JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja
Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos
Kuidas mõjutavad keskkonnategurid populatsiooni arvukust? Valisin populatsiooniks Eesti metsades elavad metskitsed, sest just nendega puutun ma kokku, kui sõidan hommikul vara või õhtul hilja metsa vahel. Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest on kõige ohtlikumad ilvesed ja hundid. Rebased murravad ainult kuni kahe kuuseid metskitse tallesid. Andreas Preisfreund
1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon
1. Ökoloogilised faktorid Keskkonnategurid, ökoloogilised tegurid, ökotegurid, ökoloogilised faktorid, keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme (seal hulgas organisme). Keskkonnategurid loovad organismile ainelise keskkonna (meediumi) ja määravad selle elukõlblikkuse astme (toidu hulga ja laadi, sigimisolud, varjevõimalused jms, ka elukoosluse ning selles olevate vaenlaste, parasiitide ja sümbiontide hulga). Eristatakse abiootilisi ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on kosmiline kiirgus, klimaatilised (õhutemperatuur, -niiskus ja -liikumine, sademed), edaafilised ehk mullastikulised (mulla omadused),orograafilised
Looduslik valik Looduslik valik seisneb: organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid võivad olla biootilised (konkurents, kisklus, parasitism, taimetoitlus) ja abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur) Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv
Talvel, kui temperatuur on madal, meie piirkonna taimedel on puhkeperiood. Paljud kõigusoojased varjuvad soojemasse paika või vajuvad talveunne. Nt jäävad talveunne karu ja mäger. Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägivald
ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED Ökoloogia Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning neid ümbritseva keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia on õpetus looduse majapidamisest (ldn. "oikos" maja, "logos"- õpetus, teadus), looduses valitsevatest vastastikustest suhetest. Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · ...
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm.
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
nagu näiteks · · · · · Enamus elusolendeid on sünkroniseerinud oma organismi rütmid 24tunnise tsükliga. PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Indiviidi psühholoogiline seisund on magamisega mitmel erineval viisil seotud. Milliste erinevate viisidega? · · · · · · 3 SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Ka sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad magamist. Kuidas? · · · · · · KESKKONNATEGURID Magamist võivad mõjutada paljud keskkonnategurid. Tooge asjakohaseid näiteid · Uni tuleb kergemini tuttavas ümbruses jahedas, vaikses, pimedas ruumis, mida hästi tuntakse ja kus on tuttavad asjad. · · · · · · · POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Selle peale me tavaliselt ei mõtlegi, et magamist mõjutavad ka poliitilis-majanduslikud tegurid. Magamiskohaks vajab inimene tavaliselt korterit või mingit muud peavarju ning selle omamine sõltub ...
1.1. Ökoloogilised tegurid Ökoloogia - teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ning organismide omavahelisi suhteid selles keskkonnas Ökoloogilised tegurid - keskkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub
4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ja poliitiline aktiivsus (paremad koolitustingimused, tervishoiukeskused) Aitäh tähelepanu eest!
Oluline füüsiline aktiivsus Vanuritel väheneb söögiisu. BIOLOOGILISED TEGURID Suu ja hammaste seisund Seedesüsteemi korrasolek Võime toitu/jooki iseseisvalt valmistada Neelamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Kaalukontroll anoreksia/rasvumine Teadmised toiduvalikust ja tervisest Toidu serveerimine Alkoholisõltuvus Toiduhügieen SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Perekondlikud traditsioonid Kultuurilised erinevused Religioon KESKKONNATEGURID Inimese elukoht geograafilises mõttes Võimalused toidu hankimiseks ja kasvatamiseks Toiduainete säilitamine Vee kättesaadavus Miljöö tähtsus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Toidu muretsemiseks ei ole piisavalt raha Inimeste abistamine vaesuse korral Abistamine vanuritele Toiduhügieen/säilitamistingimused Aitäh tähelepanu eest!
Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastumise vältimine (vesi, õhk, müra) Turvalisuse aste kodus Õnnetuse risk teel Epideemiate kontrolli all hoidmine Kliima ja geograafilised tegurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Isiklikud kuulutused turvameetmetele Individuaalne tegutsemine Riiklikud meetmed turvalised majad, teed, transport, töökohad Päästeteenistuse varustamine Aitäh tähelepanu eest!
Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vajalik raha AKTUAALSED JA POTENTSIAALSED PROBLEEMID Jagatud nelja gruppi: -sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega -muutus eritamisharjumustes -muutus eritamisviisides -keskkonna ja rutiini muutus
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste
Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused Kõrge/madal niiskus Tuulisus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID KT kontrollimiseks sooritavad tegevused vajavad raha: Riiete ostmiseks Voodiriiete ostmiseks Toiduostmiseks Maja kütmiseks AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Ergonoomika MARIA MASLOVA K14 Mis on Ergonoomika? Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast Sõnaergonoomia tuleneb Kreeka keelest Ontööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks. Ergonoomika tegurid Keha asend ja liikumine: istumine, seismine, tõstmine Keskkonnategurid: müra, vibratsioon, valgustus, keemilised ained. Müra Organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju Müra soodustab väsimist Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta Vibratsioon • Võivad tekkida kesknärvisüsteemi talitluse häired • Kiire väsimine, peavalu jms. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule Mida täpsem on töö seda suurem peab olema valgustatus
arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimesi elustada. Nii näeb välja organismi areng.
vanemate roll, isikliku vastutuse kandmine, suurimad õhuallikad, sporditraumad. Täiskasvanuja vanuriiga suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø nakkuste vältimine. Sotsiokultuurilised tegurid kultuurilised tegurid, sotsiaalne klass, sotsiaalsed rahutused ja vägivald. Psühholoogilised tegurid intelektikahjustused hoiakud, isiksus ja temperaament eneseusalduse tase, stressi tase. Poliitilismajanduslikud tegurid riiklikud finantsid, isiklikud kuulutused turvameetmele, seadusandlus, Kokkuvõtte
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE Elukaar KASUTATUD KIRJANDUS http:// inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html (19.03.2015) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
genoom Tekke alusel: spontaanne Generatiivne Somaatiline Muutuste pärandumine Enamasti pärandub Ei pärandu Modifikatisooniline Geneetiline Põhjus Keskkonnategurid Mutageenid, alleelide ja geenide kombinatsioon Milles on põhjus Fenotüübis Geneetilised materjalis Pärandumine Ei pärandu Võivad päranduda Mutageen – mutatsioone tekitav tegur Füüsikalised mutageenid – röntgenkiirgus, UV-kiirgus, radioaktiivsus Keemilised mutageenid – mürgid, ravimid, happed
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nime...
Onkogeen- mutantne geen, mis põhjustab kasvajat Antionkogeen-rakkude jagunemist kontrolli all hoidvad geenid, mis ei lase kasvajal arened Mutatsioonide tüübid: Dublikatsioon-DNA-lõigu kahekordistumine Insertsioon-DNA-lõik või üksiknukleotiid lisandub Deletsioon- midagi läheb kaduma. Inversioon- kromosoomi lõigu suund muutub Translokatsioon-terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise Mutageenid-mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid Teratogeenid-loote arenguhäireid põhjustavad ained ja keskkonnategurid Kantserogeenid-kasvajaid tekitavad ained ja keskkonnategurid 3.4 Mittepärilik muutlikkus Reaktsiooninorm-tunnuste varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab Eugeenika-õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna genofondi parandamine Epigeneetika- teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda
Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik miitlikkus) ja elutingimuste piiravatest toimetest(olelusvõitlusest) Piiravad keskkonnategurid: *abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, temperatuur) *biootilised (konkurents, kisklus, parasitism) Olelusvõitlus- organismide sõltuvus antud tingimustest Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem.
Ahven ehk harilik ahven Perca fluviatilis 2.Liigi kirjeldus Tumeroheline selg,rohekaskollased küljed,punased uimed. Silmad oranzid. Pikkus 5-25cm. Kehamass 20-180g. Vanus 20-25 a. 3.Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need v...
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eem...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
määravaks. Inimesed, kes reisivad lennukiga arvavad, et rongiga on ebamugav reisida. Vastupidiselt lennukireisijatele rongisõitjad nii ei arva. Oma valitud transpordi vahendiga ollakse rohkem rahul, kui alternatiivsega. Analüüsi tulemusena 68 küsitletut valisidki reisisihtkohta jõudmiseks lennuki. Nendest inimestest omakorda 37 valisid reisibüroo kataloogi järgi, millesse oli märgitud sihtkohtadele jõudmiseks vaja mineva transpordi hinnavahe ning kirjas olid ka keskkonnategurid. Ning 103 küsitletud kasutasid rongi reisisihtkohta jõudmiseks, kellest 77 kasutasid reisibüroo kataloogi. Kliendid, kes valisid lennuki transpordi vahendiks jõudsid kohale märgatavalt kiiremini, kuid maksid peaaegu 2x rohkem kui need, kes kasutasid sihtkohale jõudmiseks rongi. Uurimus näitas, et paljud inimesed ei tea oma kulusid, kui nad kasutavad autot töölesõiduks pidevalt. Küsitluste seast naised, vanemad inimesed ning naabrid, kes tihedalt suhtlevad on rohkem kursis keskkonna
määravaks. Inimesed, kes reisivad lennukiga arvavad, et rongiga on ebamugav reisida. Vastupidiselt lennukireisijatele rongisõitjad nii ei arva. Oma valitud transpordi vahendiga ollakse rohkem rahul, kui alternatiivsega. Analüüsi tulemusena 68 küsitletut valisidki reisisihtkohta jõudmiseks lennuki. Nendest inimestest omakorda 37 valisid reisibüroo kataloogi järgi, millesse oli märgitud sihtkohtadele jõudmiseks vaja mineva transpordi hinnavahe ning kirjas olid ka keskkonnategurid. Ning 103 küsitletud kasutasid rongi reisisihtkohta jõudmiseks, kellest 77 kasutasid reisibüroo kataloogi. Kliendid, kes valisid lennuki transpordi vahendiks jõudsid kohale märgatavalt kiiremini, kuid maksid peaaegu 2x rohkem kui need, kes kasutasid sihtkohale jõudmiseks rongi. Uurimus näitas, et paljud inimesed ei tea oma kulusid, kui nad kasutavad autot töölesõiduks pidevalt. Küsitluste seast naised, vanemad inimesed ning naabrid, kes tihedalt suhtlevad on rohkem kursis keskkonna
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
.............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ................................................................................................5 Agressiivsuse keskkonnategurid.................................................... ...........................................7 Agressiivsus kui mõjude kombinatsioon ................................................................................7 Agressiivsed naised ............................................................................. .......................................9 Meeste aj naiste agressiivsuse erinevused .............................................................................9
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanset...
ohtu (Roper, 1999). 3 1. ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS Turvalise elukeskkonna säilitamise elamistoiming on oma olemuselt paljumõõtmeline ja seepärast mõjutavad inimese individuaalset toimingute sooritamise viisi paljud tegurid (Roper,1999). Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut mõjutavad tegurid võivad olla bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid ja poliitilis- majanduslikud. Turvalisus on paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu keskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda ning suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju (Rahandusministeerium, 2016). Isikliku ja ühiskondliku tervise huvides tuleb püüda säilitada väliskeskkonda võimalikult turvalisena nii olevikus
Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus koloogiline tegur organismide elutegevust mjutavad keskkonnategurid koloogilise pramiidi reegel iga jrgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10protsenti eelneva taseme biomassist kossteem Isereguleeruv tervik, milles biotsnoos ja kotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; kossteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus kotoop kossteemi elukeskkond, miille moodustavad kossteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised koloogilised tegurid
Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel