Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud.Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud. Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa 1989.a keelustasid lasterõivaste ja osade toiduainete eksprodi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude L.
Kasutada poes käimisel ühte kilekotti mitu korda. Toidu soojendamiseks kasutage pliidi asemel mikrolaineahju. Ühekordsete patareide asemel kasutage laetavaid. 1) Üha kasvava fosiilkütuste kasutamine on kaasa tooud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega. 6) Fosiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid
Globaalprobleemid Globaalprobleem on nüüdisühiskonna arenguraskused,mis puudutavad kogu maailma ja mille lahendamiseks on vaja paljude inimeste jõupingutusi. Globaalprobleemid on: *Maa rahvastiku kasv *Loodusvarade ammendumine *Atmosfääri saastumine *Mageveevarude vähenemine *Energiakriis *Liigilise mitmekesisuse hävimine *Vihmametsade hävimine *Osoonikihi hõrenemine *Kõrbestumine *Kasvuhooneefekt *happesademed
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
muutumine riigis sündimus sisseränne RAHVAARV väljaränne suremus Rahvaarvu muutumine ül.4 Rahvaarvu kasv absoluune muutus Rahvaarvu kasvutempo e rahvaarvu muutumise protsent aastas Koguiive rahvaarvu muutus teatud perioodi jooksul http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Veepuudus varude ammendumine vee reostumine Põllumaa puudus 31% maismaast on põllumaa kasutusest väljalangemine (kõrbestumine, asulate kasv, tee-ehitus) Loodusvarade ammendumine Jäätmete ladustamine / ümbertöötlemine Victor Cauduro Rojas Rahvaarvu muutumine
metsnugis kobras roherähn Inimtegevus Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus Keskkonnaprobleemid Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine tööstusjäätmed Ida- Virumaa tööstuspiirkond
Gobi Kõrb Gobi Külm Poolkõrb Põhja- ja Loode-Hiinas, Mongolis; Ulatus läänest- itta 1600km; Põhjast- lõunasse 800km; Pindala umbes 1300000 km; Peamiselt kivi ja savikõrb; Jõed puuduvad; On leitud mitmesuguseid fossiile. Asend Maastlikuline piirkond sise Aasias Lõunast piirneb Nan Shan Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks ...
Minu jaoks tähendab see palju, kuna mul on vaba voli liikuda liidu piires, ilma viisata. Õigus saada kaitset kõikides EL liikmesriikide juures. EL kodanikuna olena ma kohustatud täitma kohustusi ja täidan ka neid. 3.3 Millal on Eesti EL-i eesistujariik? 1p Eesti on EL s eesistujariik jaanuar- juuni 2018 aasta. 4. Globaalprobleemid (8p) 4.1 Nimeta üks globaalne keskonna- ja sotsiaalprobleem, mis sinu arvates ohustab inimkonda kõige enam. 2p Keskkonnaprobleem: Maavarade ammendumine Sotsiaalneprobleem: Terrorism 4.2 Mida on nende probleemide lahendamiseks tehtud ja mida peaks sinu arvates veel tegema? 6p Terrorism: Toimub terrorismivastane sõda. Loodud neli tugisammast: ennetus, kaitse, järeltegevus ja reageerimine. Rahvusvaheline koostöö riikide vahel. Ma arvan, et peaks purustama Al-Qaeda ühenduse ja tegema tihedamat rahvusvahelist koostööd. Maavarade ammendumine: Maavarasid on otstarbekamalt kaevandatud ja mõeldakse, kuidas
a) ISESEISEV - Üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomulikku rada pidi, riik ise tahab b) SÕLTUVUSINDUSTRIAALNE - Uus tootmisviis surutakse peale teise riigi poolt Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on :
· Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton. Eesti kuulub segametsavööndisse: Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi.
INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø Kaevandatake kivi- ja pruunsütt Ø olulisemateks maavaradeks Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas KESKKONNA PROBLEEMID Ø Õhusaaste selle tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk- Euroopas Ø Veekogude reostumine Ø Veeressursside ammendumine Ø Tööstusjäätmete halb ladustamine Ø Liigne metsade raiumine
ja ühiskonnna säästva arengu strateegia aastani 2030. Taastumatud looduvarad- metallmaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas. Ökoloogiline globaalprobleem-ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu-javeepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefeki süvenemine, osoonikihi hõrenemine)
) Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud.) 2.)Sõjaline allajäämine (süstemaatiline sõjaline 2.)Sõjalise taseme erinevus (elukutselised vallutamine, võitluse käigus eestlased õppisid sõjamehed, vastase sõjaline ülekaal, parem uusi sõdapidamise meetodeid.) relvastus ja tehnika, eestlased valmis üksikuteks 3.)Eesti jagatud mitme riigi vahel (eestlaste sõjakäikudeks, rüütlid said pidevalt abiväge) majanduslik kurnatus, inimjõu ammendumine, 3.) Mitu vallutajat ( Saksa ristirüütlid 1208, Rootsi tagasi löömine) Taani 1219, Rootsi 1220.) 4.)Maakondade alistamine ühe kaupa ( sidemed 4.)Puudus eestlaste ühistegevus (lagunev maakondade vahel nõrgad, iga maakond tegutses sugukondlik ühiskond versus feodaalide omaette.) ühiskond, riiki polnud kujunenud) 5.)Baltimaade rahvaste alistamine ühe kaupa 5
Eestlaste sõjavägi koosnes talupoegadest, kellel puudus väljaõpe ning eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Eestlased jäid sõjaliselt alla ent vähemalt omandasid nad sõjapidamise käigus uusi võitlusmeetodeid. Eestlased jäid vabadusvõitluses alla ka seetõttu, et ei saadud vastu mitmele vallutajale. Nendeks olid Saksa ristirüütlid, taanlased ning rootslased. Nende vallutuste tulemuseks oli eestlaste majanduslik kurnatus ning inimjõu ammendumine. Sellele vaatamata suudeti tagasi lüüa vähemalt Rootsi. Sellest aga ei piisanud ning tulemusena jagati Eesti mitme riigi vahel ära. Üheks kaotuse põhjuseks on kindlasti see, et eestlastel puudus ühistegevus. Riiki ei olnud veel kujunenud ning Eesti koosnes vaid erinevatest maakondadest. Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond tegutses omaette. Selline tegutsemisviis tõi kaasa aga maakondade alistamise ühekaupa.
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
Tagajärjed: vee saastumine levitab nakkushaiguste levikut, veepuudus paljudes maakera piirkondades, nafta reostus põhjustab loomade hukkumise. Lahendus: vee tarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, liustike vee kasutamine joogiveena, merevee destilleerimine, vihmavee kodgumine. Olulisemad keskkonna probleemid eestis: õhusaastumine, jääkreostus, põjaveevarude hoolimatu kasutamine, veekogude reostamine, taastumatute maavarade ammendumine. Lahendus: kasutada taastuvaid energia allikaid, vähem autosid kasutada. Globaalne soojenemine- atmosfääri- ning ookenitemperatuuride tõus. Tekkepõjused: inimtegevus, kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris.
Loodusvarade kasutamine Loodusvarad Loodusvarad on need looduse osised, mida kasutatakse majanduses. v Kivimid v Mineraalid v Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest Näiteks kasutab mõni heaoluriik üle 40 korra rohkem maavarasid kui arengumaa Somaalia. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid. Rauamaak Boksiit Nafta ...
Intricate keerukas 9. Arcane kauge 62. Latency ooteaeg, viivitus 10. Artificial tehislik 63. Layout paigutus 11. Assailant kimbutaja 64. Lurk varitsus 12. Atrocity brutaalsus 65. Magnifying suurendav 13. Attest tunnistama 66. Malfunction talitushäire 14. Attrition ammendumine 67. Miserable haletsusväärne/vilets 15. Badge mark 68. Myriad tohutu hulk 16. Barely vaevu 69. Nauseating iiveldama ajav 17. Blockbuster kassahitt 70. Node sõlm 18. Bread-board trükiplaat 71. Obscure hämar, segane 19. By hook or by crook igal juhul 72. Ostensibly teadlikult 20
korrast, mõista üksteist lahingu käigus. Kahtlemata oli neil ka parem relvastus, eeskätt turvis. Vaenlastel oli ka sõjaline ülekaal. Eestlased olid valmis aintult üksikuteks sõjakäikudeks. Rüütlid said pidevalt abiväge, rüütlil oli hea väljaõpe ja relvastus. Eestil oli ka palju vaenlasi 1208. aastal Saksa ristisõdijad, 1219.aastal Taani ja 1220. aastal Rootsi. Eestlased olid majanduslikult kurnatud, inimjõu ammendumine, Rootsi tagasilöömine. Eest oli jagatud mitme riigi vahel. Kuigi seda peeti ekslikuks, sest tormijooksuga võeti Eesti linnuseid kogu vabadusvõitluse jooksul vaid mõned üksikuid maha. Eestlastel puudus ka ühistegevus, lagunes sugukondlik ühiskond, mis versus feodaalühikonnaga. Riiki polnud kujunenud, sidemed maakondae vahel olid nõrgad, iga maakond tegutses omaette. Nii oli vaenlastel kerge maakondi alistada ühekaupa. Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
Majandus Rõhk rasketööstusel Majanduslik tõus Valitses seisak ehk ja sõjatööstusel peatus stagnatsioon Lootis, et nõukogude Majanduslik kriis inimeste selle ajane Rõhk sõjatööstusel põlvkond hakkab 80. ammendumine elama kommunismis Kampaaniate korras Poliitika Füüsiliste vastaste Vägivallapoliitika Tugevnesid hävitamine pehmendamine tagurlikud poliitilised Taheti Ühiskonna jõud kommunistlikku liberaliseerimine Karmistati kontrolli
Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete 6. Õhu saaste kütuste põlemisel 7. Haiguste levik Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, · Loodusvarade ammendumine uhutakse vahakiht, suureneb · Metsapindade vähenemine aurumine(veepuudus), taimed · Karjamaade ja kalavarude kurnatus-- vastuvõtlikumad haigustele, muld mulla erosioon hapestub, aeglustub mullas lagunemus · Elurikkuse vähenemine protsessid(mullateke), vesi hapestub(väh Miks kasvab rahvaarv? liigiline koosseis)
· Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) · Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) · Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus 22 INIMTEGEVUS Töö atlasega: · Mis riigid asuvad sega- ja lehtmetsade aladel 1) Euroopas 2) Põhja-Ameerikas 3) Aasias ? · Missugused maailma suurlinnad asuvad metsavööndis? Keskkonnaprobleemid · Õhusaaste tööstuspiirkondades · Veekogude reostumine · Veeressursside ammendumine · Tööstusjäätmete ja prügilate kasv MIS PUUD KASVAVAD SEGA- JA 1 2 LEHTMETSADES? 6 3 4 7 5
Artikli 5 lõikes 3 on mittetäieliku loetelu toimingutest, mille omanik võib lõike 1 alusel keelata, muuhulgas kaupade importimise ja eksportimise kõnealuse kaubamärgi all. Direktiivi artikkel 7 lõige 1 sätestab, millistel tingimustel ammenduvad kaubamärgiga antud ainuõigused ning kaubamärgiomanik ei saa enam keelata kaubamärgi kasutamist. Ammendumise suhtes kehtib tingimus, et kaubad on viidud turule kaubamärgiomaniku poolt või tema loal, samuti leiab õiguste ammendumine aset üksnes siis, kui tooted on viidud ühenduse turule. Artikli 7 lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõiget 1, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud. Euroopa Kohus on oma praktikas kinnitanud, et kaubamärgiõiguse ammendumise printsiip on regionaalne ehk Euroopa Majanduspiirkonna sisene, aga mitte rahvusvaheline. Õiguste
SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused : Välispoliitilised põhjused : 1. Nõukogude Liidu mõjuvõimu taandumine IdaEuroopas. 2. Moskva kontrolli vähenemine (VLO lagunemine) 3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6. Idabloki lagunemise tähtsamate sündmuste kronoloogia. Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a. POOLA Rahvaliikumist juhtis ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas
17. Taastumatud loodusvarad- metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt 18. Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt 19. Ökoloogiline globaalprobleem- ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust(toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine) jt 20. Läänemere Agenda- Läänemere maade poolt 1998.a allkirjastatud. Alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 21. Säästva arengu seadus- 1995. A võttis Riigikogu vastu lähtudes Agenda21st. Selles on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamisepõhimõtted. 22
• Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.
Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkondades juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga.
· Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) · Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) · Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus 22 INIMTEGEVUS Töö atlasega: · Mis riigid asuvad sega- ja lehtmetsade aladel 1) Euroopas 2) Põhja-Ameerikas 3) Aasias ? · Missugused maailma suurlinnad asuvad metsavööndis? Keskkonnaprobleemid · Õhusaaste tööstuspiirkondades · Veekogude reostumine · Veeressursside ammendumine · Tööstusjäätmete ja prügilate kasv MIS PUUD KASVAVAD SEGA- JA 1 2 LEHTMETSADES? 6 3 4 7 5
Pidurduse teke ajurakkudes, selle seos energeetiliste protsessidega. Hüpoglükeemia toime ajurakkude energiaga varustamisele. Glutamiinhappe ainevahetus ajus, gammaaminovôihappe roll pidurdus- seisundi kujunemisel. Aminohapete ainevahetus kehalisel tööl ning selle mõju serotoniini produtseerimisele ajurakkudes. Serotoniini seos pidurdusseisundi tekkega. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid anaeroobse iseloomuga kehalisel tööl: fosfokreatiini varude mahtuvus ja ammendumine skeletilihases, laktaadi kuhjumine lihasrakku, pH langus, selle môju glükogenolüüsi raja ensüümide aktiivsusele, aktomüosiini ATP-aassele aktiivsusele, Ca2+ ioonide sidumisele troponiini poolt, Na+-K+ -ioonide transpordile läbi rakumembraani. Lihase glükogeenivarude vähenemine, fosfaadi väljadifundeerumine aktiivselt talitlevast lihasrakust. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid aeroobse iseloomuga kehalisel tööl:
Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapendumist. Kuna fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, siis see omakorda tugevdav
ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist. Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud
Erinevad keskkonna probleemid Eestis Üha enam on hakatud nii maailmas kui ka Eestis mõtlema keskkonna säilitamise ja üldise rohelise tuleviku peale. On arendatud erinevaid mooduseid, kuidas päev-päevalt kasvav inimkond saaks aina vähem oma elutegevusega kahjustada meie koduplaneeti ja selle ühtset loodust. Ometigi kõiki probleeme likvideerida pole suudetud ning praegugi on Eestis aktuaalsed mitmedki suhteliselt olulised ja tähelepanu vajavad probleemid. Üheks suurimaks keskkonna probleemiks on üks meie energia tootmisviise nimelt põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine. Sellega kaasneb väga suur keskkonna saastamine ja loodusliku tasakaalu rikkumine. Kaevanduste rajamisega lõhutakse ära mitmete looma- ja taimeliikide elu- ning kasvukohad, lisaks on kaevandusliku tegevusega ka selle ümbruskond häiritud. Üldpildis bioloogiline mitmekesisus väheneb. Põlevkivi põletamisel tekkib aga väga palj...
Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapestumist aga ka näiteks veekogude autrofeerumist
[1, lk 145] Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemioma päraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.[5] Peamiseks mureküsimusteks on osoonikihi kahjustus ja kaitse, atmosfääri ja maailmamaere reostus ning looduskeskonna reostus tervikuna. Teiseks tähtsaks valdkonnaks on demograafilised probleemid, inimkonna kasv ja loodusressursside ammendumine. [1, lk 145] Maailma populatsioon 1970. aastatel arvestati, et Maal elab 3.7 miljardit inimest, 1995. aastal arvati inimesi olevat 5.7 miljardit ja aastal 2012 7 miljardit inimest ning rohkem kui 90% rahvastikust elab arengumaades.[2, lk 9] Maailma rahvastik koondub linnadesse. Linnastumine on kiirem arengumaades, kus on kujunenud megapolised. Linnastumise tulemusena konsentreeruvad keskkonnaprobleemid piiratud maa-alale.[2, lk 10] Rahvastiku piiramise abinõud:
Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv 6) Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine 8. Mis on roheline energia? Tootmiseks kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid, peamiselt tuult ja vett. 9. OPEC – mis organisatsioon, eesmärk ja liikmed. Naftat Eksportivate Riikide Assotsiatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) Määrab naftatoodangut ja reguleerib hinda.
tõttu väheks jäänud ·Õhusaastus tööstuspiirkonnas ·Peamised loomad: metskits, ·Veeressursside ammendumine põder, metssiga, rebane, jänes, orav Rohtla Levib mandrite ·Kliima kuiv ja tugevalt mandriline Jõed on rohtlates veevaesed, Taimestik: Inimtegevus:
Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv 6) Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine 8. Mis on roheline energia? Tootmiseks kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid, peamiselt tuult ja vett. 9. OPEC – mis organisatsioon, eesmärk ja liikmed. Naftat Eksportivate Riikide Assotsiatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries) Määrab naftatoodangut ja reguleerib hinda.
põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid jne. See kulmineerus 1968. a noorterahutustega Pariisis. USA-s: mustanahaliste liikumine, mis nõudis kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Juht : Martin Luther King, kes 1968 a mõrvati. Ka naised nõudsid võrdsust ja õiglust 1960-ndail ka seksuaalrevolutsioon : julgus varem keelatud suguliseks läbikäimiseks (nt enne-ja väljaspool abielu) Religiooni mõju nõrgenes. Lõpuks toimus ideede ammendumine 1969a. Woodstocki rokifestival ( hipiliikumise kõrghetk) Euroopa ühinemisliikumine 1957 Euroopa aatomienergiakoondise ja Euroopa Majandusühenduse (ühisturu)loomine. USA 1945 Truman 1952 Eisenhower presidendiks 1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil
puhastatagi. Üha suurem fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate maavarade ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jm. mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida. Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid otstarbekas veekasutus koos töökorras ja säästlike veeseadmetega aitab kokku hoida palju väärtuslikku loodusvara. Jälgige, et seadmed vee tarbimiseks oleksid korras
Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe ELEKTROENERGEETIKA Soojuselektrijaamad-2/3 elektrijaamadest, söe-ja naftatootjad, riigid toodavad
KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD EELDUSED. · TOO 2 NÄIDET EELDUSED, TEGURID: · VEONDUSE ARENG · LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU KOLOONIAD KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED: · 16.-18. SAJ: 1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid) TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS 2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS EUROOPAS DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS · 19. SAJ: 1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA 2) LISATOIDUAINETE VAJADUS 3) UUS TURG OMA KAUPADELE 4) ODAV TÖÖJÕUD KOLOONIAD · ÜMBERASUMISKOLOONIAD PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT · MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE PÕHJUSEKS? · NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST UUSASUNIKUD PÄRINESID · MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA? · NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD
Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning jätkusuutlik kasutamine eeldab otsustavamat tegutsemist nii riigi kui ka ettevõtete poolt. Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast palgatasemest tingitud kulueelis on juba täna haihtumas ja ekspordi arendamiseks on hädavajalik uute suundade kasutuselevõtmine. Edasine konkurentsivõime tõstmine saab pikemas perspektiivis võimalik olla vaid läbi tootlikkuse tõstmise ning kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkumises. See eeldab riigi poolt tõsisemat arengukavade väljatöötamist ning ettevõtjate jätkuvat motiveerimist omapoolse toetusega
(graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: Mineraalse toorme, näiteks sulfiidsete Ag,Cu,Zn,Pb jt maakide tavameetodil kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastiku, reostades põhjavett mürgise kaevanduse jääkveega.Vääveldioksiidi paiskumine atmosfääri. Maavarade ammendumine. 9.Maalihete tekkepõhjused: Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maaliheteks(nõlvaprotsessideks). Tuul, vesi, inimjõud.Teede ehitus, karjäärid, metsaraie, hoonete rajamine. Gravitatsioon.Murenemine. Tagajärjed: Maapinna ebatasasused, nõlvade teke. MÕISTED Astenosfäär-ookeanide ja mandrite all paiknev kivimite ülessulamise kiht, millel liiguvad laamad. Maa tuum-2900 kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa,
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti
otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks. Kalandus. Linnu on palju. Tööstus Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur. Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad. Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas. Veekogude reostumine. Veeressursside ammendumine. Tööstusjäätmete halb ladustamine. Raiutakse liiga palju metsa maha. Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel.
Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku vananemine, rahva halb tervis ning väljaränne. Viimast soodustab siinne madal palgasüsteem. Sotsiaalse sidususe puudumine toob kaasa võimetuse kokkuleppeks ühishuvide üle. Hirm kultuuri hääbumise ees ehk identiteedi nõrkus. Riigi nõrkus ja võõrandumine rahvast. Eesti majanduse senise kasvumudeli ammendumine: puudulik innovatiivsus ja vähene keskkonnasäästlikkus. Tarbijalik, tervise- ja keskkonnariske eirav elustiil. Heaolu indikaator ühiskonnas on inimeste rahulolu oma elukvaliteediga. Mida rohkem inimesi oma eluga rahul on seda parem mulje jääb riigist. Heaolu näitajad sõltuvad ühiskonnas valitsevatest väärtustest. Näiteks Eestis on üks suurimatest
Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga.
jääkainete tootmise piiramine, materjalide korduv- ja kõrvalkasutamine. 3. Keskkonna reostatus 4. Elurikkuse vähenemine maavarad looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. · Kaevandamise negatiivne mõju kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. · Abinõud materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, 5. Näljahäda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
