lõpetada omand prestiiz Elukvaliteet - 3 resurssi Miski ,mis teeb Võim Võime suruda oma elu tahtmist peale teistele elamisväärseks inimestele ELUKVALITEET Minu väärtused Individuaalne tulemus 1.eesmärgid Mõõdetav väärtus Leida väljund oma huvidele 2.väärtused, hinnangud Hea elu juurde kuulub 3.Pere,laps olemuslikult usk ed,sõbrad tulevikku ja uutesse võimalustesse 4...
See arvamus kujuneb välja kodusest kasvatusest, oma väärtushinnangutest ja põhimõtetest. Kõik oleneb sellest, kas kõrvalt vaataja eelistab tervist ja perekonda edukale karjäärile, või vastupidi. Tänapäeva ühiskonnas on raha hädavajalik ning ilma selleta ei ole võimalik elus hakkama saada. Kuid raha eest ei saa osta omale tervist ja armastavat perekonda. Minu silmis tähendab kõrge elukvaliteet seda, et ma naudin oma elu ja seda, mida ma teen või kellena töötan. Ei saa rääkida sellest, et ollakse oma eluga rahul, kui lebatakse pidevalt haiglavoodis või ei olda ümbritsetud perekonna ja lähedaste sõpradega. Eesti Vabariigi 93.aastapäevale pühendatud kõnes ütles meie president Toomas Hendrik Ilves: ,,Elukvaliteeti ei loo mitte kunagi valitsus, seda ei saa sätestada parlament ega kuulutada välja president. Seda teeb rahvas ise." Riik võib luua inimestele kõiksugu...
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased....
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi...
Arutlus Kuidas saavutada meelepärane elukvaliteet ? Selleks on palju eeldusi eelkõige turvalisus, nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Inimene tunneb ennast turvaliselt kui ta usub omaenda toimetulekusse. Riik mängib suurt rolli heaolu saavutamises. Elukvaliteet on ühiskonna heaolu. Selle näitajaks on inimarengu indeks. See väljendab inimeste võimalusi riigi ja lähtudes sellest, riigi üleüldist heaolu. Selle arvestamisel vaadatakse sündimust ja suremust, haridus taset ja elujärge. Elujärge mõõdetakse SKP ehk sisemajanduse koguprodukti abil. Turvalisus avaldub kahes osas majanduslik ehk materiaalne ja sotsiaalne, mis sõltub inimesest endast. Majanduslik turvalisuse saab tagada riik. Üheks suureks teguriks...
annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet : inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel....
Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on v...
Näiteks kui mingil põhjusel langeb patsient koomasse ning ta ei saa enda eest öelda mida ta soovib, siis on ta pereliikmetel õigus langetada vastav otsus tuginedes arstide prognoosidele. Eutanaasia peaks olema põhjendatud, kuna kui inimene on valudes, mida pole võimalik vaigistada, siis see on inimese piinamine. Ravimatu haigusega inimesel on mõnikord parem surra, kui lõputult piinelda. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime või vegetatiivne seisund- teadvuseta ärkvelolek), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Kokkuvõtteks olen seisukohal, et eutanaasia on põhjendatud, kuna igal inimesel peaks olema õigus enda elu lõpetamisele, et ta ei peaks lõputult piinlema valudes....
Andmete põhjal saab öelda, et EL on panustanud Eesti majandusse väga suurt raha ja on teda igati abistanud ja mittemajanduslikel viisidel. Euroopa Liit on ka meile andnud turvalisuse. Smauti Euroopa Liidu abiga on Eestis loodud väga palju uusi töökohti ja meie elukvaliteet on ka paranenud. Kadi Pärnits ütleb: "Mitte kuuludes Euroopa Liitu tähendaks jätta end ilma Euroopa tasandi sõnaõigusest ja ühistegevusest." Oma arvamuseks tahan öelda seda, mida ma olen varem arvanud sellest asjast. Varem ma arvasin, et EL toetab meid igatpidi ja ei jäta meid hätta, kui häda peaks käes olema. EL-iidu koosseisus on meil rohkem võimalusi, nt harimiseks ja enesearenguks. Me oleme siis ka rohkem kursis nende asjadega, mis Euroopas toimuvad....
See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: on avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Elukvaliteet sõltub tervisest, materiaalsest ja vaimsest heaolust. 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Tervist nimetatakse tihti inimese elukvaliteedi aluseks ja eelduseks. Elukvaliteedi ressursid: sissetulek -indiviidi/leibkonna materiaalne heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu; tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg...
On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas,...
Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada lasteaedu, lastekodusid, üksikemasid, kes ei saanud töötada ja nende lapsi kuni aastaseks saamiseni. Elukvaliteet . Tehastelt nõuti efektiivsemat tootmist, seega tehase töölised, kes ületasid tööplaani 10% võrra, said tasuta mõned toidukaubad ja majapidamisvahendid. Lisaks oli neile lõunad odavamad ning neid teenindati väljaspool järjekorda. Madalaastme töölistel ja põllumajandustöölistel oli peamiseks toidukorraks õhtusöök, mis koosnes kangest teest ja kattega leivast. Maal valmistati sooja toitu vaid pühapäeviti, sest söe hind oli kõrge ja puid polnud eriti saada....
Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru. Mida me peaks tegema, et vabaneda stressiharjumusest ja et meie elukvaliteet muutuks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega. 3 1. STRESS MIS SEE ON? Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stressi...
Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Säästva arengu printsiip põhiideeks on looduse järjepidavuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. Säästev tarbimine Taastuvad energiaallikad Elada intressidest Tarbida vaid keskkonnasõbralikke tooteid Tagada jätkusuuteline areng Kasutaja maksab põhimõte. 2. Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip Loodusressursid piiratud Keskkonnal taluvuspiir Arengu mõõdupuuks ei kõlba RKP vaid elukvaliteet Tagada metsa, õhu, maa, vee ja teiste ressursside samaaegne kasutamine erinevatel eesmärkidel. 3. Ennetava tegevuse printsiip kahjulikke mõjusid tuleb tõkestada, likvideerida saasteallika juures, mitte lasta saasteaineid keskkonda. Kui iganes võimalik tuleb keskkonnakahjustusi vältida. Alati on kulutused suuremad kahjude korvamiseks kui ennetamiseks. 4. Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine 5...
Sademete hulk kuude lõikes on stabiilne. Õhusaastumisega seotud probleemid Probleem number 1 on happevihmad. Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon,...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Deperssioon halvendab oluliselt eaka inimese füüsilist tervist, see tähendab, et see halvendab põhihaiguse kulgu. Osadel vanuritel võib depression avalduda peamiselt kehaliste häiretena, mistõttu patsiendid arvavad sageli, et tegemist on mingi raske kehalise haigusega, millele arstid põhjendust ei leia (kehtib ka noorematel inimestel). Antidepressiivse ravi kasutusele võtmisel kõik sümptomid kaovad ja inimese elukvaliteet paraneb tunduvalt. Raskem on ravida neid patsiente, kes kergekäeliselt on hakanud kasutama nn. rahusteid (Tazepam, Xanax, Seduxen, Nitrazepam, Laubeel jne). Nendel patsientidel on tekkinud sõltuvus ja antidepressantidega ravi jääb tihti ebapiisavaks. Nad ei saa elada ilma "rahustiteta". Süüdi on siin ka vahest arstid, kes kergekäeliselt neid ravimeid välja kirjutavad, selgitamata nende pikaajalise kasutuse halbu külgi...
Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides. 14 Kultuurielu Juba esimesed nõukogude võimu poolt Eesti kultuuri suhtes 1940. ja 1941 aastal ette võetud sammud olid suunatud selle rahvusliku omapära vastu. Suleti Eesti...
meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja prügikastidelt tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Asjad ,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel. Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet . Tolle noore sõjamehe pasunahüüd on muutunud televisiooniks, ajalehtedeks ja Internetiks. Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia. Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
