- sisustus jookide jahutamiseks , säilitamiseks temp.+10°...+12° - sisustus TO jahutamiseks, lühiajaliseks säilitamiseks temp. +2°...+6° - külmutatud TO säilitamiseks - -18°C Paigutuse järgi: seinaäärne, saarekujuline, üksikuna, liinikujulisena Külmkapid Kiirestiriknevate toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks Korpus emailitud või värvitud terasplekist, sees alumiiniumplekk -nende vahel termoisolatsioon Uksi üks kuni mitu, riiulite vahekaugus reguleeritav Kapis termoregulaator vajaliku temp.säilitamiseks Temperatuuri kontrollimiseks termomeeter Külmutil võib olla täheke, mis tähistab temperatuuri külmutis Külmkapid * - temp. kuni -6°C ei võimalda TO külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva *** - temperatuur - 18°C, TO säilimisaeg kuni 3 kuud Külmkapp koos külmutiga Kahe eraldi uksega kapisüsteem
• Valguslembene põuakindel lühipäevataim Välimus • Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud • Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt • Küte • Silo Kasutatud kirjandus • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/185 • http://maakodu.delfi
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi
*Columb’i seadus – kahe laetud keha vahel mõjuv elektrijõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. Laetuid kehasid vaadatakse kui punktlaenguid Punktlaenguteks nimetatakse selliseid laetuid kehi, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. F12 – jõud, millega esimene keha mõjutab teist r – kehade vahekaugus q1 ja q2 – kehade laengud. *Ampere’i seadus – Ampere’i seadus määrab vooluga juhtmele välises magnetväljas mõjuva jõu suuruse ja suuna. F12 – jõud, millega kahe lõpmata pika ja paralleelse sirgjuhtme korral esimene juhe mõjutab teise juhtme lõiku pikkusega l r – juhtmete vahekaugus I1 ja I2 – voolutugevused juhtmetes. *SI ühik 1N/C (njuuton kuloni kohta) = 1 V/m - volt meetri kohta.
8) Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E= F0/F E aine F0-jõud vaakumis (N) F- jõud aines (N) 9) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q E- elektriväli (N/C) F- jõud (N) q- Laeng (C) 10) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad võrdete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu + joonis! 11) Mittehomogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on mittevõrdsete pikkustega mittevõrdsetel kaugustel paiknevad mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub +joonis!! 12) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse elektrilaenguga keha potentsiaalne energia = Ep/q - elektrivälja potentsiaal (dzaul/C) q- laeng (C) Ep- elektrivälja pot. Energia (dzaul)
Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud kondensaatori energia on võrdne kon. Laadimisel tehtud tööga valem Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad.
maanteeäärse takistuse korral. 6.Põrkepiirde noutav ulatus piki teed enne ja pärast viadukti? Vastus: Sillale ja viaduktile tuleb sõidutee serva ette näha põrkepiire kõrgusega 0,75 m või betoonrinnatis 0,60 m.Põrkepiirde ulatus enne ja pärast silda, viadukti või estakaadi sõltub projektkiirusest ningrajatise kõrgusest, selle all oleva maantee või veekogu pinnast 7.Tähispostide paigutunõuded rõhkõverikule R=201-700m? Vastus:Plaanikõveriku raadius R=201-700m ,Tähispostide vahekaugus kõverikul on 25m. 8.Äärekivi olemasolul pooljäiga piirde ulatus äärekivist? Vastus:Sõidutee äärekive kasutatakse parklate, tänavate ja sissesõiduteede piiritlemiseks. Sõidutee äärekivide mõõdud on 1000x290x150 mm. Need äärekivid jäetakse sõltuvalt projektist teekattest välja 100-150 mm. Sõidutee äärekive võidakse valmistada nii graniit- kui paekivikillustiktäitega. 9.Nõuded piirde lõpuosal?
seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse vabakujulisel hekil välja tugevasti alla rippuvad ning vanad kuivanud oksad. Vabakujuline hekk Kääbushekk ehk bordüür · On dekoratiivhekk ja omab kujunduslikku funktsiooni. · Võib olla: 1.sirge 2.korrapäraselt looklev 3.mustreid moodustav 4.piirab suuri lille või roosipeenraid. · Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe
ulatub õie läbimõõt 8 - 10 cm-ni. Need on armastatud tulbid varase õitsemise, täidisõie ja tugeva varre tõttu, mis kompenseerib väikese värvivaliku. Tuntumad sordid: Abba*, Crimsonia, Electra, Monsella. Triumftulbid on aretatud lihtõieliste varajaste tulpide ja lihtõieliste hiliste tulpide ristamise teel. Selle rühma tulpe iseloomustab tugev vars ja kaunis õie kuju. Lille värvivalik on väga lai. Triumftulbid on keskvarased, taime kõrgus 25 - 40 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 5 - 10 cm, kui jätate taimed 2 - 3 aastaks samale kohale, siis on sobiv 10 - 15 cm vahe. Triumftulbid sobivad kasvatamiseks peenral ja lavas, samuti ajatamiseks. Suurepärased pika vaasieaga lõikelilled. Tuntumad sordid on: Abra*, Arabian Mystery, Attila, Bastogne jt. Darwinhübriidtulbid Ristatud tulemus. Lillel on suurem õis, tugevam ja pikem vars, mistõttu hakati neid ohtralt kasvatama lõikeõiteks. Darwinhübriidtulbid sobivad kasvatamiseks peenral ja lavas
Raudtee Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880
spordiga Pere jaoks on väga tähtis füüsiline vorm ja terve keha. Selleks ka on aeda kujundatud tervisele kasulikud taimed. Asukoht Krunt asub Ülenurmes, uuselamu piirkonnas. Krundi suurus on 1908 m² Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel
Raskusvlja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)
F12 = k F12 = K Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: r2 , Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: r2 , kus F12 jõud, millega esimene keha mõjutab teist, (paralleelsete juhtmete korral) kus F12 jõud, millega r kehade vahekaugus, q1 ja q2 - kehade laengud. esimene juhtmelõik mõjutab teist, r juhtmelõikude vahekaugus, I1 ja I2 voolutugevused juhtmetes, , l1 ja l2 juhtmelõikude pikkused,. Ühepikkuste juhtmelõikude korral I1 I 2
välja kui ka magnetvälja. Magnetvälja tekitab el.välja muutumine ja vastupidi. Igal püsimagnetil on kaks poolust, aga alati paarisarv. Poolus on see koht kus magnetväli on tugev. Poolusi määratakse maakera järgi(N,S). B-vektor-magnetiline induksioon. 1820. taani füüsik Oersted avastas, et el.vooluga juhe mõjutab kompassi nõela ehk magnetit. Samasugused voolud tõmbuvad, erinevad tõukuvad. Kui ka paralleelse, lõpmata pika ja peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise voolu puhul. Ampere'i jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga: magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa, pöial näitab juhtme liikumise suunda(alla)
negatiivselt laetud plaat. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL *Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. *Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest laengust. *Kehade liikumine ei sõltu potentsiaalide nulltasemest. Ekvipotentsiaalpind ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. *Seal, kus ekvipotentsiaalpindade vahekaugus on väike, on elektriväli tugev. *Potentsiaal muutub kõige kiiremini liikumisel piki elektrivälja jõujoont. *Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. ELEKTRILINE PINGE elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. *Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest kohast teise. *Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J
Asetades kaks ühesugust metallplaati paralleelselt ja nad võrdsete kuid erinimeliste laengutega, siis tekitavad nad homogeense elektrivälja. Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti jõujoontega , siis liigub ta edasi paraboolselt
PÕHIVARA Õppeaines ,, LIIKLUSSÕLMED" 1. Kui suur tohib olla üldjuhul ristmike vahekaugus maanteedel ? Kiirteedel 10 km I klassi maanteedel 5 km Linnalähisvööndis vastavalt 5 km ja 3 km. 2. Kuidas määrata eritasandiliste ristmike vajadus ? Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena Muudel juhtudel lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja - suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse
potentsiaal e, kuid suge q/e jääb muutumatuks. See ongi võrdne juhi mahtuvusega. (Mingi joonis Juhi mahtuvus on 1 farad, kui 1 kuloni suurune laeng tekitab sellel Ainult 1voldise potentsiaali. Kondensaatorid.- Omavad tunduvalt suuremaid mahtuvusi kui üksikjuhid. Joonis . > q- kondensaatori ühe elektroodi laeng. U- elektroodide vaheline pinge Kondensaatoril on seda suurem mahtuvus mida: 1. Suurem on elektroodide pindala ,,S" 2. Väiksem on elektroodide vahekaugus 3. Suurema dielektrilise läbitavusega aine on elektroodide vahel. Omadused ja kasutamine: 1. Põhiomadus- elektrilaengu salvestamine ja säilitamine. Laetud kondensaatori valem Wp=CU 2/2 2. Saab eraldada kiireid voolvõnkeid aeglastest, nt. kõlar 3. Saab vähendada elektrilisi häireid või kustutada lülitamisel tekkivaid sädemeid. 4. Häälestatakse raadioid ühele sagedusele 5. Saab genereerida kõrgeid sagedusi. Kondensaatorite ühendamine patareideks 1.Rööpühenduses kogumahtucus
Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel kaugustel ja on mittevõrdsete pikkustega mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub Elektrivälja töö- on võrdeline elektrilaenguga, välja tugevusega ja vahemaaga, mille laeng läbib A=qEs Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise elektrilaenguga(+) keha pot. Energia =Ep/q
Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 Nm2 F =k Kus k =9109 r2 C2 F laengutevaheline jõud (N), q1;q2 laengud ©, suhteline dielektriline läbitavus, r laengute vahekaugus (m) 2. Kirjuta laengutevahelise jõu arvutamise valem SI-süsteemis, kui laengud ei asu vaakumis. Selgita tähtede tähendused ja kirjuta vastavad ühikud. q 1 °q 2 -12 C2 F= Kus 0=8,8510 4 0 r2 N m 2
Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel kaugustel ja on mittevõrdsete pikkustega mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub Elektrivälja töö- on võrdeline elektrilaenguga, välja tugevusega ja vahemaaga, mille laeng läbib A=qEs Elektrivälja potentsiaal φ – näitab, kui suur on selles punktis ühikulise elektrilaenguga(+) keha pot. Energia φ=Ep/q
Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme. 1.5.3 Elektrivarustus Krundile paigaldatud peakilbist veetakse kaabel 70 cm sügavuselt (ohutuslint vedada 30-40 cm kõrgemalt) hoone tuulekotta, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus. Peakaitsme suurus täpsustada tehinilistes tingimustes. Elektrikilbi kordusmaanuduse võib teostada terastraadiga 10 mm, mis paigaldatakse samasse transeesse toitekaabliga või 2-3 maanduseletroodiga ( nurkteras 5x50 mm, 1=3 m, eletroodide vahekaugus 3 m). Valgustid, lülitid ja pistikud valitakse vastavalt ruumi iseloomule. Elutubades nähtakse ette üks pistikupesa elamispinna 3 . Kõik pistikupesad on maandusega. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade isoleerimisega ja lisakaitse rikkevoolukaitse abil. 1.5.4 Nõrkvool ja side Hoone sidevõrk ühendatakse krundi tänavapoolses osas paiknevas AS Elioni sidekapiga kasutades selleks samuti maasisest kaablit. Selle võib paigaldada paralleelselt elektrikaabliga.
võrdeline nende laengutekorrutisega ja voolutugevusega mõlemas juhtmes pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga kus F - jõud, millega kahe lõpmata pika ja paralleelse sirgjuhtme korral esimene juhe mõjutab teise juhtme lõiku l, r-juhtmete kus F jõud, millega esimene keha mõjutab teist, vahekaugus, I1 ja I2- voolutugevused juhtmetes r kehade vahekaugus, q1 ja q2 - kehade laengud Välja kirjeldab elektrivälja tugevus(E-vektor) Välja kirjeldab magnetinduktsioon(B-vektor) SI ühik 1N/C (njuuton kuloni kohta) = 1 V/m - SI ühik tesla1 T = 1 N/(A m) - njuuton ampri ja volt meetri kohta meetri kohta Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 Sirgvoolu I1 magnetinduktsioon
Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkestab liikumist täielikult (liigendite vahekaugus muutumatu) · Elastsed kujutatakse vedruna Ühesidemeline tugi · Ehk liikuv tugi tõkestatud on vertikaalne liikumine ehk siire (pööre ja ristsuunas liikumine vaba)
Kondensaator Kondensaator ● Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent ● Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, ehk võime salvestada elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. ● Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida väiksem on plaatide vahekaugus (d). ● Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb läbi vahelduvvoolu. Ehitus ● Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. ● Plaatideks on õhukestest metalllehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad. ● Elektroodide küljest lähtuvad kaks ühendusviiku või kontaktpinda. Liigitus
jaotatud pooleks ning mängitakse poolel väljakul. Pall pannakse mängu serviga. Blokk loeb tervel platsil. 32. Mäng paaris, poolel väljakul, rünnak 3m joone tagant- Mängijad on paaris, plats on jaotatud pooleks ning 34. Paariliste vahekaugus on mängitakse poolel väljakul. 9 m. Üks paariline viskab palli Hüppelt rünnak peab toimuma 4,5 m kaugusele, teine jookseb 3m joone tagant. Pall pallile alla, peatub hüppesammuga ja: püüab palli vasakule. Teine liigub altsöödu lähteasendisse/ juurdevõtusammudega külje söödab palli altsööduga tagasi. suunas ja söödab pallid
1- Elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 2- Pööriselektriväli on väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 3- Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. 4- U = v*l*B= sin , kus v- juhtmelõigu kiirus(m/s), l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumise...
elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia. roo= Es homogeenne elektriväli- elektriväli, kus kogu ruumis on E vektor ühesuguse pikkuse ja suunaga. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, mille vahekaugus ei muutu. töö A=Eqs ekvipotentsiaalpinnad- ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. Joonised: ekvipotentsiaalpinnad, elektrivälja jõujooned.
Põhipikettide vahele paigutatakse vastavalt vajadusele plusspiketid (reljeefi muutumise kohtades, trassiga ristuvad kraavid või teed). Kõverate mahamärkimisel on vaja murdjoon kõvera alguse ja kõvera lõpu vahel asendada kaarega. Selle toimingu tulemusena lüheneb trass mõõteliia D võrra. Oluline on, et tangenslõikudele jäävate põhipikettide vahe jääks samaks (100 m). Selleks peab enne pöördenurka paikneva piketi ja peale pöördenurka asetseva piketi vahekaugus olema 100+D m. Peale pikettide ülekandmist kõverale jääb nende vahekaugus võrdseks s γ =180 ° 100 m-ga. Pikettide kandmiseks kõverale tuleb leida kaare kesknurk π∗R . Piketi asukoha kaarel leiame suuruste x=R∗sinγ ja y=R∗(1−cosγ) kaudu.
a= kiirendus m/s2 Vo= algkiirus m/s V= lõppkiirus m/s G= 6.67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus
keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus Keevisläbim keevismetall, mis kantakse servavahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega. Võib olla 1-mitu Keevitusjärjestus Keevitusläbimite keevitamise järjekord: Juured -> külgedelt keskele Keevise laius Keevisõmbluse ja põhimetalli lõikejoonte vahekaugus toote esipinnal
Parem/vasak pool 1 liiklusmärgi nr. 2 liiklusmärgi nr. 3 liiklusmärgi nr. post vasakul 351 0 0 ks valisin TallinnRapla-Türi maantee (tee nr 15). Teeregistri abil moodustasin tabeli kiiruspiirangu märkidest "Suurim kiirus" lõig eaks asuma siin, kuid seda pole. Ristmiku nimetus Risttee number Risttee nimetus Vahekaugus SAKU TEE 11159 Kivi tee 4353 NÕMBKÜLA 11151 Tõdva - Nabala 203 KIISA 11240 Tõdva - Hageri 1945 KIRDALU 11152 Kirdalu - Kiisa 928 VILJANDI MNT KAAR 11153 Kirdalu tee
Rihmülekanded Rihmülekannetest üldiselt Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Eelised – Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) Sujuv ja müratu töötamine Lihtne ehitus ja kasutamine Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused – Suhteliselt suured mõõtmed Rihma väike tööiga Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele Rihmül...
Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat.
fh ,k = 50 ⋅ d −0.6 ⋅ t 0.2 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 47/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Naelte minimaalsed vahekaugused elemendi servast ning otsast α – jõu ja kiu vaheline nurk Minimaalsed vahekaugused või kaugused otsast või servast Vahekaugus või Jõu ja puidukiu Ettepuurimata aukudega Ettepuuritud kaugus vaheline nurk α aukudega ρk ≤ 420kg / m3 420 ≤ ρk ≤ 500kg / m3 a1 0° ≤ α ≤ 360° d < 5 mm: (7+8·|cos α|) d (4+|cos α|) d vahekaugus (5+5·|cos α|) d pikikiudu
Elektrilaeng... *...füüsikaline suurus mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagentilises vastastikmõjus *...füüsikaline suurus mida saab mõõta *...on osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus Elektrilaenguid on ainult 2 liiki, sest looduses on ainult 2 sorti jõude: tõmbe- ja tõukejõude. Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga k kaks 1C laengut 1m kaugusel vaakumis mõjutavad teineteist jõuga k - elektriline konstant q elektrilaeng r - laetud kehade vaheline kaugus juhid ained milles vabade laengukandjate arv on suur dielektrikud (isolaatorid) mittejuhid, väga vähe vabu laengukandjaid pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on sõltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest j...
Kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 3.Elektrivälja tugevuse valem,ühik. E=F/q (N/C) 4.Elektrivälja jõujooned. Mõttelised jooned, mille igas punktis on Evektor suunatud piki selle joone puutujat (jõujoon on inimese poolt välja mõeldud abivahend) 5.Homogeenne elektriväli. Raskusjõu väli(ühtlane, ühesugune väli) Homogeense välja jõujooned on omavahel paraaleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 6.Mida nimetatakse elektrivälja potentsiaaliks? Suurus, mis kirjeldab elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd Töö, mida tehakse laengu liigutamisel ühest punktist teise 7.Töö elektriväljas,valem,ühik. A=U*q (J dzaul) 8.Mis on elektriline pinge? Valem ühik. Elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahe. U=A/q 9.Mida iseloomustab kahe juhi elektrimahtuvus? (juhi) võime salvestada laengut 10.Mahtuvuse valem,tähis,ühik.
nende vahel. Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne, ristuvate korral 0.*Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmberjõud, vastassuunaliste voolude korral tõukejõud*Jõud on alati risti juhtmelõoiguga, millele ta mõjub. Kui kahe paralleelse lõpmatu pika ja lõpmatu peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1 meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkkuse iga meetri kohta jõud siis on voolutugevus 1 amper. Magnetväljas vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkuse l ja siinusega nurgast alfa voolu suuna ning magnetväljka suuna vahel Ampere seadus.Ampere jõu
Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. INP-profiiliga Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt tala F üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib Tugi võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: Tala konsoolne 1. Koostada arvutusskeem (valitud ots mõõtkavas), arvutada toereaktsioonide
E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahud (DVD,CD) DVD - 1,4GB; 4,7GB; 8,5GB CD - 200MB, ..., 700MB, ... 9.Nimeta hiirega tehtavad tegevused. * osutamine * klõpsutamine(klikkamine) * vedamine 10.Nimeta mängukonsoole. * juhtnool * mängupult * rool koos pedaaliga 11.Kirjelda monitori olulisemaid parameetreid. * Ekraani suurus * Kaadrisagedus * Ekraanelementide vahekaugus 12.Nimeta erinevat tüüpi printereid. * Maatriksprinter * Tindiprinter * Laserprinter * Termoprinter 13.Mida tähendab 1MHz ja 1GHz? MHz (1megaherts) GHz (1gigaherts=1miljard lülitusimpulssi sekundis) 14.Nimeta emaplaadil paiknevad komponente. * mikroprotsessor * püsimälu ROM (Read-Only Memory) * muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim
Raudtee Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid)
vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud. Oluline on ka see, et need asuksid rühmiti üksteise lähedal, nii et nende vahekaugus ei ületaks 500 meetrit vahemaad, mida harivesilik suudab maismaal läbida. Peale veekogude vajab harivesilik ka maismaa- elupaiku ning sobivaid talvituskohti. Suve teisel poolel võib harivesilikke näha kuival maal, kus nad päeval peituvad kivide, puurontide või kändude alla või poevad samblasse. Välja toituma tulevad nad alles ööhämaruses. Talvituspaikadena eelistavad harivesilikud mitmesuguseid urge, kännualuseid ja kivikuhilaid, kuid sageli võib neid leida ka keldritest.
asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis nitab nurga muutumist mingi aja jooksul. w=f/t w - nurkkiirus | f - prdenurk.| t -. aeg joonekiirus - on ringiliikumisel lbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. V=l/t | v- joonkiirus|l-teepikkus|t-aeg radiaan - on selline kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on vrdne selle ringjoone raadiusega.
kehale.(vektoriaalne suurus) Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeennseks nim elektrivälja, kus e-vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune, suuruselt ja suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet.
hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. 4. Ampere’i seadus käsitleb jõudusid elektrivoolu ja magnetvälja vahel. A) ühesuunalised voolud tõmbuvad B) vastassuunalised voolud tõukuvad C)Voolujuhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne kui need juhtmed on paralleelsed. D)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 5. Kui kahe paralleelse ja lõpmata pika ning lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meeteri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmes üks amper. 6. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on vektoriaalne ehk, võib nimetada E-vektoriks. E-vektori suund ühtib positiivse laenguga kehal mõjuva jõu suunaga. (positiivselt suunatud negatiivsele) 7
nr. 1 mõõdetud joonepikkus. Töövahendis: Arvuti, taskuarvuti, pliiats, paber Metoodika:Joonte pikkused ristkoordinaate kasutades: kasutasin tabelis 1. x ja y koordinaate. Selleks, et saada joonte otspunkti vahelist kaugust, lahutan ühe punkti x koordinaadist teise x koordinaadi ja vahe võtan ruutu liites omakorda sellele esimese ja teise punkti y-koordinaadi vahe ruudu, saadud arvust võtan ruutjuure mis ongi vahekaugus kahe otspunkti vahel. Kaugused on toodud tabelis 2. Joontepikkused Geodeetiliste koordinaatide järgi arvutatud: kasutasin tabelis 1. B ja L koordinaate, sisestades need alljärgnevale internetiaadressile:tp://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl . Saadud kaugused on tabelis 2. Plaanilt Ristkordinaatide Geodeetiliste S-mõõd S-mõõd S-e Joon mõõdetud S- järgi arvutatud koredinaatide S-arvut
muutub keha poolt läbitud teepikkus sama palju. Kõik muu on mitteühtlane. 3) Kulgev ja pöörlev liikumine Kulgeva liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga. Pöördliikumisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erinevat trajektoori ringjoont. Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus keha alg- ja lõppasukoha vahekaugus mõõdetuna piki trajektoori. Vektor on suunaga sirglõik. Nihkeks nimetatakse kahe punkti vahelist kaugust mõõdetuna linnulennult. Nihkel on suund. Füüsikalised suurused jagunevad kaheks: 1) Vektoriaalseteks (kiirus, kiirendus, nihe jne) neil on suund 2) Skalaarseteks (teepikkus, temperatuur, voolutugevus jne) neil pole suunda Vektoriaalset suurust iseloomustavad: suund, arvväärtus ja rakenduspunkt.
km2 (näiteks Aseni ja Marleni järvede saartel), kuid 66 põhja-laiuskraadist alates on keskmiselt 1 paari koduterritooriumiks 200-300 km2 (Poole 1989). Soomes leitud kõige kõrgem asustustihedus on 5-7 paari 100 km2 kohta (Saurola 1986). Kahe asustatud pesa vähim kaugus Eestis oli DDT aegse populatsiooni madalseisu ajal Alutagusel umbes 4 km (Randla 1976), 2005. aasta teadaolev vaikseim vahemaa kahe asustatud pesa vahel oli 0,8 km. Kuid vaikseim pesade vahekaugus oli 2001. aastal Emajõe-Suursoos vaid 500 meetrit. Maakondade asustustihedused (paare 1000 km2 kohta) on järgmised: - Võrumaa 4,3 - Tartumaa 3,4 - Ida-Virumaa 3,3 - Valgamaa 3,0 - Põlvamaa 1,9 - Viljandimaa 0,9 - Jõgevamaa 0,4 - Läänemaa 0,4 Pesitsustihedused meie tihedamalt asustatud piirkondades on järgmised: Emajõe-Suursoo kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km
d = 35 mm, D =72 mm, Laagri põhiparameetrid: d =35 mm, D =72 mm, B = 17 mm, r =2 mm, C =25,5 kN, Co =13,7 kN. Aeglasekäigulisele võllile valin laagri kergest seerias: Laager 211 d =55 mm, D =100 mm, Laagri põhiparameetrid: d =55 mm, D =100 mm, B =21 mm, r =2,5 mm, C =43,6 kN, Co =25 kN. 17 5. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused 1.Aeglasekäigulise võlli laagrireaktsiooni vahekaugus: lA= list + B = 61 + 21 =82 lA=82 2. Aeglasekäigulise võlli siduri radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: lsd = l2 + lk2 - = 56+69 21/2 = 114,5 2 lsd=114,5 3. Kiirekäigulise võlli laagrireaktsioonide vahekaugus: lK = llõ +B =61 + 17 = 78
mõjutatavate jõudude toimel. Nöörid (köied, paelad) võivad venida, samas mõned ka kokku tõmbuda, sõltuvalt nende materjalist ja valmistamise tehnoloogiast. Mingi kindla pikkusega võrgulina rakendamisel selisele on viimane seda pikem, mida suuremad on rakendussilmad. Rakendussilmade suurus ja kuju peavad olema muudetavad. Kui rakendussilma silmasamm on võrdne rakendusniidi sõlmede vahekaugusega selisel, on tegemist rakendamisega ½ peale. Kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on väiksem rakendussilma silmasammust, on tegemist üle ½ 2 rakendusega. Juhul aga, kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on suurem rakendussilma silmasammust, on tegemist alla ½ rakendusega. Vajalik võrgulina silmade avatus tagatakse seega õige rakendusniidi sõlmede vahekauguse määramisega selisel, seda suurendades või vähendades teatud % võrra. Silma avatus (pikkust või kõrgust pidi) määratakse silma vastassõlmede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
