töötlemise tagajärjelt reoveest taas joogikõlbliku vee, kasutades pöördosmoosi ja teisi kõrgetasemelisi puhastamistehnoloogiaid. Töödeldud puhas vesi juhitakse pinnaveekogusse või põhjaveekihit ning seejärel võetakse sealt uuesti välja ning töödeldakse vastavalt vajadusele enne selle jaotussüsteemi juhtimist (Committee on the Assessment of Water Reuse, 2012). De Facto taaskasutamine (De Facto reuse) - reovee taaskasutamise protsess, mille käigus linn saab vajaliku veevaru jõest või veehoidlast, mis sisaldab endast ülesvoolu paikneva linna kasutatud ja puhastatud heitvett (puhastamine on toimunud tasemeni, mil oleks võimalik vesi keskkonda tagasi juhtida). Allvoolu paikneva linna puhastussüsteem töötleb vee joogikõlblikuks ning kasutab seda mis tahes eesmärkidel (tööstus, olme jne). (Rice, et al. 2013). Joonis 4. Erinevad taaskasutussüsteemid – joogiks kõlbliku, mittekõlbliku ning de facto
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis
Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailmameri Veeringe Aurumine · Veeaur Maailmameri · Sublimatsioon · Veevaru atmosfääris · Kondensatsioon · Sademed Sademed · Veevaru lumes ja jääs · Vee äravool · Mageveevarud · Põhjaveevarud Mis on hetvesi, kuidas tekib? · Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. · Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadesthalvemad Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või
raskesti hinnatav, kuna seda kasutatakse peaaegu kõikjal: · põllumajanduses; · joomiseks ja toidu valmistamiseks; · hügieentoiminguteks; · soojuskandjana erinevates seadmetes; · tuumaelektrijaamades soojuskandja ja neutronite aeglustajana; · tule kustutamisel; · emulsioonmääretes; · koos abrasiivsete materjalidega kivimite lõikamiseks; · kõikides tööstusharudes; · rekreatsioonilistel eesmärkidel. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastasA, Eesti veevaru moodustab sellest üle 11km3/aastas ehk 0,3%. Eestis kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Sealjuures enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajaduse katab põhjavesi, kuid Tallinnas ja Narvas, samuti mõnes tööstusettevõttes, sh Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas, kasutatakse veevarustuses peamiselt pinnavett, sest põhjaveevarudest seal ei jätkuks.Et näha, kui säästlikult veevaru
Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr.Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus.Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Pikimad jõed: Dnepr - 2285 km Dnestr - 1370 km Siverski Donets - 1045 km Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis
Puhas vesi Eestis Kristo Juurmets SA-14 Kuidas puhastatakse joogivett? 90 protsenti Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest, mida kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt. Vesi juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Järvest juhitakse vesi veepuhastusjaama, kus see läbib enne joogiveevõrku jõudmist ca 15-tunnise puhastusprotsessi Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid. Peale osoneerimist lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse. Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis
Aineringed Looduses Jarno Soima AL14B Veeringe Veeringes eristatakse: 1) väike veeringe 2) suur veeringe 3) bioloogiline veeringe Veeringe vahetusperiood (veevaru keskmine kestvus) on atmosfääris ~10 ööpäeva, pinnases ~10 aastat, põhjavees ~600 aastat, maailmameres ~4000 aastat ja Antarktise mandrijääl ~14000 aastat. Hapniku ringe Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O2) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid fotosünteesima. Fotosünteesi käigus lagundatakse vee molekule. Praegune atmosfääri hapnikusisaldus (20,95%) saabus umbes 220 miljonit aastat tagasi. Kuna fotosünteesil toodetakse rohkem hapnikku kui seda hingamisel kulub, siis ongi hapniku hulk aja jooksul suurenenud. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Süsiniku ja orgaanilise aine ringe •Süsinik on or...
ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas · Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga Kasutatud allikad · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mullaelustik- on-vaga-habras?id=64363231 · http://www.taskutark.ee/m/mulla-teke/
kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml). Töö käik a) Viskosimeetri veevaru määramine Mõõdetakse 6 korda 200ml destilleeritud vee väljavooluaega 20ºC juures. . b) Vedelkütuse tingliku viskoossuse määramine Mõõdetakse 3 korda 200ml vedelkütuse väljavooluaega 50ºC juures. Mõõtmised 1. 53,8s a) Vesi 2. 53,4s 3. 54,1s 4. 53,4s 5. 53,5s 6. 53,6s
veebruarist 1931 sai ehitise ametlikuks nimeks Hooveri tamm, kuid kuna 1932. aastal sai presidendiks F. D. Roosevelt, siis ühe tema pugejaliku abilise, H. Ickesi, eestvedamisel muudeti nimi tagasi Boulderi tammiks, see aga omakorda 1947. aastal tagasi Hooveri tammiks Miks kutsutakse seda tehnikaimeks?tema suurus ja kasutati keerulisi ehitusmeetodeid. Mis eesmärgil rajati tamm?selleks, et toota elektrit Mis võib ohustada tulevikus tammi seiskumist? kasvav veetarbimine ja üha kahanev veevaru ei vii lõppkokkuvõttes selleni, et jaam peab üldse töö lõpetama. 4. Otsi infot Itaipu elektrijaama kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Itaipu_Dam Mis riikide piirialadel asub see tamm?Brasiilia ja paraguai Mis jõele on see rajatud?Parana jõgi Mitmendal kohal maailmas on see tamm võimsuse poolest?teisel kohal 5. Mis riigis asub maailma võimsaim hüdroelektrijaam ja selle tamm?Hiinas Mis on selle nimi?Kolme kuristiku tamm Kui pikk on see ehitis? 2335 meetrit
levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest elavad rohtlates antiloobid, närilised (suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas)
Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega Jurta- kuplikujuline vildist telkelamu kõrbes Nomaad-rändeluviisiga kõrbeelanik Kõrbestumine- kõrbealade laienemine Sahel- üleminekuala kõrbelt savannile, rohtlale Pilte kõrbeloomadest
(evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma
Raudteetransport Marie Pärn LOK12 Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokogused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. *Raudteetransport Raudteeliipreid valmistati varem kuusepuust, mis pärast mõõtusaagimist sügavimmutati. Kaasajal on hakatud kasutama rohkem pikema kasutusajaga betoonliipreid. Betoonliiprid tagavad ka keevitatud rööbaste tugevama kinnituse. Ühel kilomeetril raudteel on keskmiselt 1640 liiprit. LõunaEuroopa riikides on kasutusel ka terasliiprid. Betoonliiprid Terasliiprid Raudteed ühendatakse omavahel pöörangutega. Pöörang lahutab raudtee kaheks uueks teeks. Pöörang ise võib olla lühike või pikk. Pika pöörangu pöörderaadius on suurem kui lühikesel pöörangul. Mida pikem on pöörang, seda suurema kiirusega on lubatud seda ületa...
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse
h)Magedavee kulu lesidul ja sadamas t/h Mrdeli kulu , lesidu sadamas t/h j)tankide asendusplaani ja mahutavust m2 Reisi kestvus=lesiduaeg + sadamasseisuaeg;TR=tM + tS tormivarustuse valem: tM=S(jagatud)24xV x (1t+tv) tM-lesidu kestvus, tundides, S-Sadamavaheline kaugus Ttv- Ktuse ja vee tormivaru, tonnides V-laeva kiirus , slmedes Vajalikud ktuse, vee ja livarus qt=tM x (1+Ttv) x (qx + qv +q) qt - reisivarud kokku tm - lesidu kestvus Ttv- ktuse ja vee tormivaru qk-ktusevaru qv- veevaru q-livaru rasked lastid - mille stoovitegur on suurem laeva erimahutuvusest kerged - mille stoovistegur on v2iksem laeva erimahutavusest IMO nuetele kohaselt maksimaalne staatilise algpstuvuse diagrammi peab olema vhemalt : laevadel
tikukest 10, mille ülesandeks on sisselastava vedeliku nivoo ja viskosimeetrii rõhtsuse määramine. Välises anumas paiknevad segisti 11 käepidemega 12 ja termomeeter. Viskosimeeter asetatakse kolmjalale 13, mille kahel jalal on reguleerkruvid 15. Kolmjala küljes on vanni kuumutamise gaasipõleti 14. Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml ). Töö käik a) Viskosimeetri veevaru määramine Mõõdetakse 6 korda 200ml destilleeritud vee väljavooluaega 20ºC juures. . b) Vedelkütuse tingliku viskoossuse määramine Mõõdetakse 3 korda 200ml vedelkütuse väljavooluaega 50ºC juures. Mõõtmised a) Vesi 1. 50,1s 2. 50,3s 3. 50,0s 4. 49,5s 5. 49,4 6. 50,1s Keskmine 49,9s 1. 148,7s 2. 148,7s 3. 149,0s
Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur
Nõrgalt leetunud muld. Ea < 5 cm. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veereziimilt on parasniisked või põuakartlikud. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil
cancer) groundwater AND cancer AND (organisms OR health) groundwater AND ecosystem (cancer OR carcinoma OR toxicology) OTSING ScienceDirect - ALL(carcinogens) and ALL(groundwater) [Journals(Chemistry,Environmental Science)], 1679 artiklit Asano, T., Cotruvo, A. J. (2004). Groundwater Recharge with Reclaimed Municipal Wastewater: Health and Regulatory Considerations. - Water Research, väljaanne 8 (kd 38), lk 1941-1951. Veevaru kvaliteet puhastatud munitsipaalvee põhjavette laskmisel. Võimalike terviseprobleemide käsitlemine. OTSING SpringerLink - Carcinogens AND in AND ground AND water, 4234 vastet, 2271 artiklit Chemical Carcinogenesis and Mutagenesis I Volume 94 / 1 Handbook of Experimental Pharmacology Cooper, ColinS. Grover, PhilipL. Environmental Carcinogens Internet souce: http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-74775-5_2 Springer Berlin Heidelberg, 1990-01-01. Hemminki, K
Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub - rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus - niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine · veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust tulupool: sademed ja juurdevool kulupool: auramine ja äravool globaalset veeringet iseloomustatakse: - sademete , auramise ja äravoolu vahelise seosena (koosneb 3st lülist) Maailmameri · 71% maailmamerd maailma pindalast (põhjapoolkeral 61%, lõunapoolkeral 81%) · maailmameri -> ookean -> mered · mered oma avatuse järgi jaotatakse: sisemeri (Araali meri)
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse ...
algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikkuümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede (Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%. Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis- aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu). Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist. Tuntavaim
Määratakse 50-100 ml mahutavusega püknomeetris või mõõtekolvis.*Mõõtekolv täidetakse destilleeritud veega.*Kaalutakse 20 g absoluutkuiva mulda:*Mullale lisatakse u.25ml dest.vett ja keedetakse väikesel tulel.*Pärast jahutamist täidetakse mõõtekolb dest. veega,kuivatakse ja kaalutakse mg täpsusega. Mulla tihedus (Dm)1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla massi grammides. Mulla tihedust on vaja teada tema üldise poorsuse, veevaru ja toiteelementide varu arvutamisel pinnaühiku (nt ha) kohta.*võetakse mulast terava metall silindriga kindla ruumalaga proovid, kuivatatakse 100-105C ja kaalutakse. Seda tuleb teha 4 korda ja lõpptulemuseks võtta aritmeetiline keskmine .Aktiivne happsesus vabade vesinikiooonide kontsentratsioon mullas ja seda määratakse nii vesi- kui ka kaaliumkloriidileotises. Asendushappesus ja liikuva Al määramine(A.V.Sokolov) happelise mulla ja neutraalsoolalahuse vahelise reaktsiooni
"Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas. Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva, Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti puhkekohti (tuntumad suvituskohad on Rannapungerja, Kauksi ja Uusküla). Kallastel paljandub (kuni 11 meetri kõrguselt) devoni liivakivi (Looduskaitse all). Peipsi kaudu kulgeb Tartu-Pihkva laevaliiklus Peipsi kui piiriveekogu Läbi aegade on Peipsi järv kui piiriveekogu olnud tähtis poliitiliselt ja sõjaliselt
Availability in Europe..., 2010). Aastas ammutatakse umbes 10% kõigist Euroopa magevee varudest. Et tagada vajalik veevarustus, on paljud riigid ehitatud omale veehoidlad. Kui vee tarbimise nõudlus ületab saadaoleva koguse, siis tekivad veepuuduse probleemid. Probleemid esinevad eeskätt neis piirkondades, kus on sademete vähesus ja kõrge rahvastikutiheduse ning piirkondades, kus toimub intensiivne põllumajandus-või tööstuslik tegevus (Water availability..., 2010). Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3 aastas. Vahemere saartel Maltal ja Küprosel ning tiheasustusega Euroopa riikides (Saksamaal, Poolas, Hispaanias ja Inglismaal ja Walesis) on veevaru hulk elaniku kohta väiksem (Water availability..., 2010). Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele, 40% viitab kriitilisele piirile. Üheksas riigis
● Maailmas igal aastal toodetud plastikust jõuab 10% merre, 70% sellest vajub põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis ● Kalavarud vähenevad ● Toiduahela kaudu jõuavad mürkained inimesteni ● Rannikualad reostuvad ● Korallide hävinemine ● Vetikate vohamine ● Merelinnud hukkuvad Põhjavesi • On tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades. • Täiendab jõgede veevaru kuival perioodil. • Säilitab vee-elupaiku. • Mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest). Põhjavesi Põhjavesi võib veel: • ujutada üle šahte ja kaevandusi, • kutsuda esile soostumist, • mõjutada maalihete teket, • põhjustada vesiliivade esinemist. Põhjavee kujunemine Põhjavesi saab oma vee põhiliselt sademest ja väiksemal määral ka pinnaveekogudest. Mõiste infiltratsioon
*hüdrograaf-graafik,mis näitab vooluhulga,veetaseme või äravoolu muutumise mingi aja jooksul *jõgede äravool-jõgede laudu ära voolava vee hulk *valgla-maa-ala, millelt vesi veekogusse voolab *infiltratsioon-sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. *niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist !!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska
(ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus, mille kohaselt paljude aastate jooksul mandreile langevate sademete hulk on võrdne sealt auruva ja äravoolava vee hulgaga. · Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt, · As siseäravoolu pinnalt, A kogu maakera pinnalt · S maailm sademete summa Maailmamere pinnale,
muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul jõgede äravool- valgla- maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon- on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse niisutuspõllundus- põlde niisutatakse kunstlikult. 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. a) tähtsus • on tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades; • täiendab jõgede veevaru, märkimisväärselt just kuival perioodil; • säilitab vee-elupaiku; • taimed kasutavad; • mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest) b) kahju • ta ujutab üle šahte ja kaevandusi, • kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist. 20
See tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kaudu ning seega mullaviljakuse langust. (Esineb paras- ja palavvöötme niiskes kliimas) Tasakaalustatud veereziimi korral (kui sademed ja auramine on tasakaalus) ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8. Võrdle eri loodusvööndite muldi. Tundravööndite mullad
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
osade vahel Hüdrograaf – graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul Jõgede äravool – Valgla (äravooluala) – maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee nt. Amazonas Infiltratsioon – sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimit pooridesse ja pragudesse Niisutuspõllundus - 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. Tähtsus: tähtsaim joogivee allikas, täiendab jõgede veevaru, taimed kasutabad, säilitab vee-elupaiku Kahju: kutsub esile soostumist, mõjutab maalihete teket, vesiliivade esinemine 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi all, nim surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi
veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi. Veeringet võib jaotada kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse.
imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks
osa. Taimkattega pinnase puhul loetakse tegevkihiks ka taimkatet ennast. 54. Millisel kuul on mullatemp 10cm sügavusel Eestis kõrgeim? Juuli 55. Kirjelda pinnase külmumise käiku Eestis. 56. Millised on mullavee liigid? 1. keemiliselt seotud vesi 2. füüsikaliselt seotud vesi 3. veeaur 4. vaba vesi 57. Millised on mulla hüdroloogilised konstandid? 58. Kirjelda mullaniiskuse aastast käiku. Külmal aastaajal veevaru mulla ülemistes kihtides suureneb vastavalt mulla järjest sügavamate kihtide külmumisega. Varakevadel, mil lumest vabanenud põlluosadel mulla ülakiht sulab, on veekadu mullast auramise teel väga suur ületades auramist vabalt veepinnalt, Öösel mulla ülakihi külmudes tõmmatakse sinna altpoolt järjest vett juurde, mis päeval aurab. Suvel lahkub vesi mullast peamiselt transpiratsiooni teel. Vastavalt juurestiku arenemisele kuivavad järjest sügavamad mullakihid
Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda. Maapinnalähedase veekihi põhjaveevaru korral, mis enamasti on reostuse eest looduslikult kaitsmata, on tähtis veehaarde sanitaarkaitseala kehtestamine ja vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. Veeettevõtte, s.t vee kasutaja seisukohalt on oluline, et põhjaveevaru määramine tagaks vajaliku vee koguse ja kvaliteedi säilimise varu kehtivusperioodil. Piisava veevaru puudumise korral on liivaaladel võimalik põhjaveevaru täiendada pinnavee arvel, luues nii põhjavee tehisvaru. Eestis on kõige paremad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised eeldused põhjavee tehisvaru loomiseks Tallinna külje all Männiku liivikul. 8 Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning
INFLATSIOON. Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvees imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem ja need on põhjavee peamised toitealad. Inflatsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas, ja kui põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur
Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse- Pindmine äravool-Jõeäravool-Mageveevaru-Maasse imbumine-Põhjaveevaru- Põhjaveeäravool-Allikad. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. 11
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja
lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem. Puhtast veest tekib jää, kui temperatuur langeb alla 0°C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale (http://et.wikipedia.org). VESI LOODUSES Vesi on kõige levinum ja ebatavalisem aine Maal.Ka Universumis on vesi väga levinud, sest molekulaarsetest ainetest on ta Universumis kolmandal kohal, esimesel kohal on vesinik, mille lühend on (H2). Hüdrosfääri veevaru umbes 1,4 kuni 1,5 miljardit kuupkilomeetrit. Maa pinnast on umbes 72% kaetud veega, aga magevett on väga vähe.Vesi on organismide alaline koostisosa. 5 Elusorganismid sisaldavad tavaliselt 40-99% vett.Kõige puhtamad looduslikud veed on vihmavesi ning lume ja jää sulamisel saadud veed. Magevees võib olla kuni 0,1% lahustunud lisaaineid, mineraliseerunud vees aga 0,1-5% lahustunud lisaaineid ja suulases vees üle 15%(Karik 2006: 6-7).
Mingil juhul ei tohi turbaaeda väetada väetistega, mis oma toime lõppedes annavad leeliselise jäägi (näiteks kaltsiumnitraat). Kasutada tuleb vaid eriväetisi. Nendegi puhul pole heldus hea - väetise ülemanustamine toob kasu asemel silmnähtavat kahju. Talvised tööd. Talvel tuleks turbaaia igihaljaid asukaid varjutada päikese eest varjutusraamidega, -kangaga või kuuseokstega. Päike aurutab nende lehtedest vett välja, aga külmunud pinnasest ei saa taimed oma veevaru täiendada ning lehed pruunistuvad. Katted eemaldatakse alles siis, kui pinnas on sulanud ja karmimate öökülmade oht on möödas. Kevadhooldus. Rodosid saame kevadel aidata, kui leige veega kastes pinnast kiiremale sulamisele virgutame. Heitlehiseid taimi pole varjutada tarvis. Tarvilik tähelepanek. Nii mõnegi püsiku iseloomustamisel on väidetud, et ta vajab happelist pinnast. Paljude puhul on rododele, eerikatele, kanarbikele mokkamööda pinnas nende tarvis siiski liialt hapu
võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L. Talirukis on kõige külmakindlam teravili, samas õitsemise ajal on tundlik madala temperatuuri suhtes. Juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, seega vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes vähem nõudlik kui talinisu. On põuakartlik sügisese võrsumise ajal, kevadel kasutab väga hästi mulla talvist veevaru. Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini. On risttolmleja kultuur, mida tuleb arvestada seemnekasvatuse planeerimisel. Pakume turul saadaolevate rukkisortide seemet. Talinisu Triticum aestivum L. Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis.
minema. 35. seotud veega täidetud poorsus; • liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus - leitakse kapillaarsidemete katkemise veemahutuvuse ja taimede närbumisniiskuse põhjal. • raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - taimede bioproduktsiooni seisukohalt tähtis, sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille esinemise korra lsaadakse maksimaalne saak. • Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - võetakse taimede veega varustatuse seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. On dünaamiline näitaja, mis sõltub
aastaajal. Miinimumvooluhulga järgi saab nt otsustada, kui palju võib jõest vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Vee eest kaitstavate rajatiste (tammide) kavandamiseks on vaja osata arvutada oodatavaid veetasemeid. 7. Valgla veebilanss ET + E m=Pv -Q ± S (kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning S valgla veevaru muutus) Järvede hüdroloogia 8. Järvede liigitus tekke alusel Mandrijäätekkelised Rannajärved Lammijärved Soojärved Meteoriiditekkelised Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved
7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus – moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab välja arvutada lubjatarvet 2)hüdrolüütiline happesus Mulla vesi Muld sisaldab alati vedelas, tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla, taime ja atmosfääri vahel, mulla veevaru on pidevalt muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik. Tähtsus: vajalik kivimite murenemisel, mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas, vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel, mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil, vesi toimib mullas lahustina, mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel
veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind, sõltuvalt sademetest, aastaajast jm., muutuda. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
