8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled
Hoovus Ja Triivi Teooria 1.PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...
Hoovus Ja Triivi Teooria 1.PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...
Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale. Tihedushoovus-tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Vesi liigub suurema tihedusega alalt väiksema tihedusega alale. Kompensatsioonihoovus-äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus.
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm.
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka...
Piirnevate merede v. ookeani(de) iseloomustus (kas on soojade v. külmade hoovuste läheduses): Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Hoovused: Angola hoovus,Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus,Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus. Argentiina asub sooja hoovuse lähedal. pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61) Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi, Paraná jõgi, Pilcomayo ,Uruguay jõgi. suurimad järved
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...
4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5.Põhja-Atlandi hoovus ja selle mõju Euroopa kliimale. Mida enam põhja poole liikuda, seda tugevam on Põhja-Atlandi sooja hoovuse mõju. 6.Euroopa eri piirkondade jõgede iseloomustus. Suuremad jõed. Põhja-Euroopa Ida-Euroopa Lääne- ja Kesk-Euroopa lühikesed jõed pikad jõed suured jõed kiire vool aeglane vool kiire vool suur lang laiad madalad lammorud lai soostunud org
mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti. Külma hoovuse korral on asi vastupidine. Hoovused ja sademed Külm hoovus tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket.
Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused
Koostas kapten A. Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant C 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 16 * 30,6 N ; 1 = 20 *15,6 E ) punkti B( 2 = 40 * 54,7 N ; 2 = 64 * 35,9 E ) .Leida LV ja PV; Teha joonis. 2. Dk = 45,6 miili; e = 21 m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 220* TP = 130* d = 7,2 E. = 4.6 E =5* v / p =8 * v / p Leida: MK; KN; KP; MP; KrK ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; Sitikas ja hoovus ning triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp-punkti koordinaadid;( 1 = 55 * 45,0S ; 1 = 113 * 33,7W ) KK = 202*; LNV = 512 miili 5. Km = +10*; lg = -10% . 2 = ?; 2 = ? Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking.
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt
Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev soe hoovus
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe. 3. Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist. Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda)
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7
ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas. Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning põhjustavad kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. ÜLESANNE Nimeta maailma tähtsaimad külmad ja soojad hoovused, milline neist ja kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida-Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne- Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus. Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus
Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojast Mehhiko lahest, jaguned siis Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub Põhja- Atlandi hoovusena ka ümber Skandinaavia poolsaare. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia poolsaare fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa näiteks omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Fjord- pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin. Kui võrrelda meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi
passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades paguveest Näited Põhjapassaathoovus Brasiilia? Alaska, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus Mosambiigi? California hoovus, Kanaari hoovus 2) Too 5 näidet hoovuste mõjust keskkonnale 1) Ühtlustavad temperatuuri jaotust maailmameres ja atmosfääris 2) Kannavad edasi setteid 3) Muudavad vee koostist (õhk, biogeenilised)
mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi(www.alkranel.ee). 5. LOOMASTIK
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need
ekvaatorist põhja pool , vihmametsa puna-kollased ferraliitmullad, , 20-30kraadi keskmine temperatuur , 2000-3000 mm aasta keskmine sademetehulk , Madalrõhkkond , kagutuuled ,troopilise tsükloni suund , ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekuala,kõrgeim ala 2954km , lõuna aasialased ,katoliiklased,2,1-3.0 rahvuslik iive , elutustase on madal , 2 veeringet , suur ja väike . ***külmad hoovused : Läänetuule hoovus , kanaari hoovus, Ida grööni hoovus Peruu hoovus , Läänetuule hoovus Labradori hoovus ***Soe hoovus : Golfi hoovus Põhja atlandi hoovus Lõuna/Põhja passaathoovused ekvatoriaalne vastuhoovus Ilma iseloomustavad tegurid -> pilvisus , sademete hulk , temperatuur , rõhkkonnad tuule suund tuule kiirus . kliima on pikaajaline ilmastiku nähtuste kooslus mis paneme kokku 30 Aasta jokosul. sudu = suits + udu
HOOVUSTEKS. Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt. labradori hoovus, California hoovus, Kanaari hoovus) SÜVAHOOVUSED Tihedam ja raske külm vesi sukeldub polaaraladel ( eriti Antartika mandrinõlval) laskuva hoovusena ookeani põhja poole. Edasi liigub põhjahoovusena aeglaselt troopika suunas, väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval Nt. Peruu hoovus, Benguela hoovus
Suvemussoon toob kaasa sademeid ja suurt õnnetust Indiale. Talvemussoon on maismaalt merele ja ei too kaasa sademeid. GEOGRAAFILISED TEGURID Takistavad õhumasside liikumist. · Mäestikud · Kaugus ookeanidest ja meredest (mereline ja mandriline kliima erinevad sademete hulga ja temperatuuri amplituudi poolest) · Päikesekiirte langemisnurk · Püsivad tuuled · Hoovused (soojad hoovused algavade ekvaatorilt Golfi/Põhja-Atlandi hoovus, Aafrika idarannikul, Ida-Austraalia hoovus, külmad hoovused Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus, California hoovus, Labradori hoovus, Läänetuulte hoovus, mis on ümber Antarktika). Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva, l-poolkeral vastupidi. Hoovus on ühesuguste omadustega veemass. Kui külm hoovus on rannikul võib sinna tekkida kõrb, nt Atacama kõrb, Namibi kõrb Aafrika läänerannikul.
Kindlasti on see arv vähenenud. Seega usun, et mida vähem on kasvuhoonegaase õhus, seda vähem suudavad nad endasse neelata päikesekiirgust ning maakera soojenemine aeglustub. Veel on väga tähtsaks maakera kliimat mõjutavaks teguriks ookeanide hoovused. Näiteks ookeaniasjatundja Latifi sõnul panustab Vaikse ookeani ostsillatsioon ehk rõhkkondade tugevuse muutumine jahutavat mõju atmosfäärile. Seal liigub piki Lõuna- Ameerika rannikut põhja suunas külm Peruu hoovus. See Vaikse ookeani hoovus toob ekvaatori juures pinnale suure koguse külma sügavamate kihtide vett. See, et temperatuur Maal ei tõuse on aga täiesti normaalne nähtus, jahtumise faasid on loomulikud. Samas, kui nii edasi läheb võib tõesti tulla uus jääaeg. Nimelt on Golfi hoovus Atlandi ookeanis nõrgenenud. See on hoovus, mis hoiab Euroopat elukõlblikult soojana. Selle nõrgenemiseks loetakse samuti mitmeid põhjuseid. Golfi hoovust hoiab töökorras mootor, mis on põhjustatud
Ankrupaik- anchorage/berth Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine ...
- Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks - Liikumiskiirus 1-8 km tunnis Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus (põhjaosas liigub edasi läänetuulte mõju all) - Need on soojad hoovused - Äravooluhoovused - Vesi liigub triivhoovuste poolt ärakantud vee asemele - Näiteks: Atlandi ookeanis, Labradori hoovus, Kanaari hoovus, California hoovud - Need on külmad hoovused 2. Süahoovused - Suured - Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval
● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika - läänetuulte hoovus ● Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis - Golfi hoovus ● Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused
on ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis, põhjuseks on lume, liustike sulamine, vihmad jms. Lamm on perioodiliselt suurveega üleujutatud jõeoru osa. 5 ookeani(Vaikne->Atlandi->India->Lõuna->Põhja-Jäämeri) ja üle 60 mere. Mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ning pehmendavad suuri temp.kõikumisi. Looded- tõus ja mõõn, maailmamere veetaseme perioodiline tõus ja langus, mis tekib kuu ja päikese külgetõmbe jõu mõjul. Hoovus on meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Triivhoovus- püsivalt ühes ja samas suunas puuhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jõtkab liikumist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbub allest pikkamisi hõõrdumise tulemusena, näiteks Põhja ja Lõuna passaathoovused. Äravooluhoovus- ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus, nt
Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Selliseid rannikuid võib leida Norras, Uus-Meremaal ning Tsiilis. Eestis sellist tüüpi ei esine. 9. NIMETA 3 külma ja 3 sooja hoovust. Külmad: Kanaari hoovus, Lääne-Austraalia hoovus, Peruu hoovus Soojad: Kariibi hoovus, Norra hoovus, Golfi hoovus 10. Veeringe. JUTUSTA 10 lausega. Veeringe on vee ringkäik. Maa vesi liigub pidevalt maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutuvad vee agregaatolekud. Veeringe on osa Maa ainerigest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike. See soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri. Seal hakkab see
Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised. Norra meri erineb teistest selle poolest, et seal on nafta puuraugud
Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamine usk on luteri usk. Valdav keel on islandi keel, see sarnaneb kunagi kasutatud viikingite keelele. Üle 5 km2 järvi on 27
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...
Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv. · Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb
juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo astanguil sajab 2000-3500 mm aastas. Kuna pinnamood on seal suhteliselt mägine, siis ei ole seal väga tuuline ja külm. GEOGRAAFILINE LAIUS: Madagaskar asub troopilises (lõunaosa)
juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo astanguil sajab 2000-3500 mm aastas. Kuna pinnamood on seal suhteliselt mägine, siis ei ole seal väga tuuline ja külm. GEOGRAAFILINE LAIUS: Madagaskar asub troopilises (lõunaosa)
Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa.
liitrit in kohta. Millest selline vahe? Elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Vee puuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. 2. Too vähemalt üks näide inimtegevuse kahjulikust mõjust veekogudele. Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette. 3. Selgita, milline tähtsus on Läänemerel Eesti inimese jaoks ? Meri on olnud toidu allikaks ning kaubanduse vahendajaks. 4. Milline hoovus mõjutab Eesti kliimat ja kuidas ? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab Eesti kliimat ja tänu sellele mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem, samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
Sotimaa ja Norra vahel · Riigile kuuluvad ka lähedal asuvad väikesaared · Pealinnaks Reykjavík Geoloogiline ehitus · Ookeani kohale kerkisid laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare · Saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost · Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks · Leidub ka kihtvulkaane Kliima · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida- Grööni hoovus vahel talviti triivjääd · Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja
Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme
- rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus Madagaskari hoovus Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus Brasiilia hoovus - külmad poolustelt ekvaatorile - kuivust California poolsaart mõjutab külm hoovus California hoovus Tulemaad mõjutab külm hoovus Folklandi hoovus 4)Kaugus merest mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus
õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. · Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala. · Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. · Hoovused panevad liikuma passaadid · Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem · Külm hoovus on ümberolevast veest külmem. · Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused · Poolustelt külmad hoovused · Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima · Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16.juulil 2010 toimus suur naftareostus, kui gaasijuhe plahvatas sadamas Dalian. See tekitas laiaulatusliku tule. Umbes 1500 tonni levis üle merepinna mille pindala oli 430 km
39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus, seetõttu on veepinna temperatuur kõrge ja aurumine suurem kui sademete ja jõgedest voolanud vee hulk. Vee temperatuur ja jääolud. Vahemere eraldatuse tõttu on veepinna temperatuur väga kõrge augustis 22-26°C kohati isegi 30°C, veebruaris põhjaosas 10-12°C idaosas aga 16-17°C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Vee liikumine. Vahemeres asub 4 hoovust. Need on Baleaari hoovus, Türreeni hoovus, Joonia ja Levandi hoovus. Rannikud. Vahemere ranniku alad on üldiselt mägised ainult Surti lahe ranniku ja egiptuse ala on madal. Foto 3. Vahemere rannik. Rannikuriigid. Vahemerd ümbritsevad paljud riigid. Vahemere ranniku riigid on Hispaania, Prantsusmaa,Itaalia, Malta, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Serbia, Albaania, Kreeka, Türgi, Süüria, Küpros, Liibanon, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko. Keskkonnaprobleemid.
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
