Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter,
vesilahustuvad. Lisaks kui on ligipääs internetile, saab alati guugeldada ja vaadata, kas aine on vesilahustuv või mitte. Vesi ei ole kunagi ioonidena. Nüüd vormistame selle reaktsiooni ioonkujule. Meid huvitab vaid see millised ioone meil on, mitte nende kogus. Tasakaalustamisega tegeleme pärast, kui redoks reaktsioon on tehtud. Seepärast tasub kirjutada näiteks Na2SO3 ioonkujul Na+ + SO3 2- , mitte 2 Na+ + 2- SO 3 . K+ + MnO4- + Na+ + SO32- + H+ + SO42- => Mn2+ + SO42- + Na+ + SO42- + K+ + SO42- +H2O Kui mõni ioon on olemas mõlemal pool muutumata kujul (koostis pole muutunud, laeng pole muutunud), siis see tähendab seda, et see aine ei osale ioonkujul reaktsioonil ja need saab välja taandada. K+ + MnO4- + Na+ + SO32- + H+ + SO42- => Mn2+ + SO42- + Na+ + SO42- + K+ + SO42- +H2O Värvidega märkisin ära ioonid, mis on nii lähteainetes ( vasakul) kui ka saadustes (paremal) samal kujul ja seega ei osale ioonkujul reaktsioonis
Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42- Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon = -------
elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl → H+ + Cl- H2SO4 → H+ +HSO4- ↔ 2H+ +SO42- (astmeline) Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti.
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk Praktilise töö eesmärgiks on määrata vee karedust tiitrimisega, uurida katlakivi moodustumist, kõrvaldada vee karedust Na-katioonfiltriga ning määrata ligikaudset vees sisalduvat SO42- kontsentratsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Ained: 0,025 M soolhappelahus; 0,025 ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus, ~0,5 M HCl lahus Töövahendid: 500-750 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 ml pipett, 25 ml büretid, 25 ml mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-
4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid: Sademete teke Katse 1. SO42– ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 +BaCl2 → BaSO4↓ +2 HCl (Tekkib hägune valge sade) SO42–+Ba2+ → BaSO4 ↓ Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3 ⋅H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH4OH → 2Al(OH)3↓ + 3(NH4)2SO4 (Tekkib valge sade) 2Al3+ + 3SO42- + 6NH4+ + 6OH- → 2Al(OH)3↓ + 6NH4+ +3SO42-
II. nõrgad elektrolüüdid on ioonideks jagunenud osaliselt III. Mittelektrolüüdid on ained, mis sulas olekus ega lahuses ioonideks ei jagune, vaid esinevad neutraalsete aineosakeste molekulide, aatomitena. 2) Dissotsiatsioonivõrrandid: HCl → H+ + Cl– Ba(OH)2 → Ba2+ + 2 OH– Ca(NO3)2 → Ca2+ + 2 NO3– HNO2 ↔ H+ + NO2– NH3·H2O↔ NH4+ + OH– H2SO4 → H+ + HSO4– ↔ 2 H+ + SO42– 3) Elektrolüütide vahel (alused, happed, soolad) toimuvad reaktsioonid siis, kui vabad ioonid seotakse. Nad kas... I. moodustavad nõrga elektrolüüdi (nt hape + alus reaktsioonil tekib VESI) II. moodustavad rasklahustuva ühendi, sademe (nt sool + sool ja sool + alus korral) III. lahkuvad reaktsioonikeskkonnast gaasina (nt sageli hape + sool korral) 4) I. molekulaarselt: 2 NaOH + CuSO4 → Cu(OH)2↓ + Na2SO4
Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL)
4 : , . 1 , SO42- (1-2), Ba 2+ : BaCl2 + Na2SO4 --> BaSO4(s) + 2NaCl Ba 2+ + SO42- --> BaSO4(s) . 2 , Al3+, 2 NH3 * H2O . Al2(SO4)3+6NH3·H2O => 2Al(OH)3(s) +3(NH3)2SO4 2 Al3+ + 6OH- => 2Al(OH)3(s) 3 , Pb 2+ , CrO42- K2CrO4 + Pb(NO3)2 -> PbCrO4(s) + KNO3 CrO42- + Pb 2+ -> PbCrO4(s) , . PbCrO4(s) Al(OH)3(s) BaSO4(s) 4 1-2 Al2(SO4)3 , Na2CO4 . pH , 2-3 . pH Al2(SO4)3 , 4,2--6,2. , , (pH<7).
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk,
Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale aglahusele 1M H2SO4 lahust ja lisan paar tilka lahjendatud KmnO 4 lahust. Violetne värv peaks toatemperatuuril valastuma, kui lahuses on I -, Br- või NO2- ioone. Kui valastumine toimub alles lahuse soojendamisele, siis võivad lahuses olla (COO)22- -ioonid. Kuna antud lahuses ei toimunud valastumist, siis ei ole lahuses ka tugevate redutseerivate omadustega anioone. Seega võib lahus sisaldada kas Cl-, CO32- või SO42- Aniooni rühmareaktsioonid Lisan alglahusele paar tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, siis ei saa tegemist olla ei Cl- -iooni ega CO32—-iooniga. Järelikult peaks tegu olema SO42— iooniga. Selle tõestamiseks lisan lahusele BaCl2 lahust ja tekib paks valge sade. HCl lahuse lisades sade ei lahustu. Seega on tõestatud lahusest SO 42—ioon. SO42- + BaCl2 → BaSO4 ↓ + 2Cl- Järeldus Tundmatu sool numbriga XIV kujutas endast NiSO 4 (nikkel(II)sulfaati), koosnedes
Lahus jäi selgeks, sadet ei esinenud. Järelikult puudusid lahuses I rühma anioonid, kuid kindlasti esineb mõni II rühma anioon. (Hilisema analüüsi käigus selgus, et lahuses leidus siiski üks I rühma anioon). II ja III rühma anioonide määramiseks lisasin lahusele BaCl 2, mis andis sademe. HCl toimel sade ei lahustunud täielikult, järelikult esines analüüsitavas lahuses ka mõni III rühma anioon. Anioonidest võisid lahuses esineda: SO42- [Fe(CN)6]4- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. [Fe(CN)6]3- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. Hilisemal analüüsil selgus, et antud anioon siiski esines analüüsitavas lahuses. Br- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. (COO)22- I- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. CrO42- Cr2O72- CO32- NO3-
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Ained: Na2SO4, Al2(SO4)3, NH3H2O, CuSO4, NaCO3, Zn, Cu, K2Cr2O7, KMnO4, H2SO4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katsed nr 1, 2, ja 3 olid sademe tekke peale: Katse 1 Esimese katse puhul lisasin Na2SO4 lahusele BaCl2. Tekkis valge aine, mis sadestus. Lahus muutus häguseks. Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl SO42- + Ba2+ BaSO4 Katse 2 Teise katse puhul lisasin Al2(SO4)3 lahusele 2M NH3H2O, mille tagajärjel tekkis valge hägune segu, mis ei olnud väga vedelas olekus. Al2(SO4)3 + 2M 6NH3H2O 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 + H2O Al3+ + NH3H2O [Al(NH3)]3+ + H2O Katse 3 Kolmanda katse puhul lisasin Pb(NO3)2 lahusele K2CrO4. Tekkis kollane hägune segu, mille põhja sadenes tahke aine. Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- PbCrO4
võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsionides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Sademete teke: Katse 1. SO42- sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisan tilkhaaval Ba2+sisaldavat lahust. BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s)+2NaCl (aq) Ba2+(aq)+SO42-(aq) BaSO4(aq) Tahke BaSO4 sadestub valge sademena. Katse 2. Al3+ sisaldavale lahuse lisan 2M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 (aq)+6NH3*H2O (aq) 2Al(OH)3(s) +3 (NH4)2SO4(aq) + 6H+ Al3+(aq)+NH3-(aq) Al(OH)3(s) Al(OH)3 tekitab valge sademe. Katse 3. Lisasin Pb2+ ioone sisaldavale lahusele CrO42- ioone sisaldavat lahust.
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk,
KT elektrolüüdid 1. Ioonideks lagunemine e. dissotsiatsioon ainult vees lahustuvad ained! 1) Hapete jagunemine ioonideks: HCl -> H+ + Cl- (õigem: HCl + H2O -> H3O+ + Cl-) Happed, milles on rohkem vesinikke, jagunevad ioonideks astmeliselt: H2SO4 -> H+ + HSO4- = I aste HSO4- <-> H+ + SO42- = II aste 2) Soolade jagunemine ioonideks toimub ühes astmes: NaCl -> Na + + Cl- või Na2SO4 -> 2Na+ + SO42- või Na3PO4 -> 3Na+ + PO43- + 2- Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4 Tugevam aine määrab keskkonna: NaCl (mõlemad tugevad) => nautraalne keskkond pH=7
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Katseklaasis tekkis kahe värvitu aine kokkusegamisel valge sade BaSO4. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + OH- = Al(OH)3 Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 Tekkis valge hõljuv sade Al(OH)3 Katse 3.
Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tunda ammonniaagile omast lõhna, mis tõestas, et ammooniumioonid esinevad lahuses. Pärast NaOH lisamist toimus reaktsioon, mille käigus aluseslises keskkonnas vabanes ammoniaak. Kirjutada NH4+ iooni tõestusrektsiooni võrrand FeNH4(SO4)2 + 4NaOH = Fe(OH)3 + NH4OH + 2Na2SO4 NH4OH = NH3 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5 - 1 mL BaCl 2 lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli SO42- ioone? Ioonid esinesid lahuses, kuna SO42- ioonide tõttu tekkis raskestilahustuv valge piimjas Ba(SO4) sade. Kirjutada SO42- iooni tõestusreaktsiooni võrrand 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 = 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand FeNH4(SO4)2 = Fe3+ + NH4+ + 2SO42- FeNH4+ + SO42- = Fe3+ + NH4+ + SO42- 1
Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid 1. Sademete teke Katse 1. SO4 2- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 +BaCl2 BaSO4 +2 HCl (hägune valge sade) SO42+Ba2+ BaSO4 Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH3*H2O 3(NH4)2 + 3SO4 + 2Al(OH)3 Segu muutus häguseks NH3*H2O = NH4+ + OH- Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42 ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 2 KNO3 + PbCrO4 Kollane värvus, sade põhjas Pb2+ + CrO42- PbCrO4 2. Hüdrolüüs Katse 4
gaasiline hapnik ise, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kahaneda. Redutseerijateks on aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid, süsinik (koks) jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kasvada. Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt Katseandmed: Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1: SO42 ioone sisaldavale lahusele lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4 + BaCl2 2NaCl + BaSO4 SO42 + Ba2+ BaSO4 Kommentaar: Lähteained on värvitud, tekib sade valge häguna. Katse 2: Al3+ ioone sisaldavale lahusele lisada 2 M NH3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH3·H2O 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 2Al3+ + 6NH3·H2O 2Al(OH)3 + 6NH4- Kommentaar: Lähteained on värvitud, tekib piimjas sade.
Liigitamine Leelised on vees lahustuvad hüdroksiidid (I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). Kõik ülejäänud on vees lahustumatud hüdroksiidid. Saamine Leeliseid võib saada vee reageerimisel metallide või nende oksiididega Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 või CaO + H2O = Ca(OH)2 Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saadakse leelise reageerimisel soola vesilahusega. Na+OH- + Fe2+SO42- = Na+SO42- + Fe2+(OH)- NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 2 NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 Vastavad metallid ja nende oksiidid veega ei reageeri. Kuumutamisel lagunevad vees mittelahustuvad hüdroksiidid veeks ja vastavaks oksiidks, oksüdatsioonistmed seejuures ei muutu. Raud(III)hüdroksiidist tekib ka raud(III)oksiid, mitte raud(II)oksiid. 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Leelised on kuumutamisele vastupidavad
Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist lõhna, see tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. Kirjutada NH4+ iooni eraldusreaktsiooni võrrand. Raud(III)ammooniumsulfaat FeNH4(SO4)2 + 4NaOH → Fe(OH)3 ↓+NH3 ↑ + 2Na2SO4 + H2O NH4+ + Na+ + OH-→ NH3↑ + H2O + Na+ NH4+ + OH-→ NH3↑ + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl 2 lahust. Kui lahuses on SO42– ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli SO42– ioone? Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO4 sade. Kirjutada SO42– iooni tõestusreaktsiooni võrrand. 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2→ 2FeCl3 + 3BaSO4↓ + (NH4)2SO4 SO42- + Ba2+ + 2Cl-→BaSO4↓ + 2Cl- SO42- + Ba2+→BaSO4↓ Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand. FeNH4(SO4)2 → Fe3+ + NH4+ + 2SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust
Kuumutamisel mina otseselt ammoniaagi lõhna ei tundnud. Lahuses siiski on NH4+ ioone, lihtsalt selles reaktsioonis ei eraldugi ammoniaagi lõhn väga intensiivselt ja seetõttu ma seda ka ei tundnud. NH4+ iooni tõestusreaktsioon: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH → NH4++ OH- + 2Na2SO4 + Fe(OH)3↓ (punakas-pruun sade) c) BaCl2 + FeNH4(SO4)2 – BaCl2 lisamisel tekib valge piimjas sade. Sademe teke näitab, et lahuses on vabu SO42- ioone. SO42- iooni tõestusreaktsioon: SO42- + BaCl2 → BaSO4↓ + 2Cl- Dissotsatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 → NH4+ + Fe2+ + 2SO42- Katse 2. a) K3[Fe(CN)6] + NH4SCN – lahus on helekollane, sadet pole. Lahuses ei ole Fe3+ ioone ja seetõttu ei teki ka värvilist [ Fe ( SCN ) ] 2+ ühendit. b) K3[Fe(CN)6] + Cd2+ - lahusesse tekib oranžikas sade, lahus ise kollane. Cd3[Fe(CN)6]2 sademe teke tõestab, et lahuses eksisteeris [Fe(CN)6]3- kompleksioon.
SISSEJUHATUS Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) →Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid
Happe valem Happe nimetus Aniooni valem HF vesinikfluoriidhape F- HCl vesinikkloriidhape Cl- HBr vesinikbromiidhape Br- HI vesinikjodiidhape I- H2S divesiniksulfiidhape S2- H2SO4 väävelhape SO42- H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32- H2SiO4 SiO32- ränihape
SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O)
Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O Astmeline neutralisatsioon ·2 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 2Na+ + 2OH-- + 2H+ + SO42-- 2Na+ + SO42-- + 2H2O 2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O Na+ + OH-- + H+ + HSO4-- Na+ + HSO4-- +H2O OH-- + H+ H2O pH ·pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ·Neutraalses lahuses (pH=7) ·Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavadvesinikioonid ·Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavadhüdroksiidioonid Soolade hüdrolüüsi võrrandid
Hapestasin 4 tilka lahust lahj. HNO3 ja lisasin 4 tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada I rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele AgNO3 lahust, kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele BaCl2, tekkis sade, mis ei reageerinud lahj. HCl-ga. See tõestas III rühma anioonide olemasolu. Tugevate oksüdeerivate või redutseerivate omadusteta III rühma anioonidest võis lahuses sisalduda SO42-, mille tõestusreaktsioon andis tulemuse (BaCl2 lisamisel tekkis valge sade, mis ei lahustunud hapetes). BaCl2 + SO42- BaSO4 + 2Cl- Sellega oli kaks katiooni ja üks anioon tõestatud, järelikult tahke aine VIII sisaldas ammooniumnikkelsulfaati ((NH4)2Ni(SO4)2).
tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel energia vabandeb (eksotermiline protsess) Aineklasside dissotseerumine: 1) Soolad NaCl Na+ + Cl 2) Alused KOH K+ + OH Mg(OH)2 OH + MgOH+ 2OH + Mg2+ 3) Happed HCl H+ + Cl H2SO4 H+ + HSO4 2H + SO42 METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel · Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeauruga oksiid + H2 Zn + H2O ZnO + H2
Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat
Elektrofiilid ja nukleofiilid: Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivne (+) laenguga osake HCl -> H+ + :Cl- anioon Nukleofiil on vaba elektron paariga osake, millel on negatiivne(-) laeng. HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon: 1) Elektrofiilse tsentri tunneme ära (+) laengu või osalaengu + järgi aatomil. 2) Nukleofiilse tsentri tunneme ära (-) laengu või osalaengu - järgi aatomil. 3) Nf ühineb Ef. Nf ründab Ef ja Ef ründab Nf.
(niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldus savis, millest tellised on valmistatud. Põletamisel tekivad tellise pinnale valged laigud. Korrosiooni eemaldamine · Telliste pinnatöötlus katetega, mis vähendaksid lahtist poorsust ja sellega suurendaksid siis ka külmakindlust. · Katta maja fassaad osaliselt või terviklikult uute fassaadimaterjalidega koos lisasoojustusega.
(-) poole ja annioonid anoodi (+) poole · Nt: HNO3 H+ + NO3- H2SO4 H+ + HSO4s 11.Hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes. Näited Hapetel, alustel ja sooladel on katioonideks vastavalt vesinik, hüdroksiid ja metallioonid, ka NH 4+ (ammooniumioonid) · HNO3 H + + NO3- · H 2 SO4- H + + HSO4- · NaOH Na + + OH - · CuSO4 Cu 2+ + SO42- Happed: · HCl = H+ + Cl- · H2SO4 H+ + HSO4- · HSO4- H+ + SO42- Alused: · NaOH Na++ OH- Soolade: · K + NaCL + H2O · 2K + 2H2O 2KOH+ + H2 12.Hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel Näited NaCl Na + + Cl - Näited: Ba (OH ) 2 Ba 2+ + 2OH - H 2 SO4 2 H + + SO42- 13.Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited Kerge.. Võtad lahustuvus tabelist kaks ainet ja paned kokku: nt. Na2CO3 CuSO3 Al2 ( SO4 )3 14.Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste
SiO 2 on liiv ja see ei reageeri ka rannas veega (muidu poleks meil ju liivarandu)) Reageerivad oksiidid 1. Vaata, kas mõlemad on oksiidid 2. Oksiidide reageerimisel tekib sool, mis koosneb aluselise oksiidi metallist ja happelisest oksiidist tekkinud anioonist (vaata lahustuvustabelis anioonide tulpa. Kui sarnaseid anioone on mitu, siis esialgsele ühendile tuleb ainult üks hapnik juurde (Nt SO 2 muutub SO32- ja SO3 muutub SO42-). 3. Esimesena kirjutatakse alati metall ja teisena anioon. NT: MgO + CO2 = MgCO3 (MgO on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist, millest üks on metall (Mg) ja teine hapnik (O). CO 2 on happeline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist, millest üks on mittemetall (C) ja teine hapnik(O). Reageerides tekib sool ning kirjutatakse kõigepealt metalliioon (Mg 2+) ning siis anioon (CO32-)) NT: SO2 + MnO = MnSO3 (MnO on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist,
3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat H2S divesiniksulfiidhape S2 sulfiid H2CO3 süsihape CO32 karbonaat H3PO4 fosforhape PO43 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3 nitraat 4tetre;5penta;6heksa;7hepta;8okta;9nona;10deka Molaararvutised n=m/M ja n=V/Vm Vm= 22,4 l/mol
Br- - bromiid HBr - vesinikbromiidhape AgBr - hõbebromiid Liitaniooni nimede võimalikke lõppe on rohkem. Tavalisim on -aat, veel on kasutusel -it, traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat
reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt. TÖÖ KÄIK : Viia läbi 12 katset ja igaühe juures kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. OKSÜDATSIOONIASTMETE MUUTUSETA KULGEVAD REAKTSIOONID SADEMETE TEKE KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Ba2+ + SO42- = BaSO 4 Katseklaasi tekkis valge mittelahustuv sade. KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6 NH 3*H2O = 2 Al(OH) 3 + 3 (NH4)2 + 3 SO4
Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid. Enamiku soolade lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvist väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempratuuril. Hapete astmeline dissotsiatsioon. 1.aste H2SO4 H+ + HSO4 2. aste HSO4 H+ + SO4 2 Lühentatud ioonvõrandise märgime ainult need ioonid, mis reaktsioonis olsalevad. Ba2+ + SO42- BaSO4 Reaksioonivõrand molekulaarsel kujul. BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl
valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid 2- H2S divesiniksulfiidhape S sulfiid H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit - HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat - HNO2 lämmastikushape NO 2 nitrit 3- H3PO4 fosforhape PO4 fosfaat
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid -
igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) BaCl2 lahust. Kas muutused kõigis katseklaasides on ühesugused? Kõikides klaasides peale viimast tekkis valge sade, aga mõnedes klaasides oli see paksem, mõnedes õrnam. Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket: a) H2SO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel H2SO4+BaCl2 → BaSO4↓ +2HCl valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ b) Na2SO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel Na2SO4+BaCl2 → BaSO4↓ +2NaCl valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ c) MgSO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel MgSO4+BaCl2 → BaSO4↓ +MgCl2 valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ d) CuSO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel CuSO4+BaCl2 → BaSO4↓ +CuCl2 valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ e) Na2S2O3 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel
Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist SO42- Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete,
Valemite koostamine Kui mõlema iooni laengud on võrdsed, siis soola valemis üldreeglina indekseid ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4 Nimetuste andmine Soolade nimetuses F floriid Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi nimetus nimetus Na3PO4 naatriumfosfaat CuCl2 vask(II)kloriid
Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge sade (piisas mõnest tilgast BaCl2-st). Tekkinud sade BaSO4 on mittelahustuv. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + 3NH4 = Al(OH)3 + 3NH4+ Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4+)2SO42-
Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3
Cl2=2Cl O3=O2+O LIITAINE LAGUNEMISREAKTSIOONIL tekivad liht- või uued liitained 1H2O=2H2+O2 Ca(OH)2=CaO+H2o IOONIREAKTSIOONID reaktsioonis osalevad ioonid (redoksreaktsioon) · reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui o tekib raskvahustuv aine AgNO3+NaCl=AgCl+NaNO3 Ag++NO3-+Na++Cl-= AgCl+ Na++NO3 o tekib kerglenduv aine (gaas) FeS+H2SO4=FeSO4+H2S Fe2-+S2-+2H+SO42-=Fe2-SO42-+ H2S 2H-+S2-= H2S o tekib nõrk elektrolüüt nt vesi KOH+HCl=KCl+H2O K++OH-+H++Cl-=H2O+K+Cl- H++ OH-= H2O OKSÜDEERIJA seob elektrone, tema o.a väheneb (redutseerib) REDUTSEERIJA loovutab elektrone, tema o.a suureneb (oksüdeerib) OKSÜDEERIMINE on elektronide loovutamisprotsess. REDUTSEERIMINE on elektronide liitmisprotsess. AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga
annaabi.ee 
