Alumised lubjasetted neutraliseerivad mulda. T3- hästi lagunenud turvas. 0-50 cm. Happesus: 6,5 pH T2- keskmiselt lagunenud turvas. 50-80 cm. Happesus: 6,5 pH Lu- lubisetted. Turba ja lubisetete segu. 80- cm. Mullatüüp: AM", õhuke lammi madalsoomuld Mulla lõimisevalem: t_30-50/t_3(t_2)50-80/t_3;lu Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Aumistes kihtides
1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 27 28 28 28 27 27 27 27 Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8 Kr r_2ls 30 - 3076.54 2.5
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4
ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa, siis on lõimiseks liiv; kui aga nöörikest ei saa teha, siis on saviliiv; kui nöör paintuamisel
A 0...29 cm üleminek väga järsk ja selge, mustjas hallikas saviliiv Baf 30...39 cm üleminek sujuv ja lainjas, värvus pruunikaskollane, lõimis saviliiv Elg 40...76 cm üleminek järk- järguline, ebaselge, punakaspruunide laikudega valkjashallikas, lõimis saviliiv B 77...99 cm üleminek väga
Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI v°_1l30/krl th12-20 - 0,9 12
Teine sügavkaeve sooritati Kadrina Vallas, Lante külas. Kõik kaeved asuvad pandivere kõrgustiku piirkonnas ja üldiselt asusid lagedal alal. Kadrina vald valiti piirkonnaks, sest sealse mullastiku seisundi kohta puudusid detailsed andmed ning asukoht oli kursusetöö koostajale kõige huvipakkuvam. 1. Sisetööd: Peamisteks sisetöödeks olid mulla boniteedi arvutused, huumusringi tabeli koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis. Kõige lõpuks andis kursusetöö koostaja kõigile kolmele kaevele agronoomilise hinnangu, kus tõi välja, milline maa milliseks tegevuseks sobib ning mida tuleks teha, et mullastiku tingimusi tulevikus parandada. 2. Välitööd: Kõik kolm kaevet teostati labidate abil, et ei ajaks horisonte segamini ja jääks võimalikult loomulik pilt horisontidest. Kõigepealt tuli võtta proov kilekotti igast horisondist, et koostada sügavkaeve liivmonoliiti
(http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld – LPg ja Kahkjas leetunud gleimuld - LPG. Vähem on kahkjat leetunud muld – LP, Leostunud ja leetjat gleimulda – Go ja GI. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik Mul Mulla Lõimis Lõimis Huumushori Pindala( Muldade d nimetus 2 sondi ha) % tüsedus LP Kahkjas leetunud v°_1sl40/v°_1ls_ v°_1ls 20-25 4,1000ha 55,86% G MULD 1 _1 130239 LP Gleistunud v°_1sl40- 20-30 2,5500ha 34,7% g kahkjas leetunud 60/v°_1ls_1 muld
servadega. 67. Munakad korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68. Kamakad korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 69. Pangased osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud 70. Peenliiv füüsikalise savi sisaldus: 0-5%, tähis l1, kerge lõimis. 71. Sidus liiv füüsikalise savi sisaldus: 5-10%, tähis l2, kerge lõimis. 72. Saviliiv füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis. 73. Kerge liivsavi füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis. 74. Keskmine liivsavi füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis. 75. Raske liivsavi füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis. 76. Savi osakeste suurus alla 0
servadega. 67. Munakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68. Kamakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 69. Pangased – osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud 70. Peenliiv – füüsikalise savi sisaldus: 0-5%, tähis l1, kerge lõimis. 71. Sidus liiv – füüsikalise savi sisaldus: 5-10%, tähis l2, kerge lõimis. 72. Saviliiv – füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis. 73. Kerge liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis. 74. Keskmine liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis. 75. Raske liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis. 76. Savi – osakeste suurus alla 0
arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma. Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...
* Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Leetumiseks nimetatakse protsessi, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul laguneb ja toitained kantakse mullast välja 6. Mis on leostumine? (õp lk 81) Leostumiseks nimetatakse protsessi, kus sademed ületavad aurumise ja uhutakse lahustunud ained koos sademeveega mullas allapoole. 7. Mis on lõimis? (lk 80) Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. 8. Mis on mets? Mets on ökoloogiline elukooslus, mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik. 9. Nimeta erinevaid metsatüüpe. Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets. 10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad? (lk 85) Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks. 11. Mis on niit, ja kuidas jagatakse kasutuse järgi
kaeve. Mulla kirjeldamiseks tuleb teha järgmist: o Võetakse igast geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutatakse pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil. o Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus. o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, "kihisemine", lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, siffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu).
Põllumassiivi nr 69740678021 mullastik Mulla Lõimis Huumushorison Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer di aste % tüsedus, cm D;Dg ls 28 54 LP sl/ls 9,3 17,9 M'';M''' t_3150 8,5 16,4 E2I sl/ls 6 11,6
......................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1. ja Joonis 2.) [3] Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60156043960 kohta. Põllumassiiv märgitud punase joonega. Mõõtkava 1:11700. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht märgitud Eesti kaardil punase ristiga. Mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr 60156043960 mullastik. [3] Mulla Lõimis Huumuse horisondi Kuivus Pindala, Osatähtsus siffer tüsedus, cm aste ha % KI vls40- 25-28 22-25 25-30 I/IV 23,01 68 Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls
Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda
Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis. Tabel . Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, % Boniteet siffer tüsedus, cm aste silma järgi Gor v°_1ls_145/r_4ls_1 Th25 4,24 19,9 40
Hall huumushorisont- mulla kuivust ja huumusevaesust horisondi sinikashall toon- liigniiskust- gleistumist Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning sinikashall. 21. Horisondid tekivad mullas põhiliselt... sademete ja auramise tõttu. Vesi paigutab ained ümber. 22. Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Piirkonda, kus muld on ning millised protsessid on ülekaalus ja kui kaua. 23
............. 11 Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril Analüüsitav põllumassiiv numbriga 65247463014 asub Rahinge külas Tartu maakonnas Tähtvere vallas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 65247463014 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, horisondi aste % tüsedus, cm KIg v°_2ls_160- 22-30 II1 2,50 44 100/v_2ls_1 LP(g) v°_2sl70- 28-30 II1 2,04 36 80/v°_2ls_1 LPg v°_2ls_1 22-25 II1 0,67 12
kuna seal alles algab mullatekkeprotsess 6. Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne (erosioon, muldade sooldumine ebaõigel niisutamisel, mulla väljakurnamine, maavarade kaevandamine) 8. Geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. 9. Taimedele olulisemad mikroelemendid C; O; H; Ca; Mg; S; N; K; Fe; P 10. Muldade potensiaalne viljakus Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 11. Hapendus- taanduspotentsiaal Eh(mV) Logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides) Eh<200ülekaalus taandumistingimused, Eh>400 ülekaalus hapendustingimused, Eh>700 taimedele kahjulik- toimuvad sinult
tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd # murenemiskoorik - osa pindmisest kihist, kuhu murenemisprotsessid ulatuvad 2. samblikud 3. samblad (esimesed taimed, mis tulevad) · Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb
Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6
0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740935646 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % D liiv/l - - 0,8 70 Dg sl80/ls_1 - - 0,5 30 Lpg v1sl/v1ls 22 - 1,2 100
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45%
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
a) mineraalne (liiva, saviosakesed) b) orgaaniline (kõdunevad taimejäänused, huumus) 2. Vesi 3. Õhk Mulla ehitus Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla lõimis mulla mehaaniline koostis. Näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb. Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ..... Metsakõdu horisont (O) esineb kõige pealmise horisondina vaid osades metsades koosneb metsavarisest (oksad, lehed, okkad,
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
· Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike- konnakotkas ja must-toonekurg. · Joonis 1 Mägi- lipphernes · Joonis 2 Must-toonekurg Mets · Kõrvemaad katavad
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele
Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/picture/4809513 / Sordiomase kleepvalgu taseme saavutamine Valida sordile vastav mullaerim ja lõimis Pidada kinni sordile esitatud agrotehnilistest nõuetest Mitte segada kleepvalgu erineva sisaldusega viljapartiisid Kohene kuivatamine Kleepvalgu kvaliteedi iseloomustus Kleepvalk peab olema elastne, vetruv ja keskmise venitatavusega Jahu veesidumisvõime ja taigna stabiilsus on otseses sõltuvuses märja kleepvalgu kogusest ja gluteenindeksist Nisu Langemisarv: optimaalne jahul 220- 250 sek
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse. Esineb rähkmuldades, leostunud ja leetjates muldades. Horisonti eiraldi ei moodustu. Lessiveerumine- eluvioakumulatiivne protsess, kus ibe, peen tolm ja savi paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained.
turba lagunemisaste Üle ja alla 1m uurimissügavuse korral on kaardile 2-5 1 +t2 20 turbahorisondi tüsedus märgitud tegelik uurimissügavus cm-tes th 5 Näide: l 160 r4ls 70 t3 130 toorhuumusliku horisondi tüsedus Kui mulla lõimis uuritud sügavuses muutub, näidatakse 0 kõduhorisont puudub pealmise lõimisekihi (kihtide) valdav tüsedus vahemikuna 15 või ühe arvuga cm-tes 2-51 +32 huumus- või toorhuumuslik horisont Näide: liiv90 v°2ls40-60 0 puudub
Põllumajandust mõjutavad tegurid Jagunevad kuueks: Kliima (temperatuur mõjutab taime liike ja sorte, mis seal kasvavad, niiskusolud taimed vajavad vett, mõned rohkem ja mõned vähem, kasvuperiood - mõned taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus viljakuse annab huumos, mis on kõdunenud orgaanilised aineid ja seda rohkem seda on, seda paremad mullad on, põuakindlus - muldade lõimis ehk muldade võimalus omadus hoida vett, paksus, lõimis seda rohkem on huumost seda paksemad on mullad. Kõige paremad kohad on stepid), reljeef (tasane, mägine, tasane on loomulikult parem, nõlvakalle astmeti on parem, kapital ( hooned,masinad,seadmed,väetised forsfor, kaalium, arengumaades on väetiste kasutamine palju suurem ,seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet,traditsioonid) ja
(aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega A Mulla mass väheneb (maapind alaneb) B Karbonaatse korese (osakesed üle 2 mm) sisaldus väheneb. · Tühemed täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega muutub mulla mehaaniline koostis ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne
Kuusk 4 47 17 Kask 4 47 16 5 Tabel 3. Maaüksusel kasvavate puude ülevaade (register.metsad.ee) Konkreetne punkt asub Mäetaguse metskonna eraldisel number 10. Muld on sügav madalsoo muld (M’’’) (joonis 4). Lõimis on t_3100-150 ning lihtlõimis t3. Joonis 4. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil. Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab
4. Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne) 5. Kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna kujundaja (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 6. Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu Neist kolm esimest on mulla ökoloogiliseks talitluseks ning kolme viimast tuleb pidada inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks. Muldade talitlused saavad toimivad mitmel tasandil ning on määratud mulla omaduste (näit. lõimis, orgaanilise aine ja toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks.
Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr. nimetus a liik t tarve tarve sisaldus pindala saak % ts/ha 1 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 1 a. 2 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 2a
rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; · Turvastumine -- turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus);
rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; • Turvastumine — turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus);
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
Peenes 0,05-1 mm - liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm keskmine tolm 0,01-0,005mm peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) molekul - 1 nm Mulla lõimis? Mullalõimised: NB! „võileib“ Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20% Taimekasvuseisukohalt kõige paremad mullad. liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100% Sõrmeproov? Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil:
Asendushappesus- H5,6 , see näitaja on alati suurem kui akt.happesus. neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust. Katseklaasi kuumutamisel eraldub hais. Lenduv ammoniaak püütakse Kjendahli
põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb kahevalantseks. Fe(II)-ühndid reageerivad savimineraalidega ja tekitavad mulda sinakashalli värvusega gleimineraalid. Vaatamata sellele, et kõige ilmekamalt kujuneb gleihorisont välja savide puhul, ei määra gleistumist mitte mineraalhorisondi lõimis (liiv, savi) vaid pidev liigniiskus. · AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. See orgaanilise aine kuhjumise horisont jääb oma omadustelt mineraalse huumushorisondi (A ja ogaanilise turba (T) vahepeale · O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Viimased katavad õhukese kihina mulla-pinda. Võivad olla ühe-
Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr