Varandus,mida ebavõrdselt enamasti mõõdetakse Arengutung+inimene ei rahas Lugupeetavus teiste tohi ise enda arengut inimeste seas lõpetada omand prestiiz Elukvaliteet - 3 resurssi Miski ,mis teeb Võim Võime suruda oma elu tahtmist peale teistele elamisväärseks inimestele ELUKVALITEET Minu väärtused Individuaalne tulemus 1
ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada lasteaedu, lastekodusid, üksikemasid, kes ei saanud töötada ja nende lapsi kuni aastaseks saamiseni. Elukvaliteet. Tehastelt nõuti efektiivsemat tootmist, seega tehase töölised, kes ületasid tööplaani 10% võrra, said tasuta mõned toidukaubad ja majapidamisvahendid. Lisaks oli neile lõunad odavamad ning neid teenindati väljaspool järjekorda. Madalaastme töölistel ja põllumajandustöölistel oli peamiseks toidukorraks õhtusöök, mis koosnes kangest teest ja kattega leivast. Maal valmistati sooja toitu vaid pühapäeviti, sest söe hind oli kõrge ja puid polnud eriti saada.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi
Ilmselgelt ei olegi olemas ainuõiget vastust ja igal inimesel on õigus oma arvamusele. See arvamus kujuneb välja kodusest kasvatusest, oma väärtushinnangutest ja põhimõtetest. Kõik oleneb sellest, kas kõrvalt vaataja eelistab tervist ja perekonda edukale karjäärile, või vastupidi. Tänapäeva ühiskonnas on raha hädavajalik ning ilma selleta ei ole võimalik elus hakkama saada. Kuid raha eest ei saa osta omale tervist ja armastavat perekonda. Minu silmis tähendab kõrge elukvaliteet seda, et ma naudin oma elu ja seda, mida ma teen või kellena töötan. Ei saa rääkida sellest, et ollakse oma eluga rahul, kui lebatakse pidevalt haiglavoodis või ei olda ümbritsetud perekonna ja lähedaste sõpradega. Eesti Vabariigi 93.aastapäevale pühendatud kõnes ütles meie president Toomas Hendrik Ilves: ,,Elukvaliteeti ei loo mitte kunagi valitsus, seda ei saa sätestada parlament ega kuulutada välja president. Seda teeb rahvas ise." Riik võib luua inimestele kõiksugu
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6
Arutlus Kuidas saavutada meelepärane elukvaliteet? Selleks on palju eeldusi eelkõige turvalisus, nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Inimene tunneb ennast turvaliselt kui ta usub omaenda toimetulekusse. Riik mängib suurt rolli heaolu saavutamises. Elukvaliteet on ühiskonna heaolu. Selle näitajaks on inimarengu indeks. See väljendab inimeste võimalusi riigi ja lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Andmete põhjal saab öelda, et EL on panustanud Eesti majandusse väga suurt raha ja on teda igati abistanud ja mittemajanduslikel viisidel. Euroopa Liit on ka meile andnud turvalisuse. Smauti Euroopa Liidu abiga on Eestis loodud väga palju uusi töökohti ja meie elukvaliteet on ka paranenud. Kadi Pärnits ütleb: "Mitte kuuludes Euroopa Liitu tähendaks jätta end ilma Euroopa tasandi sõnaõigusest ja ühistegevusest." Oma arvamuseks tahan öelda seda, mida ma olen varem arvanud sellest asjast. Varem ma arvasin, et EL toetab meid igatpidi ja ei jäta meid hätta, kui häda peaks käes olema. EL-iidu koosseisus on meil rohkem võimalusi, nt harimiseks ja enesearenguks. Me oleme siis ka rohkem kursis nende asjadega, mis Euroopas toimuvad.
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas,
olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: on avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet
Näiteks kui mingil põhjusel langeb patsient koomasse ning ta ei saa enda eest öelda mida ta soovib, siis on ta pereliikmetel õigus langetada vastav otsus tuginedes arstide prognoosidele. Eutanaasia peaks olema põhjendatud, kuna kui inimene on valudes, mida pole võimalik vaigistada, siis see on inimese piinamine. Ravimatu haigusega inimesel on mõnikord parem surra, kui lõputult piinelda. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime või vegetatiivne seisund- teadvuseta ärkvelolek), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Kokkuvõtteks olen seisukohal, et eutanaasia on põhjendatud, kuna igal inimesel peaks olema õigus enda elu lõpetamisele, et ta ei peaks lõputult piinlema valudes.
Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele. Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded. · Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine. · Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. · Laste kasvatamise väärtustamine. (Joonis 3. Kulu lapse kohta) Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust. (Joonis 4
annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru. Mida me peaks tegema, et vabaneda stressiharjumusest ja et meie elukvaliteet muutuks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega. 3 1. STRESS MIS SEE ON? Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stressi
ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil. Selline keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone. See omakorda mõjutab inimeste suhtumisi ja käitumisi ja kõige selle tagajärjena muutub inimeste tervis ja elukvaliteet paremaks. Tänapäeva halvad kombed, mis muudavad inimeste tervist halvemaks on: passiivne eluviis, autosõit kodust tööle ja koju, kiire eine (tavaliselt mittetervislik), suur närvipinge ning emotsionaalne stress. Kui inimeste tervist suudetakse parandada siis sellega kaasneb ka majandusliku kasu tõus. Töötajate puudumine, äraolek väheneb, tööõnnetuste arv väheneb, motivatsioon ja efektiivsus tõuseb, toote ja teenuse kvaliteet paraneb, samuti ettevõtte imidz paraneb
Keskmine eluiga on keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil. Tavaliselt tehakse vahet meeste ja naiste eeldataval keskmisel elueal. Imikute suremuse tõttu on eluiga sünnimomendil harilikult lühem kui näiteks pärast aastaseks saamist. See on 20. sajandil märkimisväärselt tõusnud, peamiselt laste suremuse languse tõttu. Keskmine eluiga näitab, kui suur on keskmiselt inimeste eluiga mingis riigis või kohas. Enamasti tahetakse seda tõsta, sest see näitab kui hea on elukvaliteet. Keskmise eluea tõstmine pole kerge. Selleks on vaja iga inimese enda hoolt ja tahet kuid samas juhtub inimestega ka õnnetusi, mida ei saa ära hoida või nakatub haigusesse ning selle tagajärjeks on surm, mis jälle omakorda viib alla Eesti keskmist eluiga. Elukvaliteedi parandamine aitab kaasa eluea tõstmisele. Mida halvem on elukvaliteet, seda väiksem on eluiga ja mida parem on kvaliteet, seda suurem on eluiga. Halbade harjumustega inimesed surevad varem, kui teised. Eriti halvad
lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, majutus 124% 179% 57% Tervishoid 112% 195% 83% Põllumajandus töötajate palgad on aastatega tõusnud. 2000.aastal oli nende keskmine palk 2823 krooni ning 2007.aastal oli keskmine palk põllumajanduses 8609 krooni. Seitsme aastaga on selle ala töötajate keskmine palk tõusnud 5786 krooni ehk 186%. Keskmised hinnad on tõusnud 57%. Järelikult on põllumajandus töötajate elukvaliteet paranenud, sest keskmine palk on suurem on suurem kui keskmine hinnatõus. Põllumajandus töötajaid mõjutab toidu hindade tõus vähem, kui linnas elavaid inimesi, sest enamasti elavad põllumajandus töötajad maapiirkondades ning kasvatavad ise palju söögiks tarvilikku. Maal elamisega on ka eluaseme hinnatõus põllumajandus töötajaid vähem mõjutav. Põllumajandus töötajad elavad oma majades või korterelamutes, mis asuvad odavamad maal, kus on eluaseme hinnad madalamad.
Seal on kirjas töötingimused, tööaeg, puhkus,töötasu, jne. Töötajate kaitseks on arenenud riikides ametiühingud. Kutsealade kaupa nt meditsiinitöötajad, raudteelased, õpetajad, jne. Väga tugev on ametiühinguliikumine Põhjamaades, samuti nt Prantsusmaal, Saksamaal, jne.Eestis on liikumine arengufaasis. Ametiühingute liikumist kordineerib keskliit (EAÜL), esimees Peep Peterson. SOTSIAALNE TURVALISUS Sotsiaalne turvalisus on ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. See väljendub : 1)materjaalses kindlustatuses; 2)tulude ja kulude õiglases jaotumises; 3)hästi korraldatud haridus- ja meditsiinisüsteem Elukvaliteedi põhinäitajaks on inimarenguindeks (IAI),kus riigid reastatakse: 1)keskmise eluea; 2)haridustaseme(nt kirjaoskus); 3)elujärje järgi (SKP). Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt
aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Eesti 2008 8. Agenda 21 ehk keskkond ja areng (Säästev areng). Selle eesmärgid on: a) Keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. b) b) a ühiskonna sotsiaalsfääri, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ja eesmärgipärane arendamine b) tagatakse inimestele kõrge elukvaliteet c) turvaline ja puhas elukeskkond nii täna kui tulevikus 9. ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 1995. aastal vastu võtnud ,,Säästva arengu seaduse", mis sätestab..... a) Loodusvarade kasutamise b) Tasakaalustatud arengu kavandamine ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 2007. aastal vastu võtnud ,,Eesti keskkonnastrateegia 2030", mis tugineb 2005. aastal vastu võetud ,,Eesti keskkonnastrateegia 2010-le" See on suunatud Eesti majanduse ja inimeste
Visioon LUUA MEELERAHU "Pristise maailmas" elame ja töötame keskkonnas, kus on teadvustatud, jälgitud ning ennetatud peamised ohud ja riskid. "Pristise maailmas" valitseb meelerahu. 1 Missioon KAITSTA INIMESI JA VARA Me mõtleme ja tegutseme selle nimel, et meie kliendid saaksid tunda end turvaliselt. Pristis teadvustab klientide turvavajadused, jälgib turvariske ning tegutseb võimaliku kahju ennetamise ja piiramise nimel. 2 Firmaväärtused PARTNERLUS INNOVAATILISU S 3 Firmaväärtused PARTNERLUS Peamisi turvariske ja ohtusid saab teadvustada ja juhtida koostöös, kus pooled tegutsevad võrdses partnerluses. Parima tulemuse saavutamiseks seome ko...
lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millised on söödava ja millised mitte. Mina kül ise seeni ei söö ja tunnen neid vähe. Minu teadmised loodusest täienevad iga aastaga koolis õpitust kui ka loodus filmide vaatamisega televiisorist. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi.Kuigi minu osa looduses on väike, kuid palju väikseid kokku moodustavad suure osa.
parem. Paljudes arengumaades neid erinevaid võimalusi pole ning ka arstiabi tundub üsna kesine. Elatakse pisikestes hüttides või kergesti lagunevates hoonetes ning ühendus muu maailmaga puudub. Eesti kodanik saab vabalt liikuda ringi ka Euroopa Liidu riikides. Kuid Eesti kodanikuks olemisel on ka mõningaid negatiivseid külgi. Eesti riigis on palgad väga väikesed ja kaupade hinnad suhteliselt suured ning selletõttu on elukvaliteet madal. Kuigi ma väga kurta ei saa, et mu elukvaliteet madal oleks, kuid alati saab ka paremini. Samuti on töötute hulk suur ning vaikselt see ka suureneb. Eestis on ka madalad pensionid ja üsna palju suguhaiged ning narkomaane. Mainiksin veel, et karistused kuritegudele on üsna leebed, mistõttu kuritegevus võib suureneda. Hiina ja lapsed
suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset/elukvaliteeti 7) Töödimensioon: võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga ning Eesti elukvaliteedi paradoksid. Elukvaliteet 1) Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 2) Kontseptsioon, mis ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, psühholoogilist seisundit, iseseisvuse taset, sotsiaalseid suhteid, isiklikke tõekspidamisi ja suhet keskkonna iseärasustesse. 3) Kõige laiemas tähenduses iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui
krooniga). Kiiresti edenesid ka kaubandus ja tööstus. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine. Nõukogude Liitu peeti suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Kiiresti langes elukvaliteet, vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel
Bussipiletid, korteriüür EST hinnad tõusnud keskmiselt kiiremini. Deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine. Inflatsiooni vastand. Hinnataseme stabiilsus. Ühishüved Kaup, teenus mida tarbitakse turuvahenduseta. Tarbib enamik ühiskonnaliikmetest. Peab tarbima. Pakkub riik/valitsus teed, tänavavalgustus, julgeolek. Erahüved-inimene tarbib isiklikult, saab valida, kas tahab tarbida.(kõrgharidus) Sots.turvalisus/põhimõtted- ühiskonna terviklik heaolu e. Elukvaliteet: materiaalne kindlustatus, tulude-kulude õiglane jaotamine, hästi korraldatud tervishoid/haridus. Sots.toetus-toimetulekutoetus; sots. Teenus- laste päevahoid, tugiisiku teenus, eluasemeteenus,koduhooldusteenus Ametiühinguliikumine- töötajate vabatahtlik ühendus. Avaldub streikides.
Töötuskindlustus (riiklik kindlustussüsteem) lk 32 + konspekt Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. Esimesed 100 päeva 50% senisest palgast ning alates 101.päevast 40%. Sotsiaalne turvalisus: mida näitab inimarenguindeks ja mis aluseks võetakse? Õ lk 38 Ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. Elukvaliteedi näitaja on inimarengu indeks (IAI). Idee poolest peaks see väljendama riigi elanike võimalusi, lähtudes eeldusest, et võimaluste rohkusega seostub kõrgem elukvaliteet. Aluseks võetakse 3 koondnäitajat: 1) oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust; 2) haridus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute kirjaoskus ja teiselt poolt eri tasemel õppijate vanus; 3) elujärg, mida mõõdetakse sisemajanduse koguproduktiga per capita USA
Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...- rahvastiku kvantiteet- *vähenemine,*ülerahvastus,*migratsioon. rahvastiku kvaliteet- haridustase,tervis,kaasatus jne.Eestis suremus suurem kui sünd.Põhimõtted:*sotsiaalne õiglus:kõikidel inimestel õigus puhtale keskkonnale,*keskkond-keskkonnakaitse,*kultuur- mitmekesisuse väärtustamine,*elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile,*majanduse ja keskkonna ühendamine-majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju,*kohustus tulevaste põlvkondade ees-silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
2) Eesti meditsiin on väga arenenud. Nii spetsialiseerituse ja vahendite tasemel kui ka inimlikkuse poole pealt. Koolides õpetatakse, et kõige tähtsamaks aspektiks patsiendi ravis on tema rahulolu ja tervis. Ainuke puudus mida hetkel oskan näha on eutanaasia võimaluse olemasolu puudumine. Ravimatuid voodihaiged, kelle ainukeseks privileegiks on silmade pilgutamine ja hingamine, on meil palju. Lisaks inimesi, kelle haigusele lihtsalt puudub ravi või on elukvaliteet langenud alla poole normaalsuspiiri. Humanism tähendab seda, et patsiendil on olemas inimlikud eluvõimalused ja kui nende puudumise korral soovib tema või tema lähedased (suhtlusvõimetu inimese puhul) halastussurma, siis oleks see igati inimlikum variant.
· Väsimus võib olla füüsiline või vaimne · Füüsilist väsimust aitab leevendada vaimne tegevus ja vastupidi Ergonoomia kasulikkus ettevõttele · Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine · Haiguspäevade arvu langus · Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse · Parem organisatsiooni kultuur · Personaliriskide vähenemine · Kasumi suurenemine Ergonoomia kasulikkus inimesele · Hea tervis · Hea elukvaliteet · Erialane kompetentsus · Kvaliteetne ja produktiivne töö Ergonoomilised tööasendid · Seisev tööasend -Seistes on vajalik jälgida tööasendit seisv töö koormab lihaseid ja liigeseid -Oluline on valida sobivad jalatsid, mis toetavad jalgu -Pikaajalisel seismisel on vajalik leida võimalus istumiseks või lamamiseks · Istuv tööasend -Iste peaks vastama istuja keha suurusele ja ergonoomilistele nõuetele -Pidevast istumisest peaks hoiduma
maosisaldise tagasivool söögitorru, mille limaskesta ärritusest tekib valuaisting (reflukshaigus). Kõrvetised tekivad enamasti pärast söömist, pikali- või kummargilasendis. Iga päev kogeb kõrvetisi kuni 10% inimestest, korra nädalas kuni 15% ja korra kuus kuni 44%. Reflukshaigus Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt halvenenud. Sagedasim reflukshaiguse põhjus on söögitoru alumise sulgurlihase talitluse häire, mille korral peptiliselt aktiivne (seediv) maosisu võib sattuda söögitorru. Kuidas vältida? Kõrvetiste vältimiseks on soovitatav süüa vähem korraga, toit tuleks hästi läbi närida, kohvi ei maksaks juua tühja kõhuga ning pärast söömist ei tohiks kohe pikali heita. Kuidas lahti saada? Kui kõrvetisi esineb harva ja nad ei häiri
suurendamine (näiteks lapsetoetus, stipendiumid). Avaliku sektori palkade tõstmine (näiteks arstid lahkuvad välismaale). Mainiks ära ka president Toomas Hendrik Ilvese suurprojekti ,,Talendid koju". Kokkuvõte: · Kõige rohkem on emigreerumises süüdi riigi poliitilised meetmed. Otsuseid tuleb vastu võtta lähtuvalt inimeste vajadustest ning nõudmistest, et tagada kõrge elukvaliteet. Iga vastuvõetud otsus võib mõjuda ühiskonna eluvõimekusele laastavalt, mis omakorda sunnib inimesi koduriigist lahkuma, et hakkama saada.
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsioonig...
· kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk); · 32 kooliõde vestlesid iga õpilasega individuaalselt; · küsimustik, kus 11 küsimust; · tervisekontroll, kehakaal, pikkus, KMI. MILLISED TULEMUSED SAADI · Ülekaalulisust 16,7% osalejatest, rasvumine 3,2% :l; · tüdrukud ülekaalulised enamasti 6 ja 7 aastaselt, poisid 16 aastaselt; · seosed televisiooni ja arvutiga siis kui üle 2 tunni päevas;
· Mõtted. Mõtted Nt: soojusest, päikesest mõtlemine käivitab armastuse seisundit Lõpetuseks OLGE ise enda terapeut! Pidage meeles aktiivset osalemist, postiivset hoiakut, usaldust, regulaarsust ning sihikindlust. Nii nagu kõik inimesed, pole ka teie tulnud maa peale kannatama. Teadvustage endale kõiki võimeid, mis teis uinuvad. Äratage need ning kasutage ära! Omandage positiivse mõtlemise lõputud head omadused ja pole mingit kahtlust, et teie elukvaliteet tõuseb seejärel arvestatavalt! Aitäh kuulamast !
Erinevalt Eestist on aga Austria väga mägine. Kui mina oleksin austerlane, siis oleks minu meelistegevuseks kindlasti suusatamine. Tänu mägisele profiilile on Austrias väga palju suusamägesid ning talvekuurorte. Austrias elades ei teki paljudel inimestel küsimust, kuidas oma vaba aega sisustada ning millise spordialaga tegeleda. Kuna ilmaolud ning loodus soosivad just talispordialasid, siis ongi need seal kõige populaarsemad. Austrias elades oleks minu elukvaliteet kindlasti parem kui Eestis, sest Austria asetseb Euroopa Liidu riikide hulgas elukvaliteedi võrdluses esimesel kohal. Seal on puutumata loodus, ilusad mäed, puhas õhk ning optimaalsed ostlemisvõimalused. Kõrge elukvaliteedi tase meelitab riiki ka väga palju turiste. Seega on Austrias elades tulus tegeleda turismi ning puhkekodudega. Loomulikult on sealne puhkekodude ning hotellide konkurents väga suur,
D: Eutanaasia ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. K: Halastussurm peaks olema legaliseeritud, sest igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada ning seetõttu on eutanaasia põhjendatud. IA: Inimene piinleb valudes, mida pole võimalik vaigistada. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Tuleb meeles pidada, et meditsiini eesmärk ei ole kitsalt elu hoidmine iga hinna eest, vaid laiemalt inimeste elukvaliteedi parandamine. Seda tõestavad meditsiinis levinud praktikad nagu näiteks toksiliste valuvaigistite kasutamine ning abordid ja iluoperatsioonid.
hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada; Psühhosotsiaalsed ravimeetodid. Prognoos: Skisofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga; püsivalt süveneb, põhjustades jäävat psüühikahäiret ja puude tekkimist; tekitab töövõimetust. Faktid: Naistel avaldub raskemaid skisofreenia vorme harvem (naissuguhormoonidide kaitsev toime); Meestel esineb haigust tihemini (nõrk stressitaluvus); Haigestutakse 2030 aastates; Skisofreeniat esineb üha harvem (parem elukvaliteet, varajasem diagnoos, kvaliteetsemad ravimid); Et skisofreeniat diagnoosida, peab korraga esinema vähemalt 2 skisofreenia tunnust; Skisofreenikud ei ole ohtlikud! Kasutatud materjal: http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsyschiz.html http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia http://ee.lundbeck.com/ee/patients_and_relatives/schiz http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=916&idr=fstpLEuF DY2TeegbLVAfAzAAnxe Tänan kuulamast!
Mida tähendab sotsiaalne jätkusuutlikkus? Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise põhimõtted. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. Jätkusuutlikkuse tagamise võimalused. - Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. "Agenda 21" - Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO
kämpinguga, kuhu tuleb külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Teiseks suureks turismiobjektiks on Toila-Oru park. Seal käib aastaringi palju külastajaid ja seal korraldatakse palju erinevaid üritusi. Ürituste korraldamisega kaasnevad ka mitmed probleemid. Kõige suuremaks oleks prügimajandus ürituste ajal. Kui seda ei tehta korralikult, siis võib jätta see suure jälje pargi loodusele. 12. Kuidas minna edasi? Et tulevikus oleks valla rahval parem elukvaliteet, siis tuleks vähendada tööstusettevõtetest tulevaid heitgaase. Selleks tuleks korstnatesse paigaldada puhastusfiltrid. Rahva peale mõeldes, tuleks tegeleda erinevate spordi- ja kultuuriasutuste arendusega. See soodustaks ka rahva püsimajäämist valda. 13. Kokkuvõte Sellest uurimusest võiks järeldada, et Toila valla keskkonnaseisund on suures pildis üldiselt hea. On kohti kuhu tuleks arenduste ja paranduste jaoks rohkem raha investeerida, aga muidu on valla elukvaliteet hea
Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi. Maailm nende ümber roiskub, kuid keegi ei vaevu midagi teha, et olukorda parandada. Kuigi on inimesi, kes käituvad vanade tavade järgi ning ka neid, kes sooviksid olukorda parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike. Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine
väikesed lapsed peavad tegelikkuses korjama neid ube mille eest meie kalleid sokolaade valmistatakse, kuid nende kuu palgaks on vaevu paari tahvli hind. Mind üllatas enim suurfirmade ükskõikne suhtumine lapsorjandusse ning Aafrikas valitsevasse olukorda. Jäi mulje, et nad isegi ei taha midagi parandada ja on hetkeolukorraga rahul, kuna nemad saavad odavalt kakaoube. Emotsioonid filmi vatamise ajal olid üpriski tugevad ning mind kurvastas nende laste elukvaliteet ning saatus, samuti väitsid minu klassikaaslased, et film on sokeeriv kuid mitte piisavalt, et jätta sokolaad hommsel päeval ostmata. Filmi puhul häiris mind väga see, et film oli ebaarusaadav üpriski suures osas ning kvaliteet ei olnud kõige parem, kuid põhilisest informatsioonist sain enam vähem aru. Arvan, et seda filmi võiks näidata paljudele põhikooliõpilastele, et ka nemad oskaksid rohkem väärtustada enda kodu ning elukeskkonda, sest paljudel lastel puuduvad igasugused
• Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe
Aktiivne elu aitab püsida terve ja tugevana. Mul on hea meel, et viimaste aastatega on sportlikud tegevused populaarsemaks muutunud. Kuigi seda võib pidada mõlemaks, siis mina ei pea liikumisharrastust trendiks vaid pigem teadlikuks tervisekäitumiseks. Isegi kui inimesed lähevad tuttavatega trenni kaasa, on nad siiski mingil määral teadlikud, kuidas see nende tervisele mõjub, nad lihtsalt ei mõtle sellele. Mul on hea meel inimeste üle, kelle elukvaliteet on tänu tervisespordile paranenud. Kui suhtuda sellesse kui trendi, siis on see on üks vähestest trendidest, mis mulle meeldib – kuigi see samas ka häirib mind. Tegelen ise igapäevaselt spordiga ja pean tunnistama, et mõnikord on üsna ärritav pidevalt kuulda, kuidas trenn on inimesele kasulik ning tervislik on kõndida 10 000 sammu päevas. Tean, et pean liikuma ning ei taha sellest kogu aeg kuulda. Mul on pereliikmeid, kes on
Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi olemasolu looduse ära kasutamisel. Maailm nende ümber roiskub, kuid keegi ei vaevu midagi teha, et olukorda parandada. Kuigi on inimesi, kes käituvad vanade tavade järgi ning ka neid, kes sooviksid olukorda parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike . Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Loodus on ka maailma osa
vähenes siis rahvaarv maal kasvas hüppeliselt ja kuna Eestis oli maad vähe siis rännati Venemaale kus maad jagus. Teine laine toimus 1944 aastal, kui suur hulk eestlasi põgenes läheneva punaarmee eest välismaale, ennekõike USAsse, Kanadasse ja Rootsi. Kolmas laine algas taasiseseisvumise järel kuna okupatsiooni ajal oli siin suur sisseränne. Need samad sisserändajad on ka praeguse väljarände üheks põhjuseks. Lisaks kuna Lääne-euroopas ja Skandinaavia maades on elukvaliteet ja palgad paremad siis paljud otsustavadki sinna elama kolida töö pärast. Olukorda ei parandanud ka 2008 aasta kriis mis mõjutas Ida-Euroopa riike hullemini kui Lääne- Euroopat. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millisedon peamised nüüdisrände põhjused? Enamsu neist on naised. Lisaks tööle on suur osakaal ka pererändel. Kasvav osakaal on ka pereloomeränne. Vanuse poolest on ülekaalus noored, suur osa neist on üle 15-aastased
alla andnud, siis pole tal endal oma edu saavutamiseks enam nii palju tööd vaja teha. Selleks aga, et perekondadesse jõuaks selline mentaliteet, kulub väga palju aega. Aega kulub transformatsiooniks selle tõttu, et lapsed, kes tulevikus vanemateks saavad, võtavad oma põhilised üleskasvatamise meetodid omaenda vanemate pealt. Seetõttu kulub ka palju aega enne kui uued meetmed kodudesse jõuavad. Siinkohal tulebki mängu riik ning üleüldine elukvaliteet, mis mõlemad reguleerivad selle progressi kiirust. Üleüldiselt võib öelda, et meetmed mida Bernays rahva peal kasutas, olid valelikud ning mitteaksepteeritavad, mitte ka 1920-ndates. Rahva heaolu sõltub suuresti riigi lähenemisest ning riigi mõttelaadist, kuid seda võimu ei tohiks riik valelikult ära kasutada. Riik peaks pigem oma rahvasse positiivsust ning usku süstima, selleks et üks riik võimalikult funktsionaalselt toimiks.
...............................................14 ALLIKAD:......................................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Erinevate inimeste jaoks tähendab Sveits paljusid erinevaid asju. Kellele on paremini meelde jäänud kellad, kellele juust, kellele sokolaad. Tihti tuuakse Sveitsi tõelise heaoluriigi näiteks: sela on kõrge elukvaliteet ja kultuuriline mitmekesisus. Mulle isiklikult tulid esimesena meelde just riigi kuulsad pangad, mis on justkui turvalisuse sünonüümiks. Teiseks tuli mulle meelde meie hiljutine Sveitsi reis, mille käigus nägin küll ainult lennujaama ja meie SPA-hotelli. Ent asudes Sveitsist referaati kirjutama, oli mul tarvis palju enamat kui ähmast ettekujutust sellest riigist. Minu õnneks tuli välja, et informatsiooni leidub kõikjal. Suureks abiks oli muidugi Google
lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse
osaleb aktiivselt tähtsate poliitiliste otsuste langetamisel demograafilise ja sotsiaalne jätkusuutlikkuse põhimõte on: -pere kohta sünnib vähemalt 2-3 last, rahvastik ei tohi vananeda 12. jätkusuutliku arendamise põhimõtted: -majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel arvestatakse loodusega -kohustus tulevaste põlvkondade ees: ei ole nii, et peale mind tulgu või veeuputus -sotsiaalne õigus: kõigil õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakitse -Elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluase ning kultuuritarbimisõigus kõigile -osalemine: erinevad seisukohad kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel -kultuur: mitmekesine väärtustamine -ressursid: lõhede vähenemine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel
annaabi.ee 
