TALVINE MÜÜRIMINE Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri. Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva. - talvinemört peab olema nii poorne, et mördi kivistumisreaktsiooniks vajalik vesi võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse struktuuri kahjustamatta. Neid nõudeid saab täita järgmiste meetmetega: - ladustatakse sooja või võimalikult kuiva ruumi või selliselt et neid saaks soojendada, harilikult tuleb ehitsuplatsile selleks ehitada ajutine ladu või töör...
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid...
1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid: (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden); (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185...
,,Talvine metsasõit" Lydia Koidula Raske on kirjeldada midagi sellist, mis võtab ju lausa hingetuks. Eesti keel on ikka pagana ilus keel! Oma esimestes lausetes tunneb Koidula rahulolu kallist kevadest, sula suvest ja sügist kuldpunases ehtes. Talv on aga tormine lumi tuiskab saaniste vahelt üles ja metsatee tolmab valgeid helbeid täis. Hiis on õrn, kuid olenemata külmale talvele, peab see puu vastu, sest Koidula usub temasse. Kas kõik lilled on surnud talveti? Mitte ju kõik nad magavad vaid sellest pikast elust. Vastu peavad kadakad, kes ei nõrku külma käes, sest nende südametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske koorma all, et ta oma oksi ei murraks! Ka kõrb peab kiirustama, sest elu ei seisa paigal. Las aga suvine elu äratab jälle laanelillede ja puulehiste kirjud silmad unest küll siis ka jänes enesegi kuue uuesti kirjuk...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Talvine teekond Pauletta Talmon 10-2 2015 1 Kontserdisarja „Kammermuusika linnas. Tallinn“ esitlus „Talvine teekond“ toimus 5. veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis. Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed tema kontserdi- ja oratooriumirepertuaarist on Verdi, Mozarti ja Faure Reekviemid, J. S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapä...
Külmima Kütteperioodi Temp.graafiku Talvine MAX kuukeskmine keskmine murdepunktis -26 -9.3 -3.7 3 150 105 90 70 70 55 50 42.5 70 93 100.6 106.6 150 127 119.4 113.4 1 52.34 32.47 25.81 17.84 2 69.79 49
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
95 min 95 91 min 91 max 50 EN ISO 20847 Väävlisisaldus mg/kg väävlivaba EN ISO 20846 max 10 EN ISO 20884 Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Aurustunud 70 °C juures EN 12177 suvine mahu% 20...48 EN 14517 talvine mahu% 22...50 Aurustunud 100 °C juures mahu% 46..71 Aurustunud 150 °C juures mahu% min 75 Keemise lpptemperatuur °C max 210 Jääk mahu% max 2 Auruluku indeks suvine ei normita talvine 1200 Solvent-uhutud vaikude mg/100cm3 max 5 EN ISO 6246 sisaldus Induktsioonperiood min
Võib süttida kuumusest, leegist või sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ning kanalisatsioonis. Kanalisatsiooni sattudes tekitab süttimis- või plahvatusohu. Omadused aurustub kiiresti, süttib kiiresti, plahvatab. Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 suvine kg/m3 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165
Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected] Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutv...
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul.
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul.
Franz Schubert (1797 - 1828) Laura Pirbe Kristi Kärner Helen Suits 11.Klass Luunja Keskkool ÜLDINFO · Austria helilooja · Kirjutas üle 1500 erinevas zanris teoseid · Pani aluse romantismile · Tema muusika on siiras ja südamlik. · Tõi muusikasse palju uut ELULUGU · Sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat . · . Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu. · 11aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. · Ta mängis kooli sümfooniaorkestris · Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. · 1813. aastal lahkus Schubert koorikoolist häälemurde tõttu. LOOMING · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperi...
ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi suurendamine SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa; · Raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Toidubaasi suurendamine HAABADE
Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuu...
Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Uraan koos kuue suurema kaaslasega. Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani aastaajad Põhjapoolkera Aasta Lõunapoolkera Talvine pööripäev1902, 1986 Suvine pööripäev Kevadine pööripäev 1923, 2007 Sügisene pööripäev Suvine pööripäev 1944, 2028 Talvine pööripäev Sügisene pööripäev 1965, 2049 Kevadine pööripäev 1998. aastal Hubble'i teleskoobi abil tehtud moonutatud värvidega foto Uraanist, millel on näha pilvekihid, rõngad ja kaaslased.
Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV 0,3 M€ 0,7 M€ 0,003 M€/Mvar 3 1. Variant Koostatakse algne elektrivõrk. Jooniselt 1 on näha, et kõik piged on normi piirides. Joonis 1. Algne elektrivõrk, talvine Algses elektrivõrgus on aktiivkaod 66,9 MW. Tabel 5. Liinide maksumus Alg Lõp Pikkus juhtme Liini maks us p (km) tüüp (M€) 3x2x400 1 TEJ 82 mm2 8,2 3x2x400 1 TEJ 82 mm2 8,2 3x3x400 1 2 151 mm2 22,65 3x3x400 1 9
JÕULUD powerpoint slide show Alex Naaber TÄHENDUS ON KOMBESTIKES ERINEV Jeesuse sünnipäev Tähtpäev Talvine pööripäev Millal tähistatakse Tähistatakse 21-27 detsember traditsoonid · Tuuakse tuppa kusepuu · Jõulupuu ehitakse ära · Käib jõuluvana · Tehakse kingitusi Mis on jõulud · Aeg leida endas rahu · Aeg armastuseks · Aeg ootusteks TÄNAN KUULAMAST · Häid jõule soovib Alex Naaber
Juhan Liivi luulekogu lähivaatlus. Juhan Liivist natuke lähemalt: Juhan Liiv (Johannes Liiv) -- (1864-1913) luuletaja ja proosakirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus. Selle on koostanud Paul Rummo ning kujundanud ja illustreerinud on Heldur Laretei. Raamat maksis väljaandmise hetkel 30 kopikat. Täpsemalt olen teile tutvustamiseks valinud luuletused: ,,Koer" , ,,Oh Kanarbi, oh lilleke!" , ,,Talvine tihane" , ,,Sa oled kui salanaine" ja ,,Mees pole pikem kübarast" ,,Koer" Juhan Liiv. ...
Franz Schubert 1797-1828 LAPSEPÕLV Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missa...
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
..........................................3 2. Betooni kasutusjuhend ......................................................................................................................... 5 2.1. Paigaldusaeg...................................................................................................................................5 2.2. Suvine betoneerimine. ...................................................................................................................5 2.3. Talvine betoneerimine....................................................................................................................5 3. Betoneerimine .................................................................................................................................... 7 4. Konstruktsioonide tihendamine ........................................................................................................... 8 4.1. Vertikaalkonstruktsioonide tihendamine............................
End keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge õilmemöllu. Mis sädeles kui liblikate ring. Kui Under kirjutab suvest, siis Ridala eelistab talve. See on ilus, sest talve iseloomustab lumi, lumi on valge ja valge sümboliseerib puhtust. ,,...Eemal, nii kaugel, kui ulatub silm, pn sätendav lumi...". Kuid nagu igal muulgi asjal, ei puudu ka talvel negatiivsus. ,,Hilju, talvine päev langeb pilvede sompu, / ihmjas, tuhkur valgus/ laotab õudsena end kahjka maisemaa kohta, / tuhmudes pikka...". Kevade rohelus, suve soojus, sügise värvilisus, talvel lume puhtus need on suurimad plussid, mis meie parasvöötmekliimas neil aastaaegadel esineb. Miinusteks on sopane kevad, vihmane suvi, porine t
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavu...
VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
Max 700m 5121 m Ühendus ookeaniga Ääremeri, Atlandi Ühendus Atlandi ookeaniga ühendatud ookeaniga Gibraltari väina kaudu Temperatuurid Jaheda ja niiske kliimaga. Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused Inimtegevuse mõju merele Keskkonna probleemid Tihe laevaliiklus ja tugev tööstuste äravoolu tõttu
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
lendavad ikkagi korjele. Neile on iseloomulik enne taru lennuavast sisenemist hõljuvad nad taru ees, neil on varajane puhastuslend ja haudme kiire areng. Kui korjeid on vähe, siis piiratakse mesilasemade munemist. Oma pesa suhtes on nad väga hoolivad, kaitsevad varaste eest, hoiavad puhtust ja korda. Kraini mesilased on vastupidavad lehemee olemasolule talvesöödas. Kuna nad reageerivad talvistele välistemperatuuri kõikumistele, siis on nende talvine söödakulu suur. Talvine põhjalangetis on vähe kuni keskmine (vähene põhjalangetis on 1 teeklaasi täis, suur 0,5 liitrit). Üldjuhul sobivad kraini mesilased varase kevadise ja suvise korjega kohtadesse, kuna augustis väheneb nende töömeeleolu ja hakkavad juba valmistuma talvitumiseks. [http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase] Haudme arenemine algab kraini mesilastel väga varakult, tavaliselt talve lõpul. Kui teised mesilased teevad alles kevadist puhastuslendlust, on neil juba haudmest
hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Liigile on omane suur vargustung. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse. Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on itaalia mesilased ka haiguste edasikandjad. 3.4. Itaalia mesilase miinused Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue september ja oktoober , siis nad lähevad talvituma suurearvulisena. Talvekindlus on neil nõrk ja talvine mesilaste kadu suur, kuid seda on võimalik parandada pideva valiku ja aretustööga. Itaalia mesilased ei talu talvesöödas lehemett, see tekitab neil kõhulahtisust ja perede hukku. Jahedate ilmade korral algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei suuda pere areneda selleks ajaks küllaldaselt suureks. Talvine söödakulu on neil suur, üle 25 kilogrammi kuna itaalia mesilased on tundlikud temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri
Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine, sajune, tuuline. Sügisene pööripäev on 23. september. Kevad on kuivem, temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts. Talve kujundavad mandrilis-troopilised ja mandrilis-arktilised õhumassid. Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini. Talved on külmad, lumised, tuulised. Talvine pööripäev on 22. detsember. Sademed: Aasta keskmine sademetehulk on kuni 1000 mm. Sademe amplituudi aastane kõikuvus on väike, rohkem sajab suvel- maist septembrini, keskmiselt kuni 1300 mm, talvel umbes 780 mm. Telemarki maakond asub madalrõhu piirkonnas, jaanuaris on õhurõhk merepinnal 1006- 1012 mB, juulis on õhurõhk sama. Päikesekiirgus, selle sesoonne kõikumine: Albeedo on füüsikaline suurus, see on pinna peegeldumisnäitaja. Kui vaadata planeedi üldist
Impressionism Johanna Nõupuu Ana Laura Kaasik 12SST Juhendaja:Karin Lükk-Raudsepp Impressionism " Impression, soleil levant " (Mulje, tõusev päike). Impressionism - mulje Lõpetati standardite järgimine Isiklikud muljed,emotsioonid Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume ...
Cyrillus Kreek ja Mart saar Cyrillus Kreek Mart Saar 1. 1889 1962. 1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside ...
7.H1 ,H2 on vastavalt lõigu algus ja lõpp-punkti kõrgused m;L-lõigu pikkus m i= H2 -H1 *1000 8.Tee põikeprofiiliks nimetatakse tee teljega risti olevat püstlõiget. 9.Viraazidel peab teepeenarde põikkalle olema sma ,mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse põikkalde puhul tuleb teepeenardel normaalselt kaldelt sõidutee kaldele üle minna üldjuhul 10m ülatuses enne viraazi algust. 10.Viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks on talvine võimalik jäite teke ja sellega kaasnev sõiduki külglibisemise oht.
keskusi. Pärast õpinguid kuulsas Kopenhaageni Akadeemias ei käinud Friederich iialgi Saksamaalt väljas ning keeldus isegi sõidust Rooma, arvates, et see võiks rikkuda tema kunsti puhtust. Kuigi ta tegi looduses palju skitse, on tema peamised tööd kujutluse vili. Ta maalid on tulvil sümboolikat ning äärmiselt hingestatud. Peamised Tööd · Rist mägedes, 1808. Dresdeni riiklik kunstikogu · Munk mere ääres, 1810 Rahvusgalerii, Berliin. · Talvine maastik, 1811. Rahvusgalerii, London. · Lootuse riismed, 1824. Hamburgi Kunsthalle Talvine maastik, 1811, Friedric (Teejuht maailma: "Suuri Kunstnikke" lehekülg 63) KOKKUVÕTE Oma referaadis sain teada, milline on maastikumaal ja mida see endast kujutab. Kuulsamatest maastikukunstnikest sain teada, et Constable üritas välja tuua oma maalidel ehedat valgust ja
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma
suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7. 3 schuberti teost-ilus möldrineiu, talvine teekond, luigelaul. 8. kir. Schumanni loomingut-elujaatav, rõõmus, kontrastikas, tormakas, eredad karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10. davidsbundlerid-schumanni sõbrad, chopin, liszt. 11. chopini looming-19 saj suurim klaverivirtuoos, tegi teoseid korduvalt ringi, tundlik, nõtke. 12. klaveriloomingu väikevormid. 13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega
Muutudeks sisemereks hakkab läänemere soolsus vähenema ja paljud kala ja taimeliigid sureks või ei saaks seal enam nii elujõuliselt elada. Vee soolsusest sõltub ka see kui kähku vesi külmub ja kas üldse külmub. Mida magedam on vesi seda kiiremini külmub vesi. Sel juhul oleks Läänemere ületamine võimalik ainult Jäälõhkujaga varustatud laevaga, mis nõuaks väga suurt väljaminekut riikidelt. Selle tagajärjel muutuks ka Läänemere äärsete ja lähedal olevate riikide kliima talvine külm algaks ja lõppeks varem. Seetõttu muutuks Taanist Rootsi ja Norra saaine palju lihtsamaks ja odavamaks, kuna ei peaks enam laeva väina ületamiseks kasutama. Ka kauba hind muutuks odavamaks kas siis Taani kaupade hind Norras ja Rootsis või Norra ja Rootsi kaupade hind Taanis. On võimalik ka kliima soojenemisest sulama hakanud Põhja Jäämere jäämägede sulamine. Seetõttu toimuks suur veetõus mistõttu hakkaks Läänemere kallastel vesi üle rannapiiri
Teose pealkiri on Kodumurul . Pealkiri arvan et on selle pärast selline kuna luuletused ise on maaelust,kodumaast ja armastusest ja sellega see pealkiri sobib ideaalselt. Luuletused on aastast 1962 kuni 1964 kokku korjatud ja avaldatud 1966 aastal kirjastuses Eesti Raamat ja väljaande koht on Tallinnas. Teose puhul on tegu luule ehk lüürikaga.Teosega räägib luuletaja inimeste elust,kurbusest ja rõõmust,igapäevasest elust ja loodusest. Mulle endale väga meeldis luuletus nimega Talvine ,selle luulutuse sõnad ja riim on hästi huvitav eriti meeldib lause kus on kirjas et külm ja kuum on segi kehas hõõgumas kui kange viin. Selle kogumiku lugemine oli päris huvitav ja soovitaks teistele ka,need read ja salmid mis luuletaja kokku on pannud on elust enesest ja kõigest meie ümber ja elus toimuvast. Minule meeldis väga.
Nigulapäev Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Saarlased on ütelnud, et nigulapäeva öö on aasta pikim. Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa. Nigulapäeva on püha Nikolausega seotud aga Eestis kindlad seosed ja teated selle kohta puuduvad. Püha Nikolaus on väga oluline ka Euroopa ja Põhja-Ameerika pärimuses. Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud jõuluvana. Ing...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil...
Sügis Lõpphind: 240000.- Maastik Alghind: 27500.- Heinalised linnaserval Hind: 9000.- Toompea 1920 lõpp-1930 algus 13 125.- Akvarell, paber Toompea vaade 1920ndate II pool Akvarell Stockholm 1920 Stockholm 2 1919 Punased lilled Lilled 1920-1925 õli Krüsanteemid kasvuhoones Lõpphind: 28000.- Tiigrid Autoportree Hobusejootja Kaks alasti ratsanikku 1920 akvarell, paber Kalasadam 1910 akvarell Talvine agulivaade 1920-1923 õli, vineer Rannavärava vanad niined 1905 Õli, paber Rannamaastik Õli Mehe portree Õli Figuraal- kompositsioon Pliiats 1920-ndad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Burman http://www.tartmus.ee/et/naitused/burman.html http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1018880710 http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-441 http://www.haus.ee/?s=oksjon&z=toimunud&tro=33&tro2=197
· Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuvad põhjaosas Rahvasik · Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 · Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%)
Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli. Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartamiini, mida kasutati varem kangaste värvimiseks. Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja biotehnoloogiatööstuse tooraineks. Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse, on talvine linnusööt ning purustatult vajalik lisand kalade peibutussöötades. MUUD HUVITAVAT Kõige kõrgem päevalill on kasvanud Hollandis, selle kõrguseks on 7,5 meetert. Euroopas on tähtsaim päevalillekasvataja Rumeenia. Päevalilleseemned sisaldavad 28-33% õli, uuemate sortide õlisisaldus ulatub kuni 70%. Päevalilleseemneid hakati Euroopas toiduks tarbima XVIII sajandil. Päevalill on oma nime saanud sellest, et õisikud järgivad päikese päeva teekonda taevavõlvil
oktoobril 1985 Sillamäel. Tema parim tulemus on 9. augustil 2011 hüpatud 1.96, mis on ühtlasi Eesti rekord. Ka 3. augustil 2010 hüpatud 1.95 oli Eesti rekord. 2009. aastal on ta sisetingimustes hüpanud 1.93, mis on samuti Eesti rekord. Maailmameistrivõistlustel aastal 2009 saavutas Anna Iljustsenko 17. Koha tulemusega 1.89 Üks parimaid on ka veel Grete Udras, kes on sündinud 1988. a. Valgas. 2011 aastal sai ta euroopa siseedetabelis kümnenda koha tulemusega 1.89. 2.1 Eesti talvine kergejõustikumeistrivõistluskõrgushüppes ( 2011 a.) Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1.85 Anna Iljustsenko.Teise koha sai Liisa Haabpiht (1.65) ja kolmanda Margarita Barankova (1.60). 2.2 Euroopa karikavõistlus Toimus Soomes, Jyväskyläs 2008 aastal. Kõrgushüppes esinesid Eesti naised tagasihoidlikud. Parimana ületas Moonika Kallas 1.69, millega tõusis 1747 punktiga üldarvestuses eestlannadest parimale, 16.
Gunnar Klettenberg Gunnar Klettenberg on sündinud 27.10.1967 aastal Viljandis, 1978 aastal lubati ta treenima tolleaegsesse Viljandi Näidissovhoosi, tall asus siis Pinskal. Tol ajal olid seal sellised treenerid nagu Andrus Mäerand ja Jaanis Roos ning head treeningkaaslased. Esimeseks "tegijaks" hobuseks oli tal Dukat ,täisverelist tõugu pisike punane ruun. Järgmise hobusena jääb ta alati mäletama hobust Analoog kes oma suured teod oli Tiit Sireliga juba korda saatnud. Analoog oli selline hobune kellest võib unistada iga noorratsanik ,kogemustega ja valmis andma endast kõik, et see sportlane seal seljas ka midagi temalt õpiks. Analoogiga sai noorusaegadel saavutatud ka kõige paremad tulemused, nad olid Viljandi noortega meeskondlikud Eesti meistrid jne., kusjuures mitte kunagi ei ole ta olnud individuaalne Eesti meister. Analoog jäi treenima Tõnis Oissari. Gunnarit ootas peale keskkooli lõppu 1985 aastal ees suure kodumaa armeeteeni...
Algus Noor-Eesti on 1903-1904 aastatel salajastest õpilasringidest alguse saanud kirjanduslik ja üldkultuuriline rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Rühmituse tegevaastateks loetakse ajakirjade "Noor-Eesti" ja "Vaba sõna" ilmumisaega 1905-1916. Noor-Eesti seadis oma ülesandeks Eesti ühiskonna muutmise. Loomingulise eneseavalduse taotlustel toimetas gümnaasiumiõpilane Suits aastail 1901-1902 trükki "Kirjanduse Sõprade" kolm albumit "Kiired". 1902. a. tegutses Tartus koolidevaheline ring "Eesti Külvaja". 1903. a. tekkis selle asemele uus ring, peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv "Eesti Ühisus". 1904. a. kavandati seal "Kiirte" neljandat albumit, kuid otsustati sellele nimeks panna "Noor-Eesti". Nimetus võeti tarvitusele noorlätlaste eeskujul. Kuulsamad liikmed olid V. G. Ridala, Ernst Enno, Marie Unde...
SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust W - talv (Winter). 40 - näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk nn suvist viskoossust. Talvine number Mida väiksem on talvine number (SAE 0W, 5W, 10W jne), seda madalamatel temperatuuridel jääb õli "vedelaks" see kergendab mootori käivitamist ja kaitseb külma mootorit. Suvine number Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100° temperatuuri juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes töötingimustes. Õlide tähistamine Õli kvaliteet · API klassifikatsioon · ACEA klassifikatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
