Elu algas väikese ulatusega. Esimene organisme ühte rakku. Mõnikord väikesi rühmi rakkude moodustumiseni. Lõpuks, need mikroorganismid kujunenud keeruline kärg organismid. Asjaolu, et mikroorganisme on siiski olemas juba täna paljudes eri vormides, on märk sellest, kvaliteeti see algne elu vormi. Mikroorganismid on kohandatud elutsevad peaaegu igas maailma nurgas. Nad elavad ookeanid ja järved, kui need annavad väärtusliku toidu allikas suuremad organismid. Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elisabett Evestus T11ME MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD...........
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
Mikroorganismid Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ausmees MK-14-TE MIKROORGANISMID Kirjalik töö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kristel Ausmees Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks.
Mikroorganismid. Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja
Mikroorganismid Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omade...
kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid. Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis kui nad on ennast mugavalt toa nurka sisse seadnud. Hallitusseente paljunemine Paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitte suguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride ehk eoste abil Hallitusseente ehitus Eosest areneb niidistik. Kogu niitide mass moodustab seene keha. Pärmid Päristuumsed mikroorganismid. Sõnaga ''pärm'' seostatakse tavaliselt pagaripärmi. Tegelikult on olemas väga erinevaid pärmseeni. Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 liiki. Pärmid on ainuraksed. Kuju Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Toimub, kas pungumine või pooldumine. Algloomad Enamik algloomi on üherakulised organismid. Algloomade keha latab õhuke elastne kiht. Algloomadel toimub ainevahetus pellikulli kaudu. Kogu elutegevus toimub neil ühes rakus.
Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, hallitusseened, vetikad, pärmid ja algloomad. 1. Bakterid- Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine...........................................................
Otsitakse vigu. Peale aktiivsuse määratakse ka -kultuuride faagitundlikust, lüsogeensete tüvede olemasolu, tüvede hemolüütilist aktivsust, tüvede kuuluvust mesofiilsete ,termofiilsete hulka, keedusoolatundlikus, sapisoolade ja fenoolitundlikus.metüleensinise tundlikus, termoresidentsus, kasutada erinevaid süsiveiskuid, proteolüüsi, lipolüüsi, sereoloogilistesse gruppidesse kuuluvust. 32. Hapendamine ehk kääritamine ning selles osalevad mikroorganismid Hapendamine-bakterite toimel suhkrud-piimhappeks.Keemiliselt toimub anaeroobne glükolüüs ehk glükoosi osaline lõhustumine.Algselt püroviinmarihape-siis piimahpe ja või etanool.Homofermentariivsel tekib piimahape. Heterofermentatiivsel- piimhape, äädik, sipelg, propioon ja sidrunhape ja etanool. Käärimisel osalevad : Bakterid(acteobacter-prod.süsivesikust äädikhapet, streptococcus-köögiviljadelt., Leuconostoc-produt.piimhapet.,Pedicoccous-köögiviljade ja õlle kääritamisel,
Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad (parasiteerides) teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 2. Hallitusseened
TRANSGEENSED MIKROORGANISMID - transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). S...
1. Kuidas tekivad imetajatel looduslikud kloonid? (Vt. lk 28) Varase embrüo iseenesliku lõhestumise tagajärjel tekib ühemunamitmikud, kõige sagedamini kaksikud. 2. Milles seisneb... (Vt. lk 28) ... Embrünaalkloonimine seisneb munaraku viljastamisest in vitro, seejärel jagatakse moorula staadiumis embrüo osadeks, lastakse taastuda ja siis siidratakse mitme isendi emakasse (varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siir...
liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad
Toidu fermentatsioon: Mikroorganismide roll toiduainete tootmisel ja säilitamisel Olga Grygorieva 092990 KATM 1. Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad ...
.......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 13 3 Sissejuhatus Biofilm ekstratsellulaarsest polüsahhariidsest maatriksist moodustunud kiht tahketel pindadel, mille sees elavad mikroorganismid. Biofilmi võivad moodustada mitmest liigist pärit ainuraksed mikroorganismid. Esimesed biofilmid on leitud süvamere termide lähedusest, mis on dateeritud 3,25 miljardit aastat vanaks. Biofilmi on võimelised moodustama nii arhed kui ka bakterid. See tõestab, et biofilmi moodustamine on iidne osa prokarüootide elutsüklist ning omab suurt tähtsust bakterite ellujäämises erinevates keskkonnatingimustes. Biofilm kaitsebki rakke
TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel: 1) Taara materjal: plastpudel 2) Taara täidetus: 2/3 3) Proovi konserveerimine: ei tohi konserveerida, max säilitusaeg 24h, külmikus 4 C juures
Iga kvaliteediklassi kohta on kehtestatud lubatud pinnavead, kuju-, arenemis-ja värvusvead. 3. õhu koostise mõju köögivilja arengule ja kasvule 1)Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed õhust O2 ja CO2 2)O2 vajatakse hingamiseks, 3)CO2 fotosünteesiks (FS), 4)Taimed toodavad ise fotosünteesi käigus O2 ja selletõttu ei esine taimede maapealsetel osadel O2 puudust. 5)Sageli võib O2 puudust esineda juurtel. Seda põhjustavad · mullas elunevad mikroorganismid · liigne mullaniiskus 6)Täiskasvanud köögiviljataimed vajavad päevas 500...550kg/ha CO2 7)Hästi haritud ja orgaanilise väetisega väetatud mullast eraldub ööpäevas kuni 500kg/ha CO2 Väheviljakatel muldadel eraldub CO2 kuni 10 korda vähem Väheviljakatel muldadel kannatavad taimed nii toitainete puuduse kui ka CO2 puuduse all. CO2 puuduses väheneb taimede fotosünteesi (FS) intensiivsus
kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad
Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja kui ei pese hambaid juba 2-3 päeva siis on katukiht väga paks. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui katt on olnud hambal pikka aega siis hakkavad selle küljest ladestuma mineraalsoolad. Hambakivi tekkele vastuvõtlikumad on pehmet ja süsivesikute rikast toitu söövad inimesed. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetel külgedel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel külgedel. KASUTATUD KIRJANDUS http://web.zone
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud
Ivonna-Ly Pachel 11B Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 TEOREETILINE BAAS 4 2 MATERJAL JA METOODIKA 6 3 KATSETE TULEMUSED 7 4 ARUTELU 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD 11 2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiatunni raames, saamaks teada kuidas mõjutab pärmseene kasvu temperatuur ja toitainete ja aeroobne või anaeroobne keskkond. Selleks püstitati tööhüpoteesid: Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva
tervisele. Pastöriseerimine on kuumtöötlemine kuni temperatuurini 100 °C. Piima pastöriseerimise algusaastaks loetakse aastat 1882.( Piima termiline tootlus) 1861. aastal tõestas prantsuse teadlane Louis Pasteur, et toidus elavad tõepoolest väiksed mikroorganismid, kes põhjustavad toidu riknemist, kuna nad toituvad ja paljunevad seal. Louis Pasteur korraldas väga kavala katse: ta asetas kolbi kuumutatud lihapuljongi, milles mikroorganismid väga meelsasti kasvasid. Kolvi kael oli aga kurekaela kujuline. Kui teadlane jättis sellise kolvi toatemperatuurile seisma, siis sisenesid mikroorganismid kolbi küll kolvi kaelast, kuid lihapuljongini ei jõudnud, kuna sadenesid kurekaelas. Kui teadlane seda kolbi aga loksutas nii, et puljong ulatas ka kurekaelani, siis sattus osa mikroorganisme puljongi sisse ja puljong muutus häguseks seal hakkasid arenema mikroorganismid. (Miksike)
Maailm hädas antibiootikumidega Aleksander Laane Antibiootikumid on suurepärasd ravimid, nad on päästnud miljoneid elusid, kuid me oleme neid kasutanud hooletult ja liialdatult. Seetõttu levivadki ravile allumatud mikroorganismid. Igal aastal tapavad antibiootikumide suhtes tundetud bakterid Euroopa Liidu riikides vähemalt 25 000 inimest. Ilmselt on see arv suurem, sest paljude riikide kohta puudub vajalik teave. Paljud arstid kardavad, et antibiootikumide väärkasutus viib meid tagasi antibiootikumide-eelsesse ajastusse, kus ka lihtsamad infektsioonid said sageli saatuslikuks. Ka võivad tavalisedki operatsioonid muutuda ohtlikuks, sest tekkivaid infektsioone ei saaks sageli mitte millegagi ravida.
MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1
meetodid Geenitehnoloogia: Seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia saavutusi rakendatakse: Põllumajanduses Toiduainete tootmises Inimeste mitmete omaduste muutmises Loomade mitmete omaduste muutmises Haiguste diagnoosimises ja ravis Transgeensed organismid Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Transgeensed mikroorganismid Transgeensed loomad Transgeensed taimed Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene. Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele. Ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Näiteks: sebrakalad Transgeensed mikroorganismid Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNAvõi RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorid ehk siirdajad.
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
Penitsiliini kasutatakse ka tänapäeval aga paljud bakterid on nüüd selle vastu resistentsed. Seeneteraapia, mida kasutatakse erinevate haiguste raviks on saadud Jaapanis kasvavast seenest Lentinus edodes kust eraldatakse lentinaan. Lentinaaniga on võimalik hoida veres suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ravimite kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Sellepärast on teadlased uute prepaatide otsingul valinud uurimisobjektiks markoseened. Kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. Nende hulka kuuluvad ka tuntud söögiseened nagu näiteks puravikud. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosade lagundajad. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest
masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Kemikaalid (keemilised elemendid, keemiliste elementide ühendid, keemiliste ühendite segud) võivad olla ohtlikud kahel viisil: füüsiliselt ohtlikud ja tervisele ohtlikud. Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha või limaskesta kaudu. Neid võib sisse hingata või alla neelata, mis põhjustab ülemiste hingamisteede või seedesüsteemi infektsiooni.
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%)
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL · Viiruse nukleiinhape seostub raku kromosoomiga; · Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; · Rakk paljuneb; · Järgneb lüütiline tsükkel Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! · Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse · Organism toodab viiruste vastu antikehi · Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Seened · Seened on suured komplekssed mikroorganismid. Geneetiline materjal on organiseeritud tuumamembraaniga tuumaks · Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel · Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid · Tuntuimad on Candida albicans, mis põhjustab inimestel naha seenpõletikke Algloomad
turismipiirkondadeks. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Lühidalt: Tekivad setted, Tekib muld, Muutub pinnamood 2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
· Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust. Kui mudakiht ajapikku liiga rohkete tiiki sattuvate orgaaniliste jäätmete abil ülemäära pakseneb,
tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal
teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks. Graampositiivsed mikroorganismid värvuvad sinakasvioletseks, kuna adsorbeerivad rohke magneesiumribonukleaadi (RNA Mg-soola) sisalduse ja happeliste omaduste tõttu aluselise reaktsiooniga trifenüülmetaanirea värve suuremal hulgal. Värv kinnitub tugevamini ning ei tule lühiajalisel (10 - 30 sekundit) etanooli või atsetooniga pesemisel ära. Graamreaktiivsus annab tunnistust mitmetest iseloomulikest füsioloogilistest ja biokeemilistest omadustest ja on rakendatav olulise baktereid iseloomustava süstemaatilise tunnusena
ained. Erinevused: autotroof glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso dissmilatsiooni protsess. Glükoosi kagundamise käigus saadakse ATP-d. glükoos suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. maksas) . Glükoosi tsitraaditsükkel: toimub mitokondri sisemuses. Lähtained on Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on hingamisahel: toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel
Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm, lastakse jahedas käärida ja laagerduda ning villitakse alkoholkäärimisel eraldunud CO2 rõhu all pudelitesse, purkidesse või vaatidesse. Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5% Veini valmistatakse peamiselt viinamarjamahlast, mis on rikas glükoosi poolest. Mahl saadakse viinamarjade pressimisel ning kääritatakse pärmi lisamisel. Punased veinid valmistatakse tumedatest viinamarjasortidest, jättes käärimise algul osa marjakestei mahlasse
Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.) Keskkondlikud Atmosfäär (sissehingatavad mikroorganismid võivad olla patogeensed- gripp) Tööstused ja transpordi vahendid (õhku eralduvad erinevad hingamist kahjustavad aineosakesed) Kehv ventilatsioon (mikroorganismide kiire paljunemine) Kehtestatakse erinevaid seadusi ja reegleid, et vähendada saastet. Näiteks tänavapuhastusmasinad
Te ei saa ka pidevalt kontrollida filtritest läbivoolava vee koostist ning tagada, et vesi ei sisalda keemilisi elemente, mis võivad kahjustada filtreerimissüsteemi. Tallinna Vesi on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine.Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. Mõningaid ühendeid aitavad kontsentreerida mikroorganismid. Mikroorganisme - baktereid, seeni, vetikaid ja viiruseid esineb maasügavuses kui ka kõige puhtamas veetorus. Hapniku puudusel saavad nad oma energia metaanist ja mitmesugustest teistest veesleiduvatest orgaanilistest ning anorgaanilistest ainetest, moodustades torude siseseintele limase biokile. Biokiles elutsevad mikroorganismid võivad toota konkurentide mahasurumiseks keemilisi aineid. Lisaks ka nende rakusisaldised
karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi.
anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid · Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid · Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) bakterid ja osa vetikaist © Merle Ööpik, EMÜ PKI 2 Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: © Merle Ööpik, EMÜ PKI 3 Fosforiringe lihtsustatud skeem: !!! OLULISED MÕISTED: aineringe, väike ja suur geoloogiline aineringe, biogeokeemiline tsükkel, bioloogiline
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes
rohttaimede osadest Huumushorisont koosneb tumedast huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont pruunikas kiht, Lähtekivim kuhu vesi uhub toitained ülemisest kihist Lähtekivim materjal, millest muld on kujunenud, näiteks liivakivi, lubjakivi, moreen Kes elavad mullas? Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri
Lakid, värvid, lahustid, metallid. Kütused, õlid, mürgised gaasid. Pestsitsiidid, kantserogeenid, allergeenid, ravimid, puhastusvahendid, happed Ehitusmaterjalid, mis sisaldavad keemilisi ühendeid. Kemikaalide toime organismile Eristatakse kolme peamist organismi kahjustuse teed: hingamisteede kaudu, seedekulgla kaudu, naha kaudu. Kemikaali toimest olenevalt võivad mõjutatud saada peaaegu kõik meie organid- organsüsteemid: Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bakterid, viirused, seened, tolmulestad, rakukultuurid, mikroorganismid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Makroorganismid: Taimed, linnud, loomad, putukad, kalad jne. Bioloogiliste ohuteguritega nakatumine toimub Nakatumine võib toimuda: õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude),
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim
Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja vara. Kemikaali ohtlikkuse alamäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda ja vara. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes TOIDUAINE- aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks töötlemata kujul või toorainena toidukauba või roa valmistamisel. TOIT- toiduaine, toidukaup, roog TERVIST OHUSTAVAD TEGURID: · looduslikud mürkained · toidu lisaained · valed toitumisharjumused · keskkonna saastatus · patogeensed mikroorganismid TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 1. Inimesed · Personali hügieen · Tööriietus · Koolitus 2. Toiduaine · Turvaline varustaja · Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed" (lõikelauad, seadmed) · Serveerimine · Toidujäätmete õige majandamine 3. Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
