TALLINNA TEENINDUSKOOL Elisabett Evestus T11ME MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD...
Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja...
Peale aktiivsuse määratakse ka -kultuuride faagitundlikust, lüsogeensete tüvede olemasolu, tüvede hemolüütilist aktivsust, tüvede kuuluvust mesofiilsete ,termofiilsete hulka, keedusoolatundlikus, sapisoolade ja fenoolitundlikus.metüleensinise tundlikus, termoresidentsus, kasutada erinevaid süsiveiskuid, proteolüüsi, lipolüüsi, sereoloogilistesse gruppidesse kuuluvust. 32. Hapendamine ehk kääritamine ning selles osalevad mikroorganismid Hapendamine-bakterite toimel suhkrud-piimhappeks.Keemiliselt toimub anaeroobne glükolüüs ehk glükoosi osaline lõhustumine.Algselt püroviinmarihape-siis piimahpe ja või etanool.Homofermentariivsel tekib piimahape. Heterofermentatiivsel- piimhape, äädik, sipelg, propioon ja sidrunhape ja etanool. Käärimisel osalevad : Bakterid(acteobacter-prod.süsivesikust äädikhapet, streptococcus-köögiviljadelt., Leuconostoc-produt.piimhapet.,Pedicoccous-köögiviljade ja õlle kääritamisel,...
Elu algas väikese ulatusega. Esimene organisme ühte rakku. Mõnikord väikesi rühmi rakkude moodustumiseni. Lõpuks, need mikroorganismid kujunenud keeruline kärg organismid. Asjaolu, et mikroorganisme on siiski olemas juba täna paljudes eri vormides, on märk sellest, kvaliteeti see algne elu vormi. Mikroorganismid on kohandatud elutsevad peaaegu igas maailma nurgas. Nad elavad ookeanid ja järved, kui need annavad väärtusliku toidu allikas suuremad organismid. Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid...
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
Mikroorganismid Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud....
Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, hallitusseened, vetikad, pärmid ja algloomad. 1. Bakterid- Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ausmees MK-14-TE MIKROORGANISMID Kirjalik töö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kristel Ausmees Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks....
Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis kui nad on ennast mugavalt toa nurka sisse seadnud. Hallitusseente paljunemine Paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitte suguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride ehk eoste abil Hallitusseente ehitus Eosest areneb niidistik. Kogu niitide mass moodustab seene keha. Pärmid Päristuumsed mikroorganismid . Sõnaga ''pärm'' seostatakse tavaliselt pagaripärmi. Tegelikult on olemas väga erinevaid pärmseeni. Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 liiki. Pärmid on ainuraksed. Kuju Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Toimub, kas pungumine või pooldumine. Algloomad Enamik algloomi on üherakulised organismid. Algloomade keha latab õhuke elastne kiht. Algloomadel toimub ainevahetus pellikulli kaudu. Kogu elutegevus toimub neil ühes rakus....
Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omade...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid ..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine...
2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja kui ei pese hambaid juba 2-3 päeva siis on katukiht väga paks. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui katt on olnud hambal pikka aega siis hakkavad selle küljest ladestuma mineraalsoolad. Hambakivi tekkele vastuvõtlikumad on pehmet ja süsivesikute rikast toitu söövad inimesed. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetel külgedel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel külgedel. KASUTATUD KIRJANDUS http://web.zone...
Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad...
Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad...
Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid , mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad...
3. õhu koostise mõju köögivilja arengule ja kasvule 1)Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed õhust O2 ja CO2 2)O2 vajatakse hingamiseks, 3)CO2 fotosünteesiks (FS), 4)Taimed toodavad ise fotosünteesi käigus O2 ja selletõttu ei esine taimede maapealsetel osadel O2 puudust. 5)Sageli võib O2 puudust esineda juurtel. Seda põhjustavad · mullas elunevad mikroorganismid · liigne mullaniiskus 6)Täiskasvanud köögiviljataimed vajavad päevas 500...550kg/ha CO2 7)Hästi haritud ja orgaanilise väetisega väetatud mullast eraldub ööpäevas kuni 500kg/ha CO2 Väheviljakatel muldadel eraldub CO2 kuni 10 korda vähem Väheviljakatel muldadel kannatavad taimed nii toitainete puuduse kui ka CO2 puuduse all. CO2 puuduses väheneb taimede fotosünteesi (FS) intensiivsus...
Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel...
TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel: 1) Taara materjal: plastpudel 2) Taara täidetus: 2/3 3) Proovi konserveerimine: ei tohi konserveerida, max säilitusaeg 24h, külmikus 4 C juures...
Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale)...