Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kärnkonn" - 125 õppematerjali

kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.
thumbnail
3
doc

Harilik kärnkonn

Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Harilik kärnkonn

Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kõre e. juttselg kärnkonn

Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kõre e. juttselg kärnkonn Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Harilik kärnkonn

Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6­8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust kuni aprillini pinnasesse kaevunud. Harilik kärnkonn liigub tavaliselt aeglaselt jalutades või vahel ka lühikeste hüpetena. Päeval peitub kärnkonn varem valmiskaevatud peidikutesse, milleks on tavaliselt metsataimede juurealused urud. Mõnikord poeb kärnkonn päevaks ka kivi alla....

Loodus
2 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Eesti loomastik

zbi.ee/punane/ · http://bio.edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu ­ 30 liiki elab ainult meres ­ 10 liiki elab ainult siseveekogudes ­ Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid ­ 2 liiki sabakonni ­ 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid ­ 2 liiki madusid ­ 3 lii...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kahepaiksed vaheeksami materjal

Kahepaiksete ja roomajate olulisus:  Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena  Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks  Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris) Harivesilik (Triturus cristatus) Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo/Epidalea calamita) Rohekärnkonn (Bufo/Epidalea viridis) Mudakonn (Pelobates fuscus) Rohukonn (Rana temporaria) Rabakonn (Rana arvalis) Tiigikonn (Rana/ Pelophylax lessonae) Veekonn (Rana kl. esculenta/ Pelophylax esculentus) Järvekonn (Rana ridibunda/ Pelophylax ridibundus) Sabakonnalised – vesilikud: Vesilikud on veekogudes sigimisajal. Nad ei häälitse. Pärast sigimise lõppu toituvad ja talvituvad maismaal...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Kahepaiksed ja roomajad

o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust. o Tiigikonn – kuni 8 cm o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm. Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga. Sugukondlased: kärnkonlased Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn , juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides...

Eesti taimestik ja loomastik
2 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Kahepaiksed

KLASS ANNELI DIETRICH KAHEPAIKSED On selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees kõigusoojased loomad eelistavad niiskeid elupaiku maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu ­ hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli ­ võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad k...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Oleviste kirik

Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel. Tulekahju kirikut piiramas · Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed. Jäid vaid müürid. Seekord taastati kirik kiiresti - kolme aasta pärast avati uksed jumalateenistuseks. Kaheksatahuline...

Kunstiajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik...

Keskkonnaökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

7. klassi bioloogia

Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...

Bioloogia
196 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Agu Sihvka Annab Aru

Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde. Ja kui kõik olid juba kõvasti magama jäänud, ütles ta: "Igavus tahab ära tappa. Nüüd on meie kohus selle vastu välja astuda." Ja tegi ettepaneku rühmanõukogu esimehe Silvi Kullerkupu telki kärnkonn viia. Nagu igaüks teab, on laagri öövalvurite ülesandeks valvata laagri territooriumi korra järele. Sellepärast ei jäänud ma niisuguse plaaniga nõusse. Pealegi ei olnud konna kusagilt võtta. Aga Kiilike ütles: "Siis teeme midagi muud," ning tahtis kuulda mis ma arvan väiksest häirest. Nagu kõik teavad, korraldatakse häireid igas pioneerilaagris. Ja ikka nii, et aetakse keset ööd laager üles ning räägitakse saladuslikest...

Eesti keel
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kalevipoja 18. lugu

Kalevipoeg astus edasi ja kaugelt paistis võõras valgus, mis polnud päeva valgus, vaid olid tihedad ämblikuvõrgud, mis hõbeda karraga kiirgasid valgust. Kalevipoeg ei saanud neid käsitsi katki, ta hakkas väsima. Ta ise arvas samal ajal,et ta on murdnud seinu,kangutanud seinu, lõhkunud raudahelaid ja nüüd ei jäksanud ämblikuvõrke katki teha, et endale teed läbi murda neist. Kärnkonn krooksus,et helistagu ta kellakest. Kalevipoeg ei suutnud imestada,et kellahelina peale võrgud kadusid. Suur mees sammus edasi ning jõudis kitsa jõe kaldale. Tahtis sealt üle astuda,aga samm ei ulatunud üle jõe. Proovis tuhat korda ja mõtles ise,et enne pääsesin Peipsist üle koormat kandes, nüüd ei saa väikesest jõekesest üle. Vähk soovitas kellukest helistada ja vesi kaduski ära. Suur mees astus edasi. Tema teele sattusid vihma, udu ja sääskede parved. Kalevipoeg...

Kirjandus
159 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

nim 5 lindude anatoomilist või füsioloogilist kohastumust lendamiseks 9. millised on eesti puistute linnustikku peamiselt muutvad/ohustavad tegurid? 10. eesti sisalikuliigid: levik, ohustatus, bioloogia 1. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. 2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme...

Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
37
pptx

Laanemets,pirita,maailmalinnad,looduskaitsealad

septembril, nähti Tallinna lahes delfiini lausa kahel korral. Ivar Jussil õnnestus delfiini liik määrata, tegemist on valgekoon-delfiiniga, millist liiki meie laiuskraadidel pole varem kohatud. Toitumisah el Kühmnokk- Veetaime luik 1 d . Luitsnokk- part Harilik Naerukajaka Putukad Kärnkonn s 2. Kasutatud kirjandus http://www.loodus.ee/ http://www.bio.edu.ee/ http://www.loodusajakiri.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Pirita/ http://www.looduskalender.ee/ Suur aitäh vaatamast! Linn rulanoob4454 Moskva Tallinn New York Tänan tähelepanu eest!...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vormsi

Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Rohe-kärnkonn

klass Välimus § Meie ilusamaid konni § Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on laigud § Kõht on valge, mustade täppidega § Nahk on krobeline § Kehaehituselt on sale § Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil pikki ja võimsaid hüppeid d it Ma s te r tex t style s Click to e Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text s Second level tyles Third level Fourth level Fifth level M a s te r te x t sty le s Click to edit Second level Third level Fourth level...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Oleviste kirik

Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: 1.Sissesõit Jeruusalemma 2.Püha õhtusöömaaeg 3.Palvetamine Õlimäel 4.Vangistamine 5.Kaifase ees 6.Piitsutamine 7.Pilaatuse ees 8.Risti kandmine Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." Pildirüüste...

Kultuurilugu
37 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Puisniidud

Samas jääb see kindlasti alla vihmametsade ning mussoonkliimaalade õhuniiskusele. Erinevad samblad on kohastunud niiskust õhust vastu võtma kogu oma kehapinnaga ning nad ka vajavad seda piisavalt, et ellu jääda. Aga koirohi, poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. On sügava juurestikuga kuivalembene taim. Erinevad kuivamaa kahepaiksed nagu rohukonn ja kärnkonn vajavad palju õhuniiskust, et ellu jääda, sest nende kehatemperatuur ja sõltub väliskeskkonnast ning nad peavad õhust piisavalt niiskust saama, et mitte surra. Võib öelda, et õhuniiskust vajavad enamik Eestis elutsevaid loomi, kui ka saabub kuivaperiood, siis liiguvad nad tavaliselt niiskematesse kohtadesse, et siiski vett leida. Happelisus Puisniidud kasvavad enamasti paksema moreenist pinnakattega aladel ehk rähkmullal. Neile...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahepaiksed

Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. Erinevatest kahepaiksete rühmadest saate ülevaate Eesti kahepaiksete süstemaatilisest nimestikust. Millised kahepaiksete liigid on Eestile iseloomulikud? Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Huvitav on märkida, et saartel esinevad mandri loomadega võrreldes väga suuremõõdulised harilikud kärnkonnad (kuni 16 cm). Kus Eesti kahepaiksed elavad? Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Vertikaalse pupilliga mudakonn ja rohe- kärnkonn tavatsevad elada inimeste läheduses. Mudakonn vajab päevaseks peitumiseks pehmet ja kinnistumata pinnast, mida leidub põldudel ja aiamaadel. Nii...

Bioloogia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun