Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "taimkate" leiti 519 faili

taimkate – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS  TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST  ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE  VEE-EROSIOON – 56%
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
247 allalaadimist
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmast...

Geograafia - Keskkool
275 allalaadimist
4
docx

Muldkate ja Taimkate

Paepealne muld ­ kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld ­ Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartl...

Geograafia - Põhikool
19 allalaadimist
21
doc

Eesti taimkate

floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid...

Eesti taimestik - Tartu Ülikool
31 allalaadimist
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste a...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
155 allalaadimist
29
ppt

Taimkate

ee, tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer,...

Bioloogia - Kutsekool
24 allalaadimist
9
doc

Eesti taimkate

(3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarik...

Maastikuhooldus - Eesti Maaülikool
28 allalaadimist
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ­ ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus ­ floristika. Nt. liikide loen...

Bioloogia -
6 allalaadimist
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid...

Loodusteadus -
9 allalaadimist
13
odt

Tartumaast kokkuvõte

Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed...

Geograafia - Põhikool
46 allalaadimist
4
doc

Ökosüsteemid - Raba

Ökosüsteemid Raba Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse ­ älvestesse ja lauga...

Bioloogia - Keskkool
103 allalaadimist
11
doc

India Referaat

KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed...

Geograafia - Kutsekool
104 allalaadimist
10
doc

Otepää kõrgustik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuha...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
41 allalaadimist
14
doc

Eesti taimestik

Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, mu...

Eesti taimestik ja selle... - Eesti Maaülikool
89 allalaadimist
4
odt

Põhikooli Palumaad iseloomustav referaat Geograafias

PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on te...

maailma loodusgeograafia ja... - Põhikool
8 allalaadimist
8
doc

Referaat Lääne-Eesti Madalik

Vinni-Pajusti Gümnaasium Lääne Eesti madalik referaat Getter Anett Arro 9A Õpetaja Siiri Seljama Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinn...

Geograafia - Põhikool
16 allalaadimist
12
ppt

Sakala kõrgustiku esitlus

Sakala kõrgustik Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haan...

Geograafia - Keskkool
16 allalaadimist
17
doc

Šveits - referaat

Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · R...

Geograafia - Keskkool
28 allalaadimist
6
docx

Võru-Hargla nõgu

LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar...

Eesti maastikud - Kutsekool
12 allalaadimist
2
docx

Kõrbestumine

Kõrbestumine Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast ­ 2 miljardile inimesele. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas ­ peale hästi tuntud...

Geograafia - Põhikool
17 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun