Puisniit Parandas:Saiaspetspets Originaal:hypermegasupernerdy1 23 Sisukord Teke ja kadumine Taimestik Loomastik Kaitse Eesti puisniidud Teke ja kadumine Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Loomastik Puisniitudel elutsevad enamuses väiksemad loomad. Kaitse Puisniitude kaitse on tähtis, sest ilma selleta kaob üks Eesti omanäolisemai d loodusmaastikk e. Eesti puisniidud Tänapäeval on alles ligi 500 hektarit liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning 300 hektarit liigivaeseid ning lammi-puisniite Eesti muudes osades. Tänan kuulamast!
Les Miserables est un roman de Victor Hugo. Il décrit la vie de misérables dans Paris et la France provinciale du 19e siècle. J'ai lu le tome I, Fantine. Il y a deux personnages principaux Fantine et Jean Valjean. L'histoire commence avec la descripton d'eveque de Digne. Ensuite, nous apprenons à connaître Jean Valjean, un prisonnier précédente. Il a l'air de misérables. Il a été condamné à cinq ans pour avoir volé du pain, , puis quatorze autres pour de nombreuses tentatives d'évasion. Il est en colère et amère à cause de passeport jaune, une marque d'un forçat, puisqu'il a déjà purgé sa peine dans la prison. Évêque de Digne lui donne un abri, mais au milieu de la nuit, Jean vole son argenterie et s'échappe. Il est pris et l'évêque lui dit que l'argent est un cadeau. Bishop lui rappelle une promesse qu'il ne se souvient pas de donner - il doit utiliser l'argent pour faire un honnête homme hors de lui.
J'ai une petite chambre. Il y a beaucoup de lumière. Quand on ouvre la porte, la première chose qu'on voit c'est mon lit. Il y a une grande fenêtre avec une belle vue du jardin. J'ai une jolie chambre colorée que j'aime beaucoup. C'est moi qui l'ai décorée. Les murs sont blancs, mais les rideaux sont verts. A côté des rideaux il y a beaucoup de dessins noirs dans le mur. Mon bureau se trouve entre la bibliothèque et le miroir. D'habitude, je me lève à 5 heures du matin. Puis je m'habille: je mets mes bas, ma robe, mes chaussures etc. Ensuite je cours dans la salle de bains, je prends le savon, je me lave à l'eau froide. C'est moi qui prépare mon petit déjeuner ou bien ma mère. Je mange fromage blanc avec beaucoup de grains de raisin et chocolat. Maintenant il est grand temps de sortir, car à 8 heures et demie je dois être au Lycée. Je prends le bus no 18. A l'école j'aime bien les arts, mais je n'aime pas les sciences exactes
usku. Sellises muusikalises ja tantsulises atmosfääris saab inimene avaneda, samm-sammult avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levandi lauluklassi ning omandas Muusikaakadeemias Jakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse, ta teadis millest laulab ja kuidas emotsioone väljendada. Pirjo Püvi ( omandas 2009.a. Magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dosent Nadja Kuremi lauluklassis). Väga armas ja tore laulja
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Lossimuusika Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Piia Paemurru lõpetas 1986
Prantsuse keel Expression orale. 1. Parler de sa journée. Je me léve vers 6 heures 30. Le matin, je prends une douche et je me brosse des dents. Puis, je m'habille et je prends le petit-déjenuer avec ma famille. Puis je vais au lycée. D'habitude, je vais a l'ecole en voiture ou en bus, parce qui j'habite loin de mon école. Les cours commentent vers 8 heures. Je déjeune a l'école avec mes amis. Les cours finissent vers 3 heures 30. Le soir, je fais mes devoirs et j'ecoute la musique. Je dîne a la maison. Je me couche vers minuit. Je me répose, qui je dors et je joue avec mon chat. Le week-end, je visite ma grand-mére et je vais a l'entraînement. Je danser hiphop. Je sors souvent avec mes amis
Je préfère passer mes vacances au bord de la mer parce que j'aime la mer et la plage. Généralement je loue un appartement ou une villa et je profite des vacances pour faire du sport, aussi j'aime bien passer du temps avec ma famille. Tous les ans, je pars en vacances avec mes parents à Constanza ; mais cette année, ça a été différent, je suis allée en Russie avec un groupe de jeunes. Nous y sommes restés pendant sept jours. Nous avons voyagé en avion à Moscou et puis jusqu'à Yekaterinburg, puis nous avons commencé à voyager en bus et à pied. C'était fatigant et nous avons mangé des plats cuisinés tous les jours, j'ai détesté les soupes mais, par contre, j'ai beaucoup aimé ce voyage parce que les paysages sont magnifiques et te font rêver et parce que j'ai rencontré beaucoup de jeunes, surtout dans un grand festival qu'il y a tous les ans en Russie et qui s'appelle "Earth is Our Common Home". Je vais en garder un beau souvenir pour toute ma vie.
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor.
Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet
Rabad Raba On taimekooslus, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene.
Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart. Tuntumad on Pähnisaar ja Pikksaar. (EL6/2007) Rabamassiivi idaosas paiknevatel rabajärvedel peatub rändeajal palju soo- ja veelinde. Kaitsealale jäävad ka metsise mängupaigad. (LOODUSE TEEJUHT)
18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39. poos end puusse 40. puid lõhkuma /* 41. puid raiuma /* 42. puid saagima /* 43. puid tegema 44. puud laoti riita ~ 45. puuharu 46. puujuur 47. puujäss 48. puukroon 49. puukude 50. puukõrgune
Toataimede nimekiri 1. puis-aaloe - Aloe arborescens 2. flamingolill Anthurium 3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13
kontserte, lastelavatusi, muusikale, oopere, operette ja teatritunde. Tuntumad on nt. Carrrmen!, Kevade, MEMORY 2012, Nukitsamees, Figaro pulm ja Cats. Solistid Vanemuise teatris on solistid jaotatud 3-e rühma - draamanäitlejad (24 inimest), balletiartistid(45 inimest) ja ooperisolistid(10 inimest). Ooperisolistid on Simo Breede, Märt Jakobson, Merle Jalakas Maria Kallaste, Tõnu Kattai, Valentina Kremen, Alla Popova Karmen Puis, Pirjo Püvi, Jaan Willem Sibul. Muud huvitavat Aastal 2011 toimus teatris kokku 526 etendust ja konterti. Kokku külastas inimesi 184 014 inimest. Lisaks korraldati noortetöö raames veel 195 üritust 10 213 külastajat. 2011. aastal oli Vanemuisel 6866 külastust rohkem, kui aastal 2010.
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk
· Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud
kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all. ,,Nahkhiirt" peetakse kõige edukamaks Straussi operetiks. Selle pikk avamäng
Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp Linnud: vutid, turteltuvi, faasan, pelikan Californias: Jänes, maod Austraalias: Emu, känguru, kuskus Sipelgad, nahkloom Põllumajandus: Talvel teravili, suvel juur- ja puuvili.
DIALOGUE La journaliste: Wolfgang Amadeus Narvik, vous êtes une pianiste connue. Racontez-nous une journée normale. W.A.N: Je n'ai pas de journée normale! Bon, je plaisante. Je me réveille à cinq heures le matin, puis je me lave. La journaliste: À quelle heure vous vous levez, en général? W.A.N: Je me lève à cinq heures et quart. Ensuite je m'habille. La journaliste: Comment est-ce que vous vous habillez? W.A.N: En général je mets la robe blanche à carreaux, le cardigan rose et les chaussures noires. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites àpres ça? W.A.N: Je me brosse les dents, je me coiffe et je fais la cuisine. La journaliste: Qu'est-ce que vous préparez? W.A
vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( homoseksuaal Luis Alberto Molina ) ja Koit Toome ( revolutsionäär Valentin Arregui Paz ). Lisaks esinesid ka Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobsn ja paljud teised minule mitte väga tuntud näitlejad. Etenduses osalesid ka Vanemuine sümfooniaorkester ja meeskoor. Võin ausalt öelda, et pole nii sünget muusikali näinud aga samas oli teema hea. Kui hinnata näitlejate tööd, siis lauljad suutsid ilusti oma osi usutavalt välja mängida. Kuigi vahepeal tundus, et Lauri Liiva homoseksuaalsus oli veidi üle paisutatud. Kuid tema lauluoskus ja näitlejaoskus muudes valdades parandas tema pisivea
lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm Sademeid keskmiselt ~500 a . Suvi on niiske. Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid.
2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub. Etenduses osalenud lauljad olid muidugi väga-väga tasemel, eriti meeldis mulle Alla Popova ja Pirjo Püvi. Alla Popova lõpetas 2002
Ruwenzoris eristatakse viit taimkatteala: 12 km krgusel asuvad lesharitud maad, 23 km krgusel mgimetsad, 2,53,5 km krgusel bambuseala, 34 km krgusel kanarbikuala ja 44,5 km krgusel alpiniidud ja -nmmed. Sellest krgemal valitseb mgikrb. Ruwenzori mgede loodus on lopsakas ning seal elab palju haruldasi ja ohustatud taime- ja loomaliike, sealhulgas endeemseid liike. Mgedes elab teiste seas elevante, mitu esikloomaliseliiki ning 89 linnuliiki. Nlvadel kasvavad kuni kuue meetri krgused puis-eerikad, keenia puisristirohi ja lobeelia Lobelia deckenii. Kohalikud inimesed tegelevad oma igapevaste majapidamistdega. Nad veavad oma raskeid kandameid mda mgede teesi. Ruwenzori mestikus asub ja looduspark. Selle pindala on umbes 1000 km. See park on Aafrikas kolmas kige kaunima vaatega park ja on kuulus just oma mitmekesise taimestiku poolest.
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Urmas Põldma) on jahil
Parasvöötme sega ja lehtmets Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi....
inimväärikuse ja õnne teemal. Minule oli muusikalietendus esmakordne ja väga positiivne kogemus. Kuigi ma istusin saali ääreosas, ei häirinud see mind. Kindlasti üheks suureks plussiks oligi osatäitjate suutmine kasutada lava nii, et kõik saalis viibijad said nautida etendust. Peaosades olid: Molina Lauri Liiv Valentin Koit Toome Aurora, Ämbliknaine Tanja Mihhailova Teistes osades: Molina ema Karmen Puis Marta, Valentini naine Siiri Koodres Vanglaülem Märt Jakobson Vangid, valvurid, arstid, patsiendid, Aurora saatjad, ohvitserid. Peale osatäitjate tegid kaasa: solistid, balletitrupp, ooperikoor, lisakoor, valvurid, bänd ja Vanemuise sümfooniarkester. Retsensioon nr 1
...............................14 7.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 15 7.4 Ümberistutamine......................................................................................... 15 7.5 Paljundamine............................................................................................... 15 7.6 Kahjurid ja haigused.................................................................................... 15 8. PUIS-AALOE...................................................................................................... 16 8.1 Üldiseloomustus.......................................................................................... 16 8.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................16 8.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 16 8.4 Ümberistutamine...............................
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks
Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega
Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon, Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator
sulanduda ja kõigest ilusti aru saada. Seda seetõttu, et olen varem selle ooperiteose raamatu näol läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus veidi pikem ja teine lühem. Tegelased laulsid vene keeles aga tahvlil oli inglise ja eesti keelsed subtiitrid. Osades olid Linus Börjesson Rootsist, Maria Fontosh Rootsist, Karmen Puis, Jovita Vaskeviciute Leedust, Teele Jõks, Merunas Vitulskis Leedust, Valentina Kremen, Annaliisa Pillak, Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa
Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad
Haldjakuninganna Käisin 01.11.2012 vaatamas Henry Purcelli semi-ooperit ,,Haldjakuninganna" Tartu Sadamateatris. Ooperi aluseks oli Shakespeare'i ,,Suveöö unenägu". Osades olid Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Simo Breede, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaskovskaja, Laura Quin ja Janek Savolainen. Esitati palju erinevaid aariaid. Ooper oli natuke segane, sest väga palju erinevaid tegevusi toimus samal ajal, aga samas oli kõik see ülesehitus ja tegevus väga huvitav. Minu arvates olid kõige tähtsama osaga seal 4 näitlejat, kes tegid valmis kõik konstruktsioonid ja detailid samal ajal kui tegevus toimus
a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c. on loodud puis-ja luhaniitude kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kümnendikul kaitsealast kasvavad võimsad vanad tammed.Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a
Juhendajad: Heli Sarapuu Allan Kasuk Tartu 2013 Helisev muusika Muusikal, mida vaatamas käisin ja oli Helisev muusika. See toimus 27.04.2012.a Tartu Vanemuise teatris. Osades: Hanna-Liina Võsa , Jüri Lumiste Jaan Willem Sibul, Eva Püssa, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel jpt. Kontsert oli väga hea ülesehitusega, kohe on aru saada, et tegu on kogenenud näitlejatega. Alguspäralt on hoopis see Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades, mis on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.Tegelik Maria saadeti küll ühe, mitte
Les enfants terribles ,,Les enfants terribles" est un livre sur un frère et une soeur. Leurs noms sont Paul et Elisabeth. L'histoire commence avec un combat de boules de neige. Les garçons sont à jouer et tout d'un coup, Paul est frappé avec une boule de neige lancée par Dargelois. Paul admire Dargelois. La boule de neige a une roche à l'intérieur et Paul se blesse. Ami de Paul, Gérard, lui prend la maison. Puis nous rencontrons Elisabeth. Elle est à la maison, en prenant soin de Paul et de leur mère malade. Paul et Elisabeth passer du temps sur leurs propres et avec Gérard. Ils vivent dans un gâchis, mais leur chambre est leur forteresse. Ils commencent à jouer un truc qui s'appelle une joue.Lors de la récupération de Paul, leur mère meurt de façon inattendue. Les enfants vivent désormais de leur propre chef, mais ils ont de l'argent, donc ils n'ont pas à travailler.
Rosa majalis Mets-kibuvitsa kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril.. a) 90-100°C b) 70-80°C c) 50-60°C 13. Nurmenukk Primula veris Nurmenukk õitseb.. a) mais-juunis b) juunis-augustis c) augustis-septembris 14. Kui satud siia ruudule, siis jääd ühe korra vahele. 15. Paiseleht Tussilago farfara Mida tehakse paiselehe ürditõmmisega? a) joodakse, et immuunsust tugevdada b) pestakse juukseid, et need läigiksid c) pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks 16. Puis-aaloe Aloe arborescens Aaloemahla raviomadused olid teada enam kui.. a) 1000 aastat tagasi b) 2000 aastat tagasi c) 3000 aastat tagasi 17. Kui satud siia ruudule siis liigu automaatselt edasi 18.dale ruudule 18. Vesihein Stellaria media Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt.. a) nädal aega b) kuu aega c) kaks kuud 19. Suur mungalill Tropaeolum majus Suur mungalille kodumaa on.. a) Lõuna-Ameerika b) Põhja-Ameerika c) Kanada 20. Pohl ehk palukas
Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin,
DRAAMATRUPP BALLETITRUPP MUUSIKATRUPP DRAAMANÄITLEJAD BALLETIARTISTID OOPERISOLISTID Kais Adlas Hayley Blackburn Märt Jakobson Raivo Adlas Rita Dolgihh Merle Jalakas Robert Annus Maria Engel Maria Kallaste Marika Barabanstsikova Matthew Jordan Tõnu Katta Herta Elviste Aivar Kallaste Karmen Puis Margus Jaanovits Jaan Ulst Pirjo Püvi Tanel Jonas Janika Suurmets Merle Jääger Silas Stubbs Hannes Kaljujärv Karol Kuntsel Martin Kõiv Riho Kütsar Markus Luik Jüri Lumiste Maarja Mitt Andres Mähar Liina-Riin Olmaru Ragne Pekarev Liisa Pulk Eva Püssa Külliki Saldre Ott Sepp Maria Soomets Aivar Tommingas 3
need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille peadirigent on Mihkel Kütson ning kontsertmeistriks on Kristel Eeroja- Põldoja. Olles esimest vaatlust näinud, olin ma üsna nördinud, kuna pool tundi kuulasin ooperi laulmist, mis oli vägev, kuid venis liiga pikale ning ma
4)Nastik- toitub konnadest, väikestest lindudest noored nastikud püüavad ka liikuvaid putukaid Loomakooslus 5)Rohukonn- toituvad mardikatest, kahetiivalistest ja nälkjatest 6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest 2)Rabakonn- toitub mardikatest, vähemal määral ka ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus
ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas. Pinnamood Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse. Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed, eraldades üksteisest lavatasandikke. Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva- Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha). Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool Põltsamaa jõge (linnast põhja pool). Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi. Suurim seisuveekogu on Kamari hüdroelektrijaama paisjärv (u 25 ha) Põltsamaa jõel. Jõed voolavad lõuna-edela suunas, kuna maapinna kallak on selles suunas.
Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus: Brassica oleraceae Sugukond: Brassicaceae Interneti aadress: http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10. Nimi: Kirinõges Ladinakeelne nimetus: Coleus x blumei Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/Dg6SJf 11. Nimi: Harilik kosmos Ladinakeelne nimetus: Cosmos bipinnatus Sugukond: Compositae Interneti aadress: http://goo
Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Lavastaja: Roman Hovenbitzer(Saksamaa). Negatiivsed ja positiivsed küljed Muusikali külastades sain suure elamuse osaliseks ja olen siiani väga positiivselt meelestatud. Eriti meeldisid peaosatäitjad ,kes oskasid oma rolli hästi välja mängida ja tegid ka sisu mõistmise sellega kergemaks. Lavalised efektid täiendasid etendust sedavõrd ,et ettekujutus vangla eluolust jõudis vaatajateni
Amélie se promet qu'elle va toujours aider les gens. Amélie commence à faire de bonnes actions. Elle conduit un aveugle à la station de métro, tout en lui donnant une description des choses qui sont en cours sur ce moment. Elle devient un agent de liaison secrète et un ange gardien, utilisant des schémasin génieux et complexe pour faire bouger les choses. Elle persuade son père d'aller faire un voyage où il avait toujours voulu aller en volant son nain de jardin, puis de lui envoyer des photos avec repéres. Elle célèbre crée romance entre son collègue d'âge moyen et un client. Elle soutient Lucien, un homme jeune enfant qui travaille pour épicier local Monsieur Collingon en jouant des farcessur lui. Elle convainc une femme malheureuse que son mari, qui avait quitté son ans plus tôt, a envoyé une lettre s'excusant avant sa mort. Si Amélie est à la recherche après d'autres, Dufayel est son observation. Il lui demande au sujet de
Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann.
Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann.
europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad
annaabi.ee 
