Analüüsiks kasutatakse filtraati. Seejärel tiitritakse proovi sama moodi nagu üldise vee kareduse määramisel. Tiitrimisel fikseeritakse büreti näit. Fikseeritud näit: 2,1ml Jäävkaredus arvutatakse valemist. JK = (2,1*0,1*1000)/100 = 2,1 mg-ekv/l Karbonaatne ehk mööduvkaredus on tingitud vees lahustuvatest Ca2+ ja Mg2+ vesinikkarbonaatitest. Arvestades, et üldine karedus on mööduva ning jääva kareduse summa, saab mööduva kareduse leida arvutuslikult kahe eelpool määratud kareduse vahest. MK = ÜK JK = 8,4 2,1 = 6,3 mg-ekv/l Andmed nii üldise kui jääva kareduse määramisel Tiitritav lahus (= uurit. vesi) - 100ml Tiitrimislahus (standardlahus) - 0,1 TriloonB lahus Kasutatav indikaator ET 00 Tiitrimisel toimuv muutus värvus muutub vaarikapunasest siniseks LÕPPVASTUS:
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. 3
a1 - esimene liige an - n-es liige ehk üldliige d aritmeetilise jada vahe n liikmete arv Sn - liikmete summa q - geomeetrilise jada tegur Aritmeetiline jada Aritmeetiline jada on jada, mille teisest liikmest alates iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv. Aritmeetiline jada on jada, mille iga liige alates teisest on võrdne talle eelneva liikme ja jääva arvu summaga. Arvu mida me juurde liidame nimetame me vaheks. d=0 konstantne jada Aritmeetiline jada on vaadeldav lineaarfunktsiooni väärtuste jadana, kui argumendile anda täisarvulisi väärtusi alates 1'st. y=x+2 xe{1;2;3;...} Aritmeetilise jada omadus: Iga liige alates teisest on võrdne oma naaberliigete aritmeetilise keskmisega. a2=(a1+a3)/2 Aritmeetilise jada üldliikme valem an=a1+(n-1)d Aritmeetilise jada esimese n-liikme summa: esimesed n-liiget ehk jada lõige: a1;a2;a3;..
5 -16 20 28 6 8 -17 -80 7 4 7 63 Täida tabel geomeetrilise jada kohta Ül.nr. a1 q n an Sn 1 2 -3 4 2 2 6 32 3 1 3 40 4 0,5 5 -8 5 -0,5 6 -0,125 Aritmeetiline jada test Küsimus Valikvastused 1) Aritmeetiliseks jadaks 1) eelneva liikme ja jääva nimetatakse arvujada, teguri korrutisega; milles iga liige alates 2) eelneva liikme ja jääva teisest võrdub arvu summaga; 3) kahe järgneva liikme aritmeetilise keskmisega Aritmeetiline jada test 2) Aritmeetilise jada 1) an = a1 + nd üldliikme 2) an = a1 + (n 1)d arvutamise valem 3) an = a1d Aritmeetiline jada test 3) Jadas 3; 7; 11; 15, 1) -4; 2) 3; ..
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p= mv p- impulss 1kg*m: s Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel. Impulsi jäävuse seadus:Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m v +m v = m v+m v Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Olemuselt on elastsusjõud. Kui keha liigub jääva kiirendusega a siis tema kaal P= m(g+a) Kui keha liigub jääva kiirendusega a alla, siis tema kaal P= m(g-a) Kui keha langeb vabalt, siis a=g ja keha on kaaluta olekus ehk kaalutuses, st. P=0
Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel. Gaasi rõhu ruumala ja absoluutse temperatuuri vahel kehtib seos: p=n0*k*T . Kuna n0 tähistab gaasi molekulide arvu ruumalaühikus, siis võime kirjutada, et : P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar = 105Pa ; T0 = 273,15K
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab
Graafik on isohoor Pr füüsik Jacques Charles avastas 1787 rõhu ja tempsi vahelise seose java ruumala puhul: Antud gaasihulga soojendamisel 1 kraadi võrra, konstantse ruumala juures, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mist al oli 0 kraadi C juures (Charles'I seadus). Nt õhu soojenemine jääval tempsil. Isobaariline protsess Jääval rõhul p toimub protsess. Graafik on isobaar. Pr füüsik Gay-Lussac avastas 1802 a tempsi ja ruumala vahelise seose jääva rõhu puhul: Antud gaasimassi ruumala suureneb 1 kraadi võrra soojenemisel jääva rõhu all 1/273 võrra sellest ruumalast, mist al oli 0kraadi C juures (Gay-Lussaci seadus). Termodünaamika I seadus. See on soojusnähtuse teooria. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega nim isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks. Kõikidel makroplastilistel kehadel on peale mehaanilise energia veel siseenergia, mis sõltub ainult keha
Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma
b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks KIVIMIRINGE – tard-, moonde- ja settekivimite moodustumise, murenemise ja moondumise protsess
settinud vetikaterikkast meremudast, on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Need ained aitasid rahuldada suurenevaid energeetilisi vajadusi valgustuse ja tööstusrevolutsiooni ajal. Eestis hakati põlevkivi kaevandama Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920)
vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks . Pöörvõrdelise seose tabel ja graafik: Y = 4:x x -4 -3 -2 -1 1 2 3 4 y -1 - 4/3 -2 -4 4 2 4/3 1
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
Köök Allikas:"Korteriremondi käsiraamat" Köögi mõõtmed Kapirea pikkus koos valamu japliidiga peaks olema vähemalt 320 cm. Töötasapinna alla paigaldavate seadmete kõrgus on reguleeritav 82-87 cm. Töötasapinna kõrguseks arvestatakse 3 cm. Töötasapinna kõrgus põrandast on kokku 85-90 cm. Töölaua standardsügavus on 60 cm, vajadusel sügavam. Valamu ja pliidi vahele jääva töötasapinna pikkus peaks olema vähemalt 80 cm. Alumiste ja ülemiste kappide vahe on alates 40 cm. Ülemiste köögikappide mõõtmed muutuvad vastavalt tellija soovile. Standardmõõtmed on 70 ja 100 cm. Köögimööbli koguukõrgus on 210-235 cm. Õhupuhastaja kõrgus tööpinnast on 40-70 cm, gaasipliidi kohal vähemalt 60 cm. Vana köögi ümberehitamine, uuendamine Köögile on lihtne uut nägu anda sanitaarremondi ja mööblidetailide
Positiivsuspiirkond on, kui f(x) > 0. Kui murd, siis lugeja/nimetaja>0 lugeja*nimetaja>0. Leian nullkohad, kannan x-teljele. Kui f(x) ees kordaja on positiivne, alustame abijoone tõmbamist ülevalt paremalt, kui negatiivne kordaja, siis korrutada miinusega. Abijoon läbib punkti, kui seda nullkohta on paaritu arv kordi, ja ,,põrkab", kui seda nullkohta on paaris arv kordi. Kui ,,põrkab", siis ei ole piirkonda kaasa arvatud. Kirjutan ülespoole joont jääva osa positiivsuspiirkonnaks X+ = ... ja allapoole joont jääva osa negatiivsuspiirkonnaks X- = ... 5. Monotoonsuse (kasvamis- ja kahanemis-)piirkonnad, ekstreemumid Võtame esimese tuletise f'(x). Diferentseerimise reeglid, log.dif võte! Leiame f(x) kriitilised punktid: o f'(x) nullkohad. f'(x) = 0, leian x väärtused, kui nimetaja ei võrdu nulliga. o f'(x) puudub (määramata). Leian x väärtused, kui nimetaja võrdub nulliga.
Plaadi sobivasse mõõtu lõikamiseks soovitatakse kasutada kõvasulamkettaga ketaslõikurit. Plaati soovitatakse lõigata plaadi pindamata poolelt. Enne kruvidega kinnitamist tuleb plaati augud ette puurida. Puurimine peab toimuma plaadi kiviga pinnatud poolelt. Augu läbimõõt peab olema vähemalt 1,2 korda kruvi läbimõõtu. Kruvi pead ei ole soovitav keerata plaadi sisse. Plaadi taha peab jätma vähemalt 20 mm tuulutusvahe. Sokliplaadil ei ole tuulutusvahet vaja jätta, kuid maa sisse jääva plaadi alla on soovitav panna killustik. Plaatide vahele peab jätma paigaldamisel paisuvuugid soovitavalt vähemalt 5 mm. Plaatide liitekohad tihendatakse vuugilindi või vuugiliistu abil. Horisontaalvuugis on soovitav kasutada veenina. Liistude ja kruvide värvitoone on võimalik valida RR kataloogi alusel. Plaate saab paigaldada olenemata aastaajast.
laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha
Saneerimise põhiolemus on ettevõtte vastuolevate nõuete ümberkujundamine – abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Pankrotimenetlus eeesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine kas ettevõtte likvideerimise ja varade realiseerimise või ettevõtte tervendamise teel. Pankrotimenetluses on nõuded ettevõtte vastu jääva suurusega (kui pankrot on välja kuulutatud). Saneerimismenetluse käigus toimub nõuete ümberkujundamine, mille käigus võib muuhulgas pikendada nõude täitmise tähtaega, rakendada osamakseid nõude tasumiseks, vähendada võlasummat või asendada võlg ettevõtt eaktsiatega. Intellektuaalse omandiliigid: autoriõigus – autoriõigus oma loomingule ja selle kaitse; autoriõigusega kaasnevad õigused ja naaberõigused – autoriõiguse müümine,
Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja lükkavad soolesisaldise laienenud ossa. Laine levib piki soolt jämesoole suunas. 2) Rütmiline segmentatsioon - toimub samuti ringlihaste kokkutõmbumise teel, suhteliselt kitsal piiritletud alal ja korraga erinevates soole piirkondades. Sisaldis llükatakase mõlemale poole, veidi hiljem tekib riglihaste kokkutõmme
kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve, mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendijärgne pärija on isik, kellele on testamendiga pärandatud kogu vara või mõtteline osa sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga.
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust ·
Nagu hiljem näeme, võib elektriväli mõnedel juhtudel käituda pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Magnetvälja kirjeldavad suurused. Asjaolu, et magnet esineb alati dipoolina, ei luba väljatugevusena kasutada tavapärast kehale mõjuva jõu ja laengu suhet. Magnetpulgale mõjub alati jõupaar, mis püüab pöörata dipooli väljasuunaliseks. Järelikult tuleb väljatugevus
maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala · (1212 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50 200 m) klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui Põhja-Eesti klindi kõrgeim. Ontika pank. Oru pargi maastikukaitseala · (75 ha, moodustatud 1959. aastal) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (18581942) lossi ja seda ümbritseva pargi. 1934. aastast sai sellest Eesti presidendi suveresidents. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased selle maha. Pühajõe org
1. Kuidas arvtatakse mehaanilist tööd (valem)? Jääva jõu töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega A = F · s · cos 2. Millal on töö võrdeline nulliga? F = 0 keha liigub inertsi mõjul ühtlaselt ja sirgjooneliselt s = 0 kehale mõjub jõud, kuid keha ei liigu cos = 0 ( = 90°) jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on risti liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb yehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 5. Defineerida 1 vatt(W). 1 vatt on võimsus, mille korral ühes sekundis tehakse 1 dzaul tööd. 6. Teisaldada dzaulideks 1 kWh ja 1 MWh. 1 kWh = 1000W · 3600s = 3,6 · 10 J 6 1 MWh = 1 000 000W · 3600s = 3,6 · 10 J ...
Tähtsamad teosed Sixtuse kabeli lagi Pieta Viimne kohtupäev Taavet Arhitekt ●Kavandas Rooma Peetri kiriku kupli ja Kapitooliumi väljaku Poeet ●1532 valmis joonistuste ja luuletuste kogu Koosneb enamasti armastuslauludest soneti vormis Pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile Lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge Kuidas mõjutas oma loominguga asjatu mõtteviisi ja maailmapilti? ● Tal õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale lähedaseks ● Keha ja ruumi dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki ● Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus kunstnikule, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused Huvitavas faktid ● Ta oli esimene lääne kunstnik, kellest juba tema eluajal avaldati elulugu
Erilist muljet, vähemalt minule avaldas just see, kuidas nad oma muusika kuulajateni toovad, metalli kuulajateni toomine nii terava ja meloodilisena on lihtsalt hämmastav. Kuid kahjuks tuleb tunnistada, et bändi hiilgeajad on möödas. Selle heaks näiteks võib tuua bändi trummari Lars Ulrichi, kes kiiremaid lugusid enam päris täpselt ära ei suutnud mängida, kuid sellegipoolest lavashow ja lugude tase hoidsid emotsiooni kõrgel ja lõid õhtust pikaks ajaks meelde- jääva mälestuse. Enne kontserti olin veidi kahtlev uue 360 (kraadi) lava osas kuid ilmselgelt asjatult. Bändi mehi nägi ikka väga lähedalt, ainuke asi mis selle juures negatiivne, oli see, et artistid osadel hetkedel lava teises otsas olid ja videoekraanide paigutus ei olnud just kõige parem. Kui soojendajate ajal hoidsid helimehed end tagasi, siis Metallica peale mineku ajaks keerati kõik kraanid lahti ja aasta suursündmus võis alata. Ikka tõeliselt vägev oli. Pole kunagi enne
Kiviaja ja Mesopotaamia skulptuuri võrdlus Kiviajast, ajavahemikus 30 000-8000.a.e.Kr, on pärit kõige esimesed skulptuuri mälestised. Kuna selle kaugele minevikku jääva ajaperioodi kohta pole palju teoseid säilinud, siis teame ka vähe informatsiooni tolleaegsete skulptuuride kohta. Väheste leidude põhjal on aga teadlased kindlaks määranud, et skulptuuride loomisel kasutati materjalidena: savi, kivi ja luid. Enam levinuimad olid külgvaates metsloomade kujud ning harva võis leiduda ka mõni üksik inimese kuju. Oma olemuselt olid kujukesed enamasti veel ka väga väikeste mõõtmetega ning mitte detailsed.
Vektoriaalset suurust iseloomustavad: suund, arvväärtus ja rakenduspunkt. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuste võrra. Muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. Kui kiirendus on negatiivne, on liikumine aeglustuv. Ühtlase liikumise puhul teame, et nihe on võrde kiiruse graafiku alla jääva pindalaga. Gravitatsioon vastastikmõju, millele alluvad kõik massi omavad kehad. Vabalangemine selline kukkumine, kus takistus puudub või on väga väike.
Newtoni III: Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastasuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastasuunaline. Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nende kõikide jõudude koosmõjust ehk resultantjõust ( tulemusjõud). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjub alusele. Keha kuju muutumisel (deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hõõrdejõud - liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna
Kuna jooned y = g1(x) ja y = Kaldasümptoodid. Need on sirged, mis ei ole paralleelsed y-teljega. Asümptoodi võrrand on g2(x) asetsevad ülalpool x-telge, siis võib kujundi pindala arvutada selliselt, et y=kx + b, kus k on asümptoodi tõus. Kaldasümptoodi erijuht on horisontaalasümptoot, mis on paralleelne x-teljega. lahutame joone y = g2(x) ja x-telje vahele jääva kõvertrapetsi pindalast joone Tõus k on sellisel juhul võrdne nulliga, st asümptoodi võrrand on y = b. y = g1(x) ja x-telje vahele jääva kõvertrapetsi pindala. Kuna valemi Tultada valemid kaldasümptoodi võrrandi kordajate jaoks piirprotsessis x .
Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab kaubanduse arengut ja rikastumist tallinnas keskajal. Selle põhjuseks oli just peamiselt soodne asupaik. Ebatavaline on see, kui palju münte korraga leiti. See on kindlasti tähtis leid ka linnamuuseumi jaoks. 2
sammast. Lisaks on ehitisel kolmnurkfrontoon, mille karniise kaunistab hammaslõige. Hoonel on ka klassistsimile iseloomulikud madalad pööningukorruse niinimetatud mezzanino-korruse aknad. Tegemist on väga kaugesse aega ulatuva ajalooga asukohaga, see-tõttu on Lihula mõisas ja linnas arhailine õhkkond. Seda tekitavad mõisa taga olevad üsna väheselmääral säilinud linnuse varemed, mõisa hoone ja selle kõrval asuvad lisahooned, eriliselt mõjub mõisast lääne poole jääva viinaköögi varemed, mida võib näha alates 1670. aasta plaanilt. Lisaks on linnas Neogooti stiilis ehitatud Eliisabethi kirik.
Töö mahust oleneb aku suurus. 1A/h võrdub 3600c (12V) C= 20h jooksul kuni 10,5 V ; +250C , tihedus 1,28 Mg/m³ EST. Aku mahutavus sõltub: 1. Kogus, elektrolüüdi tihedus, elektrolüüdi temperatuur ja aku suurus Mahutavus käivitamiseks on akudel suurem milledel on õhemad plaadid ja separaatorid. Mida suurema vooluga akut tühjendada seda väiksemaks osutub mahutavus, 1.5 Akude laadimine 1. Jääva vooluga - akule on võimalik teha treeningtsükleid - laadimise üldine kestvus on lühike - laadimine on väga efektiivne, on võimalik suhteliselt kehvast akust teha treeningtsüklitega kasutatava aku puudused: tuleb kontrollida laadimise lõppu, et ei tekiks ülelaadimist 2. Jääva pingega - laadimisprotsessi pole vaja jälgida, laadimine lõppeb ise puudused: laadimise kestvus on pikk - ei saa teha treeningtsükleid - kehvas seisukorras akut selline laadimisviis ei aita.
Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Mineraal (3600 eri liiki) on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e
Rahu ja väärikus igas olukorras oli ajastu nõue. Ehitusmeister Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli ja Kapitooliumi väljaku. · Kapitooliumi väljak · Püha Peetri kiriku kuppel Poeet 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge. Kokkuvõtteks Michelangelo loomingutee kestis umbes 60 aastat. Teda tunti kui hiigelenergiaga inimest. Tal olid suurejoonelised plaanid, kuid kahjuks jäid paljud tema ettevõtmised pooleli, sest need olid ühele inimesele teostamatud. Sellegipoolest on ta jäänud ajalukku ühe renessansiajastu suurima kunstnikuna. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti.
ning kuna hõõrdejõud meid ei peata, libiseme ka põrandal edasi seni, kuni mingi teine jõud meid peatab. Lisaks ei suudaks me veeklaasi käes hoida ja joonistada. Maa kuju muutuks sellepärast, et kõik kivid jms vajuksid lohkudesse ning Maa pinnamood muutuks ühtlasemaks. Samas ei oleks ka inimesed ja loomad enam võimelised kõndima, vaid vajuksid samuti lohku ega saaks sealt enam välja. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa
leevendada, sest müratõkked ja massiivsed viaduktid, mida peamisena mainitakse, reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Lugesin ise hiljuti veel, sellega seonduvaid artikkleid ja leidsin ,et Rail Baltic toob kahju mõju põllumeestele ja metsaäriga tegelejale. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist. Mina olen hetkel erapooletu, kuna mind otseselt raudtee ehitamine ei puuduta, minu elukoht ei ole seal, kus see kõik läbi viiakse. Tore on muidugi kiiremini saada ühest Eesti otsast teise ühe tunniga. Aga poolitada Eestit on ka väga absurdne
kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad Inertsiseadus: on olemas taustsüsteemid, mille keha liigub ühtlselt sirgjooneliselt kui kehadele mõjuvate jõudude resultant on 0 Galilei relatiivsusprintsiip kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastumõju, st kahe keha
planeerides peaks eeskätt selgeks tegema, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Renoveerimise puhul on oluline teada, kas plaanitavad ümberehitused ja muudatused on aktsepteeritatavad näiteks muinsus- või arhitektuuriväärtuste kaitse seisukohast. Eesti esimesed katuseaknad pärinevad juba 1850. aastast. Sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal. Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningkorruse. 7 Kastutatud allikad Google.com https://www.toode.ee/uudised/soovitusi-katuseakende-teemadel/
4. Masin käivitub ainult siis, kui nõu on ülaasendis ja kaitsevõre on ees. 5. Kiirust saab muuta ainult masina töötamiseajal. 6. Segaja tuleb alati käivitada ja seisatada minimaalse kiiruse juures. Hooldus: 1. Kui masin seiskub suure kiiruse juures siis tuleb nõu enne uut käivitamist eemaldada ning lülitada masin sisse ja panna uuesti minimaalse kiiruse juurde. 2. Ei tohi üle koormata. Aurukeedukatel on kahekordsete seintega nõu, kus seinte vahele jääva ruumi täidab aur seda nimetatakse aurusärgiks. Aurusärk ümbritseb katelt kuni ülemise servani. Seade töötab ülerõhul ja on varustatud turvaventiiliga, mis avaneb ülerõhul 1 Bar. 1. Enne töö alustamist kontrolli veetaset aurusärgis. Selleks ava testimisveekraan, mis asub katla all. 2. Ava täitmisveekraan ja lase vesi aurusärki. 3. Sulge täitmisveekraan. Kui testimisveekraanist enam vett ei tule siis sulge ka see. 4
liikumine 2 v - v0 2 2 t s= 2a 2. Dünaamika On olemas selliseid taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui Newtoni I seadus neile ei mõju teised kehad Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus F a= A keha kiirendus, F kehale mõjuv resultantjõud, m - mass m F1 = -F2 Newtoni III seadus
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest
Nii ta otsides leidis ühe kohaliku, kes ta viis külasse. Sõdur oli väga närviline. Vahetades konservid kahe tikutoosi vastu ning lahkus seejärel kiirelt. Olles jõudnud tagasi laagrisse, sai ta sõimata, et niimoodi üksinda oli läinud ning kellelegi teatamata. Rünnatakse kolonni, palju tehnikast hävib, kuid lõpuks suudetakse saada asi siiski oma kontrolli alla. Mida aeg edasi, seda sagedamaks muutusd rünnakud, kuniks paljudele meestele viimaseks jääva lahinguni. Afgaanid ründasid, neid oli palju. Väga paljud mehed said surma. Vahepeal oli katkenud ka side ning ei saadudu abi kutsuda. Talismani saanud sõdur oli vähestest kes ellu jäi. Sõda oldi kaotatud.
Einstein) m = mo/Ö1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. Sni=1 Fi® = 0 v® Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. N. II seadus Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a® = SFi®/m või F® = m*a® . §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1®= -F2® F1®¯ F2® 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. Impulsi jäävuse seadus. Seadus: Isoleeritud süsteemi impuls on jääv:m1v1®+m2v2®=m1u1®+m2u2®. Impulsi jäävuse seaduse sisu : p®=mv® meh
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust ·
vektor a vektor b vektor a + vektor b = vektor c vektori a pikkus = a vektori b pikkus = b vektori c pikkus = c KESKNURK Kesknurk nurk ringi kahe raadiuse vahel. Selle suurus on määratletud raadiuste vahele jääva kaare pikkuse ja raadiuse pikkuse suhtena: l = . R 1 rad on selline kesknurk, mis toetub raadiuse pikkuselisele kaarele: l = R; =1 rad Kuna kogu ringjoone pikkus l = 2R , siis 1 ringi sisse (360o) mahub 2 radiaani. SUURUSE AVALDAMINE VÕRDUSEST
tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendijärgne pärija on isik, kellele on testamendiga pärandatud kogu vara või mõtteline osa sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga. Kuni
temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega *Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala -Absoluutse temperatuuriskaala
Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide
2v0 v 0 2v v 2v v bx 2v v Kui x =0: = 0 + C1 C1 = 0 0 . Paneme avaldisse =- + 0 0 . 3 3 3 m 3 2mv0 v 0 Kui v=0 siis x= , mis ongi otsitav vahemaa. 3b Ülesanne nr 2. Kehale massiga 2 kg hakkab mõjuma jõud, mis on võrdeline aja ruuduga ja on jääva suunaga. Võrdetegur on 6 N/s2. Leida keha liikumise võrrand, kui algkiirus on 0,25 m/s ja see on jõu suunaline. Lahendus gg gg Põhivõrrand m x = Fx , kus Fx = F ning F = 6t 2 põhivõrrand võtab kuju m x = 6t 2 . gg gg Arvestades, et m = 2 kg saadakse 2 x = 6t 2 x = 3t 2 (m / s 2 ) . Integreeritakse saadud avaldist 2 korda: g 3/ t 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
