BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid
Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomale.Hingamiseks tarbivad nad vees lahustunud hapnikku.Alglooma ümbritseb õhuke pelliikul. Algloomad on liikumisvõimelised.Nad kõik liiguvad erinevalt. Algloomad elavad ainult märjas või rõskes keskkonnas.Kui on ebasoodsad tingimused elamiseks ,moodustavad nad tsüsti.Algloomad on erineva kuju ja ehitusega. Amööb. Ainurakulkine algloom.Elab magedas vees. Ta keha katab pelliikul.Ta tsütoplasma on pidevas liikumises. Amööbil on kulendid , mis aitavad tal toitu haarata nin liikuda.Rakutuum juhib raku tegevust. Pulseeriv vakuool kogub tsütoplasmast liigser vett ja kahjulikke aineid ning tühjendab need ümbritseva keskkonda.Ta paljuneb pooldades. Silmviburlane. Elab lompides ja tiikides, kus on kõdunenud lehti.Vibur aitab tal liikuda.Ta on roheline ja seda
Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis. Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud, muidu vetikad jak a korallid surevad. Korallriffid- liigirikkad. Ohus, sest naftalekked, väetised, mürgid, tööstusjäägid jne. Ka kliimasoojendemine. Sukeldujad seisavad peal- katki, Suveniirid. Seadused, keelavad murdmise Okasnahksed: merisiilikud, meripurad ja meritähed Mere põhjas, ei ela magedas vees. Läänemeres meritähti ja madutähti, Eestis pole. Enamik meritähti 12-24cm, suuremad peaaegu 1m Liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil, millega ka toitu haaravad, aeglased Naha all lubiplaatidest sisetoes(va meripura) Iga kiire otsas täppsilmad Kiireline sümmeetria Lahksugulised, st kaks sugupoolt Muna-vastne-täiskasvanud isend Okasnahksetel koed ja organid , teistest aga väga erinevad. Kehas veega täidetud torusüsteem, meritäht surub vee jalgadesse, jalad
Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhede paljundamine kuntslikes tingimustes sai alguse juba 18.sajandi kasvatati lõhesid kultuuris Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 20.sajandi teisest poolest kasvatatakse lõhesid massiliselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Norras ja Tsiilis. 2007.a. toodeti lõhet ja meriforelli 10,7 miljardi USD eest. Lõhede kasvatamine toimub : 1.Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkudde areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. 2.Peale 12-18 kuud on noored lõhed valmis laskuma merre. 3. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, 4. Siis saak koristatakse. http://www.youtube.com/watch?v=K1NBcnNzAkU Selles videos selgitakse kuidas toimub kalakasvatus Aitah tähelepanu eest!
protistide hulka. Sisaldavad klorofülli(fotosünteesivad). Esineb üherakulisi, koloonialisi ning hulkrakseid. Erinevalt taimedest pole hulkrakksetel vetikatel eristunud juuri , varsi, lehti. Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas
Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad.
UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiks...
toiduaine lõplikuks valmimiseks või uue roa valmistamiseks. • Hautamine on toidu küpsetamine madalal temperatuuril (80 - 90 ºC) kaane all. Hautatavad toiduained pruunistatakse eelnevalt rasvas ning seejärel keedetakse väheses vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk on toiduainele iseloomuliku erksa värvuse ja värske maitse säilitamine. • Kupatamine on toiduaine lühiajaline keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. • Lühiajaline kuumutamine rasvas on tükeldatud maitseviljade (sibul, porru, porgand) kuumtöötlemine, nt enne supile lisamist. • Flambeerimine ehk leegitamine on toidu maitse süvendamine põleva alkoholiga: toit valatakse üle kange alkoholiga ja süüdatakse enne serveerimist põlema. TOIDU VALMISTAMINE MIKROLAINEAHJUS • Mikrolaineahjul on väga erinevaid funktsioone, enamasti kasutatakse seda toitude soojendamiseks
Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.11. Süvise suurenemisel ühe sentimeetri võrra suureneb laeva veealuse osa maht (mahuline veeväljasurve): 1 δ ∇= A W [m2] × [m] 100 Kaaluline veeväljasurve magedas veer suureneb sellest: 1 t δΔ= A W [m2]× [m]× 1.000[ 3 ] 100 m Kaaluline veeväljasurve merevees suureneb sellest: 2 1 t δΔ= A W [ m ]× [m]× 1.025[ 3 ] 100 m Seega: Magedas vees : TPC FW = AW × 0,01000t /cm ehk A t TPC FW = W
tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. (Joon. 4.5. ja 4.5a.) Joon. 4.5. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud
17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited!
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla
eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan mereande ning pean ennast paadunud fänniks.. Enamjaolt arvatakse ,et mereannid on miskid rõvedad molluskid , mida ilma närimata alla peab libistama või siis krevett ja kogu moos. Selles referaadis toongi välja meremaailma suurimad staarid ! KREVETT Krevett ehk süvameregarneel on soolases ja magedas vees elav väike koorikloom ,kellele sobib nii jahe , kui ka soe vesi. Krevette on ligikaudu 160 liiki , kuid kõik ei ole söödavad ega maitse ühtemoodi. Peamised krevetikasvatajariigid on USA,Jaapan,Tai ja Taiwan. Suurimad krevetisööjad ongi ameeriklased ,kes tarbivad aastas ligi 2,3 miljonit kilogrammi krevette. Krevetil on pikk lihaseline tagakeha , viis paari jalgu ja kaks pikka tunnalt. Mõned krevetiliigid sünnivad isastena ja muutuvad 18. Ja 30. Elukuu vahel emasteks
silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 5. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m asub soolaseveelises ookeanisadamas vee tihedusega =1,025 t/m3. 2. Laev laadib 1200 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja jõuab ookeanireidile, kus tal tuleb lossida pargastesse osa lasti, et saavutada lubatud süvis 7,20 m magedas vees, mis on lubatu sisenemiseks magedaveelisse sadamasse. Küsimus: 1. Millise süvise peab laev saavutama ookeanireidil? 2. Kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et soovitud süvis saavutada osa lasti lossimise teel? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA
KILPKONNALISED C A R O L TAM M TAKSONOOMIA Kilpkonnalised on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. SÜSTEMAATIKA Kilpkonni eristatakse 26 sugukonda, kellest tänapäevani on elanud üksnes 12. Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210. Teadaolevatest fossiilsetest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5 meetri pikkune Miolania. Kilpkonnad jagatakse viide tänapäevasesse alamseltsi. Nendeks on kooldkaelalised, merikilpkonnalised, pehmenahalised, pöördkaelalised ja puudukilbulised.
Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm ekvaatori ümbruses on vee pinnakiht 27-29 kraadi suurtel laiustel veekogud jäätuvad Vee soojusmahtuvus on suur nii soojenemine kui jahtumine võtab aega Polaaralad on aastaringselt jääs (suvel jääkate õheneb). Jäätumisel eraldub soojus. Räime kõht on sile ja kilu oma kare. Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu ning vee temperatuuri ja soolsuse tõttu
7. Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal? Kuidas vetikad on kasulikud inimesele? (too mõlemile vähemalt 1 näide) Nad toodavad 90% planeet Maa hapnikust, inimene kasutab nt toidu valmistamiseks(marmelaad), sellest toodetakse joodi ja kaaliumit. 8. Jaota vetikaid erinevate tunnuste alusel (värvus, kasvukoht, eluviis, rakkude hulk). Värvus-rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad Kasvukoht-rohevetikad elavad magedas madalvees, kuid neid leidub ka meredes. Pruun-ja punavetikad elavad merevees, kellest suurem osa sügavas vees. Eluviis-ühed hõljuvad vabalt vees, teised kinnituvad veekogu põhja, kividele vms. Rakkude hulk-üherakulised, mida me palja silmaga ei näe ning hulkraksed mis võivad koosneda erisuguse ehitusega ja ülesandega rakkudest 9. Millised organismid kuuluvad vetikate hulka (kuidas nad erinevad üksteisest, kuidas sarnanevad) (1)?
haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Probleemiks on saanud noorte kalade väljapüük, seoses millega on drastiliselt langenud tuunikalade looduslik taas toodang. Alles 2002.a. õnnestus uurijatel sundida emane tuunikala, kes oli aretatud ja kasvatatud vangistuses, vangistuses ka kudema. Seega saadi võimalus kasvatada noorkalu sumpade tarvis ja polnud enam põhjust püüda loodusest noorkalu. Lõhe kasvatus: Lõhede kasvatamine toimub kahes järgus. Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkude areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. Peale 12-18 kuud on noored lõhed (smoldid) valmis laskuma merre. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, mil saak koristatakse.i Vesiviljelus ehk akvakultuur on üks kiiresti arenev majanduse sektor, mis Eesti oludes hõlmab nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond
Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni. Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised?
alamõõduliste püük. (Kalurid kaotavad tegelikult selle tõttu ca 4 miljonit EEK aastas · MERITINT saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala Pärnu laht on tähtsuse minetanud · MERISIIG saak 27 t. Hetkel on arvestatav vaid Ruhnu saare ümbruse populatsioon · HAUG 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o. · ANGERJAS 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega. · SÄINAS saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon
Jõgi-kõõlusleht · veepealsed, veesisesed lehed!!! veepealsed: mõõga kujulised, oda ots; veesisesed: pikad lindid · juunist augustini · kasvukohad: seisev või väga aeglase vooluga koht · mugulad söödavad, sisaldavad tärklist · kooreleht, konnalusikas, veeuba · maitseb nagu kartul · konnarohuliste sugukonnas Jõgi-särjesilm · nii magedas kui merevees · veesisene taim(mõnel ulatuvad veest väljaainult õied) · tulikaliste sugukonnas · veelindude toiduks Pajulill · sugukond pajulillelised · hõredamates metsaservades, pargis, aias, tee ääres · vars rulja, · õied väikesed ja roosakad · botaaniliselt lähedane taim on põdrakanep · paljunemine seemnetega ja vegetatiivselt · põie ja eesnäärme haiguste raviks
keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine. Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. · Praadimine- toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Kasutatakse rasvaaineid. Väheses rasvas Paneerimine Rohkes rasvas Friipraadimine- fritüüri kasutatakse
PUNAVETIKTAIMED Referaat Tartu, 2013 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 KUJUNEMINE....................................................................................................................................4 LEVIK..................................................................................................................................................4 KOHASTUMISED...............................................................................................................................4 EHITUS................................................................................................................................................5 SIGIMIN...
[10] Pilt 2. Pilt 3. 2.3 Levik looduses Peamiselt leidub Põhja Ameerika Vaikse ookeani rannikutel Alaskalt Kaliforniani (Sakramento jõgi). Aasia rannikuvetes elutseb Anadõri jõest Kamtsatka rannikut mööda kuni Ohhota mere loodeosa jõgedeni. Harva kohtab Ida Sahhalini ja Hokkaidol. Kõige suureaarvulisem on kisuts Lääne-Kamtsatkal. [8] Noorkalad elavad magedas vees 1 kuni 3 aastat, meres elamise periood on ligi 1,5 aastat pikk. Jões kasvab kisuts aeglaselt 4 kuni 10 cm aastas, meres võib kasvada pooleteise aastaga 46 60 cm pikkuseks. [8] 3 Järve kisutsi leidub Ida Kamtsatka ja Komandori saarte rannikuäärsetes järvedes ja Golõginskoe järves Kamtsatka edelaosas ning paljudes teistes reliktsetes järvedes Ida Kamtsatkal
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. 11 Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide sõrgu peetakse delikatessiks. Krevett Krevette saab rühmitada mitmeti. Neid on näiteks söödavaid ja mittesöödavaid, magedas või soolases vees elutsevaid, elupaigana sooja või külma vett eelistavaid, punakaid või muu värvusega. Kulinaarses-kaubanduslikus klassifikatsioonis lähtutakse eeskätt krevettide suurusest ja seda mitte niivõrd loomakeste pikkuse, kuivõrd mahtuvuse tasandil. Krevetikaubanduses loetakse mõõtühikuks isendite hulka, mis mahub kindlasse kaaluühikusse. Selleks võib olla kas nael või kilo. Kehtib lihtne tõde mida väiksemate
Veekogu temperatuur ei tohi olla alla 12 kraadi ega üle 25 kraadi. Eestis on paremini säilinud jõevähi asurkonnad Saaremaal ja üksikutes Lõuna-Eesti järvedes. Teistes piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb. Et jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike Eesti veekogudesse tuua. Krabid Kümnejalaline vähk lühikese, pearindmiku alla painutatud tagakehaga. Leidub paljudes meredes, vähem esineb magedas vees või maal (sugukond maakrabilised). Kümnejalaliste -hulka kuuluvad kõige suuremad ja tuntumad vähilaadsed: Krabi, Krevett, Homaar, Langust jt. Eestlasele on ilmselt kodusemaks kümnejalaliseks meie siseveekogudes elutsev tavaline Jõevähk (Astacus astacus). Kümnejalalised on maailmas laialdaselt levinud. Nad asustavad kõiki meresid alates veepiirist kuni umbes 5 km sügavuseni, vähem leidub neid magevees. Troopikas elavad
Karpkalal: 5-6 (32) 33 ________________ 40 5-6 5. Kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond. Südame ehitus, veresooned (lõpusarterid ja veenid, sabaveen). Hingamiselundid: lõpused, kopsud, täiendavad hingamiselundid. Hapniku sisaldus vees, seda mõjutavad tegurid, kalade hapnikuvajadus. Neerud ja eritamine. Ainevahetuse erinevused soolases ja magedas vees. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid; · viima-lõpusarterid; · seljaaort; · sabaveen; · Cuvier juhad. Veri koosneb vereplasmast, erütrotsüütidest ja leukotsüütidest. Vereloome toimub põrnas ja neerus. Kaladel ei ole eraldi suurt ja väikest vereringet. Verd on võrdlemisi vähe 6
muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, Au = Aw ) süvise muutusega õT õ(tagurp.kolmnurk)= AwST asendades saame M= Awp õTp Kust juba : õT= M/p Awp ja uus süvis T` = T+ õT Kusjuures lasti mahavõttmisel on õT neg ja lasti lisamisel pos. Kui võtta õT=1cm siis saame tonnide arvu Süvise arvutus vee tiheduse muutumisel Merevesi on mageveest tihedam. Seega on samal laeval merevees väiksem süvis , ui magedas vees(näiteks jões). Kui laeval on vee tihedus p1 juures veeväljasurve ( alumine olmnurk )1 ja tiheduse p2 juures veeväljasurve (tagurpidikolmnurk)2, siis õV=V2-V1 ehk kolmnurk kaudu (valem vihikus).
Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht ning ülejäänud ruum täidetakse hapnikuga. Vesi peab olema pidevalt kerges liikumises. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. Siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Angerjas koeb Sargasso meres rohkem kui 500m sügavusel. Pärast kudemist hukkub. Vastsed tõuseva sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Angerjavastsed teevad läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks. Angerjas saab suguküpseks: isane 5-7, emane 7-12 aastaga. Eestis toimub angerja kasvatmine suletud süsteemis. 21
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja. Väljapaiskuv veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgsed elavad ainult ookeanilise soolsusega meredes, kus vee soolasisaldus ei lange alla 33 promilli. Seetõttu ei leidu seepiaid ja kalmaare Mustas meres, kus soolsus on ligi 2 korda madalam kui ookeanides. Ka Läänemeres ei ole peajalgsetele sobivaid tingimusi. Peajalgsete "soolaarmastus" on tingitud sellest, et väiksem üleslüke magedas vees sunniks ujupõieta loomi kulutama liiga palju energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad. Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid
ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest. Muuhulgas vee kihistumise tõttu on merepõhi kohati hapnikuvaba, ning põhjaloomadest toituvad kalad puuduvad. Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes). 41% kõigist tuntud kalaliikidest on mageveekalad. Nii suur osakaal tuleneb sellest, et mageveelised elupaigad on üksteisest eraldatumad ning see soodustab eraldi liikide väljakujunemist. -4- Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil. Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
· Materiaalne lähteaine fotosünteesile · Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega · Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi · Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest · Lahustub paremini külmas ja magedas vees · Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid · Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe · C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus · Veekeskkonnas 0 30% · Ookeanides 3,5% · Läänemeres 0,2 1,5
· Materiaalne lähteaine fotosünteesile · Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega · Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi · Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest · Lahustub paremini külmas ja magedas vees · Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid · Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe · C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus · Veekeskkonnas 0 30% · Ookeanides 3,5% · Läänemeres 0,2 1,5
• Materiaalne lähteaine fotosünteesile • Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega • Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus • Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks • Üks fotosünteesi põhisaadusi • Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest • Lahustub paremini külmas ja magedas vees • Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid • Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid • Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe • C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus • Veekeskkonnas 0 – 30% • Ookeanides 3,5%
Mereiguaanil ja mõnedel lindudel spetsiaalsed soolaeritusnäärmed.) Difusioon - füüsikaline protsess, kus aine liigub suurema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda O2 satub rakku difusiooni teel, CO2 läbib sama tee, mis O2, aga vastupidises suunas. Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb, hapniku sisaldus väheneb. Tahkete ainete lahustuvus vastupidiselt gaasidele temperatuuri tõustes suureneb. Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi. Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2 kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis. Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus
Kõik organismid, kellel puuduv kitiinkest, tulid magevette otse merest (sammalloomad, käsnad). Bentiliste koorikloomade (jõevähk) kohta pole ühist arusaama, kuidas nad on jõkke sattunud. 1/5 kaladest on suundunud tagasi merre. Selle tõestus on seotud osmoosiga. Selliste kalade kehavedelikes sisalduv soolade hulk on väiksem (luutoesega kalad) Suurim erinevus on see, et järvedes puuduvad mõõna nähtused ja reeglina puuduvad hoovused. Magedas vees on vähe molluskeid, sest nad on filtertoidulised (püüavad kinni orgaanilise aine osakesi, mida kantakse meres madalatele aladele hoovuste, tõusude ja mõõnadega) Kohanemine eluks soolajärvedes Surnu meres on soolsus 2,66 ‰. Kui keskkonnasoolsus on kõrgem kui organismil, siis organism kaotab vett. Surnu meres ei ole loomi, kuid seal elutsevad bakterid. Flamingod on roosad, sest söövad tsüanobaktereid. Samuti on nad kohanenud bakteritega.
! Ja veel soolsuse kujunemisest Antarktika piirkonnas, tsirkumpolaarse hoovuse „käigushoidmiseks“. Selleks, et toimiks termohaliinne tsirkulatsioon tänaseks väljakujunenud mahus, on vaja, et igal aastal moodustuks Antarktika piirkonnas ! c!a 200 gigatonni jääd.! 12. Osmoos ja seda kirjeldavad seadused. Osmoosi tekkemehhanism. Osmoosi olulisus elusorganismidele. Mere soolsus, selle kujunemine ja soolsuse allikad, ioonide viibeajad merevees. Kalad magedas ja täissoolsusega vees.! ! Lahusti ühepoolset difusiooni poolläbilaskva membraani kaudu mingi aine lahusesse nimetatakse osmoosiks (kreeka k. osmos – tõuge, rõhk).! Meeldetuletus:! puhtas vees liiguvad vee molekulid läbi poolläbilaskva membraani mõlemas suunas ühesuguses hulgas ja kiirusega.! Osmoosi protsessides on lahusti difusiooni tulemuseks kahe omavahel poolläbilaskva membraani kaudu kokkupuutuva lahuse kontsentratsioonide ühtlustumine. Kuid osmoosi tulemusena tekib
kolm perekonda: üks Lõuna Ameerikas, üks Austraalias ja üks Aafrikas. Austraalia liik Neoceratodus on nii sarnane Triiase ajastu liigile Ceratodus, et seda võiks pidada "elavaks kivistiseks". Kopskalad on nimetatud oma kopsude järgi, mis võimaldasid neil hingata, kui nad olid lõksu jäänud kuivavasse veekogusse kuival aastaajal. Oletatakse, et sellised kopsud olid olemas juba Devoni ajastul. Samasugused kopsud olid ka Devoni aegsetel vihtuimsetel kaladel. Enamus neist elasid magedas vees, 8 ainult tsölankantiidid elasid ookeanides. Üks liik on tänapäevani säilinud. See avastati 1938 aastal Madagaskari lähedalt. Nii kopskalad kui ka vihtuimsed kadusid peale Devonit, kuid jätsid olulise evolutsioonilise pärandi. Vihtuimsed kalad on kõigi tänapäevaste maismaaliste selgroogsete, kaasa arvatud inimeste eelkäijateks, nende kopsud olid meie omade eelkäijateks. Lõugsuusete kalade mitmekülgne areng
>temperatuur >vesi on vajalik rakkude elutegevuseks, lähteaineks fotosünteesile. Taimede kohastumused aurumise takistamiseks: paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude, lehtede ja varte karvkate jms. Vett koguvad taimedel, sukulentidel e turdtaimedel, on sügav juurestik, veekude. >hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos vastastikku kasulik kooselu.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Korrosioonikindluse tõstmiseks valmistatakse Al pinnale 25mm Al2O3 kiht. Looduslik oksiidikiht on ebapiisav korrosioonitõrjeks (6-10m). Alumiinium kokkupuutel raua ja vasega: Al on aktiivsem metall kui raud ja vask, kui Al moodustab raua või vasega galvaanielemendi, siis Al hävib, sest ta on anoodiks. 45. Katoodkaitse, mõiste ja realiseerimise viisid. Kuidas kaitstakse elektrokeemiliselt terasest ja alumiiniumist konstruktsioone magedas vees, merevees, pinnases. Kodumasinate elektrokeemilise korrosioonitõrje objektid ja viisid. Näiteid. Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool ja anood laguneb. Katoodkaitset saab kasutada seal, kus saab luua vooluringi (vees, pinnases). Pinnases (maa sees) olevaid terastorusid kaitstakse topelt: isoleeritakse ja pannakse peale katoodkaitse elektrolüüsi viisil (kasutatakse välis vooluallikat.)
heaks aluspõhjaks värvidele. Värvkatted ja kaitsemäärded Pinna isoleerimine katetega · Polümeerid, · Emailid, · Keraamilised katted, · Biokile uus katte vorm, kus kasutatakse bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. 2. Elektrokeemiline kaitse: · Kasutatakse seal, kus saab tekitada vooluringi st. soolases ja magedas vees, pinnases ja metalist mahutites, milles hoitakse elektrolüüte, · Protektorkaitse raud roostetab kui ta osutub anoodiks, seega kui ühendada raua külge mõni temast aktiivsem metall, saab anoodiks viimane, raud on aga katoodiks. · Katoodkaitse kaitstav ese ühendadakse alalisvooluallika negatiivse poolusega ning tekitatakse temast katood, anoodina kasutatakse suvalist vanametallitükki.
talvel lund ei tule, on niisugune kasukas eriti ebaõnnestunud, kuid paraku ei ole see reguleeritav organismi eluajal (ega ka paljure põlvkondade jooksul). Füsioloogiline muutlikkus - näiteks võime muuta kiiresti värvust (adapteeruda keskkonnale). Ja kasvõi meie higistamine soojas ja värisemine külma käes. Kalade võime reguleerida soola sisaldust organismis - kuid on vaid vähe kalu, kes on võimelised elama ühtviisi hästi nii soolases merevees, kui ka magedas vees. Füsioloogiline tolerants peab olema arenenud välja ju praktiliselt alati - küsimus on selle ulatusest. Tolerants toidu suhtes: koala sööb vaid eukalüpti lehti ja seega on tema liigina ellujäämisega tõelisi raskusi. Karul ja seal on (selles mõttes) lihtsam. Arenguliselt tagatud adapteerumisvõime: neid näiteid on ka palju, k.a. näiteks see, et raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega, elamine kõrgmäestikus tagatakse Hgb
Terase korrosiooni seaduspärasused: 1) vees ja vesilahustes pH graafik! Teras korrodeerub kiiresti aluselises keskkonnas, teatud pH-de juures ei korrodeeru. Temp tõusuga suureneb korrosiooni kiirus; 2)Vedeliku voolukiirus (graafik) - kui on vaja prognoosida mingi konstruktsiooniosa vastupidavust mingis lahuses. Kas andmed on määratud eksperimentaalselt seisvas või voolavas lahuses (8x erinevus). Voolavas lahuses korrosioonikiirus 8x suurem; 3)Merevees ja ka magedas vees (joonis). Mereatmosfääri piirkonnas on korrodeerumine kõige suurem, sest seal on aurumine ja pinnale jäävad aurumisjäägid. Suur kiirendaja on NaCl aurumisjäägina. Sügavamale liikudes hapniku sisaldus ja temperatuur alanevad. Kui peaks kaitsma korrosiooni vastu merevees olevaid detaile, siis tuleks kaitsta seda piirkonda, mis on merepinnast plussmiinus paarmeetrit üleval/all. (tingitud veetaseme muutusest)
ratta kodarad. Iga kiire tipus on silm. Infot välisilmast saab jalakestega ja ogadega kompides,.Neil on lubiplaadikestest sisetoes. Nad on kaetud õhukese nahaga. Paljudel nahk kaetud kühmuskeste või okastega, sealt ka nende nimed. Nad on lahksugulised ehk kahe sugupoolesed. Elavad merepõhjas igas sügavuses. Neil on küll koed ja organid, kui arengu ja ehituse tõttu on nad kõigist teistest erinevad ja moodustavad omaette haru. Liiguvad aeglaselt. Magedas vees elada ei saa. On röövloom, toitudes merepõhja kinnitunud või seal aeglaselt liikuvatest loomadest, nt krabid, käsnad, väikesed ussid. Suu asub keha alapoolel. Võimeline taastama kaotatud kehaosi. Merisiilikud on keraja kehaga, söövad vetikaid, , alapoolel asub suu. Meripurad on silindrilise kehaga, paljud meenutavad kurki, keha on pehme ja lihaseline. Okkaid pole, lubiplaadid väikesed ja ümarad. Toituvad põhjasetetest. Keha eesmises osas suu.
või vasega galvaanipaari, siis Al hävib, sest ta on anoodiks. Anodeerimine 2 meetodil: 1)valmist värvitu kiht. 2)valmist värviline oksiidikiht (kas töödelda pinda värvainega või värvaine lisada elektrolüüti) Reaktsioonid: Fe-Al¯: anoodil [Al(OH)3 ] Al-3e=A3+ ja katoodil (Fe) 2H+2e=H2; Cu-Al¯: anood Al-3e=Al katood: (Cu) 2H +2e=H2. 46. Katoodkaitse, mõiste ja realiseerimise viisid. Kuidas elektrokeemiliselt kaitstakse terasest ja alumiiniumist konstruktsioone magedas vees, merevees ja pinnases. Kodumasinate elektrokeemilise korrosioonitõrje objektid ja viisid. Näiteid. Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool ja anood laguneb. Kaitstav ese ühendatakse negatiivse poolusega, tekitatakse temast katood. Katoodkaitset saab kasutada seal, kus saab luua vooluringi (vees, pinnases). Pinnases (maa sees) olevaid terastorusid kaitstakse topelt: isoleeritakse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
