator.err.ee/584190/amblikud
väga olulised nii vee-loomastikule ja kalastikule, maismaa loomadele kui ka lindudele. Taimed pakuvad kaitset Pilt 3. Pilliroog pargis vaenlaste eest, pakuvad lindudele võimalust pesitseda ja osalevad ka toiduahelas. Enamikes kohtades on jõe põhi suhteliselt viljakas, seda näitab erinevate liikide Pilt 5. Vaade Võhandu jõele Võru sillalt rohkus. Seal, kus taimestik on tihedam on kaladel head varjevõimalused ning teisalt ka röövkaladel on seal hea oma saaki varitseda. Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi
HEINARITSIKAS 1. Välimus ja erilised tunnused. Suur ritsikas, isane on 21-28 mm pikk, emane 26-45 mm pikk. Värvus on väga muutlik, kuid sagedamine roheline tumedate laikudega. Tundlad on umbes kehapikused. Siristamine meenutab õmblusmasina heli. Laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. 2. Elupaik ja levik. Heinaritsikas on levinud kõikjal Eestis see ritsikaline on arvukas puisniitudel, vanadel kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel. 3. Arengutüüp. Heinaritsikas areneb vaegmoondega see tähendab,et munast kasvab vastne ja vastsest kasvab mõne aja pärast täiskasvanu. 4. Toitumine Heinaritsikad söövad peamiselt putukaid kuid võivad süüa ka taimi. 5. Sarnased liigid. Heinaritsikaga sarnased liigid on lauluritsikas,rohutirts,harilik niiduritsikas,männiritsikas ning teised ritsikalised. ...
toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad mõne liigi kadumise suhtes – auk toiduahelas võib hävitada ökosüsteemi. • Võõrliigid võivad tasakaalu paigast nihutada. Invasiivsed (väga kiirelt levivad ja paljunevad) võõrliigid ohustavad ökosüsteemi rohkem.
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku
Väljendatakse %-s. Konsumeerimise efektiivsus PE = Pn/An *100 CE = In/Pn-1 * 100 Troofilise taseme energiatarbimise üldine Assimilatsiooni efektiivsus efektiivsus AE = An/In * 100 CE * AE * PE Produktsiooni efektiivsus Konsumentide roll toiduahelas: Positiivne tagasiside Kiire taimse toidu produtseerimine stimuleerib ka tarbimist, energiavoog kontsentreerub kahele-kolmele troofilisele tasemele Paaris- ja paartituarvulised ahelad Toiduahela konsentreerumine: Toksilistel ainetel on omadus toiduahelas liikudes igas järgmises lülis konsentreeruda Radioaktiivsed ühendid, pestitsiidid, DDT. Elavhõbe Energia toiduahelas Toiduahel: - Kvantiteet - Kvaliteet +
• Toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasneb paratamatult ka risk tarbijate tervisele. • Eelkõige peab teadma, et toiduohutuse nõuete rikkumisel kannatab inimese tervis. Kuidas saavutatakse toidu ohutus? • Toidu ohutus saavutatakse targasti koos tegutsedes. Põhimõtet "põllult/farmist lauale" kohaldatakse vilja- ja loomakasvatamisest kuni toidu valmistamiseni ning üleandmiseni tarbijale. Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas: nii vilja- kui loomakasvatajad, töötlejad ja müüjad. Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged nõuded toiduohutuse alal, siis sama olulised on tarbija teadmised toiduohutuse säilitamiseks kodustes tingimustes. Toiduhügieen 1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega 2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri 3. Enne toidu valmistamist pese käsi 4. Pese hoolikalt värskelt tarbitavaid puu- ja juurvilju 5
● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändidega. Pildid: Video: https://youtu.be/qqM4R93khX8 Millisel pildil on liivtatik? Kasutatud allikad: ● http://www.wikiwand.com/et/Liivtatik ● http://ceened.pbworks.com/w/page/9255593/liivtati k ● https://mariliisilover.com/2012/08/petite-tender- liivtatikud-ja-lehtpeet/ ● http://www.naturephoto-cz.com/liivtatik-picture_e t-17173.html ● + Korilase käsiraamat (Tarmo Niitla * Valdislav Koržets)
Maailmas on palju, palju erinevaid inimesi ja kõigil muidugi omad vead. See teebki meist ühiskonna. Olgem ausad ja mõelgem reaalsemalt, me ei hakka ju tulevikus oma lastele tegema IQ-teste ja kui pole soovitud tulemust, kas või miinimumi ehk 120 punkti, siis paneme ta lastekodusse või lööma lihtsalt maha. Me ei hakka tõstma teemat, et mu laps on rumal jne. Ma olen kindel, et me kõik armastame neid sellisena nagu nad on. Rumalus on nagu hiir toiduahelas. Kui seda ei oleks, siis ei oleks neid kõiki kiskjaid. Kas mõistate? Rumalust pole, keskpärasusest saab idiootsus ja geniaalsusest saab keskpärasus.
Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele Veekeskkonnas on võõrliike hakatud nimetama ka bioloogiliseks reostuseks. Võõrliigid võimad põhjustada pöördumatuid muutusid veekogus, sissetoodud liigid võivad hakata kohalikku ökosüsteemi mõjutama mitmel viisil - konkureerida kohalike liikide elupaiga ja toiduresurssi pärast, põhjustada liikide arvukuse vähenemist, muuta aine- ja energiaringet toiduahelas. Võõrliikide sissetulekut on võimalik ennetada selgitades võõrliikide sisenemisteed ja neid kontrollides. Veeorganismide leviku kontrollimine on aga keeruline ning täielikku kontrolli arvatavasti ei olegi võimalik saavutada.
kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamine on käesoleval ajal praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski veel keskkonnas ja sellest lähtuvalt ka toiduahelas. Kuid loodus neid ise ei valmista.Dioksiinid tekivad siia ilma meie plastmassimaania tagajärjel siis, kui me neid aineid põletame. Dioksiinide sugulasi, PCB-sid valmistati aga täiesti teadlikult 50 aasta vältel ning selle taga seisis meilegi hästi tuntud nimi: Monsanto. Praegu tehakse dioksiinide määranguid vajaduse korral mitte Eestis, vaid Soomes, Kuopios. Sellel aastal testiti Läänemere räimi, piima, silmu konserve, aga mitte liha, möödunud aastal lihatoodetest veiseliha.
Liustike sulamine · Ohustab veevarusid, magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30. detsember 2009 NIMI 7 Sademetemustri muutumine · Vihmapilvede kurss muutub Paljud inimesed jäävad veeta Vihm sajab alla mujal · Metsapõlengud · Tekivad kõrbed 30. detsember 2009 NIMI 8 Mõjutused loomade elus · Muutused lindude rändes · Muutused toiduahelas Mõned liigid jääksid toiduta Osade liikide arvukus suureneb (pole piirajat) · Paljud liigid häviksid 30. detsember 2009 NIMI 9 Peale orkaan Katrinat 30. detsember 2009 NIMI 10 Kuidas vältida globaalset soojenemist? · Elektrit mitte raisata · Heitgaaside vähendamine Kasutada ühistransporti · Tuleks süüa rohkem taimset toitu · Hävitada vähem metsi 30. detsember 2009 NIMI 11
pingutada) jne Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata 2. Iseloomulikud tunnused Siin kirjeldad looma peamisi ja huvitavaid tunnuseid 3. Levik ja arvukus Siia pane võimalusel kaart, kus on näidatud looma levikualad 4. Elupaik ja viis Siia kirjutad, milliseid elupaikau loom peamiselt eelistab 5.Toitumine Millest toitub? Kuidas toitub? Kas vastsed toituvad teistmoodi? 6. Paljunemine Siin kirjeldad looma paljunemist, sh järglaste arv jne 7.Koht ökosüsteemis Koht toiduahelas Mõju teistele organismidele 8. Seos inimesega Kahju või kasu mida tekitab 7. Midagi huvitavat Midagi huvitavat looma kohta (mingid faktid ajaloost, pildid, videod vms) Näitavad, et on tehtud uurimistööd looma kohta 7. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelu
liikumise kohta. 5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a)Toiduahelad( 3 näidet) b)Toiduahelate võrgustik(1 näide) c)Toiduahelate katkemine(näide, mis juhtub) 6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub) c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne) d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses
loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamine on käesoleval ajal praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski veel keskkonnas ja sellest lähtuvalt ka toiduahelas. Ehitus. Omadused. Identifitseerimine Polüklooritud dibensodioksiinid (polychlorinated dibenzodioxins, lühendina PCDD) ehk lühemalt dioksiinid on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka. Lihtsustatud mõttes nimetatakse polüklooritud dibensodioksiine dioksiinideks, sest iga polüklooritud dibensodioksiini molekul sisaldab dioksiinile omast hapnikusildadega ühendatud benseenituumade struktuuri. [7]
on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. · röövloom- teistest loomadest toituvad loomad. · saakloom- röövlooma ohvriks langenud loom. · kiskja- üks imetajate selts, kuhu kuuluvad röövloomad. · tootja- toiduahela esimene lüli, taim. · tarbija- II astme loom, toiduahelas. · lagundaja- surnud taimede ja loomade orgaanilise materjali lagundaja. · toiduahel- ahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. · toiduvõrk- toiduahelatest koosnev võrk. · kiskahel- ahel, milles eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. · nugiahel- ahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid.
12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed.
keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg Seda rektsiooni vahendavad mikroobid, kuna see toimub hapnikuvabas keskkonnas siis muutub elavhõbe metüülelavhõbedaks peamiselt vees . Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Metüülelavhõbedaga puututakse kokku peamiselt toidu kaudu. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kesk- ja Põhja-Euroopas jääb suurema osa rahvastiku kokkupuude metüülelavhõbedaga bioindikaatorite alusel allapoole rahvusvaheliselt aktsepteeritud ohutut taset. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus, mille põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi)
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
(mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik- eestis esinev punavetikas. Vee õitseng see on vetikate ajutine vohamine veekogus.
Viivad toitained pinnasesse tagasi Söövad põllu- ja aedvilju Meditsiinis tarvitatakse hemolümfi Järavad riiet Lepatriinud hävitavad lehe- ja kilptäid Ründavad toiduladusid ja aitasid Tähtis osa toiduahelas Levitavad edasi taimehaiguseid https://www.youtube.com/watch?v=PjbrDsw8Uss Huvitavaid fakte Iga neljas loom Maal on mardikas. Mardikad elavad kõikjal. Täiskasvanud mardikad närivad oma toitu. Mõned mardikad helendavad pimedas. Mardikad on maal elanud ligi 270 miljonit aastat. https://www.youtube.com/watch?v=SvHWxDjfFB8 Küsimusi
Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. Teisel troofilisel tasemel on konsumendid ehk tarbijad, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened)
Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga.
taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Muskuseühendid leiduvad sampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas mürgitavad veeelustikku. Stearalkonium chloride- Omavad positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuste palsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat. Triklosaan- Leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, riietes. Antiseptikumid võivad liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket. AITÄH !
satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspordiga Viljaseemnetega koos umbrohud Mõju loodusele Bioinvasioon on saanud globaalseks probleemiks, kuna invasiivsed organismid muudavad järjest rohkem ökosüsteeme. Invasiivsed liigid konkureerivad põliste asukatega elupaikade ja toidu pärast. Invasiivliigid võivad kohalikele liikidele olla ka mürgised. Bioinvasiooni tõttu häirub aineringe toiduahelas, muutuda võib mulla keemiline koostis, sadestumisprotsessid ja piirkonna häiringureziim. Sellistel sündmustel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed looduslikule elustikule. Bioinvasiooni peetakse elupaikade muutmise ja killustumise ning reostusega võrdväärseks elustiku ohuteguriks. Võõrliikide näide Austraaliast Kassid võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja hävitasid/vad linnuliike, sest paljud linnud pesitsevad maas.
Kingloom liigub ripsmetega Rakkudes parasiteerivad loomad ei liigu Kuidas algloomad paljunevad ja elavad üle ebasoodsad ajad? Algloomad ei sure elukeskkonna muutudes Nad moodustavad tsüsti mis sisaldab vähem vett ja aeglustab elutegevust Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldudes või pungudes Kinglooma pooldumine http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-4-2.jpg Algloomade osalemine toiduahelas ja aineringis Nad lagundavad surnud organisme On tähtis lüli toiduahelates Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest, neid kasutatakse ka heitvee puhastajates Lagundades ained väiksemateks ündideks kiirendavad nad vees ainete ringlust Osad algloomad elavad maos ja aitavad seedida looamdel taimset massi lagundades selle mäletsejale vajalikeks toitaineteks Paljud algloomad on parasiidid
piisavalt seda elementi anda, väetatakse taimi lämmastikuühendeid sisaldavate väetistega. Õhus on aga 78% lämmastikku, mida peale mügarbakterite ei suuda sealt keegi kätte saada. Siiski ei ela mügarbakterid koos kõikide taimedega, vaid nad eelistavad näiteks liblikõielisi taimi – herneid, ube, ristikut jt. Bakterid on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Nad on toiduahelas tähtis lüli, neist toituvad näiteks algloomad. Baktereid leidub arvukalt mulla ülemistes kihtides. Nende elutegevus muudab mulla viljakaks. Neil on võime lagundada erinevaid aineid näiteks loodusesse sattunud mürkaineid. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489 https://prezi.com/reaqg9pop9tm/bakterite-osa-looduses-ja-inimese-elus/ https://et
· Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes
Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Toiduahelad banaan -> ahv -> kotkas orhidee -> tuukan -> boamadu jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard Tänan vaatamast !
moodustavad sugurakud, mille ühinemise tulemusena areneb uus vetikas. 11. Millised vetikad kasvavad madalamas, millised sügavamas vees? Miks? Too näited! Kõige valgusevaesemates paikades ja sügaval kasvavad punavetikad ja pruunvetikad,sest nende värvus võimaldab neil ka vee sügavusest valgust neelata, madalamas vees ja seal, kus on rohkem valgust, aga rohevetikad. 12. Milles seisneb vetikate tähtsus looduses? Vetikate tähtsus looduses seisneb aineringes, nad on esimene lüli veekogu toiduahelas. Vetikad varustavad teisi organisme hapnikuga. 13. Kuidas ja milleks kasutab vetikaid inimene? Inimene kasutab vetikaid toidus ja toidulisandite valmistamisel ning kosmeetikatoodete valmistamisel. Põisadrust saadakse joodi ja kaaliumit ning adrut kasutatakse väetisena. Vetikatest saab valmistada loomasööta.
a) Toiduahelad (3 näidet) b) Toiduahelate võrgustik (1 näide) c) Toiduahelate katkemine (näide, mis juhtub) 7. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a) Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b) Populatsiooni tihedus (millest sõltub) c) Populatsiooni seisund (kasvav/kahanev/stabiilne) d) Populatsiooni tervislik seisund e) Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 8. Ökoloogilised globaalprobleemid
Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kaudu) ja vee kaudu tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui inimesteni. Loomadel ladestub dioksiini (17 toksilist homoloogi) rasvkoesse, siseelunditessesubproduktidesse. Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust
Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline toitumine toitumistasemed). Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal
...........lk 9 Populatsiooni iseloomustus.............................................................lk 9 Populatsiooni arvukus ja muutumine ajas............................................lk 10 Populatsiooni tihedus....................................................................lk 10 Populatsiooni seisund................................................................... lk 10 Populatsiooni tervislik seisund..........................................................lk 11 Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsiooniga.......................lk 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 12 2 1.Üldiseloomustus. Eesti luhad nagu Eestigi, asuvad Euroopas, parasvöötmes. Luhaniite kutsutakse ka lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus
Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.
territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ja millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa pro-tistidest ja baktereist). tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism käsutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism (bakter, seen, selgrootu loom). Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis.
* toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid * bioplasti tootmiseks looduses lagunev plastik, tooraineks teravili * loomasööda valmistamiseks * biotõrje
olevasse kasti. 1) 2) 1) 2) Õpetajale 5 punkti 13. ÜLESANNE Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede nimetustega. Liik 1) Rebane 1) 2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes
olevasse kasti. 1) 2) 1) 2) Õpetajale 5 punkti 13. ÜLESANNE Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede nimetustega. Liik 1) Rebane 1) 2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
