Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.
keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnarisk Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus c. keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus Põhimõtted 3. Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete “õige hind”.
kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. Millised on keskkonnaõiguse kesksed mõisted? Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus. Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest.
Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke. Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. 6. Mis on mõiste keskkonnarisk juriidiline sisu? Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Rakendub ettevaatuspõhimõte. 7. Milliseid keskkonnanormatiivide liike sa tead? Kvaliteedi normatiivid Kehtestatakse saastatuse maksimaalsed lubatud tasemed mingis keskkonnaelemendis. Kvaliteedinormatiivid on olulised eelkõige seetõttu, et nad on aluseks ka teiste keskkonnanormatiivide väljatöötamisele.
üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni,
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused (I osa) I Üldist ja mõisted Keskkonnaõiguse eesmärgid, inimkeskne ja looduskeskne keskkonnõigus – Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015) lk. 17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses –loeng, Kommentaarid lk 56 -58 Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng,
• Millistes Euroopa riikides leidub märkimisväärseid nafta/gaasi varusid? • Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel? • Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad? • Millest sõltub nafta hinna kõikumine? Mis põhjustab praegu(2020) nafta hinna kukkumist väga madalale? • Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Kes sinna kuuluvad? • Naftaliiv ja kildagaas- kas tuleviku energiaressursid või suur keskkonnarisk? • Miks omab tahketest kütustest maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi? Miks paiknevad kõik tahkel kütusel olevad elektrijaamad maavara leiukohas? • Too välja karjääriviisilise kaevandamise ja allmaakaevandamise poolt- ja vastuargumendid • Kuidas on põlevkivi kaevanduste sulgemine mõjutanud Kirde-Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut? • Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamise poolt- ja vastuargumente
muud ohtlikud ained/materjalid ÜRO tunnusnumbrid: ülemine 2-3 numbrit, igal konkreetne tähendus (2-gaas, 3- põlevvedelik), numbrite kordus tähendab ,,eriti"; alumine konkreetse aine nr kataloogis ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju inimesele, füüs+keem om, püsivus+reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitlus, veonõuded, õigusaktid, muu teave R-fraas keem aine riskid; S-fraas vajalikud ohutusnõuded NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus,
Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti passiivne, teavitatakse, et midagi toimub ja oleme kaasatud. Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnaoht- keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne LOODUSKAITSESEADUS Tagada looduse kaitse ja soodne seisund. Soodne seisund liikide säilimine. KAITSE: Alade kasutamise piiramine Toimingute reguleerimine (metsaraie, küttimine, liikumispiirangud) Loodusharidus ja teadustöö
ained või materjalid.ÜRO ohtlike ainete tunnus nr : ülemine nr on ohutunnus, mis koosneb 2-3 nr, kusjuures igal nr on oma konkreetne tähendusalumine nr konkreetse aine nr.Keemilise aine ohukaart - identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave R-fraas nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) NH3 lubatud piirkontsentratsioon - LPK 0.02 mg/l (tööruumis) inimese tajuvus lävi 0.037 mg/l, -atmosf 0.007mg/lSaastekontrolli aparaadi nimetus dräger Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentddoos (valem)
13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? 1) kemikaali, selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisandmed 2) koostis+andmed koostisosade kohta 3) ohtlike omaduste kirjeldus 4) esmaabi andmise viisid 5) tegutsemine tulekahju korral 6) õnnetuse vältimise abinõu 7) käitlemine/hoiustamine 8) mõju inimesele 9) füüsikalised/keemilised omadused 10)püsivus/reaktsioonivõime 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid 16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17
13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? 1) kemikaali, selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisandmed 2) koostis+andmed koostisosade kohta 3) ohtlike omaduste kirjeldus 4) esmaabi andmise viisid 5) tegutsemine tulekahju korral 6) õnnetuse vältimise abinõu 7) käitlemine/hoiustamine 8) mõju inimesele 9) füüsikalised/keemilised omadused 10)püsivus/reaktsioonivõime 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid 16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17
ulatuses: 1. kemikaali ja valmistaja identifitseerimine; 2. koostis / andmed koostisosade kohta 3. ohtlikkuse määratlemine; 4. esmaabi andmise viisid; 5. tegutsemine tulekahju korral; 6. õnnetuse vältimise abinõud; 7. käitlemine ja hoiustamine; 8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid; 9. füüsikalised ja keemilised omadused; 10. püsivus ja reaktsioonivõime; 11. terviserisk (toksikoloogiline teave); 12. keskkonnarisk (ökoloogiline teave); 13. jäätmekäitluse viis; 14. veonõuded; 15. reguleerivad õigusaktid; 16. muu teave. Kui mõnes rubriigis toodud teave ei ole asjakohane või kättesaadav tehnilistel põhjustel,tuleb see ära näidata. märkide tähendused Näidis
26. Missuguse teabe kemikaali kohta leiab ohutuskaardilt (või 16 kohustuslikku põhipunkti teabelehelt) 27. Kemikaali ja selle valmistaja, maaletooja andmed; Koostis ja teave omaduste kohta; ohtlikkus; Esmaabi andmise viisid; Tegutsemine tulekahju korral; Õnnetuse vältimine; Käitlemine ja hoiustamine; Mõju inimesele/isikukaitsevahendid; Füüsikalised ja keemilised omadused; Lisateave; Terviserisk; Keskkonnarisk; Jäätmekäitluse viis; Veonõuded; Teave kemikaali kohta; Muu teave. 28. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? 29. R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). 30. S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus
11.Terviserisk: Akuutsed efektid : Mürgisus loomadel: Suu kaudu: LD 50 =3530 mg/kg rott Sissehingamisel: LC50> 30 g/m³ rott Naha kaudu: LD50> 10 mg/kg küülik Ärritatavus: Nahk : 500 mg/ 24 h küülik Ülitundlikkus: Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk. 4 (4) Teratogeensus: Mutageensus: 12.Keskkonnarisk: Püsivus keskonnas: Bioakumulatsioon: Biolagunev. Liikumine keskkonnas: Mürgisus veeorganismidele: Kalad: LC50> 100 mg/l 96 h Brachydanio rerio Selgrootud: EC50> 1000 mg/l 48 h Baphnia magna 13.Jäätmekäitluse viis: Toodangu jäätmed: Jäätmed kahjustada vastavalt kehtestatud Pakendi jäätmed: seadusandlusele. 14
keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdigrupi koosseisu ning hindamise ajakava [keskkonnamõju] eelhindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta keskkonnarisk risk, mille puhul on ohustatud keskkond või selle kaudu inimeste tervis ja/või vara keskkonnariski hindaja füüsiline isik, kellel on riski hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Üldreeglina on keskkonnariski hindamine grupitöö, üksikhindaja võib seda teha vaid erandjuhtudel keskkonnariski hindamine tegevus, millega hinnatakse riskiallikast lähtuva mõjuri poolt mingile keskkonnaosale või keskkonnaosa kaudu inimeste tervisele või varale
13. 1) kemikaali pluss selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisseadused. 2) koostis + andmed koostisosade kohta. 3) ohtlike omaduste kirjeldus. 4) esmaabi andmise viisid. 5) tegutsemine tulekahju korral. 6) õnnetuse vältimise abinõud. 7) käitlemine+ hoiustamine. 8) mõju inimesele 9) füüsikalised+ keemilised omadused. 10) püsivus+ reaktsioonivõime. 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid. 16) muu teave. Mida tähendab R-faas ja S-faas? Ohukaart? R-faas: toob välja ohukaardil nimetatud keemilise aine riskid; S-faas toob välja nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded. Aine ohukaart näitab ära aine füüsikalised omadused ja keemilise valemi. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grii ja ekvivalentdoos (valem)? 18. Bekrell on radioaktiivse aine aktiivsuse ühikuks, grei on neeldumisdoosi ühikuks
(või 16 kohustuslikku põhipunkti teabelehel) 1) kemikaali pluss selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisseadused. 2) koostis + andmed koostisosade kohta. 3) ohtlike omaduste kirjeldus. 4) esmaabi andmise viisid. 5) tegutsemine tulekahju korral. 6) õnnetuse vältimise abinõud. 7) käitlemine+ hoiustamine. 8) mõju inimesele 9) füüsikalised+ keemilised omadused. 10) püsivus+ reaktsioonivõime. 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid. 16) muu teave. 15. Mida tähendavad R-fraas ja S-fraas? R-fraas – nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas – nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) 16. Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem.
33 ohte. Nt bensiin 1203 lugeja tähendab kergesti süttiv vedelik ja alumine tähendab lõhkeaine gaas põlevvedelik. 14. ÜRO keemilise aine kaart sisaldab identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave. 15. R- fraas- keemilise ainega seotuid riske S-fraas- keemilise aine puhul ohutusnõudeid. 16. ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks ohunumbrit transpordimasina peale. Näiteks amoniaak, kloor, propaan, butaan, bensiin, diiselkütus, elavhõbe. 17. NH3 lubatud kogus õhus on 0.02 mg/l (tööruumis), inimese tajuvus lävis 0.037 mg/l. 18. Dräger on saastekontrolli masin, millega saab määrata TTMA.
ning enne kemikaali üleandmist käitlejale andma ohutuskaardi, mis sisaldab järgmist teavet: 1) identifitseerimine; 2) koostis; 3) ohtlikkus; 4) esmaabi andmise viis; 5) tegutsemine tulekahju korral; 6) õnnetuse vältimise abinõud; 7) käitlemine ja hoiustamine; 8) mõju inimesele, isikukaitsevahendid; Kemikaali ohutuskaart 9) füüsikalised ja keemilised omadused; 10) püsivus ja reaktsioonivõime; 11) terviserisk; 12) keskkonnarisk; 13) jäätmekäitluse viis; 14) veonõuded; 15) reguleerivad õigusaktid; 16) muu teave. Tervise kaitse tagamine Kemikaaliohutuse tagamine elukeskkonnas peab tagama inimese tervise kaitse vahetul kokkupuutel kemikaalidega. Selleks tuleb vältida kemikaalide heiteid vahetult toodetest vältida keskkonnasaastusena levivat ohtu Kemikaalide tavakasutajad vajavad üldise kemikaaliohutuse suurendamiseks mõistlike otsuste tegemiseks järgmist teavet:
teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese kavandatud ja korraldatud tegevuse tagajärjel kahjustuse , vigastuse ja surma puhul) 18) Keskkonnarisk (tavalise riski ja keskkonnariski erinevus?) tavaline risk-peamiselt ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid, mis võivad tekitada segadust, paanikat ja ebakindlust, ka terviseriskid, mis, seotud tööülesannetest 19) Keskkonnaoht 20) Keskkonnahäiring ja keskkonnakahju 21) Saastus ja heide- Saastus: (reostus) on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et
9. 16 põhipunkti mida peab täitma, et Eesti haldusterritooriumil kemikaali käidelda: kes oled, mida tootma hakkad? koostis ja teave omaduste kohta ohtlikkus esmaabi andmise viisid tegutsemine tulekahjude korral õnnetuse vältimine käitlemine ja hoiustamine mõju inimesele/ isikukaitsevahenditele füüsikalised ja keemilised omadused lisateave terviserisk keskkonnarisk jäätmekäitluse viis veonõuded (nr. 1203 on bensiin) teave kemikaali kohta muu teave (kasutuseesmärk) 10. TTMA (tugevatoimelised mürkained) keemilsed ja füüsikalised omadused Avarii (lekke) ulatus ( kogus, hoiutingimused jne) Ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets,avamaastik) Ilmastik (tuule kiirus,temperatuur, õhu vertikaalne püsivus jne)
Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid, avalikkus ja kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus. Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus (kodifitseerimine, seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht). Institutsioonid. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: valitsusasutused, riigiasutused, riigi tulundusasutused ja äriühingud. Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis
Kompleksse lähenemise esiletõus keskkonnakaitsele (vastupidiselt teise perioodi lähenemisele, kus keskkon- nakaitse oli jagatud sektoriteks). Euroopa Liidu keskkonnakaitse tugevam integreerumine. 1998. a. Århusi konventsioon 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käi- tis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Materjal: Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile
A erandjuhtudel; - ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; - keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; - loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonna institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi
hulgas. Aastal 1971 hakkas Lovelockiga seda teooriat arendama ka tuntud ja tunnustatud mikrobioloog Lynn Margulis.Gaia teooriat on ümber lükatud korduvalt, kuid mitte kunagi põhjapanevalt. Peamiselt on väidetud, et kuna looduslik valik vaatab iga organismi eraldi, siis ei saa olla Maad, kui organismi, mõjutavat tervikut olemas. Kuid kuna Maa uurimine on alles lapsekingades, ei saa praegusel ajal neid teooriaid ei kinnitada ega välja arvata. 7.Keskkonnarisk. Keskkonnariski haldamise peamised etapid. Keskkonnariski ehk keskkonnaohtu laiemas tähenduses hinnatakse kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine) . Kitsamas tähenduses nimetatakse keskkonnariskiks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel
mõjub, mõju - mida reostus objektile teeb. Keskkonnamõju - Organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune, ebasoodne või soodne muutus keskkonnas. Keskkonnaaspekt ja keskkonnamõju näited autosõit -> õhu saastamine, pesemine -> vee saastumine, arvuti kasutamine -> energiakulu. Risk - mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm. kahju tekke võimalus. Keskkonnarisk - üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju, risk inimese tervisele, ökoloogiline risk. Keskkonnakahju - Sündmus, mis on tekitanud keskkonnale kahjuliku muutuse. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Washingtoni konventsioon - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides
Surmav (100%) on 7 mg/l. 16 põhipunkti, mida peab täitma, et Eesti haldusterritooriumil kemikaali käidelda 100.kes oled, mida tootma hakkad 101.koostis ja teave omaduste kohta 102.ohtlikkus 103.esmaabi andmise viisid 104.tegutsemine tulekahjude korral 105.õnnetuse vältimine 106.käitlemine ja hoiustamine 107.mõju inimesele/isikukaitsevahenditele 108.füüsikalised ja keemilised omadused 109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine
Roheline liikumine Säästva Eesti instituut SEI Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing 6) Milline objekt ei sobi loetellu ? 7) lünktekst 8) 5 mõistet surve indikaator- kogused mida paisatakse õhku v vette seisundi indikaator- sisalduse tihedus (nt õhu kvaliteet linnas) mõju- 1 asi mõjutab teist (nt. Vihma happelisus mõjutab järvi ) vastumeetmed- mis me püüame selle vastu teha (nt keskkonnatasu) Risk- tõenäosus pluss tagajärjed. Keskkonnarisk- üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju Risk inimese tervisele sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) Ökoloogiline risk – sihtmärgiks on elustik, ökosüsteemid, loodusressursid. Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Audit-on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalihankimiseks ja selle objektiivseks
2. koostis 3. ohtlikkus 4. esmaabi andmise viis 5. tegutsemine tulekahju korral 6. õnnetuse vältimise abinõud 7. käitlemine ja hoiustamine 8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid 9. füüsikalised ja keemilised omadused 10. püsivus ja reaktsioonivõime 11. terviserisk 12. keskkonnarisk 13. jäätmekäitluse viis 14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 9. Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline, tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). 10. Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?
Lahtist hoidmist on soovitav kasutada vedela liimi korral Toote ohutuskaart 1. Andmed kemikaali ja selle tootja kohta 2. Andmed koostisosade kohta 3. Toote ohtlikkuse kirjeldus 4. Esmaabi andmine 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Õnnetuse vältimise abinõud 7. Toote käitlemine ja hoiustamine 8. Mõju inimesele ja induviduaalsed kaitsevahendid 9. Toote füüsikalis keemilised omadused 10. Püsivus ja reaktsioonivõime 11. Terviserisk 12. Keskkonnarisk 13. Jäätmekäitluse viis 14. Veonõuded 15. Reguleeritavad õigusaktid 16. Täiendav informatsioon Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid)
kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 6.loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte. Keskkonnahäiring mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju (sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile), ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon
kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). - Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast. - Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas. 6. Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid. - Keskkonnarisk kui ohu ilmnemise tõenäosus ja ohu suurus füüsilise mõjuna inimestele või loodusele. - Riski tunnetus sõltub riski olemusest, selle ilmnemise kontekstist, inimese iseloomust ja sotsiaalsest kontekstist (Wachingerja Renn, 2010). - Neid tegureid on seletatud psühhomeetrilistes uuringutes, kultuuridevaheliste erinevuste uuringutes jne. - Keskkonnariskide tõlgendamise mõjud neljal tasandil: kultuuriline taust;
identifitseerimine 2. koostis 3. ohtlikkus 4. esmaabi andmise viis 5. tegutsemine tulekahju korral 6. õnnetuse vältimise abinõud 7. käitlemine ja hoiustamine 8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid 9. füüsikalised ja keemilised omadused 10. püsivus ja reaktsioonivõime 11. terviserisk 12. keskkonnarisk 13. jäätmekäitluse viis 14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 222 Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 222 Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris
ravimirühmad nagu näiteks rasestumisvastased vahendid ent ka muud hormoonpreparaadid, mis võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, mis omakorda muudab nad sigimisvõimetuks (Ravimiamet 2015). 11 Ohutud pole ka väga levinud valuvaigistava ja põletikku pidurdava toimega diklofenak. On tõestatud, et diklofenakist tulenev keskkonnarisk on tema akumuleeruvuse tõttu kõrge. Näiteks tuvastati 2004. aastal, et india raisakotkaste arvukuse kiire vähenemine põhjustajaks eelmise sajandi lõpul oli diklofenak, mis põhjustas lindudel neerukahjustuse. Kotkad said üledoosi selle ravimiga tohterdatud kariloomade korjuseid süües. Ka on erinevatest uuringutest selgunud, et pidev kokkupuude põletikuvastaste ravimitega võib mõjutada hapniku kättesaadavust,
_ vahemaa; _ materjali tihedus; _ vahelaadimine; _ materjali puhtus; _ prügi- ja toorme koosvedu; _ orgaaniliste jäätmete biokäitlus; Jäätmete ladestamine *Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. *Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt: _ ohtlike jäätmete prügila; _ tavajäätmeteprügila; _ püsijäätmeteprügila. Prügila asukoht *Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitamine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muuda strateegiliste kavade ja plaanidega. Prügila eluiga *Prügila kavandatakse võimalikult pikka kasutusajaga. *Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat. Prügila kaugus ehitistest *Prügila rajatakse teistest ehitistest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisel on tühine.
Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju. Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Traditsiooniline e klassikaline looduskaitse. See osa looduskaitsest,millega inimkond alustas 19. sajandil. 20. sajandi alguses. Võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed,astangud,allikad,kosed, koopad).
nende energiaallikatega? · 40. Fossiilkütused lõpevad otsa ja reostavad · Taastuvenergia kulukas ja tülikas · Tuumaenergia - ohtlik · 41. Loetle inimese tuleviku energiaallikaid. Millised keskkonnaprobleemid seonduvad nende energiaallikatega? · 41. Päikeseenergia ebaefektiivne paljudes piirkondades · Tuuleenergia tekitab müra- ja vibratsioonisaastet, kasutatav piiratud aladel · Tuumaenergia jäätmed vajavad ladustamist, võimaliku avarii korral suur keskkonnarisk · Geotermaalenergia selle raske kättesaadavus ning kasutatavus paikkonniti · Energia biomassist keskkonna saastumine V Astronoomilised ja geosüsteemi tsüklid · 42. [1 p.] Mis on atmosfääri liikumise põhjuseks? · 43. [1 p.] Selgita, kuidas on võimalik, et maakeral on suhteliselt ühtlane õhutemperatuur vaatamata sellele, et ekvaator saab palju rohkem päikese energiat pinnaühiku kohta kui poolused ning pool maakerast on pidevalt
Tehnoloogiliselt ja ka (Keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud Keskkonnaministeeriumile, kes edastab need majanduslikult ebareaalseid alternatiive pole mõtet omavalitsused jne.). tegurite vastastikust mõju; mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks. käsitleda. Keskkonnarisk: potentsiaalne negatiivne mõju Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks See eeldab eksperdilt vaadeldava tegevuse tehnoloogia ja keskkonnale, mida on võimalik kvalitatiivselt või 7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja peab otsuse ka majanduslike näitajate põhjalikku tundmist.
KMH akt: KMH aruanne. KMH objekt: kavandatav tegevus, millele KMHd teostatakse. Arendaja: juriidiline või füüsiline isik, kelle kavandatud tegevusele KMHd teostatakse. Tegevusluba: seadustega ettenähtud luba teatud tegevuse alustamiseks (ehitamiseks, vee erikasutuseks, kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.). Otsusetegija: otsustaja on tegevusloa väljaandja (Keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, omavalitsused jne.). Keskkonnarisk: potentsiaalne negatiivne mõju keskkonnale, mida on võimalik kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõta. Üldsus: isikud, organisatsioonid ja asutused, kellel on huvi kavandatava tegevuse suhtes. Sealhulgas nn. Valitsusvälised organisatsioonid ja ühendused (non governmental organizations) Huvigrupid: füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju.
vajalik; ➢ Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale; ➢ Tegutsemine tulekahju korral; ➢ Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); ➢ Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. ➢ Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. ➢ Füüsikalised ja keemilised omadused. ➢ Püsivus ja reaktsioonivõime. ➢ Terviserisk. ➢ Keskkonnarisk. ➢ Jäätmekäitluse viis. ➢ Veonõuded. ➢ Õigusaktid. ➢ Muu teave. 12. Aatomid ja nende koostisosad. ➢ Aatomid koosnevad positiivse laenguga prootonitest, negatiivse laenguga elektronidest ja laenguta neutronitest. ➢ Aatomituum moodustub prootonitest ja neutronitest. ➢ Elektronid moodustavad tuuma ümber nn elektronpilve. ➢ Aatom on elektriliselt neutraalne, sest tal on sama palju prootoneid ja elektrone. 13
Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse. Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid vastuvõtja võib küsida nende käitlemiskuludeks eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Peale selle peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, kuna oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk. Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme vastuvõtmisel küsida raha puuduoleva materjali väärtuses. Elektroonikaromu kogumispunktidesse või kauplustesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal. 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid Ka sõiduautod, milles ei ole üle üheksa istekoha ning mille täismass ei ületa 3,5 tonni, kuuluvad tootjavastutuse alla
Veomaksumust mõjutab: Vahemaa, materjali tihedus, vahelaadimine, materjali puhtus, prügi ja toorme koosvedu, orgaaniliste jäätmete biokäitlus. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Jäätmete ladestamine - Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt. Ohtlie jäätmete prügila, tavajäätmeteprügila, püsijäätmeteprügila. Prügila asukoht - prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väiksed ning kus prügila käitamine enim sobinud planeeringute arengukavade ja muude strateegiliste kavade ja plaanidega. Prügila eluiga - Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutusajaga. Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat. Prügila kaugus ehitstest - prügila rajatakse teistest ehitistest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisel on tühine.
soovitatakse teada nende arvamust jõutamine- tegutsemisvõime edendamine KeA- keskkonnaamet ökosüsteemiteenus- toit, hapnikutootmine, puit ehitusmaterjalina, looduses jooksmine keskkonnaseire- jälgimine, vaadeltakse keskkonna aspekte teatud aastate jooksul kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnakaitse institutsioonid: Keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu; Vabariigi Valitsus; Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest. Alates 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister.
_ Haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks Mõisted loengust: Keskkonnahäiring on negatiivne keskkonnamõju, eelkõige tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, heaolule või keskkonnale, sh negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring – sellele vastab vältimispõhimõte. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus- sellele vastab ettevaatuspõhimõte. 4. Keskkond ja inimõigused Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist võib leida mitmeid keskkonnakvaliteediga seostatavaid inimõigusi. Keskkonnaga seotud inimõigused on: 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele 2) õigus elule 3) õigus oma omandit segamatult kasutada 4) õigus tervise kaitsele 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat
Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks. Kohustuslik audit: Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks.
Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. 9. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14.Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave. 4 22. Mis on REACH? Registration, Evaluation and Authorisation of CHemicals Euroopa parlamendi määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. 23. Gaas ja aur-definitsioonid.
Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. sertifitseerimine: o organisatsioon, kelle keskkonnajuhtimissüsteem vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija sertifitseerimisauditi alusel. Sertifitseerimine on rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes ja kogu maailmas KESKKONNARISK risk – mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm kahju tekke võimalus risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara risk – ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile on iseloomulik, et kahjustuse teokssaamine on alati ebakindel
nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. 9. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14.Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave. 23. Gaas ja aur-definitsioonid GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur 24. Gaaside omadused Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda.Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju
saatedokumentidel on CAS (Chemical Absract Servce) ja EINECS (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances) registrite numbrid. Lisaks peab igal kasutataval ainel olema MSDS ohutuskaart, milles on ainele, kemikaalile või materjalile iseloomulikud omadused (nt. identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi, käitlemine ja hoiustamine, keskkonnarisk). b. Vesilahustes on lahustiks alati vesi olenemata tema protsendilisest koostisest, enamasti on tegu anorgaanilise lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Sertifikaadis: 1)Vedelik; 2)Värvus; 3)Vikoossus erinevatel temperatuuridel; 4)Tihedus; 5)Keemistemperatuur; 6)Koostis; 7)Lisainfo. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited
annaabi.ee 
