Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veekiht" - 176 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Sulamid ja korrosioon

Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ­ roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks ena...

Keemia
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

suureneb rannikule lähenedes ja et kaasa liigub kogu Tsunamile iseloomulikud tunnused. vee mass. Tsunamit iseloomustab just see, et liikumises osaleb kogu veemass põhjast pinnani. Samal ajal tuulelaines osaleb liikumises ainult pindmine veekiht . See on ka põhjus, miks 10 m kõrgune hiidlaine põhjustas hirmsa katastroofi Kagu-Aasias, kuid 10 m kõrgune tuulelaine, mis teinekord võib esineda ka Läänemeres, ei põhjusta erilisi purustusi rannikul. Lihtsalt tuulelaine, mis ka kõrguselt ei saavuta kunagi tsunami mõõtmeid, läheb murdlaine tsoonis ümber ja valgub suhteliselt vaikselt merre tagasi. Hiidlaine tohutu veemass aga voolab ka peale laine enda vormi lagunemist kaugele...

Geograafia
209 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vee reostus

Kõige sügavam ­ 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks ­ kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. (Mäemets A...

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veenus

Praegu Veenuse pinnal vett ei ole ega saakski olla suure kuumuse tõttu. Tõenäoliselt pole ei pinnases ega atmosfääris protsentuaalselt vett eriti palju, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu kaaluliselt siiski Maa atmosfääriga võrreldes mõnikümmend korda rohkem- see ongi ülitugeva kasvuhooneefekti üks olulisi tegureid. Kuid kui õnnestuks sadestada Veenuse atmosfääri vesi ühtlaselt pinnal, oleks seal vaid 5-6 m paksune veekiht , mis on Maa ookeanide mahule vastava 3,5 km tühine. Arvatavasti olid noore Veenuse ja Maa veevarud peaaegu samad. Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist. Kasutatud kirjandus 1. R. Veskimäe ,,Universum", Tallinn 1997, lk 206 2. Ü.Ugaste ,,Füüsika gümnaasiumile III Aine ehitus, kosmoloogia, nüüdisaegne...

Planeetide geoloogia
54 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tähtede kooslus

Tee kilekoti nurka auk ja pigista sokolaad välja. Vajadusel saad kotti kasutada ka improviseeritud tordipritsina kaunistuste joonistamiseks, lastes shokolaadil siiski enna jahtuda umbes 30 °C-ni. Sulatamine lahtiselt: Murra shokolaad tükkideks ja pane klaas- või portselankaussi. Aja väiksema läbimõõduga keedunõus 5 cm kõrgune veekiht korraks keema ja tõsta kohe pliidilt. Aseta sokolaadikauss keedunõule nii, et kausi ja poti vahelt ei tõuseks auru, kausi põhi aga ei ulatuks veekihini. Varu kannatust, lase shokolaadil kausis aeglaselt kokku vajuda ja sulada. Tõsta kauss sulanud shokolaadiga otse üles, et vältida kontakti veeauruga. Shokolaadiglasuur Enne glasuuritavale pinnale kallamist-määrimist või glasuuritavate toiduainete sissekastmist tuleks lasta shokolaadil jahtuda umbes 30 °C-ni...

Astronoomia
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte

Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb...

Geograafia
190 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa teke - essee

Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht . Vesi aga on põhiline aspekt, mida on vaja evolutsiooniks, arenemiseks ja kõigis muudes elu tekkimisel vajalikes näitajates. Maa tekkimise ajalugu on ääretult pikk ja täis väga palju erinevaid nüansse. Selle planeedi ajaloost räägime vaid väga suurte numbrite abil. Ainuüksi miljard aastat on ümberarvutatuna 365 000 000 000 päeva, millest meie elu kestab võib- olla 80 aastat ja mis pole väärt murdosagi Maa omast....

Geograafia
178 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mehhiko köök

Pannkoogid asendamiseks ei sobi, sest on moekate suupistete jaoks liiga rasvased, ka pole kookide tekstuur ja maitse "see õige". Küllaltki head ja huvitava maitsega tortiljad saad siin antud retsepti järgi. Küpsetamiseks oleks parim malmpann, mida saab ka ilma rasvata ajada nii tuliseks, et sellele tilgutatud vesi enam ei aurustu, vaid hakkab "tantsima". Paksupõhjalisele teflonpannile kalla mõne millimeetri paksune veekiht ja hoia panni keskmisest kõrgemal kuumusel, kuni kogu vesi on aurustunud. Võta esimene tortilja juba valmis ning toimeta välkkiirelt kuivale pannile, et kuumus ei jõuaks teflonit kahjustada. Suurepäraselt sobib ka Soome toode muurinpohjapannu - suur ja lame kahe käepidemega ümmargune plaat, mida müüakse grillpanni või -plaadi nime all....

Kokandus
149 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Kalad

Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti , kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...

Loodusõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Hüdrobioloogia spikker

Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...

Hüdrobioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht . Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 50­60 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Planeet Maa

Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht . Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa...

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Läänemeri

5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht . Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast...

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Suuskade määrimine

1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 MÄÄRIMISEKS VAJAMINEVAD TÖÖVAHENDID.....................................................................3 UUTE SUUSKADE JA LUMELAUA ETTEVALMISTUS...............................................................5 LIBISEMISE MÄÄRIMINE...............................................................................................................6 PINDAINED....................................................................................................................................13 PIDAMISE MÄÄRIMINE...

Kehaline kasvatus
60 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallid,sulamid,korrosioon

korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon ­ metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...

Keemia
130 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

2). 4 pinnase - osake adsorbunud vesi difusioonivesi vaba vesi Joonis 2.2 V ee esinem isvorm id pinnases Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp ­78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused. Selle mehhaaniline eemaldamine osakese pinnalt on võimalik ainult väga suure pinge korral ­ üle 10 MPa ­ ja ka siis mitte täielikult...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised kuivades, savi muutub kõvaks. Lisades savile vett, võime muuta selle isegi on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini elektromolekulaarjõud. Adsorbunud vesi ­ osakeste pinnal olev veekiht on voolavaks. Plastsuspiir wp- veesisaldus, mille juures tema vähenemine määratavate pinnase omaduste, N: poorsuse, veesisalduse, jne vahel. seotud eriti tugevalt; selle viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee omast, väheselgi määral muudab platse savi kõvaks. (savitükid rullitakse 3mm-steks 1.6.1 Kokkusurutavuse määramine laboratooriteimidega selle kohta ei kehti hüdraulika seadused...

Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht , mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi...

Mullateadus
645 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun