PRAKTIKUM: LIIVSAVI-SAVILIIV Tööde teostaja: Eesmärk: Leida informatsiooni liivsavi-saviliiva kohta ja seejärel teha sellest vastav kokkuvõte/referaad Liivsavi defineeritakse kui mitmest erinevast komponendist koosnev seguaine kuid mis on looduslik. Nimelt on liivsavi muld, mis koosneb liivast, savist ja mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset Joonis 1 Pruunikas-kollakas saviliiv materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk-Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja
Tööde teostaja: Eesmärk: Leida informatsiooni liivsavi-saviliiva kohta ja seejärel teha sellest vastav kokkuvõte/referaad Liivsavi defineeritakse kui mitmest erinevast komponendist koosnev seguaine kuid mis on looduslik. Nimelt on liivsavi muld, mis koosneb liivast, savist ja mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised Pilt 1 Pruunikas-kollakas saviliiv [3] ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk- Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv),
Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Määra arvutuslik suhteline niiskuse tegur: Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82 W1 järgi määra pinnase tugevuskarakteristikud E=?Mpa, F=?,C=?Mpa Kihis
Jõesetted liivakivi, savi, mergel. jõe ümbruses. kahkjad leetunud veebruar: 6C ja Tartu Punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen, Jääajajärgsed järved ja voorestikud. Pinnakatte mullad saviliiv ja liivsavi. ca. 40m. 400600mm alla
idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 kergemad Ei sobi 0x40;60 Lillkapsas Ristõieline 1 +15-+18 -2 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised x30
LPg sl60/ls_2 - 0,3 2,0 Dg l 30-40 0,2 1,3 KOKKU: 15,26 100 LP (LkI) nõrgalt leetunud mulla omadustega näivleetunud mullad LPg gleistunud kahkjad mullad D Deluviaalmullad LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud mullad Dg gleistunud deluviaalmullad k - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi k°_1sl50-70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine kerge liivsavi. k°_1sl60-90/k°_1ls_2 nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine keskmine liivsavi. k°_1sl50-90/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi k°_1sl70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi
Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi ülavesi, on anaerobioosi tõttu siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld on nõrgalt leetunud muld
v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld, korest veealune leostunud gleimuld alla 2 % mulla mahust - segatud pindmised horisondid LI r3sl - tugevasti rähkne saviliiv, korese sisaldus 20- 22-25 - segatud huumushorisondid 30 % mulla mahust r - praktiliselt peenesevaba rähkmuld, korest Lõimis üle 70 % mulla mahust kr - kruus, kruusa sisaldus üle 50 % mulla (mulla peenes)
sl/ls r2sl/kr 11 sl 65.7 Joonis 6. Muldade lõimislik koosseis Muldade lõimisliku koosseisu moodustavad liivsavi, saviliiv või liivsavi, keskmiselt rähkne saviliiv või kruus ning saviliiv. (Joonis 6) Mäe ja Liisoja talu maadel on lõimiseks kõige sagedamini saviliiv või liivsavi (65,7%). Lõimis on saviliiv 17,4% maa-alast, 11% lõimisest on keskmise rähksusega saviliiv või kruus ning vähim – 5,9% maast on lõimiseks liivsavi. 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel Mulla teket ja arengut mõjutavad tegurid on lähtekivim, rohelised taimed, mikroorganismid,
LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02 LkIg l 20-30 0,071069 1,2 Kokku 5,915812 99,42 KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3 C – lähtekivim
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eestis. Lõimise valem Kr: r3 ls1 25/k: tugevakt rähkne kerge liivsavi tüsedusega 25 cm, , kivisus (osakesed läbimõõduga üle 10 cm) r2 ls: keskmiselt rähkne liivsavi r2 ls1: keskmiselt rähkne kerge liivsavi Kh'';K ls2 10-15/p: keskmine liivsavi tüsedusega 10-15 cm, selle all paas KI v°1 l 30-80/ls: nõrgalt raudkiviveeriseline liiv 30- 80 cm ja liivsavi v°1 sl 30-90/ls2 30/r3 ls1: nõrgalt raudkiviveeriseline, saviliiv tüsedusega 30-90 cm, järgneb keskmine liivsavi tüsedusega 30 cm, järgneb tugevalt rähkne kerge liivsavi Ko v°1 sl 30-70/r2 ls1 ;k: nõrgalt raudkiviveeriseline, saviliiv tüsedusega 30-70 cm, järgneb keskmiselt rähkne kerge liivsavi, kivisus (osakesed läbimõõduga üle 10 cm) v°2 ls1 25-30/v°1 ls2 25/r2 ls1: nõrgalt raudkiviveeriseline, kerge liivsavi tüsedusega 25-30 cm, nõrgalt raudkiviveeriseline, keskmine liivsavi tüsedusega 25 cm, järgneb keskmiselt rähkne
5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg Gleistunud leetias muld 2.LKI nõrgalt leetunud muld 3. LP kahkijas leetunud muld 4.Ko leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil
5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg – Gleistunud leetias muld 2.LKI – nõrgalt leetunud muld 3. LP – kahkijas leetunud muld 4.Ko – leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üsikuid roostetäppe ja – pesi ning valkjaid laigukesi. Toiteelementidesisaldusega neil
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere do...
kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse
kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse
laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse-meh ümberpaigut. See toimub osakeste muutmatul kujul. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel ning seal esineb kindlasti ka keemine 10% HCL-ga 13. Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 14. Makroelemendid: C,O,H,Ca,Mg,K,Fe,P,S,N 15. Gleistumine - õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. Fe2O3 à FeO. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem
Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas. Suuremad põllustatud alad asuvad Mustla ümbruses ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007) Põhilised mullad: näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad, leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paep...
liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100% Sõrmeproov? Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil: Vajadusel mulda niisutada (vesi ei tohi vastu läikida). Proovime teha kätega kuulikest. – Kui ei saa, on liiv. Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. – Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. – Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Muldade jaotamine füüs. savi sisalduse alusel? Lõimis Füüs. savi sisaldus tähistus nimetus grupeerimine 0%-5% l1 sõre liiv kerged mullad 5%-10% l2 sidus liiv
Iseseisev töö nr 2 Üldgeograafia Kokk III kursus V teema: Pedosfäär Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele...
2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liivsavi) MULDA KUJUNDAVAD TEGURID 1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited
# bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd # murenemiskoorik - osa pindmisest kihist, kuhu murenemisprotsessid ulatuvad 2. samblikud 3. samblad (esimesed taimed, mis tulevad) · Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1
5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad,
kuivendamist vaja ei ole. Eestis on täheldatud Lpe muldi Haanja looduspargi lähistel. Näivleetunud mullad hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Ajuti tekkiv ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla, aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel
C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi B Savi rohkem kui liiva C Savi ja liiva võrdselt 15 Mis on saviliiv? A Savi rohkem kui liiva B Liiva rohkem kui savi C Savi ja liiva võrdselt 16 Mis on küllastusvajak? A Kivmi omadus anda endast välja teatud hulk vett B Pinnasevee alanemisel tekkiv veepuudus C Kivimi omadus mahutada endasse teatud hulk vett 17 Mis on veeand?
Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1 Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike- konnakotkas ja must-toonekurg. · Joonis 1 Mägi- lipphernes · Joonis 2 Must-toonekurg Mets · Kõrvemaad katavad
Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori)
3 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil näidatuna ristiga. 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 1.2.1. Šifrid KIg – Gleistunud leetjas muld KI(g) – Gleistunud küllastumata muld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld Kog – Gleistunud leostunud muld Go – Leostunud gleimuld GI – Leetjas gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v° - nõrgalt raudkiviveeriseline v - veeris ls - liivsavi sl - saviliiv 1.2.2. Lõimised k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv v°_2ls_270/v_2ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 70 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline raske liivsavi v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 - keskmiselt raudkiviveeriseline 25 cm tüsedune keskmine
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega)
NB! ,,võileib" Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20% liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100% Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil: Vajadusel mulda niisutada (vesi ei tohi vastu läikida). Proovime teha kätega kuulikest. Kui ei saa, on liiv. Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Mõisted: Mulla peenes- mulla osakesed alla 1 mm Mulla kores- mulla osakesel üle 1 mm Füüsikaline liiv- 0,01-1 mm Füüsikaline savi- osakesed alla 0,01 mm Mulla pH pH skaala 1-14: alla 4,5 tugevalt happeline 4,5-5,6 mõõdukalt happeline
5 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 48.31" N ; 26° 39' 47.99" E , 51 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 , Tln mnt ääres Rmk Puhkekohas Maakasutus: segamets. Domineerivad männid. Alustaimestik: vaarikad, piibelehed ja mustikas Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: kivisus puudub, nõrgalt happeline muld. O- metsakõdu. 0-3(5) cm. Happesus: 4,5 pH. A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH. Mullatüüp: L(k)I, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mulla lõimisevalem: sl3-10/sl10-14/l14 Maa hinnanguline boniteet: huumust alla 10 cm mistõttu pole mõtet boniteeti määrata. Tegemist metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on väike.
tegeleb nii teoreetiliselt kui praktiliselt liiva tüüpi kivimitega, st põhiliselt poorse keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis. Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks. Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub. Veeand sõltub kivimi terasuurusest: · Peeneteraline liiv ja saviliiv 0,1...0,15 · Väikeseteraline liiv ja savikas liiv 0,15...0,2 · Keskmiseteraline liiv 0,2...0,25 · Suureteraline liiv 0,25..0,35 · Savitsemendiga liivakivi 0,02...0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane.
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib
Haab (Populus tremula) Liigi kirjeldus Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kõrgus kuni 36m, vanus harilikult kuni 100 a. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid tavaliselt mullaharimisel see takistuseks pole. Sellele on iseloomulik struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbilaskev ning annab seega mullale taimekasvatuse koha pealt väga head omadused. Savimineraalid ladestuvad mulda seoses
(10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on
KIg kls50-80/rls 25 4 14 Go kls70/rls 28 1 3,5 KOKKU: 28,3 100 Ko leostunud muld KI leetjas muld KIg gleistunud leetjas muld Lklg gleistunud nõrgalt leetunud muld K rähkmuld Go leostunud gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi v veeris r rähk kls40-60/r()ls väga nõrgalt raudkivine 40-60 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt (nõrgalt) rähkne kerge liivsavi kls60-100/rls väga nõrgalt raudkivine 60-100 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi ksl/rls väga nõrgalt raudkivine saviliiv/ rähkne kerge liivsavi. l liiv vls/rls väga nõrgalt veeriseline kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Kokku 5,65 * 100 *Põllumassiivi pindala on Maa-ameti mullakaardi andmete järgi 5,66 ha. Mullastiku kaardirakenduselt mõõdetud tulemus on 5,65 ha. Mõõtmise veaprotsent on 0,2. Sifrite ja lõimisevalemite seletused KIg gleistunud leetjas muld LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud muld LPg gleistunud näivleetunud muld Go leostunud gleimuld GI leetjas gleimuld vo raudkiviveeris v paeveeris ls liivsavi sl saviliiv tls tolmjas liivsavi s savi th toorhuumus v°_2ls_160-100/v_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi v°_2sl70-80/v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline saviliiv, tüsedusega 70-80 cm, millele järgneb keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi terve profiili ulatuses
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5
Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September
loomad 3. mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele, aineringele, mulla segamisele 4. Mulla jaotus lõimise ja veereziimi järgi. a. Lõimise järgi: Mullaosakeste suurus-väheneb 1. Liivmullad - füüsikalist savi 0%- Pooride suurus väheneb 10% Niiskuse sisaldus suureneb 2. Saviliiv 10%- Õhusisaldus- väheneb 20% Soojenemiskiirus väheneb 3. Liivsavi 30%- Toitainerikkus - suureneb 50% 4. Savi üle 50% b. Veereziimi järgi: 1. Läbiuhtelise veereziimiga- sademed>aurumine
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramise...
Järve kaldad on enamikus mudased, turbased ja raskesti ligipääsetavad, ainult kirde pool on ka kõvemat kallast. Seal asub järve ulatuv poolsaar koos Juta kiviga. Endla järv on üks Eesti saarterohkemaid seal on 34 saart Kaladest esineb järves särge, ahvenat, haugi ja linaskit, vähem säinast, kokre, kiiska, lutsu ja viidikat. Üks Eesti linnustikurikkamaid järvi. 7 MULD JA TAIMKATE Moreeni peamised mehhaanilise koostise komponendid saviliiv ja liivsavi on hea veehoiuvõimega, mistõttu neil tekkinud mullad on suhteliselt hea veerezhiimiga ning kannatavad põuda harva. Nende kahe teguri toimel arenes siin varematel aegadel võrdlemisi liigirikas taimestik, mille all kujunesid leostunud ja leetjad mullad. Need tüsedad, soodsa niiskus- ja aeratsioonirezhiimiga, toitaineterikkad ning keskmise huumusesisaldusega mullad on osutunud Eesti oludes kõige produktiivsemateks põllumuldadeks. Sellest tulenevalt
kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus
Aluskord koosneb peamiselt graniitidest Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa mulla aluskivimiks 7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on: 1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
