MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
Looduskaitse eesmärgid Eestis ja selle korrladus Looduskaitse Eestistkorraldab keskkonnaamet Hoida elupaiku, ohustatud liike ja maastike ning säilitada kultuuripärandit Võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, puhtust ning tuvustada Eestimaa loodust turistidele Kaitsealad Rahvuspargi Looduskaitsealad Maastikukaitsealad Hoiualad Muinsuskaitsealad Liikidekaitse Eestis 570 taime-, seene- ja loomaliiki Kõik LK I liikide teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla Natura 2000 Üleeuroopaline looduskaitsealade võrgusti 2000. aastal hakati Eestis tõsisemalt rahastama Eesmärk on tagada või vajaduse korral taastada kogu Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund
ja rändlindudele · Hoida ära elupaikade hävimine ja saastumine ning lindude oluline häirimine kaitstavatel aladel · Keelustada kõikvõimalikud laiaulatuslikud ja liigi suhtes valimatud püüdmis- ja jahimeetodid · Kehtestada kontroll linnujahi üle · Piirata lindude kasutamist ärilistel eesmärkidel (Vello Keppart, 2006) Loodusdirektiivi põhjal loodud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad hoiualad esindavad sageli elupaigatüüpe, mis võivad olla Eesti tavalised, kuid on Euroopas haruldased. (Richard B. Primack, 2004) Hoiualad Hoiualad on Natura liikide, elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud alad väljaspool kaitsealasid. Vastavalt linnudirektiivile nimetatakse hoiualasid Euroopa Liidu tähtsusega linnualadeks ja vastavalt loodusdirektiivile loodusaladeks. Nendel aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006)
MLKSB-2 Ruumiandmete kasutamine igapäevaelus Kõige rohkem kasutan igapäevaelus ruumiandmete saamiseks Google Maps teenust, kuna see on kerge ja kiiresti kättesaadav nii arvutist kui telefonist. See rakendus sisaldab linnade kaarte kui ka marsuudiplaneerijat, mis on mulle igapäevaselt väga kasulikuks osutunud. Google Maps näitab ära kõige kiirema ja otstarbekama marsuudi sihtkohta jõudmiseks, ilma et peaks ise erinevaid busside/trollide sõidugraafikuid kokku panema. Samuti on seda võimalik kasutada ka auto juhtimisel kaardi asemel. Pealmiselt olen Google Mapsi abil enne reisi või tundmatusse kohta suundumist tutvunud erinevate ruumiobjektidega nagu näiteks vaatamisväärsused, suuremad hooned ja kauplused. Kõige olulisem on muidugi kohanimede üles leidmine kaardi abil ning erinevate teede ja seal ümbruses olevate metsade ja kaitsealade asukohad. Google Mapsiga saab zoomida objekti üpriski lähedale, nii et mõ...
kaitseks moodustatud loodusalad Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks valitud loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 200 võrgustiku. Kaitse korraldamine: · iga riik valib ise katsemeetmed, mis peaks tagama ohustatud liikide ja elupaikade säilimise · väljaspool kaitsealasid asuvatest aladest saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud.
langus. Kokku on selliseid liike 245. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 00045 000 taime, seene ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselgkirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Kaitse ja hoiualad Eestis 939 kaitseala, 354 hoiuala ja 5 rahvusparki Karula rahvuspark Lahemaa rahvuspark Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Looduskaitse osakonnad Kaitsealade pindalad Eesti merealade pindala, mis hõlmab nii territoriaalmerd kui ka majandusvööndit, on 3 600 000 ha, millest 735 809 ha ehk ligikaudu 20% moodustavad merekaitsealad Paljandid ja koopad pakuvad elupaiku paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele. Ka nende elupaikade seisundit jälgitakse ja
Kaitsealade loomine ja majandamine Eestis Kaitstavad alad on territooriumid, kus inimtegevus on piiratud või üldse keelatud. Neid moodustatakse selleks, et säiliksid Eesti loodusrikkused. Eestis kaitstavateks aladeks ja objektideks on: rahvuspargid,looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, pargid ja puistud, kaitstavad looduse üksikobjektid,vana ehk uuendamata kaitsekorraga alad,kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad alad. Kaitsealade kujunemine Eestis sai alguse 14. augustil 1910. aastal, mil Riia Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil) loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel
elementide säilitamine. PÕHIMÕTTED · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. · ,,ettevaatlikuse ,, printsiip -6- KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KOMPROMISS KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID · kaitsealad · hoiualad · kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid · püsielupaigad ·looduskaitsealasid 129; ·maastikukaitsealasid 149; ·rahvusparke 5; ·vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid117; ·parke ja puistuid 548; ·hoiualasid 343;
Looduskaitseseadus Ta iro Ke p le r J a nno O tt S ve n Ka ljuve e r Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on: 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt t...
Soodne seisund liikide säilimine. KAITSE: Alade kasutamise piiramine Toimingute reguleerimine (metsaraie, küttimine, liikumispiirangud) Loodusharidus ja teadustöö Eestis 922 kaitseala, 22% Eesti territooriumist on kaitse all EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID:
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosünte...
Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära statistika tegemiseks. Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-;randal-;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust.. KAITSEALUSED LIIGID: Kaitse all on: liigid, kivistised, mineraalid ; looduse üksikobjekt ; kaitstavad alad (rahvuspargid, hoiualad, maastikukaitsealad, reservaadid, sihtkaitsevöödid, piiranguvööndid) MIKS? -haruldus! nt käpalised, lendorav -ohustatus! nt merikotkas -kultuuriline väärtus/teaduslik-esteetiline väärtus! nt hiiepuud, kivid -RV kohustused! Nt madal unilook, emaputk -tüüpilisus!!! (iseloomulik teatud vallale, piirkonnale) Nt näsiniin (kasvab mul hoovis:D); talvik VÄITED: Lääne-Eesti ala on MADAL! Kõrgused kuni 20 m üle merepinna.
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
1 ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Seadus määratles kaitstavate loodusobjektide mõiste, milleks on: 1) kaitsealad, 2) hoiualad, 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, 4) püsielupaigad, 5) kaitstavad looduse üksikobjektid, 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 2. Kaitsealad Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. 2.1. Rahvuspargid
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
Vääriselupaikadena valiti välja 19 059 ha. Kaitse korraldamine Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed. Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitseeeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Naturavõrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad. Natura rahastamine Eestis Natura 2000 alade kaitseks vajalikke tegevusi peavad liikmesriigid rahastama subsidiaarsuse printsiibil riiklikest eelarvetest, kuid selleks on võimalik saada kaasfinantseeringut Euroopa Liidu vahenditest. Eestis korraldas Natura 2000 rahastamise käsiraamatut tutvustava seminari: Informeerida Euroopa Liidu rahastusvõimalustest Natura 2000 meetmete jaoks 20072013 perioodil ning tutvustada Teile Euroopa
......... Liiv ja ............................ ............................ ............................ ............................ ...6 ..............4 Hoiualad ........................................................................................................................... ..............5 pargid .............................................................................................................................. ...............5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. ....................................6 Ravimuda ...........................................
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:......................................................................................................... 3 OSA 2..................................................................................................................... 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8...
Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks peakraatrile veel vähemalt 8 väiksemat kraatrit, mida kutsutakse kuivjärvedeks. Kaali kraatrid võeti kaitse alla juba 1938. Aastal. Salaveres asub kaitse all olev Salavere karstiala. Lisaks võib ära märkida, et vallas on kaitse all kolm musta toonekure elupaika ja kolm merikotka elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit.
Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine - Loodusharidus ja teadustöö Lähtepunktid - Tasakaalustatud ja säästva areng - Alternatiivsed võimalused Eesti: 925 kaitseala 22% territooriumist looduskaitse all 5 rahvusparki Eesti kaitstavad loodusobjektid: 1) KA 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid 4) Püsielupaigad 5) Üksikobj. 6) KOV obj (koordi raba) Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse või tutvustatakse loodust Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) Rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, matsalu Looduskaitsealad: nigula, Endla, alam-pedja, põhja-kõrvemaa Maastikukaitsealad: looduspargid, erijuhud
Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata. Nendel kaitsealadel, kus kaitse-eeskiri veel puudub, tähendab võrgustikku arvamine vajadust kiirendada oma töid. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Natura-võrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud. See käiib ka Natura-alade naabruses planeeritavate tegevuste kohta. Kui maaüksus jääb aga Natura-alasse, on võimalik tulevikus saada toetusi EL-st loodusväärtuste
Seal on üks või mitu loodusreservaati, sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit. 3)maastikukaitsealad - kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks. Eritüübid on park, arboreetum ja puistu. Seal on üks või mitu sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit. 1. Hoiualad 2. Kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid 3. Püsielupaigad 4. Looduse üksikobjektid 5. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitseala vööndid 1. Loodusreservaat - kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste
käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis? Kaitstavad loodusobjektid on: 1) Kaitsealad 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid ja kivistised 4) Püsielupaigad 5) Kaitstavad looduse üksikobjektid 6) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealade tüübid ja kaitsevööndid – kes pole varem õppinud. Kaitsealade tüübid: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) Kaitsevööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
Uue seaduse järgi pandi suur rõhk lisaks isendipõhise kaitse korraldamisele ka ohustatud liikide püsielupaikade säilitamisele. 2006. aasta seisuga on Eestis kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega Kaitstavad loodusobjektid Looduskaitseseaduse alusel on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Neist vaid viimaste kaitse korraldamine pole Riikliku Looduskaitsekeskuse ülesanne. Kaitsealad moodustatakse selleks, et jätta alad inimtegevusest, eeskätt just majandustegevusest puutumata või seatakse kindlad tingimused kuidas ala kasutada võib, nii et ei saa kahjustatud see millepärast kaitseala loodi
soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis? Kaitstavad loodusobjektid on: 1) Kaitsealad 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid ja kivistised 4) Püsielupaigad 5) Kaitstavad looduse üksikobjektid 6) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealade tüübid ja kaitsevööndid kes pole varem õppinud. Kaitsealade tüübid: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) Kaitsevööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või
säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitsealad · Kaitse korraldamise · Kaitse alla võtmise korra
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende režiim muutmata. Nendel kaitsealadel, kus kaitse-eeskiri veel puudub, tähendab võrgustikku arvamine vajadust kiirendada oma töid. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Natura-võrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitserežiimi, saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud.
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
Selleks, See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav et ühildada meie looduskaitsesüsteemi Euroopa loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm, Liidu loodushoiu põhimõtetega, lisati viimasesse aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseseadusesse kaks uut kaitstavate looduskaitseala. See võib olla inimestele silmailu loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad. pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 3543 kaitstavat loodusobjekti: 5 rahvusparki, 131 Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: · rahvuspargid · looduskaitsealad · maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Kaitsealad on: 1. rahvuspargid 2. looduskaitsealad 3. maastikukaitsealad. Seadus paneb paika · Kaitse alla võtmise korra · Kaitse korraldamist · Kaitsealad Eesti rahvuspargid:
Looduskaitse põhimõtted: Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seadus paneb paika kaitsvad loodusobjektid: 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 2. hoiualad 3. kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid 4. püsielupaigad 5. kaitsvad looduse üksikobjektid 6. kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust. Seadus paneb paika Kaitse alla võtmise korra Kaitse korraldamist Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), Kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid. hoiualad püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspargid looduskaitsealad maastikukaitsealad - kõrvemaa, vooremaa
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 4) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 5) Hoiualad LKS ja KKK 6) Püsielupaigad LKS ja KE 7) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 8) Natura-alad LKS ja KKK 113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik
VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 111. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 0) Kaitsereziim - Kaitsekord 1) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 2) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 3) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 4) Hoiualad LKS ja KKK 5) Püsielupaigad LKS ja KE 6) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 7) Natura-alad LKS ja KKK 112. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik
VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK) 3) Kaitstavad looduses üksik objektid LKS ja KE 4) Omavalitsuse tasandil kaitstavad loodus obj. LKS ja KE või planeeringuga 5) Hoiualad LKS ja KKK 6) Püsielupaigad LKS ja KE 7) Kaitsealused liigid: kivistised, mineraalid LKS (isendi kaitse) ja Tegevuskava(TK) 8) Natura-alad LKS ja KKK 113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik
lindude rahu rikkumine olla. Natura 2000: Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeogr piirkonnas. Luuakse püsielupaigad liikide kaitseks, kaitsealad LK ja maastike kaitseks, hoiualad liigikoosluse kaitseks. NB! Linnualadel hakkab Natura reziim kehtima nende alade Komisjonile teatamise hetkest, st Eesti puhul liitumise hetkest (Saaremaa sadama mereparaadi keiss). LR kehtestavad loodushoiualade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mis võivad vajadusel sisaldada alade jaoks eraldi kavandatud või teistesse arengukavadesse lülitatud asjakohaseid korralduskavasid jm õigusakte, mis oleksid vastavuses elupaigatüüpide/kasvukohatüüpide ökol nõudlustega
Bioloogilised ohutegurid Kõrvaldage bioloogilise ohu allikad. Vältige inimeste kokkupuutumist ohuallikatega. Piirake ohtlikud alad taraga ning hoolitsege tarade korrasoleku eest. Paigaldage vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid. Desinfitseerige. Vaktsineerige töötajad. Hoolitsege tööhügieeni eest. Kasutage õigeid isikukaitsevahendeid. Kontrollige töötajate tervist regulaarselt. Vedelike säilitamine Piirake hoiualad sobiva taraga ning hoolitsege tarade korrasoleku eest. Hoolitsege maa-aluste hoidlate ja mahutite katete korrasoleku eest. Hoolitsege platvormide piirete korrasoleku eest. Paigaldage vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid. Kuivained Võtke meetmed, mis takistavad pääsu teraviljahoidlatesse. Paigaldage vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid. Kasutage juuresviibijate hoiatamiseks valgus- ja helisignaale. Ärge lubage töökohta kõrvalisi inimesi. Biogaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
