Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest
Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu; seejuures tegutses ta esmajoones skulptorina. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498- 1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504).Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Mitu tuhat figuuri, mis Michelangelo on loonud, on kõik eriilmelised ja kordumatutes poosides. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku kuppel. Michelangelo elas 89-aastaseks. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/tekst.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Michelangelo
Vooluvee kujundatud pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid - jõeorud. Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on: Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa.
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Mennin...
Käsin 18.aprillil Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Boris Sestakov-i maalide näitust. Näitus oli eksponeeritu kolmel korrusel ning välja oli pandud väga erisuguseid pilte. Boris Sestakov on sündinud 1963 a. Tallinnas. Ta on olnud ka Tartu Kunstikooli õpetaja, tegelenud nahkehistööga ning olnud Saaremaa Kunstnike Liidu juhatuse esimees. Alates 1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega. Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab lasta fantaasial lennata ning luua iga pildi jaoks oma loo
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima
lasteaia-metoodika. Teoreetiliselt aga ei eristatud seda terminit arengu ja õpetuse mõistetest ja praktilistes tegevustes unustati, et väiksed lapsed õpivad ka näiteks söömise ja riietumise kaudu. 1990.aastatel moodustati üheskoos alus lapsekeskse väikelapsepedagoogika määratlemiseks. See protsess tekitaski uue mõiste - lapsest lähtumine. 4. Õpetajad peaksid olema omanäolised ja eriilmelised. Neil lasub vastutus tegevuskultuuri tekkimise eest. Õpetajaks olemine tähendab laste suhtes alati autoriteedipositsioonil olemist. Ta peab oskama toimida vastavalt olukorrale, vahel ka täiskasvanust lähtumise poolel. Oluline on leida tasakaal lapse ja täiskasvanu tööviiside vahel. Õpetaja amet eeldab: pidevat õppimist; head koolitust väärtusküsimuste käsitlemisel; see on eetiline amet, millega kaasneb kõrge vastutus.
Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär, mille tõttu kontsert sobis toimumiskohta justkui valatult. Tema looming on üks olulisemaid eesti nüüdismuusika mõjutajaid. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Usun, et tal on õigus teooria kohta, kuidas kõik inimesed mõistavad tema muusikat erinevalt ja näevad seda justkui prismat läbiva valgusena, mille tulemusel tekib
Ooperistuudioga 2002. aastal. Oma ooperidebüüdi Kanada Ooperiteatris tegi ta hooajal 2002/03, lauldes Hermanni ja Riccardot. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal ja Sibeliuse Akadeemia 2010.aastal. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel ,,Con brio" finaali. Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" ja on selle teatri solist alates 2001. aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni. Heli Veskus on andnud palju soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga ja osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ooper oli minu jaoks väga sümpaatne, minu eelmiste kogemustega võrrelda ei anna, kuna eelnevalt olen vaid laste jaoks loodud oopereid vaatamas käinud. Ooper oli tervikuna justkui ideaalne, kuid oli kohti, kus lauljate üleminek polnud just kõige
parasvöötme kliimavöötmete omadustele. Teadsin ka seda, et päike on liustikel väga tugev ja ere, sest päike paistab kõrgelt. Terve raamat oli elamus igas mõttes, sest kohtasin palju uut ja huvitavat, millest enne kuulnudki polnud. Väga palju tuttavaid asju ette ei tulnudki. 10. Raamat oli kirjutatud väga kaasahaaravalt ning koguaeg sain teada midagi uut ja huvitavat. Mulle väga meeldis see, et raamatus oli kaks tegevuspaika Alaskal, mis on niivõrd eriilmelised ja teistsugused üksteisega võrreldes. Raamat oli üles ehitatud loogiliselt ja kergesti mõistetavalt. Samuti looduskirjeldused ja eluolu kirjeldused olid mitmekülgsed, kuid samas ka kergesti mõistetavad. Põnev oli jälgida kahte paralleelset maailma- Maria arengut ja enesetervendamist kui ka laagri eluolude, sündmuste ja inimestevaheliste suhete arenemist. Mind hämmastas enim see, missugune oli eluolu Alaskal. Mul oli kujunenud Alaskast,
tüvevorm.Nakkushaigus. Lahtine- ja kinnine tuberkuloos.BOTULISM(anaeroob)- tekitab väga toksilisi mürke.Kesknärvisüsteemi haigus,enamasti surmav.GONORRÕA-meestel on kohe tunda,kuid naistel ei pruugi see kohe tunda anda.See on kergemat sorti suguhaigus.ALGOLOOGIA-teadusharu,mis tegeleb vetikate uurimisega.RÄNIVETIKAD-on ligikaudu 16000 liiki. Elavad meredes ja mageveekogudes.Võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.Ränivetikate tunnuseks on ränipantser.Pantserid on väga eriilmelised. PRUUNVETIKAD-1500 liiki ja enamus neist on merevees.Nende seas on mikro- ja makroskoopilisi vorme.Nad on võimelised fotosünteesima20-30m sügavusel vee all.Meie vetes on levinud harilik põisadru. PUNAVETIKAD-põhiliselt kasvavad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad u.200 m sügavusel.Neid on ligikaudu 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevee ainult 150.Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid
Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso.
Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. TOIDUKULTUURI JUURED Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel
· Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik · Kõik löövid on ühe katuse all e puudub valgmik · Enne kooriosa olevat kohta nimetatakse triumfikaareks · Erinevatest piirkondadest eriilmelised. Saksamaal- koor ka läänepooses küljes (Maarja Laachi kirik). Inglismaa- 2 läänetorni, 2 torni koori kõrval Kodakirik: · 3 lööviline, kesklöövi ülaosas puudusid aknad · Uksed läänepooses otsas või pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid · Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade
Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso.
Üldiseloomustus Tartu- ja Jõgevamaal paiknev puhkeala koosneb kahest osa-alast: Tartu ja Saare- Vara. Tartu osa-ala objektid asuvad Tähtvere ja Kambja vallas ja on mõeldud valdavalt linnalähedaseks puhkuseks. Elva piirkonna objekte majandab ja arendab koostöölepingu alusel Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK majandada olevale puhkealale üks Kesk-Eesti turismimagneteid Elistvere loomapark, mis pakub võimalust lähemalt tutvuda metsloomade elu-oluga ning mille ümbrusest
Avamispidustused toimusid järgmisel sügisel, 4. septembril 1910. Vassiljevi ja Bubõri lõplikus lahenduses on teatri kompositsioon, sealhulgas välisarhitektuur selgem, rõhutatakse vertikaalsust. Teostatud projektis on arhitektid arvestanud konkreetse kinnistu eripäraga, selle paigutusega kahe tänava ning turuplatsi ääres, ning sellest tingituna hoone arhitektuuri veidi muutnud. Teatri kõik fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised. Estonia teatri uus maja avati 1913 augustis. Hoone projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren (1874-1929) ja Wivi Lönn (1872-1966). Uue maja rajamine sai alguse 1908.aastal, kui kuulutati välja rahvusvaheline ideekonkurss. Laekunud 17 tööst pääses edasi kaks- N.Vassiljev ja A.Bubõr Peterburist ning A.Lindgren ja W.Lönn Helsingist. Valik langetati soomlaste kasuks, kellega 1909 sõlmiti leping tööjooniste saamiseks. Projekt valmis lõplikult
valdavalt samas ajajärgus, kuid see ei ole takistanud ühtki neist saamast väga tuntuks, kõik neli kuuluvad vaieldamatult eesti luuleklassikute sekka. Kirjanike töödesse süvenedes on väga hästi näha selle põhjus- igaüks neist kirjutab väga iseloomulikus stiilis. Analüüsitavad luuletused on küll kõik üheteemalised- kirjeldavad kirjanikele nii tuttavat loometööd, kuid on siiski täielikult eriilmelised. Kõige märgatavam erinevus on luuletajate erinev lähenemine samale teemale. Lepik kasutab oma luules väga palju looduspilte, nii ka sel puhul- ,,Laulik" manab lugeja silme ette lummava looduspildi, samas sõnatult kirjeldades loomise valu. Luik, väga erinevalt Lepikust, kasutab luuletuses ,,Inimese käsi liigub valgel lehel," sõnumi kohaletoimetamiseks aga emotsiooni, mitte otsest pilti. Kareva teos ,,Kui kirjutan," jääb
· Limaanrannik on rannikutüüp, kus mere rannikul esinevad limaanid - jõe suudmesse tekkinud merelahed. Vooluveetekkelised pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid jõeorud. 8 Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on : · Sängorud. Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. · Moldorud
Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle,
Michelangelo viljeles võrdse meisterlikkusega maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Ise pidas Michelangelo end eelkõige skulptoriks, mitte maalikunstnikuks. Ta on loonud luuletusi, mis püsivad itaalia kirjandusajaloos aukohal kaasajalgi. (3) Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Mitu tuhat figuuri, mis Michelangelo on loonud, on kõik eriilmelised ja kordumatutes poosides. Kuulsaks on saanud Michelangelo ütlus "Maalitakse aju, mitte käega". (3) Nagu eelmainitud on, siis Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda, et ta polnud kunagi olnud enda arust maalikunstnik
maastikust. Kõrgustiku lõunatipus olev Silla oosmõhnastik on samuti geoloogiliselt väga huvitav ala -tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis ja positiivsete pinnavormide arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast). Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna enamus sealsetest järvedest on suhtelised madalad. Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku kõrgustiku pindalast
Roll normidega piiritletud käitumisviis antud grupis Rollikujutlus näitab milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootused sellele Rolliootus käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne. Rollikonflikt tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema Koostööfaas R - kõrge, P - kõrge, J väga madal
aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja ,,Draamateatsid") ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogikatöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater 10 (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad.. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater) .
19. Sajandi omi, mida on kogutud muuseumidesse. Need kajastavad nii perekonna seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik (vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba.
o São Jorge o Graciosa o Terceira · Idarühm o São Miguel Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. [6][10] 4. PINNAMOOD, LOODUS Portugali maastik on erakordselt mitmekesine, maastikupilt võib muutuda väga lühikeste vahemaade tagant. Portugali põhja- ja keskosa asuvad Meseta kiltmaa äärealal, mille murrangud on lõhestunud platoodeks ja ahelikeks. Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku. 830-kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Mandri lääneosa on madal, alla 200 m.
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Georg Heym. 61. Nimetage kaks prantsuse ja kaks eesti sürrealistlikku luuletajat. Prantsuse sürrealistlikud luuletajad on Paul Eluard, Andre Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault. Eesti sürrealistlikud luuletajad on Ilmar Laaban ja Andres Ehin. 62. Nimetage üks Miguel de Unamuno romaan. „Udu” 63. Milline 20. sajandi hispaania näitekirjanik nimetas oma näidendeid „ehmatisteks”? Ramon Maria del Valle-Inclan 64. Kes oli see 20. sajandi poeet, kelle eriilmelised autoriisikused (heteronüümid) olid Alberto Caeiro, Álvaro de Campos ja Ricardo Reis? Nimetage tema pärisnimi ja kodumaa. Portugali luuletaja Fernando Pessoa (üks loomingu suursaavutusi vabavärsiline „Mereood”) 65. Nimetage kaks imažistlikku ja kaks ultraistlikku luuletajat. Imažistid: Ezra Pound ja T. S. Eliot; ultraistid: Guillermo de Torre, Gerardo Diego ja Jorge Luis Borges 6
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled...
Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal
põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. 1.1 Ajalugu 1.2 Toit 1.3 Söögikombed Toidutare räägib meile, et Mehhikos toidusse ja söömisesse suhtutakse tõsiduse ja austusega. Argipäevane põhisöömaaeg leiab aset hilisõhtul ning algab tavaliselt supiga, mis peaaegu alati sisaldab tomatit ja spagette ning sageli tortiljaribasid. Supile järgneb taldrikutäis riisi või
maalidel on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Oluline osa on valgusel, mis suundub tavaliselt ülevalt ühest puntist alla tegeleaskujudele. Valgusvihk on tugevalt kontrastne muidu tumedal pildil (siit ka mõiste "keldriluugivalgus"). Robustse, jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot kutsutud ka "maalikunsti antikristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". MADALMAADE MAALIKUNST (FLANDRIA) Madalmaades (Hollandis ja Flandrias) olid 17. ja 18. sajandil eriilmelised kunstisuunad. * Flandria kuulus Hispaania ja seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes äärmuslik, suurejooneline barokk. * Holland oli esimene maa Euroopas, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon. Peale iseseisvumise saavutamist algas Hollandis hoogne majanduslik ja poliitiline tõus. Vabariiklik kord ja uus usk - kaine, pühapilte eitav kalvinism - panid aluse hollandi kunsti erinevustele: kunst muutus elulähedasemaks ja õukonnast sõltumatuks
neid hakatakse ka kasutama (kohvik, mingi plats, sild). Tähendused ja sümbolid konkreetsete objektidena või nende komponentidena (raekoja plats- hoone, purskkaev ja hooned mis ümbritsevad seda kohta; TÜ peahoone). *Paiga vaimu inerts ning kausaalsus- kui mingi objekt hävib, siis paik muudab oma tähendust ehk inimesed kasutavad seda kohta teisiti mingi ajahetke möödudes. * Miks on paiga vaimu arvestamine planeerimises oluline? Eriilmelised paigad, mis on hästi äratuntavad, et oleks lihtne orienteeruda piikonnas (K. Lynch). Samastumine- et oleks ajalooline väärtus, mis omakorda tähendab kohalikele erinevaid tundeid (identiteet, paigaga seotud tunded nt kirik või kodu, ootused, hinnangud, tõekspidamised, kogemuse saamine). Kui teha üld- või detailplaneeringut, on igasugused otsused väga tähtsad, sest planeerija ei näe kohalike pähe ja nende tõekspidamisi
maalidel on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Oluline osa on valgusel, mis suundub tavaliselt ülevalt ühest puntist alla tegeleaskujudele. Valgusvihk on tugevalt kontrastne muidu tumedal pildil (siit ka mõiste "keldriluugivalgus"). Robustse, jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot kutsutud ka "maalikunsti antikristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". MADALMAADE MAALIKUNST (FLANDRIA) Madalmaades (Hollandis ja Flandrias) olid 17. ja 18. sajandil eriilmelised kunstisuunad. * Flandria kuulus Hispaania ja seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes äärmuslik, suurejooneline barokk. * Holland oli esimene maa Euroopas, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon. Peale iseseisvumise saavutamist algas Hollandis hoogne majanduslik ja poliitiline tõus. Vabariiklik kord ja uus usk - kaine, pühapilte eitav kalvinism - panid aluse hollandi kunsti erinevustele: kunst muutus elulähedasemaks ja õukonnast sõltumatuks. Nüüd olid kunsti tellijateks
seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega. See tekitab parneris ebakindlust. · Rollitaju näitab oskust märgata, millist rolli inimene antud hetkel täidab. Suurem osa rollidest on paarisrollid. Olles ühes rollis, eeldatakse, et teine täidab vastasrolli. · Rollikonflikt tekib siis, kui rollirepertuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Sageli on probleemiks, kui alluvate ootused ja inimese enda rollikujutlus ei lange kokku. Hea juhtimine eeldab rollide paindlikku vaheldumist. Rollid piiravad üksikisiku käitumisvabadust, sest nad on üheks normide avaldumise vormiks. Rollid kaitsevad inimest ootamatuste eest ja muudavad suhtlemise asjalikumaks. Roll võimaldab prognoosida inimese käitumist. Kui rollitäitja käitumine ei
on Roca neem. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks). Portugali loodus väga mitmekülgne. Riigi mandriosa jaotab pooleks Tejo jõgi ning mõlemad pooled on väga eriilmelised. Suurt osa mängivad siin ka pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused. Portugali põhja-ja keskosa asuvad keskmiselt 700 m kõrgusel Meseta kiltmaa lääneserval ning seda liigestavad sügavad ning tugevalt erodeerunud jõeorud, ahelikud ning jäänukmäed. Sealsel Serra da Estrela ahelikus on ka Portgali mandriosa kõrgeim tipp Estrela (1993 m). Mandri lääne-ja lõunaosa on madal (alla 200 m).
Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad. · Euroopa rahvastik ja asustus. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas Gümnaasiumis · MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised
Fifth level seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja voldiharjade vahe oli 2,5 3 cm (Kaarma, Voolmaa 1981). Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased
saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1. kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) 2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4. kaardi võrgustik (koordinaadid): a) geograafilised koordinaadid – nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes b)kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik
keskmisel määral ehk asuvad nende telgede ristumiskohas. Inimese mina tasandid: - vanema tasand - lapse tasand - täiskasvanu tasand (kogub ja töötleb infot) - Roll - normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. Rolli kirjeldamisega seonduvad põhimõisted: - rolliootused - rollikujutlus (rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootusest sellele) - rollikäitumine - rollitaju (märkamine, millist rolli täitab) - rollikonflikt (tekib siis, kui rollirepertuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad) Tähtis on see, kas inimene tahab või suudab antud rolli täita. 13 Rollikonfliktide tüüpid: - rolitäitja seesmine konflikt - rollitäitjatevaheline konflikt - rollitäitjatevaheline konflikt, mis on tingitud rollitäitja osalemisest mitmes grupis - Müra (шум) - teabega liituvad ning seda moonutavad või maskeerivad tegurid. Müra allikad: - füüsilised takistused
Iga nähtus meeltega tajutavas maailmas on individuaalselt eripärane; asja olemus on oma nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne. Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”,
võib olla territooriumi eri piirkondades üheaegselt kuni kolm pesakonda.. Pesitsuspaikadele ilmub väga varakult, siis kui metsas pole veel lumevabu laike. Isased saabuvad varem ja hõivavad 3...7 ha suuruse territooriumi, mida kontrollivad valju laulu saatel hiljem iga päev. Ehitab valduse eri osades 5...8 pesa, aga jätab nad erinevas valmidusastmes pooleli. Hiljem kasutatakse neid nn. magamispesadena. Materjali võtab isaslind lähiümbrusest ja seetõttu on ka pesad eriilmelised: samblast, kuuseraagudest või sõnajalalehtedest, kulust. Pesade ehitamise ajal saabub territooriumile ka emaslind, kes valib ühe magamispesadest välja ja viimistleb selle, vooderdab ka seest, sambla ja sulgedega. Valminud pesa on maapinna kohal, massiivne, külgavaga, lennuava on reeglina ümbritsetud sõnajalalehtedega. 11Võsaraat Prunella modularis Varblasest veidi väiksem. Tiheda alusrindega okasmetsades, eriti kuuse alusvõsaga
-20. Sajandi vahetusel. Aeglane sigimine Asumine ökoloogilise püramiidi tipus Kitsas toiduvalik Liik on inimesele või kariloomadele ohtlik --- 37 Ülesanne 4. 4.1. Uuri kaarti õpikust lk 110. 4.2. Leia kaardil Eesti rahvuspargid. Kirjuta nende nimetused ja igaühe juurde kolm iseloomustavat märksõna. Vaata lisa internetist. Vilsandi rahvuspark -Saaremaa, lääne- eesti, kõige suurem. Matsalu rahvuspark- läänemaa- arvukad linnuliigid, eriilmelised kooslused, kultuuripärandi objektid. Lahemaa- põhja eesti- Põhja-Eesti rannik oma poolsaarte ja lahtedega, mitmekesised metsad, balti klint, loopealsed, rikas kultuuripärand. Soomaa- Pärnumaa, Viljandimaa- Rabad, üleujutused, puutumatu põlisloodus Karula- Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud 4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk? Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust. Ülesanne 5. Lisaülesanne õpetaja valikul.
3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Otepää kõrgustiku vahelduv ning mosaiikne maastik on väga omapärane. Siinset maalilist maastikku ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega. Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Otepää looduspargi suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja põnev kuppelmaastik, 15 mis on kujunenud looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõjul. Otepää looduspargi territooriumil on eristatud 8 erinevat reljeefitüüpi ja alltüüpi.
.. 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
raamat. Uuslihtsusena kirjeldatud luule võib olla keerulisem kui ta pealtnäha paistab (Kasemaa jmt). Natuke varem alustanud Pihelgas ja Pärtna on iseloomulikud klassikalistes traditsioonides (esteetilised taotlused, eetilised sõnumid jne). Nende loomingu puhul on julgem järeldusi teha. Klassikalistes traditsioonides on ka erivõimalusi: klassikalised võimalused ja teised traditsiooniga küll seotud, kuid on eriilmelised. Kui keegi kehastab kaasaegset eesti luulet publiku jaoks, siis nende väheste kehastajate seas on Kristiina Ehin. Seda kehastavat rolli on ka Kareval ja Jürgen Roostel. Luuletajaid, keda laialt tuntakse, pole väga palju. Kristiina Ehini luule on mõlemat nii isalt Andres Ehinilt kui ka emalt Ly Seppelilt: tugev traditsiooniline põhi, kuid ka see, et keelega saab teha igasuguseid vigureid. Üks laad, mis alguses silma paistis ning tundus olevat oluline: mäng
isikuga või et puud on peetud pühapuuks. Elavat pärimuspuude austamise traditsiooni tänapäeva eestlaste seas saab kindlasti efektiivselt kasutada lähtekohana inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamise nimel. Hiite kohta Eestis on olemas andmeid rohkem kui 800 paigast. Kuid andmestik on enamasti katkendlik ja ebamäärane ja alles ootamas teaduslikku läbitöötamist. Kindlalt võib väita, et olenevalt looduslikest oludest Eesti erinevates piirkondades, võisid hiied olla eriilmelised. Virumaa hiied olid sageli küla ühishiied, mis asusid kusagil künkal, Lääne- Eesti madalikul võis hiis asuda põldude vahelisel tasandikul või isegi lohus ( hiieaugud). Viljandimaa hajaasustuse tingimustes oli iseloomulik, et igal talul oli oma püha metsatukk, nn. ohvriaed, mis ümbritsetud taraga. Põhinõudeks pühapuude ja hiitega ümberkäimisel oli tabunõue ehk puutumatuse nõue. Usuti, et pühapuude kahjustajat tabab vältimatu karistus. Kahtlemata on see
Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. Raba Raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Seega on kõikidele rabadele iseloomulik oligotroofse, toitesooladevaese rabaturba olemasolu. Eesti rabad on eriilmelised. Kõiki rabasid ei saa metsamajanduses kasutada ühesuguse eduga. Ühesugused ei ole rabamännikute kuivendamise tulemused - ühel juhul annab kuivendamine rahuldavaid tulemusi, teisel juhul mitte. Ilmselt on põhjus selles, et rabad ei ole ühesuguse viljakusega. Seetõttu on rabade tüpiseerimine metsamajanduslikust seisukohast vajalik. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi: nõmmrabad, siirderabad, kõrgrabad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
